Julianus Inkasso OÜ hagi OÜ KODUKATE vastu võlgnevuse 2 606,70 euro, võla sissenõudmiskulu 40 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3 270,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn 10150); Hageja lepinguline esindaja: Oliver Insler (isikukood XXX, Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected]); Kostja: OÜ KODUKATE (registrikood 11199200, asukoht Kääri tee 35, Lähtse küla, 75416 Kiili vald, e-post [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Kristjan Talviste (isikukood XXX, elukoht Kääri tee 35, Lähtse küla, 75416 Kiili vald, e-post [email protected], [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel, Kostja nõustumus t lk 44 Hageja nõustumus t lk 25
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostjalt OÜ KODUKATE (registrikood 11199200) hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) kasuks välja 26.03.2012 lepingu nr 1248200 alusel võlgnevus 2 606,70 eurot (põhineb õigeksvõtul), võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja seisuga 16.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 415,09 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.03.2017 põhivõlasummast 2 606,70 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 2 191,61 eurot. Jätta hagi rahuldamata seisuga 16.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivise nõude
osas summas 0,15 eurot. Jätta rahuldamata kostja taotlus otsuse täitmise korra määramiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
6.2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 300 eurot (riigilõiv).
6.3.Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (300 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Otsus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas 30.12.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt KODUKATE (kostja) 2 405,13 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 05.01.2017 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 31.01.2017 nõudele vastuväite ning seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 16.02.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas hagejat 20.02.2017 määrusega esitama hagiavalduse ja tasuma täiendavat riigilõivu. Hageja esitas 20.03.2017 hagi (t lk 23-26).
3.Harju Maakohus võttis hagi 28.03.2017 määrusega menetlusse (t lk 38). Kostja vastas hagile 02.05.2017 (t lk 43-44). Hageja esitas 18.05.2017 arvamuse kostja vastusele (t lk 54-55).
4.04.05.2017 tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ning esitas ka võimalikud kokkuleppe tingimused (t lk 51). Pooled kompromissi ei saavutanud.
5.Kohus määras 14.07.2017 lahendada asi kirjalikus menetluses ja andis pooltele lõplikud tähtajad (t lk 60). Hageja esitas 24.07.2017 menetluskulude nimekirja (t lk 63).
Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
6.Hageja palub kostjalt välja mõista: -
põhivõlgnevus 2 606,70 eurot;
-
sissenõutavaks muutunud viivis 415,24 eurot;
-
võla sissenõudekulu 40 eurot;
-
edasiulatuv viivis 0,0219 % päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid kokku mitte enam kui 2 606,70 eurot;
-
menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista välja ka viivis menetluskuludelt seaduses sätestatud määras.
7.Hageja toob esile järgmised asjaolud: Pooled allkirjastasid 26.03.2012 kostja võlgniku Kungla KÜ vastu hagimenetluse algatamiseks kirjaliku pakkumise. Lepingu alusel esindas hageja kostjat Harju Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus (Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 10.06.2014 määrusega kostja ja tema võlgniku vahel sõlmitud kompromissi). Kostja võlgnik on kompromissi alusel kokkulepitud kohustused kostja ees täitnud. Kostja on maksnud hagejale poolte kokkuleppe alusel esindamise eest tasu põhinõude laekumiselt, kuid ei ole maksnud tasu viivisenõudelt, mille suurus lepingu punktide 4 ja 5 kohaselt oli 50% tagasilaekunud viivisenõudelt. Ringkonnakohtu kompromissiga kinnitati viivisenõude suuruseks 5 213,52 eurot. Vastav summa on kostja võlgniku poolt kostjale tasutud. Hageja tasu laekunud viivisenõudelt on seega 2 606,76 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja esitas kostjale arve nr 79953 summas 2 046 eurot ja arve nr 84330 summas 560,70 eurot (kokku 2 606,70 eurot). Hageja on oma kohustused kostja ees täitnud. Kostja ei ole arveid tasunud. Viivis arve nr 79953 (2046,00 eurot) tasumata eest on 353,24 eurot (periood 20.01.2015-16.03.2017). Viivis arve nr 84330 (560,70 eurot) tasumata eest on 61,85 eurot (periood 28.10.2015-16.03.2017). Viivisenõude arvestamisel tugineb hageja seaduses sätestatud viivisemäärale. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka võla sissenõudmiskulu 40 eurot.
8.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Arve tasumise tähtaeg on kujunenud poolte senise käitumise alusel, arvel märgitud viide lepingule pole kostjat varasemalt arvete tasumisel takistanud.
9.Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja esitas hageja 24.07.2017. Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot (vt t lk 2 ja 37 ja 63). Kostja vastus
10.Esmases vastuses 02.05.2017 tunnistab kostja hagi osaliselt - põhinõude 2 606,70 euro osas ja vaidleb vastu viivise nõudele (t lk 43-44).
11.Kostja tunnistab hagejaga lepingu sõlmimist, kostja esindamist hageja poolt, mis oli asjatundlik ning kompromissi sõlmimist ringkonnakohtus, mis oli kostjale kasulik.
12.Kostja leiab, et kuna hageja poolt kostjale tasumiseks esitatud arved ei vastanud seaduse nõuetele ning hageja keeldus arvete parandamisest hoolimata kostja korduvatest nõuetest, siis oli hageja võlausaldajana vastuvõtuviivituses – ta ei teinud ise tegu, mis oli kostjal vajalik temapoolsete kohustuste täitmise eeldusena. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja ei ole hageja vastuvõtuviivitust põhjustanud, hageja on koostanud ebakorrektsed arved ja keeldunud nende parandamisest omal initsiatiivil. Seetõttu ei vastuta kostja viiviste eest.
13.Kostja leiab, et arvetel märgitud nõutav summa ei ole kooskõlas arve esitamise ajaks tagasilaekunud viiviste summadega ja arvele puudub korrektne teenuse selgitus. See on vajalik selleks, et kostjal ei tekiks erisoodustusmaksu määramise riski, kui teenustasu makstakse sellise lepingu alusel, mida kostja ei ole sõlminud.
14.20.10.2015 arve nr 84330 esitamise ajaks oli KÜ Kungla tasunud kõik kompromissi järgi tasumisele kuuluvad summad ning hagejal oli tekkinud õigus saada tulemustasu viiviste sissenõudmise eest kokku summas 2 606,70 eurot. Kuid arve oli ebakorrektne – selle selgituses oli märgitud tehingu nr, mida poolte vahel ei ole tehtud.
15.Kostja taotleb otsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Kostja on ehitusalal tegutsev väikeettevõtja. Otsuse täitmiseks vajaliku 2 606,70 euro käibevahenditest võtmine tekitaks puudujäägi majandustegevuse kulude kandmiseks vajalikes käibevahendites, mis võib tingida kostja maksehäired teistele võlausaldajatele. Seetõttu palub kostja, et kohus määraks hagi osalisel rahuldamisel kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et kostja tasuks hagejale väljamõistetavad summad kokku viie võrdse osamaksega viie kalendrikuu jooksul alates kohtuotsuse tegemisest.
16.Kostja palub jätta menetluskulude poolte endi kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hageja põhinõue summas 2 606,70 eurot tuleb rahuldada, sest kostja on nõude õigeks võtnud (TsMS § 440 lg 1). Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude ning jätab menetluskulud kostja kanda.
18.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-41-15).
19.Pooled ei vaidle ja kostja tunnistab järgmisi asjaolusid (TsMS § 231 lg 2 ja 4): -
27.03.2012 sõlmisid pooled kokkuleppe (nr 1248200), mille alusel hageja osutas kostjale teenust haginõude esitamisel ja menetlemisel kostja võlgniku KÜ Kungla vastu (edaspidi Leping, t lk 27).
-
Hageja on teenuse edukalt osutanud, selle tulemusena on Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-12525 kinnitatud kostja ja KÜ Kungla vaheline kompromiss, mille alusel kohustus OÜ Kungla tasuma kostjale põhivõla 10 000 eurot hiljemalt 20.06.2014 ja viivise 5 213,52 eurot osade kaupa 11 kuu jooksul (edaspidi Kompromiss, t lk 28-29).
-
KÜ Kungla on kostjale Kompromissi alusel tasunud põhivõla 18.06.2014 ja seisuga 15.01.2015 esimese 8 maksega kokku 5 456 eurot (vt ka t lk 29 pöördel ja lk 30).
Seisuga 04.06.2015 on KÜ Kungla kogu Kompromissijärgse võlgnevuse kostjale tasunud. -
Hageja on Lepingu alusel esitanud kostjale mitmeid arveid (nt t lk 34 pöördel, lk 35) ja ka arved nr 79953 (21.01.2015) summas 2 046 eurot (t lk 32) ja nr 84330 (20.10.2015) summas 560,70 eurot (t lk 33), kõik ühesuguse täiendiga: „...vastavalt lepingule nr 08372-09-07N, 28.09.2007.“ Varasemad arved on kostja tasunud, viimati nimetatud 2 arvet on tasumata ja need on käesoleva hagi aluseks.
-
Lepinguga nägid pooled ette teenustasu selliselt, et võlgnevuse osalisel või täielikul laekumisel esitab hageja kostjale arve tagasilaekunud põhivõlalt teenustasu 15% ja viivisevõlalt 50% saamiseks (Lepingu p 4).
-
Kostja maksis hagejale teenustasu põhivõla laekumiselt, kuid viivisevõla laekumiselt ei ole tasu maksnud. Kostja on viivisevõla laekumiselt teenustasu maksmise kohustuse summas 2 606,70 eurot õigeks võtnud (TsMS § 440 lg 1).
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale maksma ka viivist seetõttu, et ta on viivisevõla laekumise teenustasu maksmisega viivitanud. Kostja leiab, et ta ei pea viivist maksma seetõttu, et viivitus on tekkinud hageja süül – hageja pole väljastanud korrektset arvet. Hageja leiab, et esitatud, kuid kostja poolt tasumata arved vastavad seaduse nõuetele, puuduvad takistused arvete tasumiseks ja varasemalt ei ole kostjal olnud takistusi samasisulise selgitusega arvete tasumiseks. Seega on kostja jätnud arved põhjendamatult tasumata.
21.TsMS § 438 lg 1 alusel otsustab kohus millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, st kohus kohaldab õigust omal algatusel. Põhinõue summas 2 606,70 eurot
22.Poolte sõlmitud Leping vastab käsunduslepingu tunnustele VÕS § 619 alusel. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käesoleval juhul on pooled tasu maksmises kokku leppinud ning kostjal tuleb seega Leping täita. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS 619 ja § 108 lg 1. Pooled sõlmisid Lepingu, mille alusel hageja väljastas kostjale arved nr 79953 summas 2 046 eurot ja arve nr 84330 summas 560,70 eurot (kokku 2 606,70 eurot). Kostja on hageja põhinõuet summas 2 606,70 eurot tunnustanud. Seega kuulub hageja põhinõue 2 606,70 eurot rahuldamisele. Viivis
23.Hageja viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise nõude eeldusteks on rahalise kohustuse olemasolu, rahalise kohustuse sissenõutavus ja võlgniku vastutus.
24.Kostja vaidleb viivisenõudele vastu. Hageja on ise sattunud vastuvõtuviivitusse, kuna ei ole kostja nõudmisel parandanud arveid. Arvete parandamine on aga hageja nõude täitmise eelduseks.
25.VÕS § 119 lg-d 1-2 sätestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
26.Kostja leiab, et tal polnud võimalik ebaõigesti koostatud arveid tasuda. Arvete puuduseks peab kostja seda, et arvel kajastus ebaõige lepingu number ja võlgniku KÜ Kungla poolt kostjale laekunud summad oleks tulnud jagada nõuete proportsiooni alusel.
27.Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja esitatud ja tasumata kaks arvet vastavad Raamatupidamise seaduse (kehtis perioodil 23.03.2014-31.12.2015, st kehtis arvete 79953 ja 84330 esitamise ajal) § 7 lg-d 1-3 nõuetele. Arvetel nr 79953 ja 84330 on selgituseks küll märgitud „teenustasu viiviste laekumisel vastavalt lepingule 08372-09-07N, 28.09.2007“ ja tsiviilasja materjalidest nähtub, et poolte vahel on sõlmitud leping nr 1248200, kuid see ei muuda arveid ebaseaduslikuks ega takista nende maksmist. Hageja ei ole menetluse käigus küll selgitanud, miks ta järjepidevalt märgib arvele ebaõige lepingu numbri, kuid see pole seni takistanud kostjat hageja esitatud arvete maksmisel ega ole asjakohased ka kostja väited võimaliku maksurevisjoni kohta sellel põhjusel. Maksuamet saab määrata täiendavat maksu või korrigeerida esitatud deklaratsioone üksnes juhul, kui maksumaksja ei suuda tõendada majandustehingu toimumist. Kahtluse korral peab maksuhaldur koguma täiendavaid tõendeid (vt ka Maksukorralduse seaduse § 82-84). Käesoleval juhul on tõendatud, et poolte vahel oli Leping ja selle alusel tasu maksmise kokkulepe ning hageja on tasu suuruse määratlenud vastavalt kokku lepitule. Sellele ei vaidle kostja vastu. Seega on poolte vahel reaalne majandustehing toimunud ning raha ülekandmiseks on õiguslik alus olemas. Ebatäpsus arvel lepingu numbri kajastamisel ei muuda arve esitamise õiguslikku alust olematuks. Samuti ei takista see kostjal arve tasumist. Kostja viited maksurevisjonile on lisaks ka hüpoteetilist laadi – maksurevisjoni pole toimunud ja puuduvad tõendid selle kohta, et varasemalt kostja poolt makstud arved samasuguse eksliku lepingu numbriga oleks kostjale maksuõiguslikult negatiivseid tagajärgi kaasa toonud.
28.Teiseks toob kostja esile, et arvetel märgitud nõutav summa ei ole kooskõlas arve esitamise ajaks tagasilaekunud viiviste summadega: 12.01.2015 arve esitamise ajaks toimunud laekumised tulnuks jagada nõuete proportsiooni alusel. Kohus ei nõustu ka selle kostja väitega. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4 esimene lause sätestab järgmist: „Võlgnevuse täielikul või osalisel laekumisel esitame Teile arve tagasilaekunud põhivõlalt teenustasu 15% ning viivisevõlalt 50% ulatuses.“ Poolte kokkuleppest ei nähtu kohustust arvestada võla tasumisel proportsiooni. Seisuga 12.01.2015 oli KÜ Kungla tasunud kostjale Kompromissi alusel põhivõla 10 000 eurot ja viivise ning menetluskulude katteks kokku 4 092 eurot. Lepingu p 4 alusel oli hagejal õigus poolele sellest ehk summale 2 046 eurot. Selles summas on hageja kostjale ka arve nr 79953, 12.01.2015 esitanud. Seega vastab arve suurus lepingus kokkulepitule. Seisuga 20.10.2015, mil hageja väljastas viimase arve nr 84330 summale 560,70 eurot, oli KÜ Kungla kostjale tasunud kogu Kompromissi järgse võlgnevuse. Kuna hagejal oli tervikuna õigus viivisevõlgnevuse laekumisest tulenevale teenustasule 2 606,70 eurot ning summas 2 046
eurot oli hageja juba arve esitanud, siis oli hageja õigustatud esitama puuduoleva 560,70 euro osas täiendava arve (2 606,70-2 046=560,7). Seega vastab arve suurus ja selle esitamise aeg Lepingule ning ka VÕS § 628 lg 1 sätestatud põhimõtetele.
29.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt esitatud vastuväited viivisenõude osas ei ole põhjendatud ja ei välista viivise väljamõistmist.
30.Viivise väljamõistmisest ei saa välistada ka seetõttu, et kostja tunnustanud hageja põhinõuet, mis tuleneb lepingu alusel väljastatud arvetest nr 79953 ja 84330. Esitatud arvete kohaselt oli arvete tasumise tähtaeg vastavalt 19.01.2015 ja 27.10.2015. Vaidlust ei ole selles, et arved on tähtaegselt ja ka tänaseni kostja poolt tasumata. Hagi vastuses ei ole kostja arvete tasumise tähtajale vastu vaielnud.
31.Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 alusel. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude summas 415,09 eurot (353,24+61,85, vastavalt hagiavalduse p 10.1 ja 10.2, t lk 24). Hageja on ekslikult arvutanud 353,24+61,85 ja saanud tulemuseks 415,24 eurot. Õige liidetavate summa on 415,09 eurot. Sellel põhjusel märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
32.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivist arve nr 79953 (tasumata summa 2 046 eurot) eest on 353,24 eurot (periood 20.01.2015-16.03.2017): võlaperiood
Viivise protsent aastas
Viivise protsent päevas
Summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
20.01.2015 - 8,05 30.06.2015
0,022055
0,451241
73,101042
01.07.2015 - 8,05 31.12.2015
0,022055
0,451241
83,028344
01.01.2016 - 8,05 30.06.2016
0,021995
0,450008
81,901456
01.07.2016 - 8 31.12.2016
0,021858
0,447213
82,287192
01.01.2017 - 8 16.03.2017
0,021918
0,448438
33,63285
353,95 eurot
Kokku:
33.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivist arve nr 84330 (tasumata summa 5 60,70 eurot) eest on 61,85 eurot (periood 28.10.2015-16.03.2017): võlaperiood
Viivise protsent aastas
Viivise protsent päevas
Summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
28.01.2015 - 8,05 31.12.2015
0,022055
0,123661
8,037965
01.01.2016 - 8,05 30.06.2016
0,021995
0,123323
22,444786
01.07.2016 - 8 31.12.2016
0,021858
0,122557
22,550488
01.01.2017 - 8 16.03.2017
0,021918
0,122893
9,216975
62,25 eurot
Kokku:
34.Kohus on arvutamise tulemusel saanud suurema viivise kui hageja nõuab kostjalt. Kohus mõistab viivise välja vastavalt hageja nõudele. Edasiulatuv viivis
35.Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
36.Alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist 0,0219 % päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on kehtiv seadusjärgne määr 8% aastas (8% aastas : 365 päevaga = 0,0219% päevas). Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus alates hagi esitamisest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni, kuid viivisena kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa 2 606,70 eurot. Hagi esitamise ajaks leob kohus TsMS § 486 lg 2 alusel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aja (16.02.2017), kuid kuna hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivisearvestuse seisuga kuni 16.03.2017, siis märgib kohus otsuses hagi esitamise ajaks edasiulatuva viisise nõude rahuldamisel 17.03.2017. Võla sissenõudmiskulu
37.VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole nimetatud nõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja viidatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Otsuse täitmise kord
38.Kostja esitas taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kostja leiab, et ühekordse maksena võla tasumisel korral võib tal tekkida käibevahendites puudujääk, mis võib tingida kostja maksehäired teiste võlausaldajate ees.
39.TsMS § 445 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
40.Kohus jätab kostja viidatud taotluse rahuldamata, sest puudub mõjuv põhjus eelistada kostja teisi võimalikke võlausaldajaid hagejale. Kostja oleks heauskse käitumise kohaselt saanud kohtumenetluse jooksul (mis on kestnud üle aasta) osade kaupa vähemalt tema poolt tunnustatud põhivõla tasuda ning sellisel juhul ei tuleks ühekordse makse ülemäärast koormat kanda. Kostja on tema poolt tunnustatud arvete tasumisega viivituses ligi 3 aastat ning kohtu arvates pole õiglane nõuda, et hageja peaks veel täiendavalt ootamata. Samas ei välista see nõude osade kaua tasumist, kui pooled selles osas kokkuleppele jõuavad. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
42.TsMS § 162 lg näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.
43.Hagi kuulub rahuldamise osaliselt, kuna hageja viivisearvestuses on viga. Hagi jääb rahuldatama sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 0,15 eurot (415,24-415,09). See ei anna kohtu arvates aga alust menetluskulude teistsuguseks jagamiseks, sest sisuliselt on kohus rahuldanud kõik hageja nõuded.
44.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 77,08 eurot ja hagimenetluses 222,92 eurot, t lk 2 ja 37). TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
45.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.
46.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.