Kostja: Korteriühistu Kotzebue 5 (registrikood 80031463, aadress XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Haavasalu (e-post [email protected]). Asja läbivaatamine
13.03.2018.a, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX hagi KÜ Kotzebue 5 vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/88 rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXl tasuda KÜ-le Kotzebue 5 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Jätta KÜ Kotzebue 5 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 2 178,20 euro ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXX esitas 27.03.2017.a. Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Kotzebue 5 vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/88. Hagiavalduse kohaselt tegi Harju Maakohus 24.11.2014.a kohtumääruse ts.asjas 2-12-15324 (jõustus 10.03.2015.a), milles mõistis XXX’lt välja Korteriühistu Kotzebue 5 kasuks menetluskulu summas 1 929,60 eurot. Kostja esitas 04.01.2016 kohtutäiturile täitmisavalduse ja kohtumääruse täitemenetluse läbiviimiseks, milles palub välja mõista hagejalt menetluskulude põhivõlg summas 1 500 eurot ja lisanduv viivis. Hageja leiab, et täiteasi nr 022/2016/88 on alustatud osaliselt aluseta ja kostja nõue on põhjendamatu, kuna on tasaarvestatud.
2.2011.a kostja tegi elamus Kotzebue 5 katuse remondi. Remondi käigus toimus veeavarii. Seoses vee läbijooksuga kostja korteriomandile XXX tekitati korteriomandile kahjustusi, mille kõrvaldamiseks tehti korteris remont maksumusega 1 739,20 eurot. Hageja leiab, et korteriühistu on kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju. Hageja (hagiavalduses ekslikult kostja) esitas 30.04.2013.a korteriühistule kahjunõude, milles palus hüvitada temale tekitatud kahju summas 1 739,20 eurot. Kahju suurus on tekkinud seoses kahju kõrvaldamisega – korteriomandi remondiga. Vastavalt 27.03.2014.a kostja üldkoosoleku protokollile Korteriühistu Kotzebue 5 tunnistas hagejale kahju tekitamist ja tegi otsuse kinnitada veekahjude hüvitamis-komisjoni otsused veekahjude hüvitamise kohta ühistu liikmetele, s.h. otsuse hüvitada veekahju hagejale (XXX) summas 1 500 eurot. Seega kostja tunnustas 27.03.2014.a üldkoosoleku otsusega hageja kahjunõuet 1 500 euro suuruses. Hageja tugineb nõude tasaarvestusel sellele, et kostja on talle tekitanud varalise kahju summas 1 739,20 eurot ja korteriühistu on 27.03.2014.a üldkoosoleku otsusega tunnustanud kahju tekitamist summas 1 500 eurot. Hageja esitas kostjale 12.02.2016.a tasaarvestuse avalduse, milles teatas, et esitab tasaarvestuseavalduse ja tasaarvestab oma nõude summas 1500 eurot korteriühistu vastu Korteriühistu Kotzebue 5 nõudega 1500 eurot tema vastu. Kostja sai tasaarvestuse avalduse kätte 12.02.2016.a. Hageja palub hagi rahuldada, tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2016/88 lubamatuks, menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Täitedokumendiks olev Harju Maakohtu 24.11.2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-12-15324 jõustus ajaliselt peale seda, kui olevat
sissenõutavaks muutunud hageja väidetav kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Käesolevas tsiviilasjas on hageja leidnud, et tema väidetav kahju hüvitamise nõue kostja vastu olevat sissenõutavaks muutunud 30.07.2011a. Kostja leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et hageja on tasaarvestanud oma väidetava nõude kostja vastu, mis on väidetavalt muutunud sissenõutavaks ajaliselt enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
4.Samuti tuleks hagiavaldus jätta rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole hagejale seonduvalt vee läbisadamisega katuse ehitustööde käigus hageja korteriomandi reaalosale kahju põhjustanud. Kostja sõlmis ehituse töövõtulepingu katuse renoveerimistööde teostamiseks AstradeGrupp OÜ-ga ning lepingu omanikujärelevalve teostamiseks Ein & KO OÜ-ga. Nagu ilmneb Südalinna Kinnisvarahaldus OÜ poolt 02.08.2011.a koostatud aktist said Kotzebue 5 hoone mitmed korterid veekahjustusi, kuna katuse ehitustööde teostamise ajaks AstradeGrupp OÜ poolt hoone katusele paigaldatud ajutised kilekatted ei olnud piisavad takistamaks vihmavee tungimist elamu pööningule ja sealt korteritesse. Seega ei põhjustanud vihmavee tungimist Kotzebue 5 hoone korteritesse kostja, kuna kostja Kotzebue 5 hoone katuse rekonstrueerimise käigus hoone katusele kilesid ei paigaldanud. Kostja korraldas hoone katuse rekonstrueerimise nõuetekohaselt, tehes kõik mõistliku, et Kotzebue 5 hoone katuse rekonstrueerimise tööd õnnestuksid: võetud olid projekteerimistingimused, tellitud oli ehitusprojekt, saadud oli ehitusluba, sõlmitud olid töövõtulepingud ehitustööde teostaja ja omanikujärelevalve teostajaga. Samuti ei saaks kostja kui korteriühistu vastutada AstradeGrupp OÜ vigade eest.
5.Samuti on oluline, et 30.07.2011.a vihmasadu Tallinnas oli väga tugev. Võttes arvesse, et Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hinnangul nii tugevat vihmasadu, nagu see oli 30.07.2011.a Tallinnas, varasema poole sajandi jooksul ei olnud esinenud, on kostja arvates Kotzebue 5 hoone katuse rekonstrueerimise käigus katusele vihma kaitseks seatud kilede vahelt sademete sissevool hageja korterisse käsitletav vääramatust jõust tingitud kahjustustena.
6.On õige, et kostja veekahjude hüvitamise komisjon otsustas 15.05.2013.a hüvitada hagejale veekahju summas 1 500 eurot ning kostja 27.03.2014.a üldkoosolekul otsustati muuhulgas kinnitada veekahjude hüvitamise komisjoni poolt vastuvõetud otsused veekahjude hüvitamise kohta kostja liikmetele. Kostja leiab, et otsus hüvitada hagejale 30.07.2011.a vihmavee läbijooksust tingitud kahju on vaadeldav mittetäieliku kohustusena. Kuna kostja ei ole rikkunud oma kohustusi hageja ees seonduvalt 30.07.2011.a aset leidnud sademete läbijooksuga hageja korterisse või vähemalt oleks selline rikkumine vabandatav või vähemalt ei oleks kostja sellises rikkumises süüdi, siis ei lasu kostjal kohustust hagejale 30.07.2011.a sademetest tekkinud kahju hüvitada. Seetõttu on kostja otsustus hüvitada kõikidele oma liikmetele, kelle korteriomandi reaalosad paiknevad Kotzebue 5 hoone viimasel korrusel ja said 30.07.2011.a sademete läbijooksust tulenevalt kahjustada, kuni 1 500 eurot vaadeldav kõlbelise ja heas tahtes käitumisena. Hageja ei saa nõuda kostjalt mittetäieliku kohustuse täitmist ning seetõttu ei ole hagejal ka õiguslikult võimalik hakata tasaarvestama jõustunud kohtulahendist tulenevat kostja nõuet hageja vastu, sest hagejal ei ole sissenõutavaks muutnud vastunõuet kostja vastu.
7.Samuti on oluline, et kostja veekahjude hüvitamise komisjon otsustas 15.05.2013.a teostada veekahjude hüvitamise tasaarvestuse kujul, kus hüvitamisele kuuluv summa arvatakse maha ühistu liikmele igakuuselt esitatavatelt kommunaalarvetelt ning võlgu oleva ühistu liikme korral arvatakse hüvitis esmajärjekorras maha võlasummalt. Kostja 27.03.2014.a üldkoosolekul otsustati päevakorrapunkti nr. 1 juures veekahjude hüvitamise komisjoni otsused kinnitada. Hageja ei ole vaidlustanud veekahjude hüvitamise komisjoni 15.05.2013.a otsust ega kostja 27.03.2014.a üldkoosolekul päevakorrapunkti nr. 1 juures vastuvõetud otsust veekahjude hüvitamise komisjoni otsuste kinnitamise kohta ning tegemist on kehtivate otsustega. Seetõttu on kehtiv ka veekahjustuste hüvitamise põhimõte: hüvitis veekahjustuste eest kuulub
tasaarvestamisele tasumisele kuuluvate majandamiskuludega või võlgnevuse korral kostja ees võlgnevusega. 2013.a mais oli hagejal kostja ees majandamiskulude tasumise võlgnevus summas 2 006,25 eurot. Nähtuvalt kostja poolt hagejale 10.06.2013.a väljastatud majandamiskulude arvelt, on kostja tasaarvestanud 1 500 euro suuruse korteriremondihüvitise kui hageja suhtes võetud mittetäieliku kohustuse kostja majandamiskulude võlgnevuse tasumise nõudega hageja vastu. Sellise tasaarvestuse teostamise tulemusena lõppes kostja poolt hageja ees võetud mittetäielik kohustus tasuda hagejale korteriremondihüvitis kuni summas 1 500 eurot.
8.Kostja soovib alternatiivselt tugineda sellele, et hageja kahju hüvitamise nõude suurus on tõendamata ning kostjale jääb arusaamatuks, millisele tasaarvestusavaldusele hageja tugineda soovib. 27.03.2017.a hagiavalduse lisa nr. 4 materjalide hulgas on SkiBikemarathon OÜ 14.06.2012 arve-hinnakiri nr. 120001 käibemaksuga summas 1’230,41 eurot, Remstroi OÜ 05.11.2012 arve nr. 021/11/12 summas 453,70 eurot ning OÜ Paradison, Ehituse ABC ja Espak AS-i tšekid. Kostja arvates ei tõenda viimatinimetatud arved ja tšekid seda, nagu oleks hagejale tekkinud kahju suuruseks 1 739,20 eurot. Esmalt väärib märkimist, et SkiBikemarathon OÜ on rattapood. Seetõttu ei ole kostja arvates usutav, et SkiBikemarathon OÜ on hageja korteris remonti teinud. Mis puutub OÜ Paradison, Ehituse ABC ning Espak AS-i tšekkidesse, siis on selgusetu, milline on siin puutumus ostetud kaupade ning hagejale kuuluva korteriomandi reaalosal väidetava remondi tegemise vahel. Olgu siinjuures märgitud, et muuhulgas on tšekkidelt nähtuvate kaupade nimekirjas ka rotimürk, mida ilmselt korteri remontimisel vaja ei lähe.
9.Lisaks soovib kostja alternatiivselt tugineda ka sellele, et täidetud ei ole kahju hüvitamise nõude ülejäänud eeldused. Kostja arvates puudub põhjuslik seos kostja tegevuse Kotzebue 5 hoone katuse ehitamise korraldamisel ning kostja korteriomandi reaalosal sademete läbijooksust tingitud veekahjustuste tekkimise vahel. Veekahjustuste tekkimine sai võimalikuks üksnes seetõttu, et 30.07.2011.a oli tegemist väga tugeva vihmaga ning vihmavesi tungis läbi kilekatete, mis olid paigutatud Kotzebue 5 hoone sarikatele (vana katusekate oli eemaldatud ja uue katusekatte valmis ehitamine ei olnud veel lõppenud). Kilekatted paigaldas Kotzebue 5 hoone sarikatele AstradeGrupp OÜ ehitajana ning kostja nende kilekatete paigaldamisel ei osalenud.
10.Samuti on kostja seisukohal, et täidetud ei ole kahju ettenähtavuse nõue. Ehitustöövõtulepingu ning omanikujärelevalve teostamise lepingu sõlmimise käigus ei näinud ja ei pidanud kostja ette nägema, et katuse ehitamise tööde käigus leiab aset viimase poole sajandi kõige tugevam vihmasadu, mille tulemusena vihmavesi tungib läbi ehitatava katuse Kotzebuse 5 hoone viimase korruse korteritesse. Kostja palub jätta XXX hagi rahuldamata ning jätta hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
11.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel,
et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama sätte lg 2 järgi TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
13.Käesoleval juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 24.11.2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-12-15324, millega mõisteti hagejalt välja menetluskulud kostja kasuks summas 1929,60 eurot ja viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Vaidlust ei ole selles, et kostja pööras lahendi täitmisele summas 1 500 eurot (tl 8).
14.Kostja vaidleb hagile vastu muuhulgas põhjusel, et hagi esitamisega on rikutud TMS § 221 lg
2.Tulenevalt täitemenetluse seadustikust ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadest on kohtulahendi alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (RKTKo 3-2-1-11-15). Iseenesest on kostja õigesti viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-11-15 ja on osundanud, et tasaarvestusolukord tekkis enne 24.11.2014.a kohtumääruse tegemist. Kuid kohus juhib tähelepanu, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11-15 ka selgitanud, et TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi.
15.Kohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on eraldiseisev menetlus (TsMS 18. peatükk, 5 jagu), milles kohus määrab jõustunud kohtuotsuste alusel kindlaks menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse. Jõustunud 08.03.2013.a ja 21.02.2014.a. kohtuotsustega tsiviilasjas 2-12-15324 menetluskulud XXX kanda ning menetluskulude kindlaks määramise menetluses samas tsiviilasjas ei saanud kohus revideerida menetluskulude jaotust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses on kohtul pädevus hinnata üksnes menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (vt TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa avada uusi vaidlusi sisuliste asjaolude üle, sh esitada tasaarvestuse avaldust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses saab pool esitada kindlaksmääramiseks oma menetluskulud ja siis neid tasaarvestada vastaspoole menetluskuludega. Kohus selgitab, et menetluskuludevälise tasaarvestuavalduse vastuväite esitamisel tuleb kohtul kõigepealt hinnata, kas tasaarvestusavalduses esitatud nõue on üldse olemas, kas üldse esineb tasaarvestuse olukord, samuti tuleb hinnata, kas teise poole vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Seega oleks sisuliselt tegemist täiesti uue vaidlusega, mis tuleks lahendada hagimenetluse nõuete kohaselt ja mis väljuks menetluskulude kindlaksmääramise piiridest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist Riigikohtu lahendi 3-2-1-11-15 p 11 toodud erandliku olukorraga, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis
seisukoha. Seega ei ole hageja minetanud õigust esitada kohtulahendist tuleneva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
16.Hageja palub tunnistada sundtäitmise lubamatuks põhjusel, et ta on kostjal tema vastu oleva nõude tasaarvestanud temal kostja vastu oleva kahjunõudega. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et ei ole hagejale kahju tekitanud ning ka seetõttu ei ole hagejal õiguslikult võimalik tasaarvestada oma väidetavat kahju hüvitamise nõuet kostja vastu jõustunud kohtulahendist tuleneva kostja nõudega hageja vastu. VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
17.Vaidlust ei ole selles, et hageja korterile tekkis katuseremondi käigus 30.07.2011.a veekahju. Kahju ja kahju tekitaja tegevuse või tegevusetuse vahel peab olema põhjuslik seos, s.t kahju peab olema tulenenud kahju tekitaja teost või tegevusetusest. Hageja on seisukohal, et kahju tekkis tema korterile kostja tegevuse tagajärjel. Kuigi kohus on palunud korduvalt hagejal selgitada, milles seisnes kostja tegu või tegevusetus, hageja seda teinud ei ole.
18.Kahju tekkimise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, näiteks elamu tehnosüsteemide korrashoidmine, katuse parandamine, maja ühiskanalisatsiooni hooldamine. Kohus leiab, et korteriühistu vastu kahjunõude esitamine on võimalik üksnes olukorras, kus korteriühistu on jätnud oma kohustused täitmata ja selle tagajärjel on korteriomanikule tekkinud kahju. Kostja on esile toonud, et ta tellis katuse renoveerimiseks Tallinna linnalt projekteerimistingimused ja nende alusel omakorda hoone katuse renoveerimise projekti (tl 7677). Kostja sõlmis töövõtulepingu katuse renoveerimistööde teostamiseks AstradeGrupp OÜga ning lepingu omanikujärelevalve teostamiseks Ein & KO OÜ-ga (tl 77, pöördel-83). Veekahjustuse tuvastamise aktis on märgitud, et kahjustused tekkisid korteriomanditele katusele ebapiisava kilekatte paigutamise tõttu (tl 9, pöördel). Kohus nõustub siinjuures kostjaga, käesoleval juhul ei saa kostjale ette heita tema tegevusetust. Kohtu hinnangul on kostja igati täitnud oma kohustused korteriomaniku ees sellega, et korraldas nõuetekohase katuse renoveerimise - kostja võttis projekteerimistingimused, tellis ehitusprojekti, olemas oli ehitusluba, kostja sõlmis töövõtulepingu nii ehitustööde teostaja kui ka omanikujärelevalve teostajaga. Seega tegi kõik vajaliku, et muuta korterelamu katus e hoone välispiire veekindlaks. Kuivõrd veekahju ei tekkinud põhjusel, et kostja ei hoolitsenud katuse korrashoiu eest, siis kohtu hinnangul kannab vastutust otsene kahjutekitaja ehk osapool, kes teostas töid – töövõtja, mitte korteriühistu, kes sõlmis lepingu töövõtjaga. Millist tegu hageja kostjale ette heidab, hageja selgitanud ei ole.
19.Isegi kui asuda seisukohale, et kostja on vastutav hagejale veekahju tekitamise eest, leiab kohus, et kostja rikkumine on vabandatav VÕS § 103 tähenduses. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 ja 2 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks
või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja on esile toonud, et vihmasadu, mille tagajärjel kostja korterile veekahjustus tekkis oli erakordselt tugev. Nii on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut leidnud, et nii tugevat vihmasadu, nagu see oli 30.07.2011.a Tallinnas, ei olnud esinenud varasema poole sajandi jooksul (tl 84-85). Kostja ega kilesid katusele paigaldanud ettevõtja ei saanud ette näha, et katuse remondi ajal tabab Tallinna poole sajandi tugevaim vihmasadu ning katusele paigaldatud kiled ei pea vastu sellist erakordset sademetekogust. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et Kotzebue 5 hoone katuse rekonstrueerimise käigus katusele vihma kaitseks seatud kilede vahelt sademete sissevool hageja korterisse käsitletav vääramatust jõust tingitud kahjustustena. Seega ei vastuta kostja hagejale tekkinud veekahju eest.
20.Samas on kostja 27.03.2014.a üldkoosolekul otsustatud kinnitada veekahjude hüvitamise komisjoni otsused, millega otsustati hüvitada muuhulgas hageja korteriomandile tekitatud kahju summas 1500 eurot (tl 21-22). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et viidatud korteriühistu üldkoosoleku otsus on mittetäielik kohustus VÕS § 4 mõttes. Tegemist ei ole ei „härrasmeeste kokkuleppe“ või hasartmängust tuleneva kohustusega. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja on ise esiletoonud, et nimetatud otsust tühistatud ega vaidlustatud ei ole, seega on võetud kohustus kohustuslik ka korteriühistule endale.
21.Kostja on esile toonud, et 2013.a mais oli hagejal kostja ees majandamiskulude tasumise võlgnevus summas 2 006,25 eurot. Kostja tugineb sellele, et tasaarvestuse teostamise tulemusena lõppes kostja poolt hageja ees võetud kohustus tasuda hagejale korteriremondihüvitis kuni summas 1 500 eurot. Kohus nõustub kostjaga. Kostja poolt hagejale 10.06.2013.a väljastatud majandamiskulude arvelt selgub, et kostja on tasaarvestanud 1 500 euro suuruse korteriremondihüvitise kostja majandamiskulude võlgnevuse tasumise nõudega hageja vastu (tl 86 ja 86, pöördel). VÕS § 198 järgi tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kuivõrd hageja ei ole esiletoonud, et ta ei ole 10.06.2013.a arvet, mille peal on märge et võlgnevuselt on maha arvestatud veekahjude hüvitus vastavalt hüvitamiskomisjoni otsusele kätte saanud, siis on tasaarvestus toimunud arve kätte saamisega. Ka ei ole kohtu ette toodud asjaolu, et hageja oleks vaidlustanud veekahjude hüvitamise komisjoni 15.05.2013 otsust ega kostja 27.03.2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsust veekahjude hüvitamise komisjoni otsuste kinnitamise kohta ning tegemist on kehtivate otsustega.
22.Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et seetõttu on kehtiv ka veekahjustuste hüvitamise põhimõte: hüvitis veekahjustuste eest kuulub tasaarvestamisele tasumisele kuuluvate majandamiskuludega või võlgnevuse korral kostja ees võlgnevusega. Isegi kui asuda seisukohale, et hagejal oli kostja vastu kehtiv kahju hüvitamise nõue, siis kuivõrd kostja on temal lasuva kohustuse tasaarvestanud hageja võlgnevusega aastal 2013.a siis ei saanud hageja aastal 2016.a. tasaarvestada temal kostja vastu olevat nõuet kostja kahju hüvitamisekohustusega, kuivõrd see oli aastal 2013 tasaarvestamisega lõppenud. Kuivõrd aastal 2016.a ei olnud kostjal enam hageja ees kohustust, mida saaks hageja oma täitedokumendist tuleva kohustusega tasaarvestada, siis ei saanud hageja ka tasaarvestust teostada.
23.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2016/88 ei ole lubamatu. Seega tuleb jätta rahuldamata XXX hagi Korteriühistu Kotzebue 5 vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 022/2016/88.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel hageja saadav kasu olla 1 500 eurot. Seega tuleb käesoleva asja hinnaks määrata 1 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
28.Kostja esindaja esitas 29.05.2018.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et kostja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes summas 1 663,20 eurot (käibemaksuga). Kostjale on õigusabi osutatud 9,9h ulatuses tunnihinnaga 168 eurot (käibemaksuga). Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
31.Kostja esindaja on teinud järgmised toimingud: tutvumine hagiga ja olukorra analüüs 2,5h; vastuse koostamine hagile 4h; valmistumine istungiks 2h; osalemine kohtuistungil 0,9h;
tutvumine 13.03.2018 kohtuistungi protokolliga ja taotluse koostamine selle protokolli parandamiseks 0,5h. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
32.Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 168 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis käesoleva vaidluse puhul on osaliselt põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmise keerukusega. Menetlus on läbinud sisuliselt ühe kohtusüsteemi astme. Tõendite maht on tavapärane. Asjas peeti üks istung. Vaidluse ajaline kestus on olnud tavapärane. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust ning nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Seega ei olnud antud vaidlus kostja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasumäär oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 150 eurot (käibemaksuga).
33.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 9,9h, mis kostja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikus peetud tunnihinda (150 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 1 485 eurole. Kohus rahuldab kostja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt välja menetluskulud summas 1 485 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 178,20 euro ulatuses (taotletud summa 1 663,20 eurot – rahuldatud summa 1 485 eurot).
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.