lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-129787/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-129787/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1642
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 401 lg 1KrediidivahenduslepingTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 416 lg 1Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanne

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Dina Sõritsa

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juuni 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-129787

Tsiviilasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

300,07 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja OÜ AF Võlamenetlus kanda.
3.Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja XXX. XXX toimetada otsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-15924/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 169 lg 1Kohustuse täitmine senisele võlausaldajale
VÕS § 195 lg 1Lepingu korraline ülesütlemine
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
1.
OÜ AF Võlamenetlus esitas 12.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 10.01.2018 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohtunikuabi

andis 31.01.2018 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Hageja esitas 12.02.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse kostjalt põhivõla 250 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot ja jooksva viivise nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja nõude aluseks on Folkefinans AS Eesti filiaal (edaspidi laenuandja) ja kostja vahel 05.03.2014 sõlmitud laenuleping (edaspidi leping) summas 250 eurot. Hagist nähtuvalt esitas kostja laenusaamiseks laenutaotluse interneti teel või tekstisõnumi teel Monetti telefonile 17800 tekstisõnumi saatmisega. Laenuandja on laenutaotluse kinnitanud ja väljastanud kostjale laenu 250 eurot. Monetti laenutingimuste punkti 1.4 kohaselt kehtivad Monetti laenutingimused nii interneti teel kui ka tekstisõnumi teel edastatud laenutaotlusele ja selle alusel väljastatavate laenutaotluste suhtes. Laenutingimuste punkt 2 kohaselt on kostjal kohustus saadud laen laenuandjale tagastada. Laenuandja loovutas 21.12.2016 kostja vastu esitatud nõude Osaühingule AF Võlamenetlus (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest on saadetud kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja põhiosa katteks teinud ühtegi makset.
3.Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Laenutingimuste punktist 6.3 tulenevalt on hagejal õigus küsida sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust, kokku summas 30 eurot. Viivise palub hageja välja mõista alates hagi esitamisest seadusjärgses summas kuni põhinõude täitmiseni.
4.Kohus määras 27.02.2018 määrusega hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh selgitamaks, millistel tingimustel kohustus kostja hagejale laenu tagastama ja millal võlgnevus sissenõutavaks muutus ja tegi hagejale ettepaneku tõendite esitamiseks.
5.Hageja selgitas 07.03.2018 menetlusdokumendis, et pärast nõude loovutamist on laenuandja Eesti turul laenude andmise lõpetanud ning süsteem ja väljavõtted on hävitatud. Ainsana on olemas laenu üldtingimused ja pangast saadud maksekorraldus, mis tõendab, et laen on kostjale üle kantud. Hagejal puudub täpsem info selle kohta, millal pidi kostja laenu tagastama ning kas laenu tuli tagastada ühe maksena või osamaksetena. Hagejale on teada, et nõude loovutamise hetkeks olid lepingud üles öeldud ja summa sissenõutavaks muutunud.

KOSTJA SEISUKOHT

6.Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Hageja on palunud hagiavalduse rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et TsMS §

405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Hageja seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

8.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Folkefinans AS Eesti filiaal ja kostja vahel oli 05.03.2014 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt väljastas laenuandja kostjale 250 eurot (tlk 20p) ja mille osaks on Monetti laenutingimused (tlk 21-23). Kostjale on saadetud meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta (tlk 23p-24p). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
9.Kõnealuse laenulepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
10.Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostja vastu suunatud nõude loovutanud 21.12.2016 põhisummas 250 eurot koos õigusega nõuda kahjuhüvitist ja kõrvalnõudeid hagejale (t lk 20). Asjast ei nähtu, et kostja oleks teate kätte saanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Võlgnikule loovutusest mitteteatamine ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea, siis on tal õigus täita kohustus esialgsele võlausaldajale ning selle saab lugeda õigele isikule täidetud kohustuseks (VÕS § 169 lg 1). Kostja ei ole pärast nõude loovutamist laenu tagastanud esialgsele võlausaldajale ega hagejale. Nõude loovutamine on kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama.
11.VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
12.Hageja nõuab kostjalt kogu võlgnevuse tasumist. Hageja on hagi aluseks olevaid asjaolusid kohtule selgitades tuginenud sellele, et pärast nõude loovutamist on laenuandja Eesti turul laenude andmise lõpetanud ning süsteem ja väljavõtted on hävitatud. Ainsana on olemas laenu üldtingimused ja pangast saadud maksekorraldus, mis tõendab, et laen on kostjale üle kantud. Hagejal puudub täpsem info selle kohta, millal pidi kostja laenu tagastama ning kas laenu tuli tagastada ühe maksena või osamaksetena. Hagejale on teada,

et nõude loovutamise hetkeks olid lepingud üles öeldud ja summa sissenõutavaks muutunud (tl 34 jj).

13.VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hagist ei nähtu, millal väidetav ülesütlemine on toimunud, samuti ei ole hageja tõendanud lepingu ülesütlemist. Viiteid kõnealuse laenulepingu kehtivalt ülesütlemisele ei tulene ka hagile lisatud tõenditest. Hagile lisatud Castovanni OÜ poolt kostjale saadetud meeldetuletuskirjades võlgnevuse tasumiseks on hageja viidatud lepingule numbriga 1652043 ja millele hageja hagis ei tugine. Samuti nähtub meeldetuletuskirjadest, et lepingu 1652043 alusel nõutava võlgnevuse põhivõla suuruseks on 270 eurot, mitte 250 eurot nagu hageja on märkinud hagis, selgitades seejuures, et kostja ei ole põhivõlgnevuse katteks teinud ühtegi tagasimakset. Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud nõude aluseks oleva lepingu kehtivalt ülesütlemist.
14.Kuivõrd hageja on selgitanud, et tal puudub täpsem info selle kohta, millal pidi kostja laenu tagastama ning kas laenu tuli tagastada ühe maksena või osamaksetena, märgib kohus täiendavalt, et tarbijakrediidilepingu osas kehtib rangem regulatsioon. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sellise avalduste olemasolu ei ole hageja tõendanud.
15.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjaga sõlmitud leping, mille alusel hageja nõuab 250 euro suuruse põhivõlgnevuse kostjalt väljamõistmist, ei ole kehtivalt üles öeldud. Puudub alus hagi rahuldamiseks põhivõla osas. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõue VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt viivise väljamõistmiseks kuni põhinõude täitmiseni. Viidatud sätte kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue võla sissenõudmiskulude 30 eurot kostjalt väljamõistmiseks, kuna laenutingimuste punkti 6.3 kohaselt tekib hagejal õigus sissenõudmiskulude nõudeks ales pärast lepingu ülesütlemist.

MENETLUSKULUD

16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjal menetluskulud puuduvad. Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, puudub alus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-7120/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja