Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.02.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-4845
Tsiviilasi
XX hagi KÜ Kotzebue 5 vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/88
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.06.2018 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja XX apellatsioonkaebus, 600 eurot tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja (vastustaja): Korteriühistu Kotzebue 5 (registrikood 80031463, asukoht Kotzebue tn 5-45, 10412 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
Istungi toimumise aeg
22.01.2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 07.06.2018 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
4.Välja mõista XX-lt KÜ Kotzebue 5 kasuks ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamiseks 936 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda KÜ-le Kotzebue 5 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 27.03.2017 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Kotzebue 5 (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/88.
2.Harju Maakohtu 24.11.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-15324 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1929,60 eurot. Kostja esitas 04.01.2016 kohtutäiturile täitmisavalduse ja kohtumääruse täitemenetluse läbiviimiseks. Hageja hinnangul on sundtäitmine osaliselt alusetu, kuna kostja nõue on tasaarvestatud ning seega esineb alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg le 1). Hageja tugineb nõude tasaarvestusel sellele, et kostja on talle tekitanud varalise kahju summas 1739,20 eurot ja kostja on 27.03.2014 üldkoosoleku otsusega tunnustanud kahju tekitamist summas 1500 eurot.
3.Kostja tellis 2011. a. Kotzebue 5 elamus katuse remondi. Remondi käigus toimus veeavarii ning seoses vee läbijooksuga tekitati kahjustusi hageja korteriomandile, mille kõrvaldamiseks tehti korteris remont maksumusega 1739,20 eurot. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju. 30.04.2013 esitas hageja kostjale kahjunõude. Vastavalt 27.03.2014 kostja üldkoosoleku protokollile tunnistas kostja hagejale kahju tekitamist ja tegi otsuse kinnitada veekahjude hüvitamis-komisjoni otsused veekahjude hüvitamise kohta ühistu liikmetele, sh otsuse hüvitada veekahju hagejale (korter nr 44) summas 1500 eurot. Seega tunnustas kostja 27.03.2014 üldkoosoleku otsusega hageja kahjunõuet 1500 euro ulatuses. Hageja esitas kostjale 12.02.2016 tasaarvestuse avalduse, milles teatas, et tasaarvestab oma nõude summas 1500 eurot kostja nõudega summas 1500 eurot.
4.02.06.2017 hagiavalduse täpsustus palub hageja tunnistada täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/88 lubamatuks osaliselt, s.o 600 euro osas. Hageja märkis, et soovib talle tekkinud kahjust summas 1739,20 eurot tasaarvestada kostja nõudega summa 600 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Täitedokumendiks olev Harju Maakohtu 24.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-12-15324 jõustus ajaliselt pärast seda, kui muutus sissenõutavaks väidetav hageja nõue (väidetavalt 30.07.2011). Seega on hagiavalduse esitamisel rikutud TMS § 221 lg-t 2.
7.Lisaks ei ole kostja seonduvalt vee läbisadamisega katuse ehitustööde käigus hageja korteriomandi reaalosale kahju põhjustanud. Kostja sõlmis ehituse töövõtulepingu katuse renoveerimistööde teostamiseks AstradeGrupp OÜ-ga, kelle poolt hoone katusele
paigaldatud ajutised kilekatted ei olnud piisavad takistamaks vihmavee tungimist elamusse. Kostja korraldas hoone katuse rekonstrueerimise nõuetekohaselt, tehes kõik mõistliku, et Kotzebue 5 hoone katuse rekonstrueerimise tööd õnnestuksid. Korteriühistu ei saa vastutada AstradeGrupp OÜ vigade eest.
8.30.07.2011 vihmasadu Tallinnas oli väga tugev. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hinnangul nii tugevat vihmasadu, nagu see oli 30.07.2011 Tallinnas, varasema poole sajandi jooksul ei olnud esinenud. Seega on katuse rekonstrueerimise käigus katusele vihma kaitseks seatud kilede vahelt sademete sissevool hageja korterisse käsitatav vääramatust jõust tingitud kahjuna.
9.Täidetud ei ole kahju ettenähtavuse nõue.
10.Otsus hüvitada hagejale vihmavee läbijooksust tingitud kahju on vaadeldav mittetäieliku kohustusena.
11.Kostja otsustas 15.05.2013 teostada veekahjude hüvitamise tasaarvestuse sellisel kujul, et hüvitamisele kuuluv summa arvatakse maha ühistu liikmele igakuiselt esitatavatelt kommunaalarvetelt ning võla korral arvatakse hüvitis esmajärjekorras maha võlasummalt. Hageja ei ole vaidlustanud 15.05.2013 otsust. 2013. a. mais oli hagejal kostja ees võlgnevus 2006,25 eurot. Kostja poolt hagejale 10.06.2013 väljastatud majandamiskulude arvelt nähtub, et kostja on tasaarvestanud 1500 euro suuruse korteriremondihüvitise hageja majandamiskulude võlgnevusega. Selliselt lõppes kostja kohustus tasuda hagejale korteriremondihüvitis 1500 eurot.
12.Kostja tugines alternatiivselt sellele, et hageja kahju hüvitamise nõude suurus on tõendamata. Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohtu 07.06.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1485 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Maakohus jättis kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 178,20 euro ulatuses.
14.Hagi esitamisega ei ole rikutud TMS § 221 lg-t 2, kuna käesoleval juhul on tegemist Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-15 p-s 11 toodud erandliku olukorraga, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa avada uusi vaidlusi sisuliste asjaolude üle, sh esitada tasaarvestuse avaldust. Seega ei ole hageja minetanud õigust esitada kohtulahendist tuleneva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
15.Korteriühistu vastu kahjunõude esitamine on võimalik üksnes olukorras, kus korteriühistu on jätnud oma kohustused täitmata ja selle tagajärjel on korteriomanikule tekkinud kahju. Veekahjustuse tuvastamise aktis on märgitud, et kahjustused tekkisid korteriomanditele katusele ebapiisava kilekatte paigutamise tõttu (tl 9, pöördel). Käesoleval juhul ei saa kostjale ette heita tema tegevusetust. Kostja on igati täitnud oma kohustused korteriomaniku ees sellega, et korraldas nõuetekohase katuse renoveerimise - kostja võttis projekteerimistingimused, tellis ehitusprojekti, olemas oli ehitusluba, kostja sõlmis töövõtulepingu nii ehitustööde teostaja kui ka omanikujärelevalve teostajaga. Seega tegi kostja kõik vajaliku, et muuta korterelamu katus veekindlaks. Kuivõrd veekahju ei tekkinud põhjusel, et kostja ei hoolitsenud katuse korrashoiu eest, siis kannab vastutust otsene kahjutekitaja ehk töövõtja. Millist tegu hageja kostjale ette heidab, hageja selgitanud ei ole.
16.Isegi, kui asuda seisukohale, et kostja on vastutav hagejale veekahju tekitamise eest, on kostja rikkumine vabandatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 tähenduses, kuna Kotzebue 5
hoone katuse rekonstrueerimise käigus katusele vihma kaitseks seatud kilede vahelt sademete sissevool hageja korterisse on käsitatav vääramatust jõust tingitud kahjustustena. Seega ei vastuta kostja hagejale tekkinud veekahju eest.
17.Kohus ei nõustunud kostjaga, et 27.03.2014 korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega otsustati hüvitada mh hageja korteriomandile tekitatud kahju 1500 eurot, on mittetäielik kohustus VÕS § 4 mõttes. Tegemist ei ole ei „härrasmeeste kokkuleppe“ või hasartmängust tuleneva kohustusega. Korteriühistuseaduse § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Nimetatud otsust tühistatud ega vaidlustatud ei ole, seega on võetud kohustus kohustuslik ka korteriühistule endale.
18.Kostja poolt hagejale 10.06.2013 väljastatud majandamiskulude arvelt selgub, et kostja on tasaarvestanud 1500 euro suuruse korteriremondihüvitise hageja majandamiskulude võlgnevusega (tl 86 ja 86, pöördel). Kuivõrd hageja ei ole esile toonud, et ta ei ole 10.06.2013 arvet kätte saanud, siis on tasaarvestus toimunud arve kätte saamisega. Ka ei ole kohtu ette toodud asjaolu, et hageja oleks vaidlustanud veekahjude hüvitamise komisjoni 15.05.2013 otsust ega 27.03.2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsust veekahjude hüvitamise komisjoni otsuste kinnitamise kohta. Tegemist on kehtivate otsustega ning seetõttu on kehtiv ka veekahjustuste hüvitamise põhimõte - hüvitis veekahjustuste eest kuulub tasaarvestamisele tasumisele kuuluvate majandamiskuludega või võlgnevusega. Isegi, kui asuda seisukohale, et hagejal oli kostja vastu kehtiv kahju hüvitamise nõue, siis kuivõrd kostja on oma kohustuse tasaarvestanud 2013. a., siis ei saanud hageja 2016. a. enam oma nõuet tasaarvestada, kuivõrd see oli juba 2013. a. tasaarvestamisega lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole sundtäitmine lubamatu ning hagi jääb rahuldamata.
19.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o 1485 euro osas. Kostja taotlus jääb rahuldamata 178,20 euro ulatuses.
20.Kostja esindaja esitas 29.05.2018 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes 1663,20 eurot (käibemaksuga). Kostjale on õigusabi osutatud 9,9 h ulatuses tunnihinnaga 168 eurot (käibemaksuga). Kostja esindaja on teinud järgmised toimingud: tutvumine hagiga ja olukorra analüüs 2,5 h; vastuse koostamine hagile 4 h; valmistumine istungiks 2 h; osalemine kohtuistungil 0,9 h; tutvumine istungi protokolliga ja taotluse koostamine protokolli parandamiseks 0,5 h.
21.Maakohus leidis, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Käesolevas asjas on põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 150 eurot (käibemaksuga), 168 euro (käibemaksuga) asemel, kuna 168 euro puhul on tegemist keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis käesoleva vaidluse puhul on osaliselt põhjendamatu. Kokku on menetluskulud põhjendatud mahus 9,9 h, mis kohtu poolt mõistlikus peetud tunnihinda (150 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 1485 eurole. Menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Apellatsioonkaebus
22.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ning määrata, et kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks maakohtus on 588 eurot.
23.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole selgitanud, milles seisnes kostja tegu või tegevusetus kahju tekitamisel. Hageja on 02.06.2017 hagiavalduse p-s 4 selgitanud kostja
vastutust lähtudes Riigikohus lahendist nr 3-2-1-129-13 (p 28). Lisaks on hageja 01.08.2017 seisukoha p-des 9 ja 10 täiendavalt põhjendanud, milles seisnes kostja vastutus ning et veekahju tekkis seoses kostja hooletusega.
24.Maakohus jättis arvestamata, et kostja tunnistas hageja nõuet. Kostja 27.03.2014 üldkoosoleku ja juhatuse/hüvitamis-komisjoni koosoleku otsused on võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses, millest tulenevalt on kostja nõustunud hagejale hüvitama 1500 eurot. Kuna kostja tunnistas hageja nõuet, siis on ebaõiged maakohtu põhjendused, et kostja ei pea hagejale kahju hüvitama, kuna ta ei ole kahju tekkimises süüdi.
25.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hagejale tekkinud kahju eest vastutab töövõtja. Kostja korraldas Kotzebue 5 elamus katuse remondi. Seega vastutab kostja kahju eest, mis võib korteriühistu liikmele tekkida seoses katuse remondiga. Selline järeldus tuleneb ka Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-129-13.
26.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kuna hageja ei ole vaidlustanud 27.03.2014 üldkoosoleku otsust ja juhatuse/hüvitamis-komisjoni otsuseid veekahjude tunnistamise kohta, siis on hageja kohustatud neid täitma ja puudub alus hagi esitamiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja tasaarvestuse nõue tuleneb korteriühistu seadusest. Poolte vaidlus nõuete tasaarvestamise kohta toimub VÕS sätete alusel, mitte korteriühistu seaduse alusel.
27.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja rikkus oma kohustust vääramatu jõu tõttu. Eesti kliimas ei saa tugeva vihma sadamist vaadelda vääramatu jõuna (vt ka RKTK nr 3-2-1-6406). Kostja teadis, et vihma sadas ning et toimus katuse remont ning oli seega kohustatud kontrollima katuse olukorda vihma ajal ja tagama, et vee läbijooksu ei toimuks. Elamu katuse remondi käigus kile kinnituste tugevuse kontrollimine on asjaolu, mis on kostja mõjupiirkonnas. Kostjal oli võimalik vihmasadu ette näha ning kahju tekkimist ära hoida näiteks sellega, et kostja oleks kilekatte tugevamini kinnitanud.
28.Maakohus hindas ebaõigesti 02.08.2011 akti, mis oli koostatud Südalinna Kinnisvarahaldus OÜ ja kostja juhatuse poolt. Vastavalt aktile olid vihmavee läbijooksu ja sellest tekkinud veekahjustuste põhjuseks järgmised: katuse ehitustööde puudused, katuse kilekate ei olnud piisavalt pingul, katuse kate ei olnud piisavalt pikk. Seega on aktiga tõendatud, et veekahju põhjuseks oli asjaolu, et katuse ehitustööd olid tehtud puudustega. Eeltoodud akti kinnitades kinnitas kostja mh ka asjaolu, et vihmavee läbijooks toimus seoses tööde puudustega, mitte aga vääramatu jõu tõttu.
29.Kostja 10.06.2013 arvel märgitut („PS! Võlgnevuses on maha arvatud veekahjude hüvitus vastavalt hüvituskomisjoni otsusele 15.05.2013“) ei saa käsitada tasaarvestusavaldusena. Põhjendamatu ja tõendamata on kostja väide, et seisuga mai 2013. a. võlgnes hageja kostjale 2006,25 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oli kostja ees võlgnevus. Ainuüksi arve esitamine ei tõenda korteriühistu liikme kohustust või võlgnevust. Kostja arve hageja kohustust ei tõenda ning seega puudus kostjal alus tasaarvestuse tegemiseks. Hageja vaidles kostja tasaarvestusele vastu ning seega pidi maakohus hindama, kas kostja väide hageja võlgnevuse kohta on põhjendatud ja tõendatud.
30.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ning teha asjas uus otsus, millega määrata, et kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks maakohtus on 588 eurot. Hageja hinnangul on kostja esindaja põhjendatud tunnihinna määraks 120 eurot/tund (koos käibemaksuga) ja põhjendatud ajakuluks 4,9 h. Kostja menetluskulude nimekirja osas jääb hageja 04.06.2018 menetlusdokumendis esitatud seisukoha juurde.
Vastustaja seisukoht
31.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
32.Tsiviilkolleegium, kuulanud kohtuistungil ära kostja esindajate seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks, otsust tuleb aga TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta osaliselt põhjenduste osas.
33.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et hoone katuse rekonstrueerimise käigus katusele vihma kaitseks seatud kilede vahelt sademete sissevool hageja korterisse on käsitatav vääramatust jõust tingitud kahjustustena. Kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et Eesti kliimas ei saa tugeva vihma sadamist vaadelda vääramatu jõuna ning vihmavee läbijooksu oleks saanud ära hoida (vt ka RKTK otsus nr 3-2-1-64-06 p 16).
34.Ülejäänud osas nõustub kolleegium esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lgst 6 tulenevalt neid ei korda.
35.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
36.Maakohus ei jätnud arvestamata sellega, et kostja tunnistas hageja nõuet 27.03.2014 üldkoosoleku otsusega. Maakohus märkis, et korteriühistuseaduse § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud, sealhulgas ka korteriühistule endale. 27.03.2014 üldkoosoleku otsust, millega kinnitati veekahjude hüvitamise komisjoni 15.05.2013 otsus, muuhulgas hagejale veekahju hüvitamise kohta summas 1500 eurot, tühistatud ega vaidlustatud ei ole. Seega on võetud kohustus korteriühistule kohustuslik.
37.Asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja ka tegelikult oli vastutav veekahju tekkimise eest, sest kostja on 1500 euro ulatuses hageja nõuet tunnistanud ning teostanud selles osas juba 2013. aasta juunis tasaarvestuse hageja võlgnevusega korteriühistu ees. Kostja poolt hagejale 10.06.2013 väljastatud majandamiskulude arvel on märgitud, et kostja on hageja võlgnevusest maha arvanud veekahjude hüvituse vastavalt hüvituskomisjoni otsusele 15.05.2013 (tl 86 ja pöördel). Tegemist on selgesõnalise tasaarvestusavaldusega. Vaidlust pole selles, et hageja on arve kätte saanud ega ole seda vaidlustanud.
38.Hageja väide, et tal ei olnud kostja ees võlgnevust ning seetõttu ei saanud kostja tasaarvestust teha, ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Veekahjude hüvitamise komisjoni 15.05.2013 otsus ja seda kinnitava 27.03.2014 üldkoosoleku otsus on kohustuslik hageja kui korteriühistu liikme suhtes. Seetõttu on kehtiv ka veekahjustuste hüvitamise põhimõte - hüvitis veekahjustuste eest kuulub tasaarvestamisele tasumisele kuuluvate majandamiskuludega või võlgnevusega. Seega ei tekkinud hagejal raha saamise nõuet kostja vastu, vaid selle summa võrra maksab ta vähem majandamiskulusid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
40.Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1485 eurot, milleks on õigusabikulud. Maakohus leidis, et kostjale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks on 150 eurot (käibemaksuga) ja põhjendatud on ajakulu 9,9 tundi.
Hageja vaidles õigusabikulu suurusele vastu. Hageja hinnangul on kostja esindaja põhjendatud tunnihinna määraks 120 eurot/tund (koos käibemaksuga) ja ajakuluks 4,9 tundi, seega kokku 588 eurot.
41.Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
42.Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei ole üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur (Riigikohtu 26. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Hageja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtus detailselt õigusabi sisu ja maht. Maakohus lähtus toimingute ulatuse põhjendatuse hindamisel õigesti menetlusdokumentide mahust, sisust ja nendes sisalduvast õiguslikust argumentatsioonist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
43.Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
44.Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja palus juurde arvestada istungi kulu vastavalt protokollile. Nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 1482 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: tutvumine apellatsioonkaebusega ja vastuse koostamine – 5,5 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine ja teeside koostamine - 4 tundi, millele lisandub kohtuistungil osalemine 0,5 tundi, kokku 10 tundi. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Hageja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
45.Hageja vaidles kirjalikes vastuväidetes kostja menetluskulude suurusele vastu. Hageja leiab, et kostja esindaja ajakulu on selgelt ülepaisutatud, põhjendatud ajakuluks saaks olla 4 tundi.
46.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades kostja poolt apellatsioonimenetluses koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on tegemist osaliselt põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Apellatsioonkaebusega tutvumise, analüüsimise ning vastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul kokku 4,5 tundi ning istungiks ettevalmistamise kulu 1tund, millele lisandub istungil osalemine 0,5 tundi. Hageja kordab põhiliselt juba maakohtus esiletoodud asjaolusid ja põhjendusi. Kostja esindaja on vandeadvokaat, kelle tunnitasu 130 eurot ilma käibemaksuta saab vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohuslane, st tasule lisandub käibemaks. Eelneva põhjal tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks 936 eurot (6 × 130 x1,2).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm
Meeli Kaur
Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.