Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-130552/26
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.06.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7376

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2018, Tallinn Kentmaani Kohtumaja tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-16-130552

Tsiviilasi

Harku vald, Tabasalu alevik, XXX korteriühistu KÜ XXX, täiendav nimi KÜ XXX hagi XXX vastu võla, viivise nõudes 1448,87 €

Hagihind Menetlusosalised esindajad

ja

Menetluse liik

nende Hageja: Harku vald, Tabasalu alevik, XXX korteriühistu, täiendav nimi KÜ XXX (80100986, XXX, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond), esindaja Margus Saulep, e-post: mä[email protected] Kostja XXX (ik XXX, XXX, Tabasalu alevik, vald, Harju maakond), esindaja Haidor Laimets, [email protected] Lihtmenetlus, pooled ära kuulatud

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista XXXlt Harku vald, Tabasalu alevik, XXX korteriühistu (täiendav nimi KÜ XXX) kasuks põhivõlga 942,36 € ning jätta rahuldamata viivisenõue summas 487,61 €.

3.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

4.Jätta poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda.

5.Jätta rahuldamata kostja taotlus hageja poolt 07.05.2018 esitatud menetlusdokumentide ja tõendite vastuvõtmiseks ning võtta vastu hageja poolt 07.05.2018 esitatud menetlusdokumendi ja selle lisaks olevad tõendid, võtta vastu kostja poolt 16.05.2018 esitatud menetlusdokument, mis on esitatud vastuseks hageja poolt 07.05.2018 esitatud menetlusdokumendile ja tõenditele.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

tegemise Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tuleb teha menetlustoimiku, mille tarvis menetlusabi soovitakse saada. Toimingu tegemata jätmine ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED (hagi, lk 18-21, täpsustatud nõue, asjaolud 24.08.17, lk 78) Kostja on korteriomandi nr 311XXX02 (lk 24) aadressil XXX (korter nr XXX) omanik alates 27.03.13 kui ta omanikuna sisse kanti kinnistusraamatusse. Hageja on loodud Tabasalus, XXX tn asuva ehitise ja maatüki mõttelise osa majandamiseks ja ühistu liikmete huvide esindamiseks. Hageja on esitanud kostjale tasumiseks majandamiskulude kohta arveid. Kostja on kohustatud tasuma majandamiskulusid, mida ta ei ole korrektselt teinud. Kostja jättis tasumata kulud perioodi eest august 2013-november 2016 (esialgses hagis 2017, täpsustus lk 78). Kostja võlg on 961,26 €, viivis on kokku 487,61€, seda on arvestatud KÜS § 7 lg 4 0,07% määraga. Kostja põhivõlg koosneb akende kuludes ja koristamiskuludest. Akende tasu 24.04.2012 võeti vastu otsus, mille kohaselt teostatakse ühistu poolt järgmised korterelamu säilitamiseks vajalikud renoveerimistööd: fassaadi ja katuse soojustamine, seni vahetamata akende vahetamine ja varikatuse ehitamine vastavalt projektile, küttesüsteemi renoveerimine küttekehapõhiselt reguleeritavaks kahetorusüsteemiks koos individuaalsete küttekulujaoturite paigaldamisega, nõuetekohase ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine koos soojus-tagastussüsteemiga (24.04.2012 protokoll lisa 1). Seda kinnitati 04.06.2012 toimunud üldkoosolekul. Samal koosolekul otsustati finantseerida renoveerimistöid summas kuni 421 000 EUR, millest 35% katab KredExi renoveerimistoetus ning ülejäänud ulatuses pangalaen (vt 04.06.2012 protokoll lisa 2). 29.08.2012 otsusega rahuldas SA KredEx hageja renoveerimistoetuse taotluse (Kredexi 29.08.2012 otsus lisa 3) ja see laienes: fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine, katuse rekonstrueerimine ja soojustamine, akende ja välisute vahetamine, küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine või tasakaalustamine, ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. 01.08.2012 sõlmis hageja renoveerimistööde finantseerimiseks renoveerimislaenu lepingu Swedbank AS-iga (lepingu esimene leht ja digitaalallkirjade kinnitusleht lisa 4). Lepingu kohaselt sai hageja renoveerimislaenu 273 650 eurot: laenu sihtotstarve oli fassaadi soojustamine ja krohvimine, katuse soojustamine ja uue katusekatte paigaldus, akende vahetus, kütte-ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine, soojustagastus ja ehitusjärelevalvega seotud kulud. 29.08.2012 jõustus hageja ja töövõtja vahel sõlmitud töövõtuleping ühistu poolt otsustatud renoveerimistööde läbiviimiseks (leping lisa 5). Lepingu eseme kohaselt on töövõtulepingu objektiks Harku vallas Tabasalu alevikus XXX asuva korterelamu renoveerimine koos vajalike ehitustööde teostamise ja korraldamisega. Lepingu lisaks olevas hinnapakkumises on konkreetselt näidatud tööde spetsifikatsioon. Hinnapakkumise positsioonidel nr 427,428 ja 429 määrati korterelamu akendega seotud tööd ning hinnad. Hinnapakkumise kohaselt kuulus paigaldamisele PVC aknad (plastikakende

tooraine on polüvinüülkloriid ehk PVC), akna lauad ja veeplekid (hinnapakkumine lisa 6). Ehitustööde käigus paigaldati kostja korterile aken A1 (tähis hinnapakkumises) ühikuhinnaga 202.00 eur, aken A2 ühikuhinnaga 211.00 eur, aken RU1 ühikuhinnaga 249.00 eur ning kolm aknalauda kokku 5,29 m. Hinnapakkumisest nähtuvalt on aknalaua hind 12eur/m. Seega kokku kujuneb kostja korterile nr XXX paigaldatud akende maksumuseks 202.00 eur + 211.00 eur + 249 eur + 63,48 eur (5,29 x 12) + 20%km = 882,58 eurot. 06.09.2012 aktiga võttis XXX teostatud aknatööd vastu. Kostja lisas aktile omakäeliselt: „Aknad paigaldatud. Ühel aknal muljumisjälg, vajab vahetamist.“ Aktist nähtuvalt on vastu võetud kolm akent (sh ühe puhul on tegemist aken-rõduuksega - tähist. RUI) ning paigaldatud aknalaudade kogupikkus on 5,29 m (Vt akti positsioon 5 - 1 x 1620 mm; 1x20 mm; 1x 1450 mm). 18.09.2012 võttis hageja teostatud renoveerimistööd (sh akende paigaldamine) aktiga vastu. Akende vahetamisega seotud kulud on üldkoosoleku otsustega jäetud konkreetselt nende isikute kanda, kelle korteri aknad renoveerimistööde käigus vahetati. Hageja osundab järgmistele otsustele. 24.04.2012 koosolekul esitati ettepanek: „akende vahetuse eest tasuvad korteriomanikud, kusjuures on võimalik saada ühistult järelemaksu“. Poolt oli XXX omanikku, vastu 1 (vt koosoleku protokolli lisa 1). XXX.10.2013 võeti vastu otsus: „ Neil korteriomanikel, kelle aknad vahetati viimase renoveerimise käigus on võimalik tasuda akende eest järelemaksuga kahe aasta jooksul, kui nad seda soovivad, kusjuures intressi ei arvestata ega ei arvestata Kredexi 35% toetust.“ (XXX.10.2013 protokoll lisa 9). 13.01.2015 võeti vastu otsus: „Need korteriomanikud, kelle aknad vahetati välja viimase renoveerimise käigus peavad oma aknad ise kinni maksma, et tagada kõigi korteriomanike võrdne kohtlemine. Maksmine toimub KÜ poolt korteriomanikele esitatatavate arvete alusel. Ühistu võimaldab vajadusel korteriomanikele kahe aasta pikkust intressita järelmaksu ja 35% Kredexi toetust ei arvestata. Otsus puudutab kortereid

2013.a. septembrikuust alates on arvele lisatud kululiik: akende järelmaks. Kuna liikmed alustasid maksetega renoveerimisprojekti raames tehtud tööde eest 12 kuud varem, siis on ebaselge, kuidas/miks hageja viivitas selle töölõigu eest arvete esitamisega terve aasta. Hageja pole teavitanud, et kostjal võib olla kohustusi renoveerimislaenu tagasimaksmisega 2012.a toimunud renoveerimistööde eest. Hageja väitel on akende vahetamisega seotud kulud üldkoosoleku otsustega jäetud konkreetselt nende isikute kanda, kelle korteri aknad renoveerimistööde käigus vahetati, tuginedes 24.04.2012, .10.2013 ja 1322.01.2015 üldkoosoleku otsustele. See väide ei vasta tõele. Kostja täpsustab, et ta sai hageja liikmeks 27.03.2013, ega osalenud 24.04.2012 toimunud koosolekul. Seega saab kostja lähtuda vaid protokollist. Koosolekul on küll päevakorrapunkti väliselt käsitletud akende vahetusega seotud kulude kandmise teemat, kuid mingit otsust selle kohta vastu võetud ei ole. Koosolekul 22.10.2013 ei ole vastu võetud otsust nii nagu hageja väidab (Neil korteriomanikel, kelle aknad vahetati viimase renoveerimise käigus on võimalik tasuda akende eest järelmaksuga kahe aasta jooksul, kui nad seda soovivad, kusjuures intressi ei arvestata ega ei arvestata Kredexi 35% toetust). Kostja osales ise sellel koosolekul ja niisugust otsust vastu ei võetud. Hageja poolt kohtule esitatud hageja 22.10.2013 üldkoosoleku protokoll kehtetu, sest see on allkirjastamata, seal on protokollitud otsuseid, milliste langetamine ei olnud üldkoosoleku pädevuses ja milliste menetlus ei olnud koosoleku kutsega väljastatud päevakorras. Protokolli koostanud XXX ei olnud protokollijaks valitud. Päevakorrapunkt 1 kohta protokollitud otsust ei olnud üldkoosolek õigustatud vastu võtma ja sellest tulenevalt on kostja arvates tühised järgmised hageja üldkoosoleku otsused: XXX.10.2013 otsus p 1, 18.06.2014 otsus p. 2, 13.01.2015 otsus p 1. Kostja on esitanud 18.06.2014 a üldkoosolekul XXXvpoolt koostatud protokolli kohta eriarvamuse. 22.10.2013 ja 13.01.2015 üldkoosolekul ei saanud akende vahetuse tööde rahastamisega tagantjärele võetud vastu otsus muuta, st sihtotstarbelise laenu ja toetuse kasutamise sihtotstarvet. Lisaks sellele on eelviidatud otsused tühised veel seetõttu, et enne 22.10.2013 oli hageja juba laenu ja toetuse kätte saanud, nende eraldamise ja kasutamise tingimused olid lepingutega sätestatud ja neid ei saanud ta muuta. Hageja ei olnud pädev tagantjärele muutma hilisemate üldkoosoleku otsustega 04.06.2012 üldkoosolekul kokkulepitud renoveerimistööde rahastamise aluseid, liikmetele langevaid kohustusi ning sihtotstarbelise laenu ja toetuse kasutamise sihtotstarvet. Kõik hageja hilisemad otsused tühised, millega on neid tingimusi muudetud. Mistahes üldkoosoleku otsustega ei saa hageja kohustada liikmeid maksma samade tööde eest kaks korda. Kostja pole aktiga tööd vastu võtnud. Korteriomanik tagas sissepääsu. Akna paigaldajad esitasid tööde lõppedes kostjale kaks A4 formaadis paberilehte akende joonistega ja palusid sinna kirjutada, et aknad on paigaldatud. Nii kostja ka kirjutas. Kostja sai aru, et tegemist on vaid jooniste ja akende tehniliste andmetega, mitte aktiga. Joonistelt puudusid akende hinnad. Hageja pole tõendanud, et välja vahetati 10 korteriomandiga piirnevas kaasomandi osas aknad.

Paljasõnaline on et osa omanikke on maksnud ise akende eest. Renoveerimiseelsel perioodil, ajavahemikul 15.10.2003 kuni 22.10.2013 on kinnistusraamatu andmetel vahetunud 23 korteriomanikku (majas on 33 korterit), neist mõnda korteriomandit on võõrandatud mitmel korral. Valdav osa, üle 2/3 tänastest korteriomanikest on soetanud selles majas korteri ostu- müügi tehinguga (sh kostja) ning omandi üleandmisel on olnud nende korteriomanditega (sh kostja korteriomandiga) piirnevad aknad juba vahetatud. Seega saab olla tõenäoline, et vaid 10 tänast korteriomanikku on enne renoveerimistöid ise kandnud akende vahetusega seotud kulud. Samuti ei olnud korteriomanike vahel mingit kokkulepet, et nad peaksid aknaid ise vahetama ja katma ka akende vahetusega seotud kulud. Hageja ei ole tõendanud, kas keegi tänastest korteriomanikest on teinud perioodil enne 2012 a renoveerimistöid kulutusi seoses akende vahetusega, millal kulutused on tehtud ja kas nende kulutuste tegemine oli kulutuste tegemise hetkel hoone säilimise seisukohalt vajalik, kasulik või oli üksnes toreduslik. Kredexi toetus laienes üksnes 2012 aasta renoveerimisprojektis olnud töödele, mistõttu puudub hoone renoveerimiseelsel perioodil omaalgatuslikult aknaid vahetanud korteriomanikel õiguslik alus mistahes hüvitiseks või hüvitise sidumiseks hoone renoveerimisprojektiga kaasnenud soodustingimustel saadud pangalaenuga ja KredEx-ilt saadud toetusega. Kostja on seadnud kahtluse alla kogu renoveerimisprojekti maksumuse sh akende vahetusega seotud tööde hinnad. SA KredEx avaldas andmed 2012 aaasta renoveeritud korterelamutest, kus XXX-ga samasse kategooriasse kuulunud ja 35 % toetusega renoveeritud paneelmajade keskmine renoveerimishind oli 106 € / m 2, XXX renoveeriti aga hinnaga 232 € / m 2 ehk üle kahe korra keskmisest hinnatasemest kallimalt. Renoveerimisprojekti alguses saadi korteriomanikelt nõusolek maja renoveerimiseks 02.03.2011 analoogprojekti põhjal tehtud hinnapakkumise järgi, mis oli 215 071 €, ehk 132 € / m2. Väljakuulutatud hanke tähtaeg oli 06.04.2012. Hageja juhatus valis XXX soosingul hoone renoveerijaks hankel mitte osalenud ettevõtte OÜ Konvil, kes esitas töödele hinnapakkumise 376 218,58 € alles 18.07.2012 ehk 3 kuud peale hanke lõpptähtaega. Seetõttu avaldati hageja juhatusele ja tegevjuhile 17.04.2013 üldkoosoleku otsusega umbusaldust XXX elamu renoveerimistööde korraldamisel ja läbiviimisel. Kostja arvates ei ole hageja pädev otsustama seda, kas kasutada sihtotstarbelist toetust selleks ettenähtud sihtotstarbel või mitte. KÜ XXX 2013. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et KredEx-ilt on laekunud renoveerimistoetus summas 131 299,15 €. 2013 aasta majandusaasta aruande põhjal maksti renoveerimistööde eest 126 878,15 €. Kuna 2013 aasta järgnevate aastate majandusaasta aruannetes ei kajastu enam kulusid, mis oleks seotud 2012 aasta renoveerimistöödega va laenu tagasimaksed, siis on jäänud 4421 eurot (131 299.15 – 126 878.15 = 4421) saadud toetusest selleks ettenähtud sihtotstarbel ära kasutamata. Mis sellest rahast on saanud ja milleks seda on kasutatud ei ole majandusaasta aruannetest võimalik tuvastada (vt lisa 8, 22 tuludekulude koondaruanne 2013 a). Kui hageja oleks tahtnud renoveerimisprojekti raames tehtud akende vahetuse tööde eest tasumise kehtestada liikmete jaoks täiendava maksekohustusena ja nende tööde finantseerimisel soodusintressiga pangalaenu ja KredEx-i toetust mitte kasutada, oleks pidanud hageja renoveerimistoetuse ja soodusintressiga pangalaenu taotlemisel lähtuma eelviidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 52 § 17 lg-st 5. Hagejal oleks pidanud enne laenu ja toetuse taotlemist olema selle kohta eelkõige pädev üldkoosoleku otsus. Hageja oleks pidanud toetuse ja

laenu taotluses ära märkima, et akende vahetuse tööde finantseerimiseks kasutatakse omafinantseeringut ning soodusintressiga pangalaenu ja renoveerimistoetust nendele töödele mitte taotlema. KredEx-i 29.08.2012 toetuse eraldamise otsuses on omafinantseeringu suuruseks märgitud 0.00 €, st renoveerimistööde finantseerimiseks ei ole omafinantseeringut kasutatud ega laenu taotlemisel akende vahetuse tööde maksumuse võrra laenusummat vähendatud. Sellega, et hageja on väljastanud kostjale arved ja lisanud sinna kululiigi „ akende järelmaks“ ei saa hageja tõendada, et ta on eraldanud akende vahetamise tasu pangalaenu tagasimaksetest. Kostjale kuuluva korteri üldpind on 47,3 m2, millest lähtuvalt tagastasid eelmine korteriomanik ja kostja eelviidatud perioodil (alates 2012 aasta septembrist) laenu summas 567,60 € (47,3 x 1 x 12 =567, 60). Hagetava perioodi alguses on hageja kostjale esitanud arve nr 251/12.09.13, ja lisanud real 11 kululiigi „ akende järelmaks“. Sama arve real „võlg / ettemaks“ seisuga 05.09.2013 on hageja märkinud kostja võlgnevuseks 0,00 €, st kostja on perioodil sept 2012 kuni sept 2013 kõik talle esitatud arved korrektselt tasunud ja kostjal hageja ees võlgnevust ei olnud (vt lisa 10, arve nr 251/12.09.13). Seega on kostja enne hagetava perioodi algust hagejale ära maksnud ka osa akende vahetusega seotud kuludest. Hageja on võtnud aluseks ehitaja pakkumises olnud akende hinnad ja teinud järgmise arvutuse: 202 + 211 + 249 + 63,48+ 20 % käibemaks ja saanud tulemuseks 882,58 eurot. Kostja saab sama tehte tulemuseks 870,57 €. Hageja on jätnud võlgnevuse arvutamisel arvestamata selle, et laenu tagasimaksmist alustati juba 2012 septembri kuu arvetega ja 2017 a septembriks on laenu tagastatud 5 aastat. Hageja on jätnud arvestamata ka selle, et KredEx on 882,58 eurost ära maksnud 35 % ehk 308.90 €. Kuivõrd kostja on kõik laenu tagasimaksmisega võetud kohustused hageja ees igakuiselt täitnud sh tasunud laenu tagasimaksetega ka akende vahetuse tööde eest ja KredEx on maksnud ehitajale ära 35 % kõikide tööde maksumusest, siis soovib hageja saada kostjalt raha samade kulude katteks teistkordselt. Hageja renoveerimistöödega seotud akende kulude nõue on aegunud. Korrashoiukulud Korrashoiukulusid kulusid tuleb maksta põhikirja p 3.2.5. järgi korteriomandi üldpinna 1m2 kohta, mida tehtud pole. Väidetavalt on otsustatud arvestada kulusid inimeste arvu järgi, ka sellest pole kinni peetud, otsust esitatud pole. Korrashoiukulud ühistu raames on tõendamata. Põhikirja muudetud pole. Hageja lisatud majanduskavades ei ole korrashoiuteenuse puhul välja toodud tariifi, nagu teiste kululiikide puhul. Seetõttu saab hageja juhatus kontrollimatult jaotada korrashoiuteenuse eest makstavat tasu korteriomanike vahel (vt ka täpsustatud hagiavalduse lisad 14 – 17, majanduskavad, read 1.2.2). Kostja leiab, et hageja esitatud tarbijate tabelites näidatud andmed elanike arvu kohta ei ole tõesed ja seda ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, kui palju mingis korteris on tarbijaid reaalselt olnud (tabelid on koostatud alles 24.08. 2017 a). Koosoleku otsus ja küsitluse tulemus pole samastatav üldkoosoleku otsusega. Küsitluslehel on kostja edastanud korteriomaniku arvamuse võimalikust korrashoiukulude jaotusest st see ei olnud kostja arvamus vaid toonase korteriomaniku – kostja poja arvamus.

Hageja on 09.03.2017 esitatud hagiavalduse p-s 2.7 rõhutanud, et kostja on kohustatud tasuma korrashoiukulusid hageja põhikirja p 3.2.5 järgi, kuid ei ole ise põhikirjas 10 sätestatu kohaselt korrashoiukulusid arvestanud. Hageja põhikirjas ei ole tehtud muudatusi, ega kehtestatud mingit muud regulatsiooni korrashoiukulude arvestamiseks, kui seda sätestab KÜS § 151 lg 1. Kostja leiab, et KÜ juhatus ei ole pädev muutma omavoliliselt majandamiskulude eest tasumise korda seaduses ja põhikirjas sätestatust erinevaks ning ühistu liikmed ei peaks jagama vastutust juhatuse liikmete ebaseadusliku tegevuse eest. Kostja ei olegi kunagi väitnud, et ta ei taha majandamiskulusid kanda. Hageja esitatud arvetest ja majanduskavadest ei ole võimalik aru saada, mis metoodika järgi kulusid arvestatakse ja kuidas jaotatakse kulud liikmete vahel. Kostja on hageja üldkoosolekutel majanduskavade vastuvõtmisel juhtinud sellele tähelepanu ja esitanud eriarvamused (18.06.2014 kostja eriarvamus p.5) Kostja on eelnevalt selgitanud, et majanduskavades ei ole korrashoiukulu arvestamisel välja toodud tariifi (read 1.2.2). Näiteks 2013 a eelarve 21-st reast 15-l real on arvutusvead (read 1.2.1; 1.3; 2; 2.1; 2.1.1; 2.1.2; 2.1.3; 2.1.5; 2.2.1; 2.3.2; 2.4.1; 2.4.2; 2.4.3; 2.5; vea % 71,43). Näitena toob kostja rea 2.4.1 (pangalaenu maksed, ehitus), kus eluruumide üldpind 1622.7 on korrutatud tariifiga 0,298 ja saadud kuumakseks tulemus 1451,865. Kostja saab sama tehte tulemuseks 483,56. Samal real on korrutatud arv 1451,865 kaheteistkümne kuuga ja saadud tulemus 5807,460. Kostja saab sama tehte tulemuseks 17 422,38. Ka 2014, 2015 ja 2016 aasta eelarvetes on rohkelt arvutusvigu. Kostja ei ole talle kuuluvat korterit pidevate töölähetuste tõttu kogu hagetava perioodi vältel elamiseks kasutanud ja korrashoiuteenust tarbinud. Hageja on olnud sellest teadlik ja seetõttu on hageja ise märkinud kostjale edastatud arvetel elanike arvuks „0“. Seda tõendavad hageja poolt kostjale esitatud arved (vt täpsustatud hagiavalduse lisa 18, arved). Hageja on esitanud kostjale määratud ja kostja poolt väidetavalt tasumata jäänud korrashoiukulude arvestuse tabeli (täpsustatud hagiavalduse lk 5 ja lk 6), milles on hageja üldkulu jagatud elanike (tarbijate) arvuga. Tabelid on juba sellepärast ebatäpsed, et kostjale kuuluvas korteris on märgitud tarbijate arvuks 1, kuid reaalselt ei ole kogu hagetava perioodi vältel selles korteris tarbijaid olnud. Tabelis on tehtud arvutused kokku 36 real. Nendest 33-l real on matemaatilised arvutusvead (vea % 91,67), nt tabeli 3 viimast rida, kus hageja on saanud isegi samasuguste tehetega erinevad tulemused: 34)20.09.16/250 2.24 30.09.16 137.57 66 35)11.10.16/283 2.21 21.10.16 137.57 66 36)16.11.16/316 2.21 26.11.16 137.57 66 Hageja on saanud nt arvu 137.57 jagamisel arvuga 66 tulemuse 2.24. Kostja saab sama tehte tulemuseks 2.08. Hageja esitatud tabelite põhjal oli hageja üldkulu korrashoiule (koos maksudega) 2013 aastal 139,27 x 12 = 1671,24 eurot. Hageja esitatud 2013 a majanduskavas on hageja näidanud real 2.5. korrashoiukulu suuruseks koos maksudega 1388,76 €/ aastas (vt täpsustatud hagiavalduse lisa 14). Kostja on esitanud täpsustatud hagiavalduse vastuse lisas 8 KÜ XXX 2013 a majandusaasta tuludekulude koondaruande. Selles on hageja näidanud 2013 a korrashoiu üldkuluks koos maksudega hoopis 1447,79 eurot ehk aasta lõikes 223,45 eurot väiksemana kui see on hageja koostatud koristajate palgalehtede koondtabelites. Aruanne on kinnitatud 18.06.2014 hageja üldkoosoleku otsusega. Ühes nendest dokumentidest on hageja ilmselgelt esitanud valeandmeid. Kostjale on selgusetu, kas hageja nõuab kostjalt 2013 a korrashoiukulude tasumist kahe või viie kuu eest. Samuti

ja ühistu liikmete huvide esindamiseks, 3) kostja on KÜS § 5 lg 1 järgi ühistu liige. Hageja põhikirja (lk 28jj) p 3.2.1 järgi on kostja kohustatud täitma põhikirjalisi kohustusi, üldkoosolekute ja juhatuse otsuseid, ettekirjutusi ja p-de 3.2.5, 3.2.8 järgi tasuma regulaarselt kord kuus hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks arveid majandamise kulude eest ja üldkoosoleku otsuse alusel ettemakseid elamu mõttelise osa säilitamise ja parendamise tagamiseks. Põhikirja p 3.2.5 järgi on kostja kohustatud tasuma ettemakseid, arvestatuna ühe m2 kohta ja selle määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteriomandi üldpinnast. Põhikirja p 3.2.8 järgi on liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid elamu mõttelise osa säilitamiseks ja parendamise tagamiseks üldkoosoleku otsuse alusel. Eeltoodu alusel on kostjal kohustus tasuda ühistule VÕS § 76 lg 1, 2, KÜS § 13 lg 4, § 15 ja § 15.1 alusel vastavaid majandamiskulusid ja täitma põhikirja p 3.2.1, 3.2.5 ja 3.2.8 tulenevaid kohustusi kooskõlas seadusega, põhikirja ning üldkoosolekute otsustega. Akende kulud Hageja põhikirja p 6.7 järgi kirjutab ühistu koosoleku protokollile alla koosoleku juhataja ja protokollija. MTÜS § 21 lg 6 sätestab, et üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Seega saab hageja koosolekutel toiminut ja seal otsustatut tõendada seaduses ja ühistu põhikirja p-s 6.7 sätestatud nõuetekohase protokolliga ning õige pole hageja seisukohta, et allkirja (või ühe allkirja) puudumine omaks olulist tähtsust. 24.04.12 üldkoosolek Pooled on esitanud kohtule ühistu üldkoosoleku protokolli 24.04.12 (kostja esitatud lk 66, hageja esitatud lk 84), millest nähtub, et koosolekul oli arutelu renoveerimise teemal ja kuidas võiks toimuda akende vahetuse eest tasumine. Koosolek otsustas, et akende vahetamise eest tasuvad korteriomanikud, kusjuures võimalik on saada ühistult järelmaksu (poolt XXX, vastu 1). Õige pole siinkohal kostja seisukoht, et niisugust otsust pole vastu võetud. Nimelt asjaolu, et see otsustus pole mitte loendis „koosolek otsustas:“, ei tähenda, et sellist otsust pole koosolek vastu võetud. Nimetatud otsustus on protokolli kohaselt eelpool nimetatud loendist. Märgitud protokoll on allkirjastatud juhataja ja protokollija poolt ja vastab MTÜS § 21 lg 6 ja põhikirja p 6.7. Seega tõendab protokoll, et koosolek otsustas, et akende vahetamise eest tasuvad korteriomanikud. 04.06.2012 üldkoosolek

Pooled on kohtule esitanud ühistu 04.06.2012 toimunud üldkoosoleku koosoleku protokolli (lk 85), millest nähtuvalt otsustas koosolek teha renoveerimistöid ja selle käigus teha fassaaditöid, katuse-, soojustustöid, vahetada seni vahetamata aknad, jm (koosoleku protokolli p 1, lk 58). Lisaks otsustas koosolek (p 2) finantseerida renoveerimistöid summas kuni 421000 € omafinantseering (Kredexi renoveerimistoetus 35%) summas 147350 €, pangalaen kuni 273 650 €, tähtajaga kuni 20 aastat ning p 3 järgi otsustas koosolek laenuperioodil igakuiselt koguda remondifond mitte vähem kui 1,22 eurot/m2. Märgitud koosoleku protokoll on alla kirjutatud juhataja ja protokollija poolt ja vastab MTÜS § 21 lg 6 ja põhikirja p 6.7. 01.07.2013 üldkoosolek Kostja on kohtule esitanud 01.07.2013 koosoleku protokolli (lk 61). Selle protokolli (otsuse p 3) kohaselt on olemas otsus 24.04.12, mille järgi omanikud maksvad välja korterile kuuluvad akna ja et koosolek volitab juhatust sõlmima vastavad individuaalsed tagasimaksegraafikud - lepingud tagasimakse ajaga 2 aastat (lk 61 ) ja Kredexi toetust ei arvestada. Märgutud kostja esitatud protokollil ei ole allkirju, mistõttu leiab kohus, et see ei vasta MTÜS § 21 lg 6 ja põhikirja p 6.7. nõuetele ega tõenda sellel koosolekul vastuvõetud otsuseid. 22.10.2013 ja 18.06.2014 ja 01.07.2015 üldkoosolekud Pooled on kohtule esitanud 22.10.2013.a ühistu koosoleku kohta erinevad protokollid. Kostja esitas protokolli (lk 67, 205) koopia, millest nähtuval on sellel XXX ja XXX omakäelised allkirjad ja mille kohaselt oli päevakorras (p 1) „akende vahetuse eest tasumine ja probleemi lahendused“ ja millel koosolek otsustas järgmiselt: „Akende eest tasuvad kõik korteriomanikud proportsionaalselt neile kuuluva korteriomandi ühe ruutmeetri kohta.“ Kostja on esitanud selle protokolli juurde XXX eriarvamuse (lk 208), mille järgi oli tema koosoleku juhataja, koosolekut protokollis XXX ja et XXX lõpetas koosoleku ettenähtud ajal kl XXX.3, lahkus ja et trepikojas oli avaldatud teistsugune protokoll, mille koostas XXX. Hageja on leidnud (vt ära kuulamise protokollid), et see protokoll, mille esitas kostja (lk 67, 205), ei ole õige protokoll ja esitas 24.08.17 kohtule protokolli (lk 104) koopia, mis on erinev nii sisult kui ka vormilt võrreldes hageja esitatud protokolliga (hageja esitatud protokolli koopial on näha protokollija ja juhataja omakäelised allkirjad). Hageja poolt 24.08.17 esitatud protokolli (lk 104p) kohaselt otsustas koosolek järgmist: „Neil korteriomanikel, kelle aknad vahetati viimase renoveerimise käigus on võimalus tasuda akende eest järelmaksuga kahe aasta jooksul, kui nad seda soovivad, kusjuures intressi ei arvestata ega ei arvestata ka Kredexi 35% toetust“. Sellel koosoleku protokollil pole ühtegi allkirja. Otsus on erinev sellest, mis on kostja esitatud protokollis. Selle sama koosoleku kohta esitas hageja 07.05.2018 kohtule veel ühe protokolli (lk 259) koopia, millel on näha ühe isiku allkiri ja selle protokolli kohaselt otsustas koosolek järgmist: „Neil korteriomanikel, kelle aknad vahetati viimase renoveerimise käigus on võimalus tasuda akende eest järelmaksuga kahe aasta jooksul, kui nad seda soovivad, kusjuures intressi ei arvestata ega ei arvestata ka Kredexi 35% toetust“. Otsus on sisult sama, mis on ilma allkirjadega hageja esitatud

protokolli koopial. Kuivõrd hageja esitas protokolli koopia, millelt on näha vaid üks allkiri, alles siis, kui kostja esitas koosoleku otsuse tühisuse vastuväite (lk 240jj), leiab kohus, et selline dokument, mis kajastab endas ühte allkirja ja mis on esitatud menetluses alles 07.05.18, on eelduslikult allkirjastatud hiljem kui 24.08.17 ehk hiljem kui hageja esitas ise kohtule protokolli koopia, millel polnud mingit allkirja. Hageja on esitanud kohtule ka 18.06.2014 koosoleku protokolli (lk 115), mille p 2 järgi on koosolek otsustanud kinnitada 22.10.2013 protokolli, mille koostas helisalvestise alusel XXX (lk 116). Hageja esitatud 22.10.2013 koosoleku kohta käivatest mõlema protokollide koopiatest (nii see mis on alla kirjutatud kui ka see mis pole alla kirjutatud) nähtuvalt ei olnud XXX üldse koosoleku juhataja (vt lk 259, all: XXX loobus XXX kasuks); kes aga valiti protokollijaks, ei nähtu. Hageja esitatud protokollist (lk 67, 205) nähtuvalt juhatas koosolekut XXX ja protokollis XXX. Kohus leiab, et kuivõrd MTÜS § 21 lg 6 ja hageja põhikirja p 6.7 järgi tuleb protokoll allkirjastada juhataja ja protokollija poolt, siis ei ole kohtu hinnangul ühistu 18.06.2014 toimunud koosoleku otsus, millega otsustati kinnitada 22.10.2013 koosoleku see protokoll, mille koostas helisalvestise alusel XXX (lk 116), kooskõlas põhikirja p 6.7 ja MTÜS § 21 lg 6, kuivõrd seadusest ega põhikirjast (vt põhikirja p 6 üldkoosoleku pädevust) ei tulene õigust ühistu koosolekul otsustada protokolli kinnitamist. Seega nõustub kohus kostjaga, et 18.06.2014 koosoleku otsus, millega kinnitati 22.10.2013 koosoleku see protokoll, mille koostas helisalvestise alusel XXX (lk 116), ei ole kooskõlas MTÜS § 21 lg 6 ja põhikirja 6.7 sätestatuga ja on seega MTÜS § 24.1. lg 1 viimase lause järgi tühine. Hinnates 22.10.2013 koosoleku protokolle, mis poolte poolt kohtule on esitatud, leiab kohus, et kuivõrd selle koosoleku kohta esitatud protokollid on erinevad nii sisult kui vormilt, sj hageja esitatud ühel protokollil puudus üldse allkiri ja hilisemalt esitatud protokollil on 1 allkiri, ei vasta hageja esitatud 22.10.2013 koosoleku protokollid MTÜS § 21 lg 6 ja põhikirja p 6.7, kuivõrd sellel puuduvad kahe isiku, st juhataja ja protokollija allkirjad ning seetõttu ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud protokollid 22.10.2013 koosolekul vastuvõetud otsust, mille sisuks on „Neil korteriomanikel, kelle aknad vahetati viimase renoveerimise käigus on võimalus tasuda akende eest järelmaksuga kahe aasta jooksul, kui nad seda soovivad, kusjuures intressi ei arvestata ega ei arvestata ka Kredexi 35% toetust“. Eeltoodu alusel ei ole vaja kohtul anda hinnangut kostja eriarvamusele 18.06.14 koosoleku kohta ega 21.10.2013 volikirja sisule (lk 207), aga ka hageja esitatud kutsele 22.10.2013 koosolekule (lk 261). 13.01.2014 üldkoosolek Hageja on esitanud kohtule ka ühistu 13.01.2014 koosoleku protokolli (lk 106p), mille p 1 järgi on koosolek otsustanud järgmist: „ Neil korteriomanikel, kellel aknad vahetati viimase renoveerimise käigus, peavad aknad ise kinni maksa, et tagada kõigi korteriomanike võrdne kohtlemine. Maksmine toimub KÜ korteriomanikule kuni 2 aasta pikkust intressita järelmaksu ja 35% Kredexi toetust ei arvestata. Otsus puudutab kortereid 2,12,14, (18 aknad makstud) 21,22,24,29,31,32“. Ka see

protokoll ei ole allkirjastatud juhataja ja protokollija poolt ega ole kooskõlas MTÜS § 21 lg 6 ja põhikirja p 6.7, mistõttu ei tõenda sellel koosolekul vastuvõetud järgmise sisuga otsust: „Neil korteriomanikel, kellel aknad vahetati viimase renoveerimise käigus, peavad aknad ise kinni maksa, et tagada kõigi korteriomanike võrdne kohtlemine. Maksmine toimub KÜ korteriomanikule kuni 2 aasta pikkust intressita järelmaksu ja 35% Kredexi toetust ei arvestata, Otsus puudutab kortereid 2,12,14, (18 aknad makstud) 21,22,24,29,31,32.“. Kostja leidis, et kuivõrd renoveerimistööd otsustati teha ja tehti osaliselt Kredexi toetuse alusel, siis ei olnud võimalik ühistul üldse koosolekutel, sj 22.10.13, 18.06.14, 13.01.2014 otsustada, et akende vahetuse tööd tuleb tasuda korteriomanikul ehk otsustada ümber rahastuse aluseid, ja et seega on otsused tühised. Kohus sellega ei nõustu. KÜS § 2 lg 1 järgi on ühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Hageja põhikirja p 6.1. alap 6.2.6, 6.2.7, 6.2.8 järgi kuulub ühistu pädevusse (üldkoosolek otsustab) laenude võtmine, ühiseks majandustegevuseks kogutavate ettemaksete suuruste määramine ja muutmine, sihtotstarbeliste maksete määramine. Seega võis ühistu KÜ § 2 lg 1 tulenvast eesmärgist kooskõlas põhikirja eelviidatud sätetega otsustada renoveerimistööde tarvis liikmete poolt sihtotstarbeliste maksete, antud juhul akende vahetus eest tasumise. Nii leiab kohus, et õigussuhted, mis on Kredexi ja hageja vahel tulenevalt saadud toetusest, ei tähenda, et ühistu poleks tohtinud võtta vastu otsust, et liikmed kohustuvad tasuma akende vahetamise eest. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja väited sellest, et ühistu on oma pädevust selliste ostuste vastuvõtmisel ületanud ja otsused on seetõttu tühised, on ebaõiged. Selle tõttu ei pea kohus andma hinnangut kostja sisulistele väidetele Kredexi toetuse ja pangalaenuga seotud väidetele, kirjavahetusele Kredexiga, samuti väietele laenu kasutamisest, toetuse regulatsioonile, kostja tehtud arvestusele renoveerimiseks ettenähtud rahade, laenu, toetuse kasutamisest, vastavatele kostja arvestustele, samuti sellele väitele, kuidas pidanuks kostja arvetes ühistu toetust taotlema kui akende kulud tuleks kanda omanikel, samuti renoveerimistööde suuruse sisulisele põhjendatusele, samuti sellele, kas tööde teostaja tegi õige ja põhjendatud hinnapakkumise, samuti laenu tagasimaksmisele. Küll aga leiab kohus, et hageja pole tõendanud, et 22.10.13, 18.06.14, 13.01.2014 oleks vastuvõetud ülalpool nimetatud otsustusi, millele just hageja tugines (vt kohtu põhjendusi eespool), sj oli 18.06.14 otsus p 2 osas tühine. Seega ei saa hageja nõuda ka nende otsuste täitmist kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, KÜS § 13 lg 4, § 15 ja § 15.1 ja põhikirja p 3.21, 3.2.5 ja 3.2.8 järgi. 24.04.12 koosoleku otsus, akende kulude suurus KÜS § 5.1 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Hageja tugines 24.04.12 otsusele. Selles puudub vaidlus, et kostja õiguseellane ehk endine omanik ei ole üldkoosoleku otsust 24.04.12 vaidlustanud. Seega on olemas üldkoosoleku 24.04.12 otsus, mida tuleb kostjal, kui eelneva omaniku õigusjärglasel, VÕS § 76 lg 1, 2, KÜS § 5.1, § 13 lg 4, § 15 ja § 15.1 ja põhikirja p 3.21, 3.2.5 ja 3.2.8 järgi täita.

Märgitud 24.04.12 koosolekul otsustati, et akende vahetamise eest tasuvad korteriomanikud, kusjuures võimalik on saada ühistult järelmaksu. Seega on märgitud otsus kostjale täitmiseks VÕS § 76 lg 1, 2, KÜS § 5.1, § 13 lg 4, § 15 ja § 15.1 ja põhikirja p 3.21, 3.2.5 ja 3.2.8 järgi kohustuslik. Siinjuures peab vajalikuks kohus märkida, et asjaolu, et ühistu otsustas renoveerimisetöid järgneva koosoleku otsus 04.06.12 p 1, lk 58) teha, mille hulka kuulus ka akende vahetus, ei ole kostja õiguseellane vaidlustanud. Seega ei oma vaidluses tähtust kostja muud väited, mis puudutavad seda, mitmel isikul ja kellel on varasemalt vahetud aknad või ei ega ka asjaolu, et kostja on korrektselt maksnud laenumakseid (seda pole ka nõutud hagis), aga ka see, kas akende vahetamine on kostja arvates vajalik, toreduslik, vajalik kulu. Hageja on tõendanud kohtule esitatud töövõtulepingu nr 2K6/k (lk 89-99), kostja korteri nr XXX akende kirjelduse, teostatud tööde akti, lisatööde aktiga, et aknad on paigaldatud (lk 102-103, 262). Kostja leidis, et tema pole mingeid töid vastu võtnud, mis on iseenesest õige, sest esitatud nn akende kirjelduslehelt (lk 102) sellist tööde üleandmist- vastuvõtmist ei nähtu, pealegi pole keegi väitnud, et kostja oleks lepingu pool, kes pidanuks tööd vastu võtma. Küll aga pole mingit vaidlust selles, et aknad: A1 202, A2 211, RUI 249 € ja kolm aknalauda kokku 5,59 m 12€/m on kostja korterile nr XXX paigaldatud märgitud kirjelduse lehe ja hinnapakkumise järgi. Akende ja aknalaudade hind on 202+211+249+63,48 (5,29*12) + 20% käibemaks = 870,576 €, mitte 882,58 €, nagu hageja on hagis nõudnud. Kostja väited, et hageja akende hinnad pole õiged, ei oma tähtsust, sest töövõtulepingu sõlmis hagejal, mistõttu kostjale saadetud pakkumisel nr LA S21445 (lk 209) ja kostja poolt ühistule saadetud samasisulisel kirjal (lk 211p) ei ole tähtsust ja kohus nendele hinnangut ei anna. Kostja ei ole väitnud, et tema aknaid ei vahetatud, mistõttu ei oma üldse tähtsust, mitu ja kelle aknad on majas vahetatud tööde renoveerimise käigus, kuna 24.04.12 otsuse järgi tuleb korteriomanikul akna vahetuse kulud kanda. Asjaolu, et kostja maksab tagasimaksena ühistu pangalaenu, ei tähenda, et ta ei peaks tasuma akende vahetamise kulusid 24.04.12 koosoleku otsuse järgi. Ka ei oma tähtsust, et hageja on omakorda maksnud pangalaenu ja selle kohta esitatud tõendid (lk 264-267). Aegumine Kostja väitis, et hageja akende kulude nõue on aegunud. Hageja nõudis akende eest tasumist igakuiste maksega (24 kuu eest ositi, vt lk 79p-80), seega on tegemist korduvate kohustustega. Esimene osa 36,77 € tuli tasuda hageja ära 25.09.13. Seega oli hageja määranud ära kohustuse täitmise tähtaja esimesele osamaksele 25.09.13. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg 3 aastat ja aegumine algab § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisest. TsÜS § 154 lg 1 järgi hakkab korduvate kohustuste täitmise nõude aegumine kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Esimene akende tasu osamakse muutus hagi kohaselt sissenõutavaks 25.09.13 ja seega hakkas selle nõude aegumine kulgema TsÜS § 154 lg 1 ja § 135 lg 1 järgi 01.01.2014 kl 00:00 ja aegus TsÜS § 136 lg 2 järgi 31.12.2016 kl 24:00. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 28.12.2016 ehk hagi aegumise tähtaja sees TsÜS § 160 lg 2 p 3 mõttes (hagi esitamisega on võrdsustatud maksekäsu kiirmenetletuse avalduse esitamine) ja maksekäsu kiirmenetlus läks üle hagimenetluseks. Seega ei ole märgitud esimese osamaks nõue ega ka järgnevad hilisemad akende tasu osamakse nõuded aegunud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, KÜS § 5.1., § 13 lg 4, § 15 ja §

15.1 ja põhikirja p 3.21, 3.2.5 ja 3.2.8 järgi kokku 870,57 € tasumist (mitte 882,58 €) ning hageja nõue akende tasu osas kuulub osalisele rahuldamisele. Korrashoiukulud Hageja nõuab kostjalt korrashoiukulusid arvestatuna korteris elavate tarbijate hulgale. KÜS § 15.1 lg 1, 2, tuleb majanduskulude eest, milleks on ka korrashoiukulud, tasuda arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja põhikirja p 3.2.5. järgi tuleb samuti korrashoiukulusid tasuda korteriomandi üldpinna 1m2 kohta. Hageja pole esile toonud, et põhikirja oleks muudetud nii, et korrashoiukulud tuleks tasuda tarbijate arvust lähtuvalt. Seega ei ole hagejal õigus nõuda ka kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, KÜS § 5.1, 15 ja § 15.1 ja põhikirja p 3.2.5 järgi nende kulude tasumist erinevalt põhikirjast ja seadusest. Seega ei oma tähtsust nn hääletuse tagasisideleht (lk 112) ega ka kostja päring korrashoiukulude kohta, mis on saadetud hagejale (lk 221) ega ka hageja esitatud juhatuse otsusel 27.08.08 (lk 111) Kostja ei ole ise esile toonud, kuidas hageja tarbija järgne kulude arvestus teda sisuliselt kahjustab ja kui palju oli tema arvates põhjendatud kulud. Hageja on 24.08.17 täpsustatud hagis esile toonud ja tõendanud koristajate palgaandmetega, et 2013.a. olid ühistu korrashoiu kulud ühes kuus 139,27 €, 2014.a. vastavalt ühes kuus 139,27€, 2015.a. vastavalt ühes kuus 136,87 €, 2016.a. vastavalt ühes kuus 137,57 € (lk 148-151), mis teeb hagetaval perioodil kokku (august 2013 – 2016.a. november, incl.) 5523,3€. Hageja on tõendanud kinnistusraamatu väljavõtte ja andmetega korterite suuruse kohta, et XXX elamu pindala on 1622,7 m2 ja kostja korteri pindala 47,2 m2 (lk 153-193). Seega oleks arvestuse järgi kostjale langev osa hagetaval perioodil kooskõlas põhikirja p 3.2.5 ja KÜS § 15.1 lg 1, 2 järgi vastavalt 160,65 €. Hageja on tõendanud, et 01.07.2013, 18.06.14, 01.07.2015, 15.08.16 koosolekute protokolli ja majandusaastate kalklatsioonide, eelarvetega (lk 113-124), et 2013.a kinnitati korrashoiukuludeks 1388,75 €, 2014.a. vastavalt 1662, 20 €, 2015.a. vastavalt 1668 €, 2016.a. vastavalt 12 kuu eest kokku 1668,00 € (hagetav periood hõlmab 2016.a jaanuari – november, kaasa arvatud). Kokku on nende aastate kinnitatud koristuskulud 6386,96 €. Seega on arvestatud 2016.a. kuu keskmiseks korrashoiukuluks 139 € (1668/12=139), mis on suurem kui hageja poolt esile toodud arvestuse järgne kulu kuus (lk 151). Hageja on nõudnud kostjalt märgitud hagetava perioodi eest kokku koristuskulusid 71,79 € ehk vähem kui põhikirja p 3.2.5 ja KÜS § 15 lg 1, 2 järgi kulu tegelikult oleks (tegelik oleks, nagu kohus tuvastas, 160,65 €). Seega ei riku hageja poolt nõutud koristuskulude suurus 71,79 € kostja õigusi. Kostja vastuväited selles, et eelarvetes on matemaatilised vead, ei oma tähtsust, sest need on kinnitatud ja hageja ei nõua kostjalt ka sellises ulatuse koristuskulude kandmist. Seetõttu ei anna kohus hinnangut kostja esitatud tulude –kulude aruandeile 2012a. ja 2013.a. kohta, poolte vahelise e-kirjavahetusele (lk 214-217). Ka ei anna kohus hinnangut kostja esitatud KÜ XXX erakorralisele 18.11.2015 koosoleku protokollile, kuivõrd sellest nähtuvalt otsustati ekspertiisi küsimusi, rattahoidla ja ventilatsiooni küsimus, mis asjas tähtsust ei oma (lk 114-117, 223-226). Mis puudutab hageja arvestust kulude kohta 07.05.18, siis need pole hagi asjaolud, millele hageja nõude rajas, vaid hageja poolne nägemus võimalikust kostja arvestusest m2 kohta, mida kostja ise pole teinud. Seetõttu ei oma need ka vaidluses tähtsust (lk 254-258).

Eeltoodu alusel on hageja nõue koristuskulude saamiseks tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 13 lg 4, §15 ja § 15.1 ja põhikirja p 3.2.5 järgi nende kulude tasumist kokku summas 71,79 €. Viivis Kostja vaidles hagile vastu, kuna leidis, et see on arusaamatu ja ebaselge ning nõue põhjendamatu. Kostja on viivituses VÕS § 100 mõttes, kuna pole kohustust täitnud. Seega oleks hageja õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 järgi viivist KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras (0,07% võlalt). Kohus leiab, et viivisenõue ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas tulenevalt VÕS § 6 lg 1, 2. Esiteks on kohus tuvastanud, et ühistu mitmed koosolekute protokollid ei ole seaduse ja põhikirja nõuete järgi koostatud, kuid millele hageja on korduvalt soovinud tugineda (ebaselgus akende vahetamise tasu korra: näiteks mitu erinevat protokolli 22.10.13 koosoleku kohta, osad protokolli alla kirjutamata). Teiseks pole hageja ise põhikirja ja seaduse kohaselt koristusteenuse arvestust teinud, mille hagetav summa küll iseenesest kostja õigusi ei riku. Seega pole hageja ise oma asjaajamises olnud korrektne ja järginud põhikirja ja seadust. Samal ajal tahab hageja kostjalt põhikirja ja seaduse korrektselt täitmist. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole ise võlasuhtes kostjaga käitunud hea usu põhimõttega kooskõlas VÜS § 76 lg 1, VÕS § 6 lg 1 järgi ning seetõttu on ka viivise nõudmine kostjalt hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus jätab seetõttu VÕS § 6 lg 1, 2 alusel viivisenõude 487,61 € rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut viivisenõude arvestusele, poolte poolt kohtule esitatud ühistu arvetele, kirjavahetusele arvete kohta (lk 125-147, 227-232, 220) ning nendes arvetes olevatele võimalikele ebatäpsustele ning tasumise kuupäevadele. Lõplik kohtu järeldus ja osaline menetluse lõpetamine, otsuse viivitamatu täitmine Eeltoodu alusel kuulub hagi põhinõude osas osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista 942,36 € (71,79 € + 870,57 €), hageja viivisenõue summas 487,61 € jääb rahuldamata. Hageja loobus põhivõla nõudest summas 6,89 €, millises osas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 8 lg 2, § 428 lg 1 p 3 järgi. Lihtmenetluse otsus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 405 lg 1 p 10 järgi. Taotluse lahendamine Kostja esitas täpsustatud vastuse 14.02.2018 (lk 239), millele kohus võimaldas vastata hagejal 14.03.2018 (lk 243 kohtu e-kirja ja vastavate dokumentide saatmine). Kohtu andmeil hageja sellele ei vastanud. Kohus määras 13.04.2018 otsuse aja. Hageja esitas 07.05.2018 (lk 254-267) oma arvestuse kostja võimalike koristuskulude, kohta mida kostja polnud ise välja, tõendid ning seisukohad kostja 14.02.18 esitatud vastusele. Kostja vaidles vastu ja palus neid mitte vastu võtta (lk 271, 16.05.17). Kohus leiab, et märgitud tõendid ja menetlusdokument, mille hageja esitas 07.05.18 küll tähtaja rikkumisega, ei põhjustanud menetluse venimist ja kostja on ka neile sisuliselt vastu saanud vaielda (TsMS § 331 lg 1). Kohus võtab kohus vastu ka kostja 16.05.17 esitatud