Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2018, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-18-101435
Tsiviilasi
Osaühing AF Võlamenetlus hagi Urmas Puhm vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1227 eurot 81 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Osaühing AF Võlamenetlus, registrikood 12290871; asukoht A. Weizenbergi 20, 10151 Tallinn; lepinguline esindaja Gerda Kabrits, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected]; kostja Urmas Puhm, ik XXX; elukoht XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
kasuks
Antud juhul ületab kostja poolt sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra ca 5,9 korda, mis vastab ligilähedaselt Riigikohtu lahendis toodud määrale. Kohus on seisukohal, et arvestades krediidi kulukuse määra suurust, saab lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas ning tulenevalt Riigikohtu praktikast ei pea kohus sellises olukorras lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping on TsÜS § 86 lg 1 alusel heade kommetega vastuolu tõttu tühine.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab 62% menetluskuludest kostja kanda ja 38% hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu 950 eurot. Kostja on leidnud, et hageja menetluskulud on põhjendamatult suured. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Arvestades, et hageja on kohtule esitanud üksnes hagiavalduse ning asja on menetletud kirjalikus menetluses, siis ei saa kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile olla suuremad kui 100 eurot. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 300 eurot, sh 200 eurot riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 62%, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 186 eurot (300 eurot x 62%). Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Aavastik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.