Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 05.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-17-16035/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.06.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1791

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik

Tartu Maakohus Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

05.juunil 2018, Võru kohtumaja

Hagi ese

Lindorff Eesti AS hagi E. P. vastu võlgnevuse nõudes 13 431, 43 eurot

Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik

2-17-16035

Hageja Lindorff Eesti AS, registrikood 10231048, asukoht Sakala 10/Kentmanni 4, Tallinn 10141, lepinguline esindaja Marjana Hiie, epost:[email protected]; Kostja E. P. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx; xxxxxx, xxxxx;xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx. Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista E. P. `ilt Lindorff Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 6 500 eurot; intressid 647,29 eurot; seisuga 26.10.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1 153,06 eurot. 3.Välja mõista E. P. `ilt Lindorff Eesti AS kasuks alates 27.10.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 6 500 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 1153, 06 eurot ei tohi ületada põhinõude 6 500 euro suurust.

4.Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 63,90 euro ja seisuga 26.10.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 3 130,53 euro ning alates 27.10.2017 edasiulatuva viivise lepingujärgses määras 0,08 % päevas nõuetes.

5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus

9.Väljamõistetud summad tasuda Lindorff Eesti AS arveldusarvele nr EE32 1700 0170 0103 8077 Luminor Bank, selgitusega 4885079, E. P. , tsiviilasja number 2-17-16035. Edasikaebamise kord Lindorff Eesti AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. E. P. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2).

3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses, sest need on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mille sisu ei kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Samuti on viidatud lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016 lahendites nr 3-2-1-118-16 p 17; 10.05.2016 p asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist 3(5)

vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 29,7946% aastas poolte vahelisest lepingust, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses Kaupmehe Järelmaks OÜ tüüptingimusega. Viivisemäär 29,7946% aastas ehk 0,08% päevas on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis viivise arvestamise ajal olnud 8%-8,05% aastas. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüptingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid perioodi 5.05.2015 kuni 26.10.2017 eest summas 4 283,59 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) on viivis seadusjärgses määras nimetatud perioodi eest summas 1153,06 eurot. Arvestades kohtu poolt eeltoodud põhjendusi viivisemäära osas, tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 6 500 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 1 153,06 eurot ei tohi ületada põhinõude 6500 euro suurust. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 63,90 eurot. Esitatud hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid ega kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja on märgitud suuruses kulusid kandnud. Hageja ei ole esitatud hagis ka õiguslikult põhjendanud, mille alusel hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmist kostjalt. Samuti ei ole Kaupmehe Järelmaksu OÜ lepingu üldtingimustes selgelt määratletud sissenõudmiskulude arvestamise tingimused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiskulu 63,90 eurot välja mõistmata. Seega rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 alusel hageja nõude osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 6500 eurot; intress 647, 29 eurot ning seisuga 26.10.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1153, 06 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt alates 27.10.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 1153, 06 eurot ei tohi ületada põhinõude 6500 euro suurust. Sissenõudmiskulu 63, 90 euro; seisuga 26.10.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 3130, 53 euro ja alates 27.10.2017 lisanduva viivise määras 0,08% päevas väljamõistmise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata.