Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-18-7091

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa Pärnu Maakohus võttis 07.05.2018.a menetlusse B2 Kapital SIA hagiavaldus K. N.e vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. K. N.ele toimetati hagiavaldus ja 07.05.2018.a kohtumäärus kätte hiljemalt 18.05.2018.a aadressil xxxxxxxx xx-xx, xxxxx. Menetlusdokumentide kättesaamist kinnitas K. N.e tütar M. N.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kohus loeb menetlusdokumendid K. N.ele kättetoimetatuks dokumentide kättetoimetamisega K. N.ega samas eluruumis elavale isikule, s.o M. N.ele. K. N. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 04.06.2018.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Pärnu Maakohtule 07.05.2018.a esitatud hagiavalduse ja 18.05.2018.a menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt K. N.elt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 75 eurot ja hageja õigusabikulud kokku 112,50 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude

2-18-7091

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 75 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. (RKTKm 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 152,52 eurot. Hageja on tsiviilasjas volitanud ennast esindama Creditreform Eesti OÜ ning hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja kulud kokku 112,50 eurot. Antud asjas on hageja poolt esitatud hagiavaldus kolmel lehel. Menetluskulude põhjenduses on märgitud, et esindaja kulud 112,50 eurot sisaldab õigusabikulusidd tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest. Hagiavaldusele on lisatud tõendid, mis eelduslikult hageja esitas lepingulisele esindajale. Lepingulisel esindajal ei olnud vajalik ise tõendeid otsida või kolmandatelt isikutelt dokumente välja nõuda, et neid kohtule esitada. Käesolevas menetluses on lepingulise esindaja esimene ning ainus tegevus kohtumenetluses hagiavalduse koostamine ning koos hagimaterjalidega selle kohtusse esitamine. Käesolevas asjas on hagiavaldus esitatud 07.05.2018.a, seega on kuni otsuse tegemiseni möödunud 29 päeva, mida võib kohtupraktika järgi hinnata lühikeseks menetlusajaks. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole enam kui hagihinna ulatuses esindaja kulude välja mõistmine kostjalt põhjendatud. Kohtu hinnangul, kuna tegemist on lihtsa menetlusega, siis oleks hageja saanud menetluses osaleda isiklikult, esindajat kasutamata. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud esindaja kasutamine, kuna

2-18-7091

sellega tekib täiendavaid menetluskulusid. Kohus leiab, et kostjalt on menetluskulude väljamõistmine põhjendatud hagi hinna ulatuses, s.o 152,52 euro ulatuses. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjalt hageja kasuks välja 152,52 eurot, s.o hageja tasutud riigilõiv ja esindaja kulu 77,52 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.