Osaühing AF Võlamenetlus hagi Urmas Puhm vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1227 eurot 81 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Osaühing AF Võlamenetlus, registrikood 12290871; asukoht A. Weizenbergi 20, 10151 Tallinn; lepinguline esindaja Gerda Kabrits, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected]; kostja Urmas Puhm, ik XXX; elukoht XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Urmas Puhmilt (Puhm) Osaühing AF Võlamenetlus kasuks võlgnevus 730 (seitsesada kolmkümmend) eurot 92 senti, millest 581 eurot on põhivõlgnevus, 0,76 eurot intress, 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 119.16 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista Urmas Puhmilt Osaühing AF Võlamenetlus kasuks viivis põhivõlgnevuselt 581 eurolt alates 21.04.2018 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata nõue intressi 440.24 euro ja võla sissenõudmiskulude 10 euro väljamõistmiseks.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 62% ulatuses Urmas Puhmi ja 38% ulatuses Osaühing AF Võlamenetlus kanda.
7.Määrata Osaühing AF Võlamenetlus menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud
põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
8.Välja mõista Urmas Puhmilt Osaühing AF Võlamenetlus menetluskulude katteks 186 (ükssada kaheksakümmend kuus) eurot.
kasuks
9.Urmas Puhmil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Osaühing AF Võlamenetlus esitas 17.01.2018 Pärnu Maakohtule Urmas Puhmi vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse 1161.95 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 29.03.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse seoses võlgniku vastuväitega ja andis nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus jättis 04.04.2018 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
3.Osaühing AF Võlamenetlus (hageja) esitas 20.04.2018 kohtule hagi Urmas Puhmi (kostja) vastu, paludes välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 581 eurot, intressi 441 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 119.16 eurot, lisaks viivise alates 21.04.2018 kuni põhinõude 581 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt väljastas Folkefinans AS Eesti filiaal kostjale 28.09.2014 laenu 1000 eurot. Folkefinans AS Eesti filiaal loovutas 21.12.2016 kostja vastase nõude põhisummas 581 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja pidi laenu algsele võlausaldajale tagastama hiljemalt 28.09.2015. Hagejal on tasumata põhisumma 581 eurot ja intress 441 eurot. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulusid 40 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenusumma tagastamisele järgnevast kalendripäevast 29.09.2015 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.04.2018 seadusjärgses määras kokku summas 119.16 eurot. Peale selle palub hageja välja mõista TsMS § 367 alusel hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kostja oma 07.06.2018 vastuses märkis, et võttis laenu 1000 eurot ja tekkisid makseraskused. Kostja leidis, et lepinguline krediidikulukuse määr on seadusevastane ning hageja kulutused õigusabile on põhjendamatult suured. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid Folkefinans AS Eesti filiaal ja kostja 28.09.2014 laenulepingu, mille alusel andis Folkefinans AS Eesti filiaal kostjale laenu 1000 eurot 12ks kuuks intressimääraga 77,46% aastas, lõpptähtajaga 28.09.2015. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Kostjal on tähtajaks tagastamata laenu põhiosa summas 581 eurot ja intress laenu kasutamise aja eest 441 eurot. Laenuandja on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja palus hagivastuses kohtul üle vaadata krediidikulukuse määr.
6.Laenuandja andis kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuse raames tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõistes.
7.Kohus on seisukohal, et arvestades laenuandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu tingimusi, saab lugeda tehingu heade kommetega vastuolu tõttu tühiseks. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal ja kuni 01.07.2015 kehtinud TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Folkefinans AS Eesti filiaali poolt sõlmitud laenulepingu tingimuste kohaselt anti kostjale laenu 1000 eurot 12ks kuuks intressimääraga 77,35% aastas. Laenu krediidikulukuse määr on 220,03%. Eesti Panga poolt septembris 2014. a avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 37,17%. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega saab kehtinud TsÜS § 86 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel lugeda, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra üle kuue korra, siis saab lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas ning sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-186-13, p 22).
Antud juhul ületab kostja poolt sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra ca 5,9 korda, mis vastab ligilähedaselt Riigikohtu lahendis toodud määrale. Kohus on seisukohal, et arvestades krediidi kulukuse määra suurust, saab lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas ning tulenevalt Riigikohtu praktikast ei pea kohus sellises olukorras lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping on TsÜS § 86 lg 1 alusel heade kommetega vastuolu tõttu tühine.
8.Kuni 01.07.2015 kehtinud TsÜS § 86 lg 4 nägi ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 01.07.2014 0,15% ning enne 01.01.2015 ja 01.07.2015 0,05 %. Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) perioodi eest 28.09.2014 kuni 28.09.2015, s.o perioodi eest kuni lepingu lõppemiseni. Intress 1000 euro suuruse laenu kasutamise eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras selle perioodi eest on kokku 0,76 eurot.
9.Kohus leiab, et põhjendatud on hageja viivisenõue seaduses ettenähtud määras laenusumma tagastamisega viivitamise eest alates lepingu lõppemisest, s.o alates 29.09.2014 kuni täitmiseni. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on tühise lepingu järgi alusetult saadud laenusumma tagastamisega hagejale viivitanud. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 119.16 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 21.04.2018 välja viivise protsendina põhinõudelt kuni nõude täitmiseni.
10.Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulu nõue 10 euro ulatuses (muud kulud, mis sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise, kontaktandmete otsingu jm kulusid) on tõendamata ja jääb seetõttu rahuldamata. Põhjendatud on sissenõudmiskulu kolme meeldetuletuskirja saatmise eest kogusummas 30 eurot.
11.Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 730.92 eurot, millest 581 eurot on tagastamata laenu põhiosa, 0.76 eurot intress, 30 eurot on sissenõudmiskulu ja 119.16 eurot hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tagastamata laenusummalt alates 21.04.2018 tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud kuni nõude täitmiseni. Ülejäänud osas, s.o intressi nõudes suuremas ulatuses ning võla sissenõudmiskulude nõudes 10 euro ulatuses, jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab 62% menetluskuludest kostja kanda ja 38% hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu 950 eurot. Kostja on leidnud, et hageja menetluskulud on põhjendamatult suured. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Arvestades, et hageja on kohtule esitanud üksnes hagiavalduse ning asja on menetletud kirjalikus menetluses, siis ei saa kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile olla suuremad kui 100 eurot. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 300 eurot, sh 200 eurot riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 62%, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 186 eurot (300 eurot x 62%). Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Aavastik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.