2-17-15763/22 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 23.10.2017. a hagi kostjalt müügilepingu alusel makstud raha tagasisaamiseks, kahju hüvitamiseks ning viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.07.2017 sõiduki müügilepingu ostuhinnaga 5900 eurot. Hageja tegi enne ostu testsõidu ja vaatas sõiduki visuaalselt üle. Müügilepingu sõlmimisele järgneval päeval ilmnesid sõidukil puudused: õlileke mootoris, suitsemine, õliloik maas. Hageja andis kostjale veast kohe teada ja 08.07.2017 käis kostja sõidukit vaatamas.11.07.2017 viis hageja sõiduki CarMaster OÜ-sse, kus tuvastati, et mootoril lekib märgatav kogus õli väljalaske kollektorisse; oletatavaks põhjuseks on klapisääretihendid, klapid või juhtpuksid (täpsema info saamiseks mootor vaja defekteerida); kapoti all eelnevalt lõhutud erinevaid detaile, mida on püütud edutult käepäraste vahenditega remontida. 03.08.2017 esitas hageja avalduse kostjale ja nõudis asja parandamist ja parandamise kulude katmist. Hageja leidis, et asi ei vasta lepingutingimustele: sellel ei ole kokkulepitud omadusi (kuulutuses oli märgitud, et auto on väga heas korras ja kõik hooldused on teostatud õigeaegselt). Samuti leidis hageja, et asi ei vastanud keskmisele kvaliteedile, st autol esinesid sellised puudused, mis ei tohiks olla ka keskmises seisukorras olevatel analoogsetel sõidukitel. Kostja ei nõustunud hageja nõudega. Hageja ütles lepingu üles 29.09.2017.a avaldusega, sest leidis, et kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 223 lg 1). Kostja ei ole hageja nõuet kohtueelselt täitnud. Hageja jäi hagiavalduses kostjale pretensioonis esitatud seisukohtade juurde ja leidis, et müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele: müügikuulutuse kohaselt pidi sõiduk olema väga heas korras. Samuti leidis hageja, et asjal oli puudus, mida võrreldes teiste sarnaste kasutatud autodega tavaliselt ei esine. Auto muutus sõiduvõimetuks pärast 240 km läbimist ja autot oli võimalik liigutada vaid puksiiriga. Hageja sõnul ei ole kostja kohtueelselt puuduste esinemist vaidlustanud, kuid on välistanud oma vastutuse, põhjendusega, et tegemist on 12-

2-17-15763 aastase kasutatud autoga, mille puhul kulumine on loomulik. Hageja esitas taganemisest tulenevad nõuded: auto eest makstud 5900 euro tagastamist, kahju hüvitamist summas 813,20 ja jooksvat viivist. Hageja kahju on tekkinud asjaolust, et hageja kasutas kohtueelselt oma nõude esitamiseks kvalifitseeritud õigusabi ning tasus kulud, mis kaasnesid sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse kindlaks tegemisega. 19.12.2017 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja oli seisukohal, et lähtuda tuleb müügilepingus kokkulepitud omadustest, mitte ainuüksi sellest, et auto on 12 aastat vana. Kokkulepped eseme nõutavate omaduste kohta võivad tulla ka esitatud müügiobjekti või selle omadusi kirjeldavast informatsioonist ning müüja ühepoolsetest avaldustest müüdud asja omaduste kohta. Hageja oli jätkuvalt seisukohal, et sõiduauto ei vastanud kokkulepitud tingimustele VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi. Asja lepingutingimustele vastavuses tuleb eelkõige lähtuda müüja avaldustest asja omaduste kohta või selle kirjeldustest, olenemata sellest, et tegu on kasutatud asjaga. Kostja ise on avaldanud, et sõiduk on väga heas korras. Hageja leidis, et sõiduauto ei vasta ka keskmisele kvaliteedile ja esineb puudus VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes. Proovisõidu tegemisel puuduseid ei esinenud. Tegemist on varjatud puudustega, mis ilmnesid pärast lepingu sõlmimist. Hageja hinnangul oli kostja püüdnud varjatud puuduseid käepäraste vahenditega varjata, et need proovisõidul ei avalduks. Hageja ei teadnud neist puudustest lepingu sõlmimisel, mistõttu kostja vastutusest VÕS § 218 lg 4 alusel ei vabane. Hageja avaldas, et ei oleks sõiduautot ostnud, kui oleks kõiki asjaolusid teadnud. Hageja esitas riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse, mille kohaselt sõiduk polnud müügi hetkel tehniliselt korras. Nii eelistungil kui 22.05.2018. a istungil jäi hageja oma nõuete ja põhjenduste juurde. Hageja esitas viivisenõude hagi esitamisest kuni istungi päevani - 311,93 eurot. Hageja hinnangul oli tunnistaja Vxxxxx Exxxxx ütlustega tõendatud, et tegemist oli puudustega, mida tavaliselt normaalselt hoitud ja hooldatud autodel ei teki. Kostja vastuväited Kostja esitas vastuse hagiavaldusele. Kostja märkis, et sõidukil tuvastati klapisääretihendite, klappide või juhtpukside kulumine. Need mootoriosad on kuluvosad ja kuluvosadele ei ole tehas ette näinud, millise läbisõidu järel need vahetada tuleks. Vahetamine toimub vastavalt vajadusele. Kostja esitas omakorda tõendi- Astromoto AS arvamuse-, mille kohaselt ei saa nimetatud osade kulumine põhjustada õlileket väljapoole mootorit. Kostja oli seisukohal, et müüdud auto oli tehniliselt korras. 20.05.2017 on sõiduk läbinud tehnilise ülevaatuse. Mootor töötas probleemideta. Kostja hinnangul võib kuluvosade rike esineda mistahes ajal ja kasutatud autode puhul on kulumine tavapärane. Kostja leidis, et hageja peab tõendama, et esinenud rikked on tavatud ja kasutatud masinatel ei esine. Kostja hinnangul hageja seda tõendanud ei ole. Lepingust taganemine on alusetu ja samuti sellest tulenevad nõuded. Kostja hageja täiendavatel selgitustele seisukohta ei esitanud. Eelistungil märkis kostja esindaja, et eksperdi välja toodud põhjused õlilekke tekkimise kohta näitavad, et ilma mootorit avamata polnud seda võimalik tuvastada. Kostjal puudus seega võimalus nimetatud põhjust enne müüki avastada ning ka hageja ei nõudnud müügi ajal mootori diagnostikat. Kostja leidis, et ka kõrgsurveturbo on kuluvosa, mille purunemise eest müüja ei vastuta. Kaks kuud varem on sõiduk läbinud tehnilise ülevaatuse ja tunnistatud korras olevaks. Kostja avaldas kahtlust, et auto mootoriga võib olla midagi tehtud peale temapoolset viimast

2-17-15763 Kohtule esitatud tõendite alusel saab kindlaks teha õlilekke põhjuse. Ekspert Rxxx Pxxxxxxxx arvamusest (tl 48-68) nähtuvalt oli mootori kõrgsurveseade (mida esialgsel mootoririkke otsimisel maha polnud võetud) visuaalselt töökorras, kuid sellel esineb lubamatult suur pikilõtk. Kohus märgib esmalt, et kohus ei ole asjas ekspertiisi määranud ja riiklikult tunnustatud ekspert Rxxx Pxxxxxxxx koostatud arvamust tuleb käsitleda kirjaliku tõendina. Asja parema jälgitavuse huvides nimetab kohus esitatud tõendit siiski eksperdi arvamuseks. Rxxx Pxxxxxxxx selgitas oma arvamuses, et lõtku tõttu lekib turbo tööpindadele õlituskanalite kaudu mootori sisselasketrakti rohkesti õli, mida kinnitas sisselasketrakti vaatlusel tuvastatud õlikelme mootori sisselasketrakti sisepindadel. Eelnevast järeldab kohus, et õlileke mootorisse oli põhjustatud kõrgsurveturbo lubamatult suurest lõtkust. Ekspert on oma arvamuses toonud välja ka muid puudusi auto tehnilises seisukorras: sisselaskekollektoris paiknevad klapid on kinni kiilunud, väljalasketorustiku tagaosas paikneva klapi vaakumvoolikud lahti ühendatud, klapp ise mehhaaniliselt kinni kiilunud, ning toonud välja asjaolud, mille alusel saab väita, et sõidukit on eelnevalt (mitte just oskuslikult) remonditud. Siiski on ekspert asunud oma arvamuse üheselt seisukohale, et sõiduki tehnilise mittekorrasoleku (mootori õlilekke) põhjuseks on just sisselasketorustikku integreeritud kõrgsurve turbol esinev pikilõtk. Kostja väitis, et lõtkud tekivad kulumise tulemusel ning kasutatud auto ostmisel tuleb arvestada, et osad võivad olla kulunud ja puudused võivad avalduda igal ajal. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav kostja väide, et turbo võibki puruneda ca 30 sekundit pärast selle kasutusele võttu ja see on tavapärane. Hageja ei ole iseenesest vastu vaielndu kostja väitele, et õlilekke põhjustanud kõrgsurve turbo on kuludetail. Kohtu hinnangul omab käesolevas asjas aga olulist tähendust kostja poolt müügikuulutuses avaldatud lause „mõlemad turbod vahetatud“. Kohus leiab, et kostja avaldas asja kvaliteedi kohta infot, mille õiguspärasusele tuginedes saab eeldada, et turbod on töökorras ega purune järgmisel päeval peale ostu. Kohtuistungil on kostja ise selgitanud (mis ei ole küll tõend), et vahetas ühe turbo ja andis mõlema turbo passid hagejale. Kostja selgitust toetab eksperdi arvamus, et lühikese aja jooksul enne müüki oli vahetatud madalsurve turbo: arvamuse lk 4 viimases lõigus asub ekspert nimetatud seisukohale. Ekspert viitas ka (arvamuse lk 5 esimene lõik), et mingil ajal võis olla vahetatud ka kõrgsurve turbo. Seega andis kostja müügikuulutuses infot, millest tavaisik võis aru saada, et lühikese aja jooksul enne müüki on vahetatud mõlemad turbod, kuigi tegelikkuses see nii ei olnud või vähemalt pole kostja tõendanud, et ta on seda teinud. Kohus märgib ka, et mõistlik isik eeldab, et ka uus (sh värskelt vahetatud) kuludetail peab siiski vastu mõistliku aja ja seega võis hageja eeldada, et ta saab sõidukit kasutada mõnda aega ilma turbosid vahetamata/nende kulumist koheselt kontrollimata. On ilmselge, et paar päeva ekspluatatsiooni ei ole mõistlik eeldatav kasutusaeg ka ühegi kuludetaili puhul. Kohus märgib, asja kogutud tõendite kohaselt ei ole pädev kostja väide, et tal puudus info võimaliku peatselt avalduva rikke kohta: kostja selgitas kohtuistungil, et tema kasutas autot igapäevaselt, auto oli korras ja töötas tõrgeteta, mingit suitsemist või õlileket tema ei märganud. Ekspert on märkinud, et kõrgsurve turbo pikilõtku suurenemise tõttu ei põle põlemiskambrisse sattunud mootoriõli täielikult ära ja väljalasketorustikust väljub sinine heitgaasipilv, mootori töötamisel kulub lubamatult palju mootoriõli. Tunnistaja Vxxxxx Exxxxx andis ütlusi, et korraliku kõrgsurveturbo ootamatu purunemine ei ole tõenäoline ning pigem pidi kostja juba varem aru saama, et mootoril on puudus, sest ka väiksem õlileke põhjustab suitsu heitgaasides, mootorisse sattunud õli suitsemise lõhna ning õlikulu suurenemist. Ekspert ja tunnistaja pidasid aga mõlemad võimalikuks, et hageja proovisõidul heitgaasipilve ei märganud- tunnistaja selgitas, et tuul viib heitgaasi ära ja hais ei pruugi alati salongi sisse tulla. Tunnistaja selgitas ka, et nimetatud puudust on ka võimalik varjata kui pesta mootor enne kasutamist puhtaks, kuid

2-17-15763 see kestab vaid paarsada kilomeetrit. Kohus märgib, puuduste välist märkamist mõjutab see, et kostja (tema naise) kasutuses oli sõiduk igapäevaselt, kuid hageja tegi vaid ühe proovisõidu, korduval kasutamisel peaks aga kõrvalekalded olema kindlasti märgatavad. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et müüdud sõiduauto ei vastanud müügi hetkel poolte poolt kokku lepitud tingimustele. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sõiduauto omandi üle andmise hetkel oli autol kahjustus olemas- kõrgsurveturbol oli aja jooksul tekkinud lubatust suurem pikilõtk- ja sellest tulenev kahjustus ilmes hiljem. Seega vastutab kostja vastavalt VÕS § 218 lg 1 auto lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostja on esitanud ka väited, mis viitavad hageja enda võimalikult süülisusele rikke tekkimisel. Kohus leiab, et kostja pole oma väiteid tõendanud. Vastupidiselt on hageja esitatud tõendite alusel võimalik asuda seisukohale, ete sitatud väited on pelgalt oletuslikud. Tunnistaja Vxxxxx Exxxxx ütlustest (tl 79-80) ning ekspert RxxxxPxxxxxxxx arvamuses (tl 48-68) toodud auto seisundi kirjeldustest järeldab kohus, et autot polnud peale esialgset mootori osalist lahtivõtmist CarMasters OÜ-s rohkem kasutatud ega selle mootorit rohkem lahti võetud. Samuti kinnitas tunnistaja, et CarMasters OÜ-s võeti mootor lahti vaid osaliselt. Tunnistaja Vxxxxx Exxxxx, kes on vastava ala spetsialist, ütlustest nähtub, et kostja väide sõiduki rikke (õlilekke) tekkimisest sellega ca 200 km teelõigul kihutamise tõttu, ei ole eluliselt usutav, sest tavaseades ei ole see võimalik. Kohus märgib ka, et sõidukil saa tekkida tehniline rike ainuüksi seetõttu, et ületatakse Eesti Vabariigis seadusega lubataud piirkiirust. Nimetatud sõiduk on toodetud müümiseks Euroopa turule ning üldteadaolevalt on paljudes Euroopa riikides lubatud piirkiirus oluliselt suurem või puudub piirang üldse (nt Saksamaal), mistõttu on sõidukid kohased sõitma riketeta ka nimetatud suurematel kiirustel. Sega tuleb kostja vastuväited jätta arvesse võtmata. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja ei nõustunud müüdud asja parandama ega asendama. Ka kohtuistungil teatas kostja, et ei nõustu sõiduki mootori vahetuse eest tasuma (see oli üks variant, mida pakkus välja R. Pxxxxxxx oma arvamuses). Eeltoodust tuleneb, et tegemist on müügilepingu olulise rikkumisega VÕS § 223 lg 1 mõttes. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kostja on lepingut sõlmides esitanud ebaõiget teavet sõiduki omaduste kohta ja hageja ei ole saanud kokku lepitud omadustega sõidukit, mistõttu on kostja kohtu hinnangul lepingut oluliselt rikkunud. Kohus leiab, et hagejal oli õigus müügilepingust taganeda. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

2-17-15763 Hageja nõuab tema poolt tasutud ostu-müügi hinna tagastamist. Kostja ei ole nimetatud summat tagastanud. Hageja teatas, et kostja võib auto igal ajal ära viia, kuid kostja leidis, et tal ei soovi sellisel kujul sõidukit tagasi võtta. Lähtudes eeltoodust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja auto ostuhinna 5900 eurot. Hageja esitas ka kahju hüvitamise nõude. Hageja on teinud purunenud sõiduki tõttu järgmisi kulutusi kokku summas 813,20 eurot: - kulutused lepingutingimustele mittevastavuse kindlaks tegemiseks: 100 eurot (CarMasters OÜ arve, tl 16). - õigusabi kulud: 713,20 eurot (Iustus OÜ ja Advokaadibüroo LMP OÜ arved, tl 26-29). VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt kuulub hüvitava kahju liigi alla ka mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on käesolevas asjas teinud mõistlike kulutusi nii asja lepingutingimuste mittevastavuse kindlaks tegemiseks kui ka kulutusi kahju hüvitamisega seotud nõuete kohtueelseks lahendamiseks. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 813,20 eurot). Hageja taotleb viivise väljamõistmist kohtult selliselt, kohus mõistaks viivise välja kindla summana alates kostja hagiavalduse kättesaamisest kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest TsMS § 367 tähenduses. Kostja sai hagiavalduse kätte 31.10.2017. a. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis summalt 6713,20 eurot alates 01.11.2017. a kuni 05.06.2018. a summas 319,29 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 367 alusel viivise summalt 6713,20 eurot alates 06.06.2018. a kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas), s.o. 0,02% päevas. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 7032,49 eurot, millest 5900 eurot on müügilepingust taganemise tõttu tagastamisele kuuluv auto ostuhind, 813,20 eurot kahjuhüvitis ja 319,29 eurot viivised. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda, sest kohus rahuldas hagiavalduse täielikult.

2-17-15763 Hageja esitas kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta menetluses kandnud kulusid kokku 4226,41 eurot. Kulud koosnevad riigilõivust 475 eurot, eksperdi tasust 400 eurot ning esindajakuludest 3351,41 (km-ga). Kostja esitas 31.05.2018. a hageja menetluskuludele vastuväite. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 475 eurot vastavalt TsMS § 147 lg-le 1, mille hageja on tasunud seaduses ettenähtud määras. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud ka tasu eksperdiarvamuse koostamise eest summas 400 eurot, sest tegemist on kuluga dokumentaalse tõendi saamiseks, mis vastavalt TsMS § 143 p 2 on asja läbivaatamise kulu. Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-dele 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja on lepingulise esindaja kuluks märkinud 2792,84 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindajal on kulunud tööaega 21h 29min tasumääraga 130 eur/h (km-ta). Kostja esitas menetluskulude nimekirjale vastuväite, leides, et põhjendamata on õigusabikulu 7h 3 min ulatuses, s.o. põhjendatud õigusabi netokulu oleks 1876,79 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud õigusteenuse osutamise spetsifikatsioonist nähtuvalt on esindaja tööaja sisse arvestatud ka lepingu ülesütlemisavalduse koostamine ja sellega seotud toimingud kokku 59 minutit. Samas esitas hageja samade toimingute tegemiseks kulunud aja eest kahjuhüvitise nõude, viidates Advokaadibüroo LMP arvele nr 171043 (tl 29). Kuna kohus kahju hüvitamise nõude rahuldas, siis sama aja (59 min) eest menetluskulude väljamõistmise nõue ei ole põhjendatud. Materjalidega tutvumisele, hagi koostamisele ja esitamisele on hageja esindajal kulunud 7h ja 10 min. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja vaidlusaluste asjaolude hulka, samuti seda, et esindaja oli juba kohtueelses menetluses tutvunud vaidluse asjaolude ja materjalidega ning hagiavaldus sisaldab arvestataval hulgal ka juba lepingu ülesütlemisavalduses sisalduvat argumentatsiooni, et põhjendatud ja vajalik ajakulu materjalidega tutvumisele ning hagi koostamisele ja esitamisele on 5 h. Põhjendatud ei ole seega ajakulu 2h ja 10 min ulatuses. Kohtuistungiteks ettevalmistamisele, neil osalemisele ja sellega seotud e-kirjavahetusele kliendi ning kohtuga on esindajal kulunud 8 h. Asjas toimus 2 kohtuistungit, kokku kestusega 2 tundi. Kohus leiab, et istungiteks ettevalmistusele ja kirjavahetusele kulunud 6 h ei ole põhjendatud. Arvestades vaidluse keerukust ning kirjalikus menetluses juba käsitletut, leiab kohus, et kahe kohtuistungi ettevalmistuseks ja kirjavahetuseks kulunud aeg on põhjendatud 3 tunni ulatuses. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud esindaja ajakulu 3h ulatuses. Eeltoodust nähtuvalt ei ole põhjendatud hageja esindaja ajakulu 6h ja 9 min ulatuses. Põhjendatud ja vajalik on esindaja ajakulu 15h 20 min ulatuses. Esindaja tunnitasu 130 eurot juures on esindaja töötasu selle aja eest 1992,90 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 2391,48 eurot).