Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja volitatud esindaja: Kristiina Rea (e-post: [email protected]) Kostja: Teiprol OÜ (registrikood 10295686, asukoht Tähe tn 106b, 50113 Tartu; e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: Ain Laansalu (e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
29. mai 2018 Hageja: XXX Hageja lepinguline esindaja: Kristiina Rea Kostja lepinguline esindaja: Ain Laansalu
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt Teiprol OÜ välja hageja XXX kasuks 3069,60 eurot.
3.Mõista kostjalt Teiprol OÜ välja hageja XXX kasuks välja viivis põhinõudelt (3069,60 eurot) alates 07.02.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.
4.Parandada 29.05.2018 kohtuistungi protokolli esimesel lehel lause „Kohus selgitab, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja esitas arve ja kostja tasus selle“, lugedes õigeks antud lause järgmises sõnastuses: „Kohus selgitab, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja esitas arve ja hageja tasus selle.“ Muus osas jätta hageja taotlus 29.05.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja Teiprol OÜ kanda. 5.2 Mõista kostjalt Teiprol OÜ välja hageja XXX kasuks menetluskuluna 1070 eurot.
Edasikaebamise kord
2-17-129027 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.XXX esitas 04.12.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Teiprol OÜ vastu võla nõudes. Kohus tegi 09.12.2017 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 21.12.2017. Võlgnik esitas 02.01.2018 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 18.01.2018. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.01.2018. a määrusega jättis Tartu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja XXX esitas 07.02.2018 hagiavalduse Teiprol OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 3069,60 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 06.02.2018 kuni nõude täieliku tasumiseni ja jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv 350 eurot. 20.02.2018. a kohtumäärusega andis Tartu Maakohus tsiviilasja nr 2-17-129027 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja tellinud Teiprol OÜ-lt soojustusmaterjale EPS ja neopor. Teiprol OÜ on saatnud 25.10.2017 hagejale e-kirja, milles märgitakse, et ehitusmaterjalide tarne toimub 5-9 päeva pärast makset. Samas e-kirjas loetletud ehitusmaterjalide hulgas on ka kõne all olevad soojustusmaterjalid EPS, mille kiiret tellimist kostja nõuab, sest hinnad väidetavalt tõusevad 01.11.2017. Sellega seonduvalt edastas kostja 27.10.2017 hagejale e-kirja, milles oli välja arvestatud EPS 80 soojustusmaterjalide kulu ning 31.10.2017 edastati hagejale Teiprol OÜ poolt soojustusmaterjalide müügi arve nr 1886 summas 3069,60 eurot. Hageja on tasunud nimetatud arve samal päeval. Eelnevast lähtuvalt pidi soojustusmaterjalide tarne toimuma hiljemalt 09.11.2017. Põhjusel, et soojustusmaterjale vastavalt kokkulepitule hagejale ei tarnitud, saatis hageja 27.11.2017 võlgnikule e-kirja, milles nõuab informatsiooni materjalide tarne kohta. Käesoleva ajani ei ole kostja soojustusmaterjale hagejale tarninud ega soojustusmaterjalide eest tasutud 3069,60 eurot hagejale tagastanud.
3.04.12.2017 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja esitas vastuväite, milles kostja väidab, et: 1) avaldaja ei ole Teiprol OÜ-lt midagi tellinud; 2) soojustusmaterjalid tellis Buldanek OÜ; 3) kõik kokkulepped kaupade müügi ja tarne kohta on sõlmitud ehitusfirma Buldanek OÜ ja Teiprol OÜ vahel; 4) hageja ei ole mitte ühtegi makset/ülekannet teinud Teiprol OÜ-le; 5) Ehitusfirma Buldanek OÜ taotluse alusel on Teiprol OÜ-le tasunud kolmas isik. Kostja viitas, et asjaolu, et keegi on tasunud ehitusettevõtte Buldanek
2-17-129027 OÜ eest mingi raha, ei õigusta hageja mistahes nõudeid. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud soojustusmaterjalide müügileping. Kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud väited poolte vahel lepingulise suhte puudumise kohta on ebaõiged, paljasõnalised ja tõendamata. Seejuures leiab hageja, et antud juhul on tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 3 mõistes, mille kohaselt on tegemist tarbijalemüügiga juhul, kui tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Müügilepingu olemasolu tõendavad kostja tehnilise konsultandi Margus Laats poolt koostatud e-kirjad, hagejale adresseeritud arve ning maksekorraldus. Asjaolu, et hageja on kandnud Teiprol OÜ-le 3069,60 eurot, on tõendatud maksekorraldusega, mis tõendab, et väär on kostja väide, mille kohaselt hageja ei ole Teiprol OÜle ühtegi makset teinud.
4.Hagejale loodi lepingueelsetel läbirääkimistel algusest peale kindel ettekujutus, et soojustusmaterjale pakub ja müüb talle Teiprol OÜ. Kuivõrd kostja kasutas hagejaga soojustusmaterjalide müügiga seonduva informatsiooni edastamisel meiliaadressi [email protected] ning tema nimele Margus Laats oli alati lisatud täiendav ja täpsustav märge „Teiprol, tehniline konsultant“, ei tekkinud hagejal kordagi kahtlust, et temale teeb pakkumise hoopis mingi teine ettevõte, nagu väidab kostja või et tema ei ole Teiprol OÜ-lt üldse midagi ostnud. Kostja ei ole hagejale soojustusmaterjale müües mitte kordagi märkinud, et tegelikkuses on ehitusmaterjalide tellijaks Buldanek OÜ ning et hagejale väljastati arve üksnes Buldanek OÜ korraldusel või et hageja on kolmandaks isikuks, kel Teiprol OÜ-ga lepinguline suhe puudub. Lisaks tuleb rõhutada, et Teiprol OÜ on adresseerinud soojustusmaterjalide müügi arve hageja nimele ning kaaskirja, millega arve edastati, on koostanud Teiprol, tehniline konsultant, Margus Laats. Hageja on hiljem leidnud, et Margus Laats (endise nimega Margus Pärnamets), on kogenud pettur ja kriminaalkorras karistatud kelm, mistõttu on hageja arvamusel, et kostja maksekäsu kiirmenetluses toodud vastuväidete abil üritatakse luua tegelikkusele mittevastanud skeem, millega võetakse hagejal võimalus nõuda tagasi tema poolt Teiprol OÜ-lt tellitud, kuid kostja poolt tarnimata jäetud soojustusmaterjalide eest tasutud 3069,60 eurot.
5.Eraldi vajab märkimist asjaolu, et kui hageja soovis 2017. a sügisel alustada Leesika 13, Tallinn asuva abihoone ehitustöödega, siis otsis ta internetikeskkonnast ehitusettevõtteid, kes oleksid võimelised pakkuma head ehituskvaliteeti ning ehitama termoblokkidest. Hageja leidis Monaro OÜ veebilehe (www.monaro.ee), kus kirjeldati Monaro OÜ-d kui kõrget ehituskvaliteeti pakkuvat ja parima hinnaga energiatõhusate hoonete ehitajat. Hageja kontakteerus Monaro OÜ-ga telefoni teel ning Monaro OÜ esindajaga Margus Laats lepiti kokku aeg kohtumiseks. Kohtumine leidis aset Teiprol OÜ ruumides Peterburi mnt 75, Tallinn. Kohtumisel selgitati, et Teiprol OÜ, kelle ruumides nad viibisid, on ehitusmaterjalide maaletooja ja müüja ning ehitusega ettevõte ei tegele. Kostja tegi hagejale ettepaneku, et ehitustöid võiks Monaro OÜ asemel teostada hoopis Buldanek OÜ. Põhjust, miks Monaro OÜ ei võiks ehitustöid teostada, hagejale ei avaldatud. Hiljem avastas hageja, et tegelikkuses oli ettevõte Monaro OÜ äriregistrist kustutatud juba 06.12.2016, s.o praktiliselt 1 aasta enne seda, kui hageja temaga kontakteerus. Monaro OÜ veebileht toimib ja seal avaldatud telefon ja veebileht on samuti toimivad. Telefonile vastab Margus Laats. Artlinks OÜ, kelle nimele on veebileht www.monaro.ee registreeritud, on registreeritud kostjaga samale aadressile ning tema kontaktiks olev e-posti aadress on kostja meiliaadress [email protected].
6.Mingil põhjusel soovivad käesolevaks hetkeks äriregistrist kustutatud Monaro OÜ-ga seotud isikud, et veebileht oleks toimiv ja et tarbijad saaksid ettevõttega seotud isikutega kontakteeruda. Hagejale ehitustöid teostav Buldanek OÜ on samuti registreeritud kostjaga samale postiaadressile ning ettevõtte veebileht www.kivimajad.ee on registreeritud samuti Artlinks OÜ nimele. Seega on
2-17-129027 kõik nimetatud ettevõtted seotud Teiprol OÜ-ga. Artlinks OÜ juhatuse liige on endine Teiprol OÜ juhatuse liige Valter Siim. Samuti on kõigi nimetatud ettevõtetega seotud Margus Laats, kes Monaro OÜ-s oli juhatuse liige, Teiprol OÜ-s on tehniline konsultant, Buldanek OÜ ja hageja vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingus on Margus Laats Buldanek OÜ esindaja ja tehniline konsultant. Eelkirjeldatu tundub hagejale praegusel hetkel teadliku n-ö skeemitamisena ning pahatahtliku tarbijate segadusse ajamisena.
7.Hageja on seisukohal, et antud juhul on tegemist elektroonilise sidevahendi abil 31.10.2017 sõlmitud lepinguga, hageja on sellest taganenud ning kostja kohustub tagastama temale hageja poolt makstud tasu summas 3069,60 eurot. Kuna kostja lepingut ei täitnud, tuletas hageja 27.11.2017 kostjale meelde, et ta ei ole kaupa kätte saanud, kuid vastust müüjalt ei tulnud. 04.12.2017 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõudes tagasi tarnimata jäänud soojustusmaterjalide eest kostjale makstud tasu. Hageja leiab, et nimetatud avaldus on käsitletav lepingust taganemise avaldusena. Kostja esitas vastuväite, milles keeldus kõnealuse summa tagastamisest. Hageja on seisukohal, et kostja, olles sõlminud tarbijaga lepingu elektroonilise sidevahendi vahendusel, oli kohustatud tagastama hagejale kõik hagejalt lepingu alusel saadud tasu summas 3069,60 eurot vastavalt VÕS § 561 lg 1 hiljemalt 05.01.2018, s.o 14 päeva möödumisel makseettepaneku kättesaamisest arvates. Hageja peab vajalikuks selgitada, et isegi juhul, kui tegemist ei oleks elektroonilise sidevahendi abil sõlmitud lepinguga, leiab hageja, et poolte vahel oli 31.10.2017. a sõlmitud soojustusmaterjalide müügiks tarbijalemüügi leping.
8.Kostja kui hagejale soojustusmaterjalid müünud müüja, ei ole käesoleva ajani teinud võimalikuks müüdud soojustusmaterjalide omandi üleminekut hagejale ega neid hageja valdusse üle andnud. Hageja on seisukohal, et temale e-posti teel edastatud ja temale nimeliselt adresseeritud arve on käsitletav TKS § 4 lõikes 4 märgitud dokumendina, mis tõendab kauba müümist kostja poolt. Hageja tasus nimetatud arve 31.10.2017. Eelnevast lähtuvalt on hageja täitnud omapoolse müügilepingust tuleneva ostja põhikohustuse tasuda asja ostuhinna rahas. Samas on aga kostja jätnud täitmata müügilepingust tuleneva müüja põhikohustuse, milleks on omandatava asja omandi üleandmine ostjale. Kuivõrd kõnealuseid tarnimata soojustusmaterjale oli hagejal vajalik kasutada ehitusel, pidi hageja ehitustööde ajakavas püsimiseks soetama uued soojustusmaterjalid, ei soovinud hageja enam kõnealuseid soojustusmaterjale, vaid taganeda lepingust ning saada tagasi tema poolt üleantu – saamata jäänud soojustusmaterjalide eest tasutud 3069,69 eurot. Hageja on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud kostja vastuväidet, et ta ei tunnista hageja nõuet ega ka lepingulise suhte olemasolu poolte vahel, võib käsitleda VÕS § 116 lg 4 sätestatud lepingupoole teatena, et ta oma kohustust ei täida. Kuivõrd hagejale ei ole käesoleva ajani tarnitud soojustusmaterjale, mille ta kostjalt on 2017. a oktoobrikuus ostnud ning hageja on taganenud müügilepingust vastavalt VÕS § 116 lg 4, võlgneb kostja hagejale 3069,69 eurot.
9.Juhul, kui mingil põhjusel peaks kohtus leidma tuvastamist asjaolu, et hageja pidi siiski esitama lepingust taganemiseks taganemise avalduse kostjale ning see ei ole esitatud vastavalt VÕS-is sätestatud nõuetele, soovib hageja esitada alternatiivselt ka lepingu täitmise nõude vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108. Vastavalt lepingule kohustus kostja tarnima hagejale soojustusmaterjalid, kuid kostja ei ole nimetatud lepingust tulenevat põhikohustust käesoleva ajani täitnud. Alternatiivselt leiab hageja, et juhul, kui peaks kohtumenetluses tuvastamist leidma asjaolu, et poolte vahel siiski lepinguline suhe puudus, kohustub kostja tagastama hagejale viimase poolt kostjale üle kantud 3069,60 eurot alusetu rikastumise sätete alusel vastavalt VÕS § 1028 lg 1.
10.08.05.2018 seisukohas jäi hageja oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja esitas
2-17-129027 täiendavad vastuväited kostja vastuses toodud seisukohtadele. Kostja esitas vastuses hagiavaldusele oma seisukohad ning avalduse hageja nõude kostja vastu tasaarvestamiseks Buldanek OÜ võimaliku nõudega hageja vastu. Kostja lisas oma vastusele kostja ja Buldanek OÜ vahel 02.05.2018. a sõlmitud kokkuleppe. Hageja peab oluliseks märkida, et hageja ja Buldanek OÜ vahel on vaidlus ehitustööde teostamiseks sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud töödes esinevate puudustega ning hageja ei ole kohustatud Buldanek OÜ-le kostja poolt märgitud summasid tasuma. Seega leiab hageja, et hageja ja Buldanek OÜ vaheline vaidlus ei puutu käesoleva kohtuvaidluse esemesse ning seda ei tuleks antud asja raames arutada. Hageja arvates ei ole võimalik kostja poolt märgitud viisil nõudeid tasaarvestada põhjusel, et nõuded on tekkinud erinevate isikute vahel ning erinevatest lepingutest. Tegemist ei ole ühe õigussuhte raames ega isegi samade poolte vahel tekkinud nõuetega, mida võiks tasaarvestada. Kostja tingimuslikku OÜ Buldanek nõuet ei saa tasaarveldada hageja nõudega OÜ Teiprol vastu.
11.Hageja on endiselt seisukohal, et kostja, ehitaja Buldanek OÜ ja mõlema nimetatud ettevõttega seotud Margus Laats tegutsevad pahatahtlikult tarbijaid eksitades. Kostja ja Margus Laats, tegutsedes mõlema hagejaga seotud ettevõtte esindajana, üritavad luua olukorda, kus tarbijal ei ole võimalik oma seadusest tulenevaid nõudeid ehitusmaterjalide müüja vastu maksma panna. Hageja arvates on kostja ja ehitaja vahel sõlmitud lepingu kujul tegemist näilise tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes ning on seetõttu tühine. On selge, et kõnealuse alles kohtumenetluse kestel loodud näiline ning seejuures ka tingimuslik tehing loob olukorra, kus ehitusmaterjale müünud ettevõte justkui vabaneks oma täitmise kohustusest tarbija ees kasutades selleks oletuslikku ehitusfirma nõuet. Hageja arvates on lubamatu olukord, kus kostja poolt müügilepingu alusel hagejale tarnimata jäänud ehitusmaterjalide väljanõudmiseks peaks kohus hakkama arutama hoopis hageja ja ehitaja vahelist ehituse töövõtulepingust tulenevat vaidlust. Hageja palub kohtul tunnistada kostja ja ehitaja vahel kohtumenetluse kestel sõlmitud tingimusliku kokkuleppe TsÜS § 89 alusel tühiseks ning sellest tulenevalt lugeda kostja poolt esitatud ettepanek tasaarvestamiseks põhjendamatuks.
12.Hagejale jäi arusaamatuks kostja vastuses toodud väide, mille kohaselt Margus Laats’il puudus volitus sõlmida soojustusmaterjalide müügiks müügileping kostja nimel, sest hageja on tellinud ka varem Margus Laatsi kaudu Teiprol OÜ-lt ehitusmaterjale. Arve tasuti Teiprol OÜ-le ning ehitusmaterjalid tarniti õigeaegselt. Põhjusel, et Margus Laats suhtles hagejaga Teiprol OÜ nime all, tutvustades Teiprol OÜ-d kui ehitusmaterjale müüvat ettevõtet, vastates Teiprol OÜ veebilehel kuvatud kontaktnumbrile, kasutades Teiprol OÜ ruume, edastades Teiprol OÜ nimel arveid, mille tasumise korral hageja poolt makseid Teiprol OÜ poolt ka ei tagastatud ning kasutades oma tegevuseks Teiprol OÜ ruume aadressil Peterburi mnt 75, ei tekkinud hagejal kordagi kahtlust selles, et kostja esindajal Margus Laats’il puudub tehingute tegemiseks vajalik esindusõigus. Juhul, kui kohus leiab, et vaidluse esemeks olev tehing oli tühine kostja poolt märgitud alusel (M. Laats’il esindusõiguse puudumine), palub hageja Teiprol OÜ-l tagastada tühise tehingu alusel saadud summa vastavalt ülalviidatud alusetu rikastumise sätetele.
13.Ebaõige on kostja väide, et ehitusmaterjale müüs hagejale ainult Buldanek OÜ. Kostja viide Buldanek OÜ-ga sõlmitud lepingu punktile 1.3 on ebakorrektne, sest välja on jäetud tsiteeritud punkti teine pool „välja arvatud need, mille hankimine on kokkuleppeliselt Tellija õigus või kohustus“. Seega konkreetse lepingu kohaselt ei olnud materjalide hankimine ainult Buldanek OÜ kohustus ja ülesanne, vaid kokkuleppeliselt võis materjalide hankimine ja tellimine olla ka hageja (tellija) ülesanne. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on hageja tasunud ehitusmaterjalide ostmiseks ettemaksu ka Buldanek OÜ-le. Seega juhul, kui ehitusmaterjalid hankis ja tellis
2-17-129027 Buldanek OÜ, tasus hageja nende eest ettemaksuna Buldanek OÜ-le. Ka juhul, kui hageja tellis ehitusmaterjale mujalt, tarnis need ehitusobjektile Buldanek OÜ. Osa ehitusmaterjalidest tarnis hagejale Teiprol OÜ ning sellisel juhul esitati arved Teiprol OÜ poolt ning hageja tasus materjalide eest otse kostjale. Hagejal oli selge, et ehitustöid teostab Buldanek OÜ, kuid ehitusmaterjale tarnib vajadusel Teiprol OÜ. Hageja on seisukohal, et kõnealusel juhul on hageja tarbijana tellinud ja hankinud ehitusmaterjalid Teiprol OÜ-lt elektroonilise sidevahendi vahendusel sõlmitud lepingu alusel. Hagejale avaldatud andmete kohaselt oli temale ehitusmaterjale müüvaks ettevõtjaks Teiprol OÜ. Eelnevast nähtuvalt on hageja tellinud kostjalt ehitusmaterjalid ja kostja oli vastutav ka nende õigeaegse tarnimise eest. Hageja oli mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt arusaamisel, et lepinguline suhe tekib tal selle ettevõttega, kes temale arveid esitab ja kellele ta arveid tasub.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja vaidleb 02.05.2018 vastuses hagile sellele vastu ja ei tunnista hagis esitatud nõudeid. Kostja taotleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
15.Kostja jääb maksekäsu kiirmenetluses avaldatud seisukohtade juurde. 19.09.2018. a sõlmisid hageja, XXX ja Buldanek OÜ töövõtulepingu, milles pooled leppisid kokku Tallinnas, XXXasuva abihoone ehitamises. Nimetatud lepingu p. 1.3. kohaselt oli töövõtja, Buldanek OÜ kohustuseks ka kõigi ehituseks vajaminevate materjalide hankimine. Sama lepingu p. 4.1.2. kohaselt pidi hageja tasuma materjalide eest ettemaksuga. Margus Laats on Buldanek OÜ kui ka kostja, Teiprol OÜ tehniline konsultant, kuid kes hagejaga sai suhelda üksnes ja ainult Buldanek OÜ esindajana. Teiprol OÜ on tuule-, auru-, õhutõkke ning soojustusmaterjalide maaletooja ja hulgimüüja, kel on vastastikused kliendisuhted mitmete ehitusmaterjalide hulgi- ja jaemüüjatega. Mitte ühtegi volitust Margus Laats’ile hagejaga soojustusmaterjalide müügilepingu sõlmimiseks pole Teiprol OÜ andnud ehk mistahes müügileping hageja ja kostja vahel on tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel.
16.Nagu ka varasemalt muude XXXobjektile paigaldatud materjalide puhul tellis Buldanek OÜ kostjalt ehituseks vajalikke materjale ning selle asemel, et teha mitu ülekannet pangas, esitas kostja Buldanek OÜ palvel tasumise rekvisiidid otse hagejale ning hageja tasus Buldanek OÜ eest. Mitte ühegi suhtlusega ei muutunud kostja müügilepingu pooleks kuivõrd vastavalt töövõtulepingule oli materjalide tarnimiskohustus Buldanek OÜ-l. Arve kajastabki ainult makserekvisiite ega kajasta tegelikku lepingulist suhet. Hagejal ja Buldanek OÜ-l tekkis 2017. a novembri alguses arusaamatused, sh hageja ei allkirjastanud tehtud tööde akte ning keeldus nende alusel raha maksmisest. Seejärel üritas Buldanek OÜ korduvalt saavutada kokkulepet tekkinud arusaamatuse lahendamiseks. Buldanek OÜ oli nõus üleandma ka vaidlusalused soojustusmaterjalid (mille osas väljanõudeõiguse oli kostja Buldanek OÜ-le selleks ajaks üle andnud) kui hageja tasub võlgnetava summa. Tabelis „Arvelduste hetkeseis 04.12.2017“ märgitud katusakna sai hageja edasimüüjalt kätte. Kuivõrd EPS tarnet ei toimunud, siis 122 eurost hinnavahe hüvitamise kohustust hagejal ka ei tekkinud.
17.Mitte ühtegi kirjalikku vastuväidet nimetatud saldodele hageja ei esitanud. Neid asjaolusid arvestades oli Buldanek OÜ-l õigus tasaarvestada vastastikuseid saldosid (s.o tasumata tööde eest nõudeid ja hageja ettemaksu Buldanek OÜ-lt tellitud materjalide eest), mille tulemusena jäi hageja Buldanek OÜ-le võlgu 167,40 eurot. Nimetatud summat ei ole hageja Buldanek OÜ-le tasunud. Juhul, kui mingil arusaamatul põhjusel loeb kohus kostja mingi hagejaga sõlmitud lepingu pooleks ning soojustusmaterjali tarne Buldanek OÜ ja hageja vahelise töövõtulepinguga mitteseotuks,
2-17-129027 esitab kostja üksnes selleks puhuks tingimusliku nõude loovutamise kokkuleppe ja tasarvestusteate. Äärmiselt kahetsusväärne on samas, et hageja lepinguline esindaja kasutab õiguslikus dokumendis M. Laats’i kohta ebaõigeid andmeid (sh äärmiselt kompromiteerivat lausvalet (nt Pealtnägija FB-lehel avaldatud info)). M. Laats’il puudub võimalus end antud menetluses sellise lausvale eest kaitsta. Kui hageja nõustub tasuma Teiprol OÜ -le kompromissina 167,40 eurot, siis loobub kostja menetluskulude hüvitamise nõuetest.
18.Kostja esitas 22.05.2018 seisukoha, mille kohaselt kogu esitatud tõenditest nähtub väga selgelt vaidluse ese kui ka tegelik kostja Buldanek OÜ. Eelkõige kajastab Buldanek OÜ kohustust tarnida materjal Lisa 36 „XXX tellija ja Buldanek OÜ kohtumise protokoll“. Kogu hageja vimm M. Laats’i (ehk ka Teiprol OÜ) vastu põhineb hageja ebaõigel ettekujutusel, et Buldanek OÜ on rikkunud mingil moel ehituslepingut. Töövõtulepingu p.- 4.2.2 sätestab, et „Kui Tellija või Tellija esindaja ei ole allkirjastanud akti või saatnud aktile lihtkirjalikku kinnitust 5 tööpäeva jooksul, loetakse tööd vastu võetuks aktis kirjeldatud ajal ja mahus“. Neile aktidele, millest tulenevad nõuded on Buldanek OÜ kostjale tingimuslikult loovutanud, pole hageja mingeid vastuväiteid esitanud, mistõttu ei oma antud asjas tähtsust ka muud Buldanek OÜ ja hageja vahelised suhted.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Esmalt käsitleb kohus pooltevahelist lepingulist suhet, lepingu rikkumist kostja poolt ja hageja poolset lepingust taganemist (I); seejärel annab kohus hinnangu kostja tingimuslikule tasaarvestuse avaldusele (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse, lahendab mh hageja viivisenõude ja jaotab menetluskulud (III). I
20.Vaidlus puudub ja asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale 31.10.2017 arve EPS-i ja neopori (ehitusmaterjal) eest summas 3069,60 eurot ning hageja tasus kostjale arve samal päeval (tl 31-32). Nimetatud arve esitamisele eelnes poolte e-kirjavahetus, kus kostja tehniline konsultant Margus Laats andis hagejale infot hageja poolt tellitud ehitusmaterjali kohta ja soovitas seoses 1. novembri 2017 hinnatõusuga kauba ära osta ja tellida hiljemalt 31.10.2017 (tl 26-30).
21.Kohus nõustub hagejaga, et viidatud tõenditest järeldub, et pooled sõlmisid müügilepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 alusel sätestatud müügilepingu mõiste kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna pooled pidasid eelnevat kirjavahetust ehitusmaterjali tellimiseks ning kostja esitas hagejale müüdava kauba eest arve, mille hageja kostjale tasus, on kohtu arvates ainuvõimalik kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe müügilepinguks.
22.Põhjendamatud on kostja vastuväited, mille kohaselt ei olevat kostja muutunud müügilepingu pooleks ning müügileping hageja ja kostja vahel olevat tühine seetõttu, et kostja polevat andnud Margus Laats’ile volitust hagejaga müügilepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et hageja ja kostja vaheline müügileping ehitusmaterjalide ostmiseks oli kehtiv sõltumata sellest, kas kostja andis müügilepingu sõlmimiseks Margus Laats’ile eraldi volituse või mitte. Esiteks, kostja kinnitas
2-17-129027 hagivastuses, et Margus Laats oli kostja tehniline konsultant. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt saatis Margus Laats hagejale ehitusmaterjalide müügiga seotud e-kirju kostja nimelt, kasutades mh kostjale viitavat e-posti aadressi [email protected] (vt tl 26-30). Seetõttu nõustub kohus hagejaga, et talle loodi kindel ettekujutus, et soojustusmaterjale pakub ja müüb talle kostja Teiprol OÜ ning hagejal ei saanud tekkida kahtlust, et talle teeb pakkumise hoopis mingi teine ettevõte. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et Margus Laats’i sai sõltumata temal lepingulise volituse olemasolust lugeda kostja esindajaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 121 lg 2 alusel. TsÜS § 121 lg 2 on sätestatud, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks.
23.Kohtu arvates puudub asjas igasugune kahtlus, et Margus Laats tegutses kostja ülesandel kostja majandustegevuses ehitusmaterjale müües. Seda kinnitab ühemõtteliselt kostja poolt hagejale 31.10.2017 esitatud arve EPS-i ja neopori (ehitusmaterjali) eest summas 3069,60 eurot (tl 31). Kostja pole väitnud ega tõendanud, nagu oleks ta esitanud hagejale ehitusmaterjali eest arve oma majandustegevuse väliselt. Asjakohatu on kostja vastuväide, nagu ei olnuks vahtplasti müük selline majandustegevus, mis oleks kostja põhitegevusega seotud, sest kostja tegevuse spetsiifika olevat teistsuguse ehitusmaterjali müük. Kohtu arvates ei saa eeldada ega nõuda, et keskmine mõistlik inimene oleks detailselt kursis ehitusmaterjale müüva firma toodete spetsiifikaga. Kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et kostja on ehitusmaterjalide müügiga tegelev firma (tl 113 pöördel) ning kohtu arvates on käesoleva asja õigeks lahendamiseks tähtsusetu, millise konkreetse ehitusmaterjali müüjaks kostja end ise peab või milline on kostja poolt tavapäraselt müüdavate ehitusmaterjalide spetsiifika. Fakt on see, et kostja esitas hagejale müüdud ehitusmaterjali eest arve ning asjas puuduvad tõendid, nagu oleks kostja esitanud arve hagejale oma majandustegevuse väliselt. Kohus märgib, et sellist olukorda, kus ehitusmaterjalide müügiga tegelev firma esitab ehitusmaterjalide müügi eest arve oma majandustegevuse väliselt, oleks isegi teoreetiliselt keeruline ette kujutada.
24.Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et lisaks TsÜS § 121 lg-st 2 tulenevale volitusele oli kostja tehnilisel konsultandil Margus Laats’il hageja suhtes ka TsÜS § 118 lg 2 tulenev n-ö näivusvolitus. TsÜS § 118 lg 2 on sätestatud, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohtu arvates nähtub TsÜS § 118 lg 2 järgse volituse olemasolu ainuüksi Margus Laats’i poolt kostja nimel hagejale kostja arve saatmisest ja faktist, et kostja antud arve olemasolu ega õigsust ei eita. Kostja ei väida, et Margus Laats oleks saatnud hagejale arve kostja nimel ekslikult, seega tuleb järeldada, et kostja tehnilise konsultandina hagejale arvet saates tegutses Margus Laats kostja ülesandel ning kostja talus Margus Laats’i tegevust. Kui kostja leidnuks, et hageja on talle raha üle kandnud eksliku arve alusel, olnuks kostjal võimalus hageja poolt tasutud summa tagastada, kuid seda pole kostja teinud. Kohtu arvates mõjutasid Margus Laats’i avaldused ja tema poolt kostja nimel hagejale saadetud arve hagejat mõistlikult uskuma, et Margus Laats’ile on antud volitus hagejaga müügilepingu sõlmimiseks. Seda kinnitab mh ka asjaolu, et kohtuistungil kinnitas kostja, et just kostja küsis seoses hageja poolt tellitud ehitusmaterjalidega Decoralt pakkumist (tl 113); seega kostja tunnistab, et oli otseselt seotud hagejale ehitusmaterjalide tellimisega ja tegemist ei olnud Margus Laats’i omaalgatusliku tegevusega.
25.Paljasõnalised on kostja vastuväited, nagu kajastanuks kostja poolt hagejale esitatud arve üksnes makserekvisiite, mitte aga tegelikku lepingulist suhet. Kostja väitel tellis Buldanek OÜ
2-17-129027 kostjalt ehituseks vajalikke materjale ning selle asemel, et teha mitu ülekannet pangas, esitas kostja Buldanek OÜ palvel tasumise rekvisiidid otse hagejale ning hageja tasus Buldanek OÜ eest. Kohus märgib, et kostjale esitatud vaidlusalusest arvest ega kostja poolt arve tasumise maksekorraldusest (tl 30-31) ei nähtu ühelgi viisil, nagu oleks hageja kostjale tasunud „Buldanek OÜ eest.“ Kostja väited „Buldaneki eest“ tasumisest arusaamatuks jäävad ka seetõttu, et kui kostja arvates oli ehitusmaterjalide tegelikuks tellijaks Buldanek, siis olnuks õige esitada ka arve Buldanek OÜ-le, mitte hagejale. Arve esitamine Buldanek OÜ-le ei oleks takistanud selle arve tasumist hageja poolt, juhul kui selline kokkuleppe oleks olemas olnud. Asjas esitatud tõenditest aga kostja väidetud kokkuleppe olemasolu ei nähtu. Hageja oli tellinud ka varem kostjalt ehitusmaterjale (tl 93 pöördel – tl 94). Samas nendel juhtudel, kui hageja tellis ehitusmaterjale Buldanek OÜ-lt, oli hagejale esitatud arve Buldanek OÜ poolt (vt tl 91-92). Seega ei ole võimalik järeldada, nagu olnuks hageja, kostja ja Buldanek OÜ vahelistes suhetes mingi kindlaksmääratud kolmepoolne kokkulepe kauba tellimise ja selle eest tasumise osas.
26.Kohtule jääb arusaamatuks kostja poolt kohtuistungil esitatud väide, nagu olnuks „juriidilises mõttes“ tellijaks ikkagi ehitaja (tl 114). Kostja subjektiivne ja tõendamata arusaam tellija isikust ei muuda fakti, et hageja tellis vaidlusaluse ehitusmaterjali kostjalt ning kostja esitas tellitud ehitusmaterjali eest arve hagejale (vt tl 26-32). Hageja märgib õigesti, et kostja ei ole hagejale ehitusmaterjale müües kordagi väitnud, nagu olnuks ehitusmaterjalide tellijaks Buldanek OÜ või et hagejale oleks väljastatud arve üksnes Buldanek OÜ korraldusel või et hageja oleks olnud kolmandaks isikuks, kellel Teiprol OÜ-ga lepinguline suhe puudub. Kostja leiab ekslikult, nagu nähtuks hageja ja Buldanek OÜ 22.11.2017 kohtumise protokolli p-st 10.B (tl 96 pöördel) „tegelik kostja ja kohustatud isik“ Buldanek OÜ. Kohus märgib, et 22.11.2017 kohtumise protokolli p-s 10.B (tl 96 pöördel) on kirjeldatud üksnes ehitaja ettepanek tuua objektile kõik ettemakstud materjalid. Sellisest ettepanekust ei saa kohtu arvates kuidagi järeldada hageja ja kostja vaheliste õigussuhete muutmist ega hageja soovi loobuda oma nõuetest kostja vastu.
27.Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt hagejale müüdud ehitusmaterjalide müügilepingule kohalduvad tarbijalemüügi sätted. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja vastab VÕS § 1 lg 5 sätestatud tarbija mõistele (tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega) ning kohus leidis eelnevalt, et kostja tegutses hagejaga müügilepingu sõlmimisel oma majandustegevuses (vt kohtuotsuse p 23). Kohus nõustub hagejaga ka selles, et hageja ja kostja vahelist müügilepingut saab pidada sidevahendi abil sõlmitud lepinguks VÕS § 52 mõttes. Samas leiab kohus, et käesolevas asjas ei oma hageja müügilepingust taganemise õiguse ja sellega seotud järelmite tuvastamiseks tarbija staatus ja lepingu sõlmimine elektroonilise sidevahendi abil iseenesest määravat tähtsust. Hageja märgib õigesti, et isegi juhul, kui tegemist ei oleks elektroonilise sidevahendi abil sõlmitud lepinguga, sõlmiti poolte vahel ehitusmaterjalide müügi leping ning hageja on sellest taganenud, mistõttu on kostja kohustatud tagastama hageja poolt müügilepingu alusel makstud 3069,60 eurot.
28.Hageja poolt kostjale tehtud maksekorraldusest (tl 32) nähtuvalt on hageja täitnud omapoolse müügilepingust tuleneva ostja põhikohustuse tasuda asja ostuhind rahas. Samas on aga kostja jätnud täitmata müügilepingust tuleneva müüja põhikohustuse, milleks on omandatava asja omandi üleandmine ostjale (VÕS § 208 lg 1, VÕS § 209). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja poolt kostjalt tellitud ja tasutud ehitusmaterjali hagejale tarninud. Kostja on hoopis alusetult leidnud, nagu poleks hageja temalt midagi tellinud ning talle midagi tasunud (tl 11). Hagivastuses
2-17-129027 märkis kostja, et temal puudus hagejale ehitusmaterjalide tarne kohustus ning EPS tarnet ei toimunud (tl 62 – tl 62 pöördel). Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et kostja jättis täitmata hagejaga sõlmitud müügilepingust tuleneva põhikohustuse ega tarninud hagejale kokkulepitud kaupa.
29.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1, p 2 ja p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis või kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Tulenevalt VÕS § 116 lg 4 võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lg 2 p 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, ta oma kohustust ei täida. Kohus nõustub hagejaga, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud kostja vastuväidet, et kostja ei tunnista hageja nõuet ega ka lepingulise suhte olemasolu poolte vahel, võib käsitleda VÕS § 116 lg 4 sätestatud lepingupoole teatena, et ta oma kohustust ei täida. Hageja poolt kostjalt tellitud ja tasutud ehitusmaterjali tarnimata jätmisega rikkus kostja kohtu hinnangul ka kohustust, mille täpne järgimine oli hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Seetõttu leiab kohus, et hagejal oli õigus kostjaga sõlmitud müügilepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata.
30.Kohus leiab, et kostja poolt kokkulepitud kauba tarnimisest põhjendamatu keeldumine oli kostjapoolseks oluliseks lepingurikkumiseks ning hagejal oli seaduslik õigus kostjaga sõlmitud lepingust taganemiseks. Olukorras, kus kostja ei täitnud oma lepingulist põhikohustust hageja poolt tasutud ehitusmaterjalide üleandmiseks, on kohtu arvates ilmne, et tegemist oli olulise lepingurikkumisega. Kostja kohustuse rikkumise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis; samuti rikkus kostja oma põhikohustust kauba üleandmiseks, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kostja rikkumine ei olnud vabandatav, lepingu rikkumist ei vabanda kostja paljasõnalised ja asjas esitatud tõenditega vastuolus olevad väited, justkui olnuks kauba tellija hoopis Buldanek OÜ. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
31.Kohus leiab, et hageja tuleb lugeda kostjaga sõlmitud müügilepingust taganenuks käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 04.12.2017 (tl 1-4), kuid hiljemalt kohtule kostja vastu hagi esitamisest 07.02.2018, milles hageja väljendas selgelt oma soovi kostjaga sõlmitud lepingus taganeda (tl 17-25). VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes I (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Tallinn, 2016) lk 926 on selgitatud, et seadus ei näe ette taganemisavalduse vorminõuet, taganemisavaldus on võimalik teha ka järelduslikult ning taganemine on mh võimalik avalduse vastaspoolele kättetoimetamisega kohtumenetluses. Samuti ei ole seaduses ette nähtud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Oluline on vaid see, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe lepingut ühepoolselt lõpetada. Käesolevas asjas ei ole kahtlust, et hageja soov müügilepingust taganeda ja selle põhjendused on hageja poolt hiljemalt hagiavalduses selgelt esitatud.
32.VÕS § 189 lg 1 on sätestatud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kuivõrd kohus eelnevalt tuvastas, et hageja tegi kehtiva müügilepingust
2-17-129027 taganemise avalduse, siis taganemise tagajärjel peab kostja hagejale tagastama hageja poolt saamata jäänud ehitusmaterjalide eest tehtud (ette)makse summas 3069,69 eurot. Kuna kostja nimetatud summat vabatahtlikult tagastanud ei ole, tuleb see temalt kohtuotsusega välja mõista. II
33.Kohus on oma 22.05.2018 määruses nõustunud pooltega, et hageja ja Buldanek OÜ vaheline töövõtulepingust tulenev vaidlus ei puutu käesoleva kohtuvaidluse esemesse ning seda ei tule antud asja raames arutada (tl 104 pöördel). Samas on kostja esitanud käesolevas menetluses 02.05.2018 allkirjastatud tingimusliku nõude loovutamise kokkuleppe ja tasaarvestusteate, mille kostja on sidunud hageja väidetava võlaga hageja ja Buldanek OÜ vahelise töövõtulepingu alusel (tl 64-66). Hageja ei tunnista kostja tasaarvestust ega nõustu sellega. Hageja on mh leidnud, et nimetatud tingimuslik kokkulepe on näilik tehing ja palunud tunnistada selle TsÜS § 89 lg 1 alusel tühiseks (tl 80 pöördel). Samuti leiab hageja, et kostja tingimusliku menetlusliku tasaarvestuse põhjendatuse hindamisel tuleks arvestada hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Hageja leiab, et kostja poolt kohtumenetluse kestel sõlmitud tingimusliku tasaarvestuse tehing on näide sellest, et üritatakse vältida kostja vastutust ning selle ainuke mõte on, et hageja ei saaks rahuldada oma seadusest tulenevad nõudeid kostja vastu (vt tl 114 – 114 pöördel).
34.Kohus märgib esmalt, et hageja ei tunnista kostja tingimuslikku tasaarvestust ega nõustu sellega. VÕS § 197 lg 1 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega eeldab tasaarvestusavalduse tegemine tasaarvestaval poolel ehk käesoleval juhul kostjal reaalselt eksisteeriva nõude olemasolu. Kuna (I) kostja on sidunud oma tingimusliku tasaarvestuse hageja väidetava võlaga hageja ja Buldanek OÜ vahelise töövõtulepingu alusel; (II) hageja ei tunnista oma võlga Buldanek OÜ ees ning leiab, et hoopis Buldanek OÜ on hagejale võlgu (tl 83 pöördel); (III) kohus on 22.05.2018 määruses nõustunud pooltega, et hageja ja Buldanek OÜ vahelisest töövõtulepingust tulenevat vaidlust kohus käesolevas menetluses lahendada ei saa (tl 104 pöördel), siis märgib kohus esmalt, et asjas ei ole tuvastatud Budanek OÜ-l ega kostjal hageja vastu sellise nõude olemasolu, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
35.Kohus leiab, et VÕS § 200 lg 4 mõtte kohaselt saaks kohus iseenesest hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, kuid selline hindamiskohustus saaks kehtida vaid juhul, kui tasaarvestus ja sellele esitatud vastuväited tuleneksid hageja ja kostja vahelistest õigussuhetest. Käesolevas asjas kasutab kostja oma tingimuslikus tasaarvestusavalduses aga mitte enda ja hageja vahelisest õigussuhtest tulenevaid nõudeid, vaid hoopis Buldanek OÜ väidetavaid nõudeid hageja vastu. Kohus leiab, et sellises olukorras (kus tasaarvestuseks kasutatakse tingimusliku kokkuleppe alusel menetlusosaliseks mitteoleva kolmanda isiku väidetavaid nõudeid) ei ole kohtul võimalik kostja tingimuslikku tasaarvestuse avaldust sisuliselt hinnata, sest see eeldaks hageja ja Buldanek OÜ vahelisest töövõtulepingust tuleneva vaidluse lahendamist olukorras, kus Buldanek OÜ ei ole käesoleva menetluse osaline. Lisaks asjaolule, et kohus ei saa TsMS § 4 lg 1 kohaselt lahendada vaidlust, mida pole kohtule esitatud (hageja kinnitusel ei ole hageja läinud kohtusse Buldanek OÜ vastu ega Buldanek OÜ hageja vastu, vt tl 114 pöördel), oleks kostja tingimusliku ja kolmanda isiku väidetaval nõudel põhineva protsessuaalse tasaarvestuse sisuline hindamine kohtu hinnangul
2-17-129027 otseselt vastuolus TsMS § 2 ülesandega tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kostja poolt esitatud tingimusliku tasaarvestuse sisuline hindamine tekitaks piiramatu võimaluse menetlusõiguste kuritarvitamiseks (TsMS § 200 lg 2), sest kolmandatelt isikutelt tingimuslikult omandatavate väidetavate nõuete protsessuaalseks tasaarvestuseks kasutamine võimaldaks oluliselt takistada mistahes menetluse kulgu. Näiteks praeguses vaidluses, kui kohus hakkaks sisuliselt lahendama ka hageja ning Buldanek OÜ vahelist töövõtulepingut tulenevat vaidlust (kohus ei näe küll ühtegi võimalust, kuidas see oleks ilma Buldanek OÜ-d hagejaks või kostjaks kaasamata mõeldav, samas kui Buldanek OÜ kaasamine hageja või kostjana ei ole kohtu algatusel võimalik), kujuneks iseenesest lihtsast müügilepingust tulenevast vaidlusest potentsiaalselt täiesti uus, mahukas ja keeruline töövõtulepingust tulenev vaidlus, mille osas pole aga keegi hagi esitanud.
36.Ühtlasi leiab kohus, et kostja poolt käesolevas asjas esitatud 02.05.2018 tingimuslik nõude loovutamise kokkulepe ja tasaarvestusteade on tühine vähemalt tasaarvestust puudutavas osas (vt tl 64). Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt nt Riigikohtu 05.04.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-17, p 20). Riigikohtu praktika järgi peab kohus tehingu tühisuse alustega omal algatusel arvestama ning kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta. Seoses sellega märgib kohus, et VÕS § 198 teise lause kohaselt on tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud tasaarvestuse avaldus tühine. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes I (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Tallinn, 2016) lk 981 on selgitatud, et tasaarvestuse avaldus on tingimuslik, kui selle jõustumine on seotud teatava lisatingimuse täitmisega ning seadus keelab ka tähtajaga seotud tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt loetakse vastastikused nõuded tasaarvestatuks teataval tulevikus saabuval ajahetkel. Kostja poolt esitatud tingimuslik tasaarvestusavaldus (mis omakorda põhineb menetlusvälise isiku väidetava nõude tingimuslikul loovutamisel) on kohtu hinnangul viidatud seadusest tulenevat tingimustega vastuolus ja seega tühine.
37.Kohus on teadlik Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt hagimenetluses tasaarvestuse avalduse esitamine alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, ei ole tingimuslik VÕS § 198 teise lause mõttes, st selline tasaarvestuse avaldus on lubatav. Siiski leiab kohus, et antud Riigikohtu seisukoht ei laiene juhule, kus kostja kasutab tingimusliku tasaarvestuse esitamiseks kolmanda isiku tingimuslikult loovutatud väidetavat nõuet hageja vastu. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes I (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Tallinn, 2016) lk 981 on protsessuaalse tingimusliku tasaarvestuse lubatavuse mõttena selgitatud vajadust anda kostjale kaitse hageja vaieldava nõude vastu. Kui kohtumenetluses selgub, et hageja nõue oli alusetu, siis tasaarvestuse tingimuslikkus tagab selle, et kostja ei kasuta oma nõuet hageja vaieldava nõude tasaarvestamiseks ja hageja nõude alusetuse korral ei ole kostja tasaarvestusel õiguslikke tagajärgi. Praegusel juhul on aga tegemist teistsuguse olukorraga: kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavat nõuet, vaid kostja on Buldanek OÜ-ga kokku leppinud, et üksnes juhul: (I) kui kohus tuvastab hageja poolt 31.10.2017 tehtud maksest mistahes alusel Teiproli raha tasumise ja/või tagastamise kohustuse, siis loetakse Buldaneki poolt hageja väidetav võlg Buldaneki ees loovutatuks Teiprolile; ning (II) nimetatud sündmuse saabumisel (s.o võla loovutamisel) tasaarvestab Teiprol hageja võimalikud nõuded Buldanekilt omandatud hageja väidetava võlaga. Seega kohtule esitatud 02.05.2018 tingimuslik nõude loovutamise kokkulepe ja tasaarvestusteade ei kujuta endast mitte menetluslikku kaitset kostjale (et kostja ei peaks koheselt ja tingimusteta kasutama oma nõuet hageja vaieldava nõude tasaarvestamiseks), vaid tegemist on kohtu hinnangul hea usu põhimõttega vastuolus oleva skeemiga, mille kaudu kostja soovib Buldanek OÜ kui menetlusvälise isikuga koostöös vältida käesolevas menetluses hageja nõude efektiivset
2-17-129027
maksmapanekut.
38.Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt kohtumenetluse kestel sõlmitud tingimusliku tasaarvestuse tehingu mõtteks on takistada seda, et hageja saaks rahuldada oma õiguspäraseid nõudeid kostja vastu. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus leiab, et kostja poolt tingimusliku protsessuaalse tasaarvestuse tegemine menetlusvälist kolmandat isikut kaasates alles kohtumenetluse staadiumis ei vasta käesoleval juhul heas usus tegutseva ja mõistlikult käituva äriühingu standardile. Muuhulgas võtab kohus kostja käitumise hindamisel arvesse, et kostja esitas tingimusliku nõude loovutamise kokkuleppe ja tasaarvestusteate alles kohtumenetluse staadiumis 2018. a maikuus, samas kui hageja väidetav võlg Buldanek OÜ ees oli kostja väitel tekkinud juba 2017. a novembris. Samuti on kohtu arvates taunitav, et kostja kinnitusel on Margus Laats nii kostja kui ka Buldanek OÜ tehniline konsultant, ning tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Margus Laats saatnud hagejale arveid nii kostja kui ka Buldanek OÜ nimel, olles seega mõlema nimetatud äriühingu esindajaks. Seetõttu märkis hageja õigustatult, et „Millisel hetkel millises firmas Margus Laats täpselt tegutses, sellest aru ei saanud“ (tl 114). Kohtu arvates on taunitav, et kostja professionaalse ehitusmaterjalide müüjana tegutses hagejat kui tarbijat eksitavalt ning üritab ka kohtumenetluse staadiumis kahe Margus Laats’i kaasabil tegutsenud äriühingu tingimusliku tasaarvestuskokkuleppe kaudu hageja õigustatud nõude rahuldamist takistada. Muuhulgas on Margus Laats (kes saatis hagejale kostja esindajana vaidlusaluse kostja arve) tingimuslikus tasaarvestusavalduses esinenud omakorda Buldanek OÜ esindajana (tl 64). Kohus on seisukohal, et eelkirjeldatud kostja käitumine hageja kui tarbija suhtes (sh menetlusvälise isiku vaieldava nõude kasutamine tingimuslikult hageja nõude rahuldamise takistamiseks) ei saa mõistlikkuse ja hea usu põhimõtet arvestades olla omane majandustegevuses tarbijale ehitusmaterjale müüvale äriühingule.
39.Käesoleva kohtuotsuse p-des 33-38 esitatud põhjendusi arvestades leiab kohus, et kostja poolt käesolevas asjas 02.05.2018 esitatud tingimusliku nõude loovutamise kokkulepe ja tasaarvestusteate alusel ei ole kostjal võimalik Buldanek OÜ väidetavaid nõudeid hageja vastu tasaarvestada. III
40.Kohtu eelnevaid põhjendusi arvestades kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Lisaks põhinõudele on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kohus leidis eelnevalt, et müügilepingust taganemise tagajärjel peab kostja hagejale tagastama hageja poolt saamata jäänud ehitusmaterjalide eest tehtud (ette)makse summas 3069,69 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale nimetatud summat tagastanud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Käesolevas asjas on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse
2-17-129027 avalduse 04.12.2017. Seega iseenesest olnuks hagejal õigus nõuda viivist ka alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 04.12.2017, kuid hageja on soovinud viivist nõuda alates hagi esitamisest 06.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni (kohus märgib, et tegelik hagi esitamise aeg on 07.02.2018, seega mõistes kostjalt viivise välja vastavalt hageja taotlusele hagi esitamise ajast, lähtub kohus kuupäevast 07.02.2018). Kohtu hinnangul vastab hageja viivisenõue TsMS § 367 regulatsioonile, mille kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuvõtlikult mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (3069,60 eurot) alates 07.02.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.
41.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas. Muuhulgas ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut hageja väitele, et kostja ja Buldanek OÜ vahel sõlmitud tingimuslik nõude loovutamise kokkulepe ja tasaarvestusteade on näilik tehing TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Samuti ei hinda kohus hageja poolt esitatud ajakirjanduslikke materjale (tl 35-37).
42.Hageja esitas 01.06.2018 taotluse 29.05.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja vaidles protokolli parandamise taotlusele vastu, leides, et hageja taotluse alusel on võimalik parandada üksnes ilmne kirjaviga ehk vahetada „hageja“ ja „kostja“ esimeses hageja poolt tsiteeritud lauses. Muus osas leiab kostja, et hageja soovitud parandused lähevad lahku sellest, millest kohtuistungil räägiti ning protokolli parandamisel ei saa ümber kujundada kohtuistungil toimunut või anda poolte avaldustele uut sisu. Kohus nõustub antud küsimuses kostja seisukohaga. Kohus parandab kohtuistungi protokolli esimesel lehel lause „Kohus selgitab, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja esitas arve ja kostja tasus selle“, lugedes õigeks antud lause järgmises sõnastuses: „Kohus selgitab, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja esitas arve ja hageja tasus selle.“ Muus osas jätab kohus hageja taotluse 29.05.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus leiab, et põhisisu osas on nii hageja kui kostja seisukohad protokollis piisavalt kajastatud, samuti on poolte seisukohad kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus juhib hageja tähelepanu ka asjaolule, et vastavalt TsMS § 229 ei ole poolte ega nende esindajate seletused (välja arvatud menetlusosalise vande all antud seletus) hagimenetluses tõendiks. Kooskõlas TsMS § 53 lg 4 jääb taotlus protokolli parandamiseks asja materjalide juurde.
43.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
44.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas 30.05.2018 menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulud on kokku summas
2-17-129027 1365 eurot (tl 116). Nimetatud summa koosneb hageja kinnitusel riigilõivust summas 350 eurot ja õigusabikuludest summas 805 eurot (milliste summade liitmisel moodustub tegelikult summa 1155 eurot, mitte hageja näidatud 1365 eurot). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot.
45.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejale osutatud õigusabi ajaline maht on esitatud nimekirja kohaselt 20 h, mis hageja poolt kohtule esitatud arvete alusel vastab rahaliselt 1400 eurole. Samas on hageja menetluskulude nimekirjas märkinud, et tema õigusabikulude summaks on 805 eurot. Hageja esindaja poolt esitatud arvetest ei nähtu käibemaksu lisamist, samuti on hagejaks füüsiline isik, kes ei saaks tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei teki seoses hageja õigusabikuludega kohtu arvates küsimust käibemaksust. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 70 eurot/h on mõistlik.
46.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude osas. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus märgib seoses hagejale osutatud õigusabiga, et Riigikohus on 22.06.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10 p-s 12 leidnud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja kohtueelsete õigusabikulude osas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata Kohus märgib, et isegi kui hageja näidatud maksekäsu kiirmenetluse eelne ajakulu (27.11.2017 nõude materjalidega tutvumine ja kliendiga nõupidamine ajalises mahus 3 h) lugeda käesoleva tsiviilasja menetluskulude hulka, on kohtu arvates käesolevas asja hagiavalduse koostamiseks, sh materjalidega tutvumiseks, piisav hageja näidatud ajakulu 3 h ja 30 minutit ning kohus ei pea vajalikuks lisada sellele kulule täiendavalt materjaliga tutvumist ja kliendiga nõupidamist. Seoses hageja maksekäsu kiirmenetluse õigusabikuludega (kokku 1,5 h) märgib kohus, et TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista summa 20 eurot. Põhjendamatu on ka hageja poolt näidatud 30.05.2018 õigusabi kohtuistungi protokolliga tutvumiseks, paranduste tegemiseks ja kohtule edastamiseks kokku ajalises mahus 1h. Arvestades mh asjaolu, et hageja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks jäi valdavas osas rahuldamata, ei ületa mõistlik aeg protokolliga tutvumiseks, paranduste tegemiseks ja kohtule edastamiseks kohtu hinnangul kokku 0,5 h. Hageja õigusabikulude osas tervikuna leiab kohus, arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ajalises mahus 10 h, mis õigusabi tunnitasu 70 eurot/h alusel vastab summale 700 eurot. Muuhulgas võtab kohus arvesse, et suur osa hageja õigusabikuludest oli seotud seisukohtade koostamisega, mis puudutasid käesoleva menetluse esemeks mitteolevat hageja ja Buldanek OÜ vahelist vaidlust ning mille osas ka hageja ise leidis, et „hageja ja Buldanek OÜ vaheline vaidlus ei puutu käesoleva kohtuvaidluse esemesse ning seda ei tuleks antud asja raames arutada“ (vt tl 80). Samuti esitas hageja kohtule ajakirjanduslikke materjale ning väiteid Margus Laatsi isikuomaduste kohta, mis ei olnud kohtu hinnangul käesoleva asja õigeks lahendamiseks olulised ja mida kohus ei hinnanud. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1070 eurot (riigilõiv 350 eurot + õigusabikulu 700 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).
2-17-129027
47.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et tema õigusabikulude summaks on 805 eurot ja kohus rahuldas hageja taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 700 eurot (lisaks mõistis kohus maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks hageja kasuks välja 20 eurot) ning hageja taotluse riigilõivu hüvitamiseks rahuldas kohus täies ulatuses, siis ei saaks hageja poolt potentsiaalselt vaidlustatav menetluskulude summa ületada 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.