Euro Oil Aktsiaseltsi hagi OÜ ML Capital vastu 9 244,32euro nõudes
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
9 977,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Euro Oil Aktsiaselts (rg-kood 10325418, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 4, 13522 Tallinn), lepinguline esindaja Gerli Luik (isikukood xxxxxxxxxxx, TOMITEL OÜ, rg-kood 11539794, asukoht Kalda 4a, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond 48305, e-post). Kostja OÜ ML Capital (rg-kood 11082165, asukoht Kooli tn 6, Alu alevik, Rapla vald, 79601 Rapla maakond, e-post [email protected]) lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja advokaat Annika Tõlgo (Advokaadibüroo Naur&Pärn, asukoht Juhkentali 52, 10132 Tallinn, e-post [email protected]; [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
26.04.2018
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt ML Capital (11082165) Euro Oil AS (10325418) kasuks põhivõlg 9160 (üheksa tuhat ükssada kuuskümmend) eurot ja sissenõutavaks muutunund viivis põhinõudelt 84 (kaheksakümmend neli) eurot ja 32 senti.
OÜ ML Capital on kohustatud tasuma viivist põhinõudelt 9160 (üheksa tuhat ükssada kuuskümmend) eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.01.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 1451 (üks tuhat nelisada viiskümmend üks) eurot ja 50 senti (summa ei sisalda käibemaksu). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Euro Oil Aktsiaselts esitas 17.01.2018 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale hagi OÜ ML Capital vastu koos hagi tagamise avaldusega. Hageja müüs VÕS § 208 lg 1 tähenduses kostjale diiselkütust 8000 liitrit, mis tarniti kostja poolt näidatud asukohta Soodla 2 karjäär, Kuusalu vald, Harjumaa. Vastavalt 13.11.2017 saateleht/veokirjale nr 131117 TT-1 esitas hageja kostjale 13.11.2017 arve nr 009139-7TLN2 summas 9160 eurot, maksetähtajaga 04.12.2017. 05.01.2018 sõlmisid hageja ja kostja võlatunnistuse, milles kostja tunnistab, et tal on hageja ees sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus summas 9160 eurot vastavalt saatelehele nr 131117 TT-1 ja arvele nr 009139-7TLN2. Kostja kinnitas võlatunnistuses, et kohustub võlgnevuse tasuma kahe osamaksega 3160 eurot ja 6000 eurot võlatunnistuses näidatud tähtaegadeks 05.01.2018 ja 12.01.2018. Digidoci sisust nähtuvalt on kostja seaduslik esindaja võlatunnistuse, sh eelmärgitud arve ja saatelehe digiallkirjastanud 05.01.2018 kell 13:58, millega tuleb lugeda võlatunnistus allkirjastatuks ning arve ja saateleht kätte saaduks.
2.Kostja põhivõlgnevus tuleneb 13.11.2017 arvest nr 009139-7TLN2, maksetähtajaga 04.12.2017 summas 9160 eurot. VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3, § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda tähtaegselt tasumata summadelt seadusjärgset viivist iga viivitatud päeva eest kuni kohustuste täieliku täitmiseni. Hageja on sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist arvestanud põhinõudelt summas 9160 eurolt perioodil 05.12.2017 kuni 15.01.2018, viivitatud päevi 42, summas 84,32 eurot.
3.Hagiavalduse esitamise põhjuseks oli asjaolu, et kostja ei ole kinni pidanud arves näidatud ja võlatunnistuses kokku lepitud maksetähtaegadest ning vaatamata hageja poolt kostjale seitsmel korral saadetud meeldetuletustele ei ole kostja lepingujärgset kohustust hageja ees täitnud. Hagejale teadaolevalt oli kostjal hagiavalduse esitamise seisuga tekkinud märkimisväärne maksuvõlg summas 89 813,79 eurot, mis viitas kostjal esinevatele makseraskustele. Hageja taotles TsMS § 378 lg 1 p 1 ja p 2 alusel hagi tagamise korras kostjale kuuluvale kinnistule registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxxx x, xxx xxxxxx, xxxxx vald kohtuliku hüpoteegi seadmist ja kostjale Eesti Vabariigis kuuluvate arvelduskontode arestimist 2000 euro ulatuses. 18.01.2018 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja seadis Euro Oil Aktsiaselts kasuks OÜ ML Capital kuuluvale kinnistule asukohaga Rapla maakond, xxxxx xxxx, xxx xxxxxx, xxxxx xx x (registriosa nr xxxxxxx) kohtuliku hüpoteegi summas 12 077 (kaksteist tuhat seitsekümmend seitse) eurot.
4.Hageja ei nõustu kostja 09.02.2018 vastuses esitatud vastuväidetega. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud. Kostja seaduslik esindaja on võlatunnistuse digiallkirjastanud ja sellest tulenevalt tuleb VÕS § 11 lg 4 ja § 30 alusel lugeda leping sõlmituks. Asjaoludest nähtuvalt ei saa väita, et tehingu teinud isik (kostja seaduslik esindaja) oleks olnud võlatunnistuse andmisel eksimuses (TsÜS § 92 lg 1) ja seda ei ole kostja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud. Kostja seaduslik esindaja on enne hagiavalduse esitamist 28.12.2017.a kell 13:51 saatnud hageja müügijuhile P L sõnumi, milles teatas, et tegeleb võlgnevusega ja soovis head aastavahetust.
5.Hageja selgitab kütuse tarneprotsessiga seonduvat. Hageja müügijuht P L helistas 09.11.2017 kell 08:16:52 kostja seaduslikule esindajale M L (mob tel nr xxxxxxxx), et uurida, kas kostja soovib järjekordset diiselkütuse tarnet. Kostja seaduslik esindaja vastas müügijuhile, et ta on puhkusel ja palus viimasel helistada tema esindajale ning asendajale A S (mob tel nr: xxxxxxxx), kes korraldab vajamineva kütuse vastuvõtmise. Märgitud mobiiltelefoni numbri andis müügijuhile kostja seaduslik esindaja telefoni teel. P. L helistas 09.11.2017 kell 08:49:05 pärast kostja seadusliku esindajaga vestlemist A S, kellega lepiti kokku kütuse vastuvõtmises 13.11.2017 ja see, et autojuht R R helistab enne kohale jõudmist ette. Hageja tellis saateleht/veokirjast nr 131117 TT-1 nähtuvalt kütuseveo äriühingult Õliplus OÜ ja veo teostas paakauto registrimärgiga xxx xxx/ xxx xx autojuht R R. 13.11.2017 sõitis autojuht R.R Soodla karjääri ja A S andis kohapeal autojuhile korralduse tellitud diislikütuse kaalumaja taga asuvasse vahelaona kasutusel olevasse Hepa värvides paakautosse tankimiseks. Diiselkütus jaotati A. S korraldusel kolme sektsiooni peale ära, mida on tehtud ka varasemate tellimuste puhul. Vaidlusaluse saateleht/veokirja võttis vastu ja allkirjastas kostja esindaja. Seega tuleb lugeda VÕS § 76 lg 3 järgi kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal ja viisil ning õiges kohas.
6.Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-18-828 menetluskulude nimekirja ja palub kohtul menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramist ja menetluskulude jätmist täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 600 eurot ja õigusabikuludest summas 851,50 eurot (ilma käibemaksuta), mis koosnevad hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisest ja komplekteerimisest, kliendi konsultatsioonist 3,5 h x 89 eur = 311,50 eurot; 18.01.2018 Pärnu Maakohtu kohtumääruse ja 09.02.2018 OÜ ML Capital vastuse läbivaatamisest ja analüüsist 1 h x 90 eur = 90 eur; 22.02.2018 AS Euro Oil seisukoha ja taotluse koostamisest, tõendite kogumisest ja analüüsist 2 x 90 = 180 eur; 26.04.2018 kliendi konsultatsioon, kohtuistungiks ettevalmistus, tunnistajatele küsimuste koostamisest ja esindamisest 3 x 90 = 270 eur. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid 1451.50 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kooskõlas TsMS § 174 lg 10 kinnitab hageja, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu palub hageja kostjalt menetluskulu välja mõistmist käibemaksuta.
7.Hageja vaidleb vastu kostja 26.04.2018 menetluskulude avaldusele täies ulatuses ning leiab, et kostja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja menetluskulude avalduses esitatud menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud, arvestades käesoleva asja mahtu, menetluse kestust ja seda, et tegemist ei olnud keeruka asjaga. Aruandest nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja toimingud olnud mittevajalikud, asjakohatud ja ajakulu ülemäärane. Kostja seisukoht
8.Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse ümberpööramine, mis tähendab deklaratiivse võlatunnistuse puhul seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kostja leiab, et võlatunnistuse aluseks olevat võlga ei ole tekkinud, kuna kostja ei ole kaupa kätte saanud. Võlatunnistus on allkirjastatud eksimuse mõjul, sest juhatuse liige võlatunnistust allkirjastades ei kontrollinud saateleht/veokirja nr 131117 TT1. Hiljem kontrollides selgus, et saatelehe on allkirjastanud keegi A, kes ei ole kostja töötaja.
9.VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. OÜ ML Capital täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikuks on juhatuse liige või isik, kes omab volitusi täitmist vastu võtta. A, kelle perekonnanime isegi ei ole saatelehel, ei olnud volitusi täitmist vastu võtta. Juhul, kui hageja tuvastab saatelehe allkirjastanud A, siis jätab kostja endale võimaluse kutsuda A kohtusse tunnistajana ütlusi andma, selgitamaks mis asjaoludel kütus vastu võeti. Kostjale jääb ebaselgeks ka see, kuhu oli võimalik Soodla karjääris ladustada 8000 liitrit (8 tonni) diislikütust. Hagejal lasub tõendamiskoormis, kui ta soovib tugineda sellele, et kellelgi A oli õigus kostja eest ja nimel tegutseda. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.
10.Kooskõlas TsMS §-ga 176 lg 1 esitas ML Capital OÜ oma menetluskulude nimekirja ning palub menetluskulud kindlaks määrata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja on tsiviilasja nr 2-18-828 lahendamisel Pärnu Maakohtus kandnud järgnevaid menetluskulusid: Advokaadibüroo Naur&Pärn OÜ-le käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta summa), kokku 830 eurot (käibemaksuta summa, sest OÜ ML Capital on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada) järgmiste toimingute eest: • AS Euro Oil 17.01.2018 hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, esmane konsultatsioon kliendiga, Pärnu Maakohtu 18.01.2018 hagi tagamise määruse ja 24.01.2018 menetlusse võtmise määrusega tuvumine (2 tundi) – 240 eurot (käibemaksuta summa); • OÜ ML Capital 09.02.2018 vastuse koostamine hagiavaldusele, tõendite komplekteerimine (1 tund 30 min) – 180 eurot (käibemaksuta summa); • AS Euro Oil 23.02.2018 vastuse ja tõenditega tutvumine, kliendi teavitamine (1 tund) – 120 eurot (käibemaksuta summa); • OÜ ML Capital 13.03.2018 vastuse koostamine (1 h 15 min) – 150 eurot (käibemaksuta summa); • Kohtuistungi aja kooskõlastamine e-kirjavahetuses kohtuga (10 min) – 20 eurot (käibemaksuta summa); • Pärnu Maakohtu 26.04.2018 kohtuistungiks ette valmistumine (1 tund) – 120 eurot
(käibemaksuta summa) • TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülaltoodust tulenevalt palub OÜ ML Capital menetluskulud AS-ilt Euro Oil välja mõista koos seadusest tuleneva viivisega. Hageja menetluskulude rahalisele suurusele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel olid lepingulised suhted – hageja müüs ja kostja ostis diiselkütust. Hageja selgituste kohaselt sõlmiti kõnesolev diiselkütuse müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses selliselt, et hageja müügijuht P L tegi kostja seaduslikule esindajale 09.11.2017 diiselkütuse müügipakkumise. Kostja seaduslik esindaja M L teatas müügijuhile, et ta on puhkusel ja palus helistada oma asendajale A S, andes müügijuhile A telefoninumbri. A S kinnitas müügijuhile kütuse vajadust ning lepiti kokku kütuse tarnimise aeg 13.11.2017. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama paragrahvi lg 2 järgi on pakkumusele nõustumise andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumise kätte said. Seega võib asuda seisukohale, et kõnesolev müügileping sõlmiti 09.11.2017. Müügilepingu sõlmimist ja selle alusel tekkinud tasumiskohustuse olemasolu on pooled kinnitanud 05.01.2018 koostatud ja allkirjastatud võlatunnistuses ja võlgnevuse tasumise kokkuleppes 050118 /tl 10/.
12.Lepingu sõlmimise järgselt tellis hageja kütuseveo äriühingult Õliplus OÜ ja kütuse toimetas kokkulepitud kohta, s.o Harjumaal Kuusalu vallas asuvasse Soodla karjääri Õliplus OÜ autojuht R R. Saateleht/veolehe võttis vastu ja allkirjastas karjääris viibinud isik, keda hagejal oli alust eelnevate läbirääkimiste ja lepingu sõlmimise pinnal pidada kostja volitatud esindajaks.
13.Tunnistaja P L ütluste kohaselt on kostja hageja pikaajaline klient. Tunnistaja töötas kõnesoleva müügilepingu sõlmimise ajal hageja juures müügijuhina. Müügijuhi ülesanne on teostada aktiivselt müüki, mistõttu võttis tunnistaja ise ühendust kostja seadusliku esindaja M L ja küsis, kas karjääri oleks kütust vaja. M L vastas, et on puhkusel ja andis tunnistajale oma asendaja A S telefoninumbri. Tunnistaja võttis talle antud numbril koheselt ühendust A, viimane kinnitas kütuse vajadust ja lepiti kokku, et vedu toimub 13.11.2017. Veotellimuse täitis autojuht R R, kes võttis saateleht/veokirjale kohapeal olnud isikult allkirja. Tunnistaja teatas raamatupidajale, et kütus on kohal ja raamatupidaja väljastas arve. Kui arvet ei tasuta, on müügijuhi kohustus kontrollida, miks ei tasuta. Tunnistaja saatis M L mitu SMS-i ja kostja seaduslik esindaja lubas korduvalt tasuda. Kui tasumist ikka ei toimunud, otsustati vormistada võlatunnistus. Arve tasumisega seonduvate kõneluste ja kirjavahetuse käigus ei kahelnud M L arve õigsuses ega kauba saamises, vaid põhjendas tasumisega viivitamist „raskete aegadega“. Kui tekkis vaidlus, käis tunnistaja Soodla karjääris ja kontrollis saatelehti koos kostja töötaja K H. Viimane kinnitas, et 13.11.2017 saatelehel on tema allkiri.
14.Tunnistaja R R ütluste kohaselt on ta hageja tellimusel Soodla karjääri kütust viinud kahel
korral. 13.11. 2017 andis ülemus talle numbri, kellele helistada, et kütus tuleb. Karjääris võttis kütuse vastu A nimeline isik, keda tunnistaja pidas hageja omanikuks või esindajaks. A näitas, kuhu kütus panna ja läks enne kütuse maha laadimise lõppemist ära. Kütuse laadimise juures oli karjääris töötav naisterahvas, kes allkirjastas saatelehel. Sama naisterahvast oli kütuse maha laadimise juures ning allkirjastas saatelehe ka eelmisel korral, kui tunnistaja Soodla karjääri kütust viis.
15.Hageja esitatud asjaolusid, dokumentaalseid tõendeid – saateleht/veokiri nr 131117 TT-1, saateleht-arve nr 009139-7TLN2, võlatunnistus ja võlgnevuse tasumise kokkulepe 050118, e-kirjavahetus M L – ning tunnistajate ütlusi kogumis hinnates leiab kohus, et kostja väited müügilepingu mittetäitmise kohta on hageja esitatud tõenditega kummutatud. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Poolte vahel on olnud pikaajalised lepingulised suhted, mistõttu hageja müügijuht kontrollis kostja seadusliku esindaja kaudu, kas Soodla karjäär vajaks kütusetarnet. Kostja seaduslik esindaja teatas, et on puhkusel ja palus sama küsimusega pöörduda tema asendaja A S poole. Müügijuht võttis kostja poolt nimetatud isikuga kostja antud telefoninumbril ühendust ning lepiti kokku kütusetarne aeg. Kütuse kohale toimetamise juures olid A S, kes väidetavalt ei ole kostja töötaja ning kostja töötaja K H, kes allkirjastas saateleht/veokirja. Kütusetarne toimumist 13.11.2017 kinnitab kostja seadusliku esindaja poolt 05.01.2018 allkirjastatud võlatunnistus, samuti meilivahetus hageja töötajatega, millest nähtuvalt on kostja korduvalt lubanud võla tasuda, kauba saamist kordagi kahtluse alla seadmata. Kas A S, kes 13.11.2017 Soodla karjääris kütuse maha laadimise juures viibis, oli kostja töötaja või mitte, kohtu hinnangul asjas tähtsust ei oma. Kostja seadusliku esindaja tegevus (oma asendaja nimetamine ja telefoninumbri andmine) ei andnud hagejale alust kahelda, et kostja seadusliku esindaja poolt osundatud isik tegutseb kostja nimel. Seega on hageja nõue kostjalt 9160 euro väljamõistmiseks põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o seaduses ettenähtud määras. Perioodil 05.12.2017 kuni 15.01.2018, s.o alates võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise kokkuleppe 050118 allkirjastamisest kuni hagi esitamiseni on viivise suuruseks 84.32 eurot.
17.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 600 eurot ja õigusabi kuludest 851,50 eurot, kokku 1451,50 eurot. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja kulutanud õigusteenuse osutamisele 9,5 tundi, mis kohtu hinnangul on optimaalne aeg hageja esitatud dokumentide koostamiseks ja kohtumenetluses osalemiseks. Seega on hageja esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1451.50 eurot. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.