Hageja OÜ Toruproff (registrikood 12598215, asukoht Peoleo 3-7, Sauga alevik, Sauga vald, 85008 Pärnu maakond), seaduslik esindaja Martin Sang (e-post [email protected]) Kostja Royalmark OÜ (registrikood 10686719, asukoht A. Weizenbergi 20a-7, 10150 Tallinn, e-post [email protected]), seaduslik esindaja Rauno Pikkor
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses ärakuulamiseta
OÜ Toruproff hagi Royalmark OÜ vastu võla nõudes
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja teostas vastavalt poolte vahel sõlmitud suulistele kokkulepetele kostja tellimisel ja nõusolekul erinevaid sanitaartehnilisi töid kostja objektidel, kasutades selleks enda tööjõudu ja enda materjale. Hageja on teinud enda tööjõu ja materjalidega töid järgmistel kostja objektidel: - Harjumaal Tabasalus 2015 kevadel, mille kohta hageja esitas 06.03.2015 arve nr 67 summas 3115,20 eurot ja mille kostja tasus täielikult 12.03.2015.
2-17-102355 - Harjumaal Tabasalus 2015 kevadel. Hageja esitas kostjale arve 31.02.2015 summas 600,48 eurot. Arve nr 68 (tl 22). Nimetatud arve sisaldas tehtud tööd summas 130 eurot, kasutatud materjale summas 370,40 eurot, millele lisandus käibemaks summas 100,08 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 03.04.2015. Kostja tasus nimetatud arvest 10.04.2015 566,88 eurot, jäädes võlgu veel 33,60 eurot. - Harjumaal Tabasalus lisatööd 2015 kevadel. Teostatud lisatööde kohta esitas hageja 13.04.2015 kostjale arve nr 70 (tl 22 pöördel) kogusummas 587,40 eurot. Nimetatud arve sisaldas tehtud tööd summas 154 eurot, kasutatud materjale summas 255,50 eurot, transpordikulu summas 80 eurot, millele lisandus käibemaks summas 97,90 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 16.04.2015. Kostja arvet ei tasunud. - Harjumaal Viimsis Kreegi 21b 2015 kevadel. Teostatud tööde kohta esitas hageja 13.04.2015 kostjale arve nr 71 (tl 23) kogusummas 668,40 eurot. Nimetatud arve sisaldas tehtud tööd summas 252 eurot, kasutatud materjale summas 225 eurot, transpordikulu summas 80 eurot, millele lisandus käibemaks summas 111,40 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 16.04.2015. Kostja tasus arvest osa summas 366 eurot 03.06.2015, jäädes võlgu 302,40 eurot. - Harjumaal Viimsis Kreegi 21b 2015 kevadel. Teostatud tööde kohta esitas hageja 13.04.2015 kostjale arve nr 72 (tl 23 pöördel) kogusummas 400,80 eurot. Nimetatud arve sisaldas tehtud tööd summas 238 eurot, kasutatud materjale summas 56 eurot, transpordikulu summas 40 eurot, millele lisandus käibemaks summas 66,80 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 16.04.2015, kostja tasus nimetatud arve täies ulatuses 03.06.2015. - Harjumaal Tabasalus lisatööd 2015 kevadel. Teostatud tööde kohta esitas hageja 11.06.2015 kostjale arve nr 83 (tl 24) kogusummas 292,80 eurot. Nimetatud arve sisaldas tehtud tööd ja materjale summas 244 eurot, millele lisandus käibemaks summas 48,80 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 14.06.2015. Kostja arvet ei tasunud. Kokku võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 1216,20 eurot, mida kostja ei ole tasunud.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 1216,20 eurot ja viivised 178,29 eurot. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 127 lg 1, 128 lg 1 ja 2, 136 lg 1, 113 lg 1.
3.Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt alates 01.08.2015 kuni 31.07.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja märgib, et: - Poolte vahel puudub vaidlus, et suulises vormis sõlmitud töövõtulepingu alusel teostas hageja kostjale torutöid. - Kostja tasus hagejale need arved, kus tellitud töö on korrektselt teostatud ja kostjale üle antud. Kostja ei tasunud neid arveid, kus töö ei ole üle antud või kus töös esinevad märkimisväärsed puudused. - Hageja ei ole nõuet tõendanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et arvetes kajastatud töö on kostjale üle antud. Seega ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. - Hageja poolt teostatud töödes esines puudusi, mistõttu ei vastanud töö lepingutingimustele. Hageja poolt paigaldatud veetorud olid korrektselt ühendamata või halvasti ühendatud, mistõttu tekkisid veelekked, tagasilöögiklapp oli valesti paigaldatud, soojuspumba kaitseklapp oli paigaldamata jäänud, mistõttu purunes soojuspumba boiler jne. Kuna veelekke korral on vaja koheselt reageerida ja uputuse põhjus likvideerida, siis ei olnud võimalik kostjal anda hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta pidi avastatud puudused koheselt likvideerima, et vältida kahju edasist suurenemist. - Hageja töös esinenud puudused on hagejale korduvalt teatatud nii suulises kui ka kirjalikus vormis (tl 37-38). - Kuivõrd hageja töös esinesid puudused ja töö ei ole kostjale üle antud, siis ei ole hageja esitatud arved muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole hagis tuginenud ka kostja vastuvõtuviivitusele.
2-17-102355 - Hageja praaktöö tõttu ei tasunud kostja tellijad kostjale kokku lepitud tasu tööde eest, mille kostja tellis alltöövõtu korras hagejalt. - Kostja vaidleb vastu hagiavalduses toodud viivisenõudele. Väidetav hageja nõue ei ole muutunud sissenõuetavaks kuna töö ei ole kostjale üle antud ja töös esinevad puudused. Poolte vahel puudub kokkulepe viiviste kohaldamise kohta. Hageja ei ole viiviseid varem nõudnud ja esmakordselt esitab viivisenõude hagiavalduses kuigi väidetavad nõuded muutusid sissenõutavaks 2015 aasta juunis. Viivisenõue tuleb võlgnikule esitada mõistliku aja jooksul. Hageja ei ole kostjale viivisnõudest mõistliku aja jooksul teatanud, hageja esitas viivisenõude esmakordselt 2 aastat peale seda kui ta sai viivisenõudeõigusest teada. Sellist käitumist ei saa lugeda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte kohaseks käitumiseks. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg-st 1, mille kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
11.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et pooled sõlmisid suulise lepingu, mille alusel teostas hageja vastavalt poolte vahel sõlmitud suulistele kokkulepetele kostjale erinevaid sanitaartehnilisi töid kostja objektidel, kasutades selleks enda tööjõudu ja enda materjale.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt esitatud arved on muutunud sissenõutavaks ning kas arvetes kajastatud töö on kostjale üle antud.
2-17-102355
13.Kostja märgib, et hageja poolt teostatud töödes esines puudusi, mistõttu ei vastanud töö lepingutingimustele ja kostja ei tasunud arveid või tasus osaliselt. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et arvetes kajastatud töö on kostjale üle antud. Kostja leiab, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
14.VÕS § 636 lg 1 esimese lause kohaselt kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele.
15.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud tööde üleandmist kostjale. Üksnes kostjale esitatud arved ei tõenda töö üleandmist kostjale. Nähtuvalt poolte kirjavahetusest (tl 37-38) esinesid tehtud töödes puudused. Hageja ei ole vaidlustanud tehtud töödes puuduste esinemist, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks puudused likvideerinud ja kostja oleks tööd vastu võtnud. Seega ei ole hagiavalduses esitatud arved ka sissenõutavad. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS § 162 lg-tega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
18.Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude esitamiseks. Kostja menetluskulusid kohtule ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.