Hageja Xxx(isikukoodxxx, zxzz) Kostja I Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) Kostja II Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) Lihtmenetluses ärakuulamiseta
Asja läbivaatamine
Xxxhagi Xxxja hüvitamiseks
Xxxvastu
võla
saamiseks
ja
kahju
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xxxja Xxxsolidaarselt põhinõue 266,66 eurot (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 66 senti) ja viivis 266,66 eurot (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 66 senti) Xxxkasuks.
3.Jätta hagi rahuldamata koristusteenuse kulude nõude 110 eurot, kahju hüvitise nõude 216 eurot, nimetatud summadelt arvestatud viivise 76,35 eurot ja tulevikus arvestatava viivise osas. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 57% ulatuses solidaarselt Xxxja Xxxkanda ning 43% ulatuses Xxxkanda.
5.Välja mõista Xxxja Xxxsolidaarselt menetluskulud 99,75 eurot (üheksakümmend üheksa eurot ja 75 senti) Xxxkasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule
2-17-104223 käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista: 1) üüritasu võlgnevuse ning viivise tasumata üüritasult võrdustatuna põhivõlgnevusega kokku summas 212,66 eurot; 2) kommunaalmaksete võlgnevuse ning viivise võrdsustatuna põhivõlgnevusega kokku summas 320,66 eurot; 3) koristusteenuse kulud summas 110,00 eurot; 4) koristusteenuse kulude tasumisega viivitamise eest viivise seisuga 12.06.2017 summas 25,76 eurot ning alates 13.06.2017 seadusjärgse viivise kuni koristusteenuse kulude hüvitamiseni täies ulatuses; 5) kahju hüvitise summas 216,00 eurot; 6) kahju hüvitise tasumisega viivitamise eest viivise seisuga 12.06.2017 summas 50,59 eurot ning alates 13.06.2017 seadusjärgne viivis kuni kahju hüvitamise summa tasumiseni täies ulatuses.
2.30.08.2013 sõlmisid Xxx(üürileandja) ja kostjad üürilepingu, millega anti kostjatele üürile möbleeritud korter aadressil xxx. Üürileping lõppes 10.06.2014, mil üürnikud kohustusid täitma üürilepingust tulenevaid kohustusi, mida nad ei teinud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja omapoolsetele lubadustele. 30.07.2014 üürileandja suri ning tema pärijaks sai hageja. Õigusbüroo edastas kostjatele hagihoiatuse, millise saamise järgselt kostja I tunnistas võlga ning teatas, et asub võlgnevust likvideerima alates 10.04.2015 summas 200 eurot kuus, mida aga kostja I reaalselt ei täitnud. Ka kostja II on soovinud võlga tasuda maksegraafiku alusel, kuid ei ole seda teinud. Pärast üürilepingu lõppemist oli hageja sunnitud laskma üürikorteri nii koristama kui ka seal remonditööd tegema, sest kostjad lahkusid korterist jättes maha lõhutud, väga musta ja määrdunud seintega, põrandaga ja mööbliga korteri.
3.Üürilepingu kohaselt üüritasu suuruseks oli 290 eurot kuus. Üürilepingu lõppemisel jätsid üürnikud tähtaegselt tasumata 106,33 eurot (2014 aasta juuni kuu üüritasu osaline tasumata jätmine). Viivise koguvõlgnevus oleks 0,5% viivisemääraga 573,12 eurot, kuid hageja võrdsustab viivise reaalse põhivõlgnevusega, s.o summas 106,33 eurot. Lisaks üüritasule kohustusid üürnikud tasuma ka kõrvalkulude eest. Kostjad jätsid tasumata 2014 mai ja juuni kommunaalmaksed vastavalt summades 79,30 eurot ja 81,03 eurot. Viivised oleks määraga 0,5% vastavalt 439,32 eurot ja 463,75 eurot, kuid, kuid hageja võrdsustab viivise reaalsete põhivõlgnevustega, s.o summades 79,30 eurot ja 81,03 eurot. Üürilepingu kohaselt pidid üürniku poolt tagastatavad eluruumid ja nendes asuv vara olema lepingu sõlmimisel koostatud üleandmise vastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis, v.a normaalne kulum. Üürnikud jätsid endast maha räpase korteri, mistõttu tuli korteris teostada sügavpuhastus. Koristusteenuse kulude suuruseks oli 110 eurot. Viivis muutus sissenõutavaks 15.07.2014 ning seadusjärgse viivisemääraga oli 12.06.2017 seisuga viivis 25,76 eurot. Üürnikud tekitasid rikkusid eluruume ning seal paiknevat vara summas 216 eurot. Viivis muutus sissenõutavaks 15.07.2014 ning seadusjärgse viivisemääraga oli 12.06.2017 seisuga viivis 50,59 eurot.
2-17-104223 Kostja I vastuväited
4.Kostja I tunnistas hagi osaliselt. Koos hageja esindajaga vaadati enne võtmete ära andmist koos korterit ja võtmed tagastati talle alles siis, kui ta oli nõustunud korteri seisundiga. Selle kohta koostati ka üleandmise akti, milles ta oma käega oli kirjutanud, et „pretensioone ei oma“. Seda akti pole hagile lisatud ja see oli vaid ühes eksemplaris, mis jäi hageja kätte.
5.Kostja I on nõus maksma arveid ja palus hagejal koostada maksegraafiku. Hageja ei ole eelneva kahe aasta jooksul enne kiirmenetlusse avalduse andmist kostjatega ühendust võtnud ja proovinud lahendust leida. Kostja I on töötu, kuid on nõus tasuma 1 000 eurot 100 eurot kuus. Kostja I ei ole nõus maksma suuri viiviseid selle eest, et inimene on kaks ja pool aastat vait olnud, mida ja miks on hageja oodanud kaks ja pool aastat. Kuidas on arvestatud remondikulud, kuna hageja esindaja oli varem rahul korteri seisundiga.
6.Kostja I palub teha ennast ainuvastutavaks isikuks, kostja II pole milleski süüdi.
7.Hageja poolt nõutavad viivised, mida ta nõuab lisaks asetavad kostja I võlaauku ja kostja I jääb neid maksma elu lõpuni, kuna igakuiselt see lisab veel täiendaval umbes 180 eurot. Kostja II vastuväited
8.Kostja II on nõus, et ta on märgitud üürilepingus kui vastutav isik, kuid pole nõus maksma hagis märgitud summat, kuna vastutavaks isikuks soovib olla kostja I. On ebaselge, miks hageja ei võtnud viimaste aastate jooksul ühendust, oleks olnud võimalik kompromissi saavutada. Kohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
1.Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Vaidluse all ei ole, et 30.08.2013 sõlmisid Xxx(üürileandja) ning kostjad üürilepingu (t lk 3234), millega anti kostjatele üürile möbleeritud korter aadressil xxx Tallinn. Üürileping on lõppenud. 30.07.2014 üürileandja suri ning tema pärijaks sai hageja (t lk 35-37). Kostjatele on edastatud
2-17-104223 hagihoiatus (t lk 38). Kostja I tunnistas võlga ning teatas, et asub võlgnevust likvideerima alates 10.04.2015 summas 200 eurot kuus (t lk 39, 42). Kostjad ei ole võlgnevust tasunud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
14.Hageja nõue tuleneb üürilepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ TsMS § 367 esimene lause võimaldab viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
15.Kohus käsitleb kõigepealt hageja põhinõudeid ja nende põhjendatust, seejärel viivisenõudeid ja nende põhjendatust ning viimaks otsustab hagi lahendamise ulatuse.
16.Esmalt nõuab hageja osaliselt tasumata üüri 2014.a juuni eest summas 106,33 eurot. Üüri tasumine on üürilepingust tulenev üürniku põhikohustus (VÕS § 271). Kostjad ei ole selle nõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus peab seda nõuet põhjendatuks.
17.Teine nõue on tasumata kommunaalkulude võlgnevus. Hagiavalduse kohaselt ei tasunud kostjat mai ja juuni kommunaalkulude arveid (t lk 46-47) kokku summas 160,33 eurot (mai arve 79,30 eurot, juuni arve 81,03 eurot). VÕS § 292 lg 1 sätestab: „Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.“ Kõrvalkulude tasumise kohustus on kokku lepitud lepingu punktis 3.3, seega on hagejal õigus nõuda tasumata kommunaalmakseid. Kostjad ei ole nõudele vastuväiteid esitanud ja kohus peab nõuet põhjendatuks.
18.Kolmas ja neljas nõue on koristusteenuste kulude nõue summas 110 eurot (t lk 50) ja remondi teostamise kulude nõue summas 216 eurot (t lk 52). VÕS § 334 lg 1 esimese lause kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Lõige 2 sätestab: „Üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.“ Üürilepingust tulenevalt on üürnike kohustuseks mh kõrvaldada oma kulul eluruumides puuduse, mida saab kõrvaldada harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega (punkt 4.4.2) ning mitte rikkuda ja kahjustada eluruume ja seal paiknevat vara, rikkumise korral hüvitama tekitatud kahjud täies ulatuses (punkt 4.4.10). Kostja I väitel koostati üürnike poolt võtmete üürileandjale tagastamisel akt, millele üürileandja esindaja märkis, et pretensioone ei ole, kuid see akt koostati ühes eksemplaris, mis jäi üürileandjale. Kohtule akti esitatud ei ole, seega ei ole pretensioonide puudumine tõendatud. Sellele vaatamata jääb hagi koristusteenuse ja remondi teostamise kulude nõudes rahuldamata. Nimelt sätestab VÕS § 336 lg 1: „Üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille
2-17-104223 eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.“ Kohtu hinnangul pidid koristamise ja remondiga kõrvaldatud puudused olema tavapärase ülevaatusega avastatavad. Esitatud fotodest (55-56, 58-60, 62-64, 67-69, 71-72) on ilme, et korter vajas koristamist ning sellest oleks pidanud teavitama kostjaid koheselt, s.o kas pretensiooni koostamisega korteri ülevaatamisel või koheselt pärast seda. Ka remondiarvest nähtuvate tööde (tapeedi vahetus, aknalaua vahetus, seina värvimine, riiulite remont, laelambi sokli paigaldus) näol ei olnud tegemist varjatud puudustega, seda näitab ka asjaolu, et remont tehti peagi pärast korteri üleandmist üürileandjale (remondiarve esitati 15.07.2014). Hageja ei teatanud kostjatele puudustest viivitamata. Esimest korda teatati kostjatele nõuetest hagihoiatuses, mis kannab kuupäeva 06.02.2015. Selle saatmise aeg kostjatele on teadmata, kuid igal juhul on see edastatud ca 8 kuud pärast lepingu lõppemist. Seda ei saa pidada viivitamatuks puudustest teatamiseks VÕS § 336 lg 1 mõttes ja kuna tegu ei olnud varjatud puudustega, on hageja kaotanud võimaluse neid nõudeid kostjate vastu esitada. Koristusteenuste kulude nõue summas 110 eurot ja remondi teostamise kulude nõue summas 216 eurot jäävad rahuldamata.
19.Viivist on hageja nõudnud tasumata üüri ja kommunaalkulude võlgnevuste eest viivisemääraga 0,5% päevas. Tegu on lepingu punktis 4.3.1 kokku lepitud viivisemääraga. Kuna arvestuslik viivis ületas hagi esitamise ajaks kordades põhivõlgnevusi, vähendas hageja viivist põhivõlgade suuruseni. Kohus peab üüri ja kommunaalkulude tasumisega viivitamise eest arvestatud ja vähendatud viiviseid summas 106,33 eurot ja 160,33 eurot põhjendatuks. Kuna koristusteenuste kulude nõue ja remondi teostamise kulude nõue jäävad rahuldamata, jääb rahuldamata ka nendega seotud viivisenõue. Kostja I on avaldanud seisukohta, et ta ei ole nõus maksma suuri viiviseid selle eest, et hageja on viivitanud hagi esitamisega kaks ja pool aastat. Kohtu hinnangul ei anna see argument alust jätta antud asjas viivised välja mõistmata. Etteheide võiks olla arvestatav, kui näiteks hageja oleks kostjaid eksitades neile väitnud, et tal nõudeid ei ole või ta neid ei esita. Praegusel juhul oli aga kostjatele teada hiljemalt hagihoiatuse esitamise ajaks 2015.a kevadel, et hagejal on nõuded kostjate vastu. Viiviste tekkimist oleks saanud vältida võla tasumisega. Kostjate etteheide, et hageja neid järjepidevalt taga ei otsinud ega üritanud kompromissi sõlmida, ei muuda asja lahendust, eriti arvestades, et varasem kostja I lubadus tasuda võlga osamaksetega jäi tagajärjetuks.
20.Lisaks tugines kostja I sellele, et hageja poolt nõutavad viivised asetavad kostja I võlaauku ja kostja I jääb neid maksma elu lõpuni, kuna igakuiselt see lisab veel täiendaval umbes 180 eurot. Kohus selgitab, et see ei ole nii. Praegusel juhul rahuldab kohus viivisenõude ainult üüritasu ja kommunaalkulude võlgnevustelt arvestatud viivise osas – nendelt nõuetelt ei ole hageja nõudnud rohkem viivist kui hagis märgitud kindlas summas viivised. Lisanduvat (st tulevikus tekkivat) viivist nõudis hageja koristus- ja remondikuludelt, kuid need nõuded jäävad rahuldamata ja lisaks ei oleks nendelt nõuetelt lisandunud aastas viivist 180 eurot, vaid 26,08 eurot (viivist arvestati seadusjärgses määras ehk 8% aastas).
21.Mõlemad kostjad on seisukohal, justkui peaks ainsana vastutama võlgnevuse eest kostja I. Kohus selgitab, et menetluslikult ei saa seda soovi kohus rahuldada. Lepingus on kokku lepitud, et kostjad vastutavalt solidaarselt ning hageja on hagi esitanud mõlema kostja vastu ega ole hiljem nõudest kostja II suhtes loobunud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seetõttu tuleb lahendada vaidlus käesolevas tsiviilasjas mõlema kostja suhtes. Küll aga saavad kostjad omavahelises suhtes kokku leppida, et võlg jääb ainult kostja I kanda ning kui kostja II vahendite arvelt tasutakse võlgnevust, saab ta omavahelises suhtes nõuda selle hüvitamist kostja I poolt.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja üüritasu võlgnevuse 106,33 eurot ja sellelt arvestatud viivise 106,33 eurot ning kommunaalmaksete võlgnevuse 160,33 eurot ja sellelt arvestatud viivise 160,33 eurot. Hagi jääb
23.Otsuses nimetamata tõendid jäävad tähelepanuta, kuna on asjassepuutumatud. Menetluskulud
24.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi ca 57% ulatuses, jagab kohus sama protsendi järgi ka menetluskulud. Seega jääb 57% menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda ja 43% hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
26.Toimikumaterjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalistel olnud sellist lepingulist esindajat, kelle kulud kuuluks hüvitamisele menetluskulude kindlaksmääramise raames. Ainus menetluskulu on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi riigilõiv.
27.Hagihinnaks on antud asjas 961,75 eurot, millelt tuli riigilõivu tasuda 175 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud lõivu 62,68 eurot (t lk 4) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 112,33 eurot (t lk 97), kokku seega 175,01 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna riigilõivust 57% ehk 99,75 eurot. Ülejäänud osas jääb riigilõivukulu hageja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.