Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT

Kohtutäituri vastuse kohaselt on kaebuse esitaja suhtes algatatud viis täiteasja. Kõigis täiteasjades on olnud probleem kaebuse esitajal dokumentide kättesaamisega. Äriregistri andmetel tegeleb K. T. osaühingu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja talle kuulub kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik on korduvalt kohtutäituri büroosse ise helistanud ning tal on palutud esitada oma varade ning kohustuste täielik nimekiri ning selgitada, missugustest summadest koosneb tema igakuine sissetulek ning elukondlik väljaminek. Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtte, millest ei nähtu ühtegi elukondlikku makset (elekter, toit, kommunaalkulud, ravimid jmt). Kohtutäituri büroole on teada, et võlgnik kasutab sõidukit, mis kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxx-le, mis on täiendav saadav hüve. Omavalitsuse poole ei ole kaebuse esitaja abi saamiseks pöördunud, seega ei vaja ta abi toimetulekul ning võib eeldada, et ta saab pensionile lisaks täiendavat tulu. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik piisavalt tõendanud, et kohtutäituril oleks võimalik teha otsustus, et võlgniku ainukeseks sissetulekuks on SKA poolt makstav pension. Käesolevas kaasuses arvestades võlgniku kohustuste suurust, toob pensioni arestimisest loobumine kaasa võlgnikule kuuluva vallasvara arestimise. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus, milles esiplaanil on ennekõike sissenõudja huvi kaitsmine ja võlgnikul kohustus nõue täita. Võlgnik peab nõuet täites olema ise aktiivne, vajadusel muutma oma elukorraldust ja leidma võimalusi sissetulekut suurendada. Alates 09.01.2018 kehtib TMS § 132 lg 12 , mis võimaldab kohtutäituril arestida 20 % palga alammäära suurusest või sellest väiksemast sissetulekust, kuid nii, et võlgniku sissetulek ei langeks alla toimetuleku piiri. Võlgniku õiguste kaitseks peab võlgnik käituma

heas usus ning on vajalik, et võlgnik esitaks andmed oma kõigi sissetulekute ning väljaminekute kohta, ka mitterahaliste saadavate hüvede kohta ehk kõik andmed, mis puudutavad tema toimetulekut. K. T. makstava pensioni suuruseks on 175.94 eurot. Kaebuses nimetatud täiteasjas on alates 08.11.2017 kinni peetud 10.55 eurot, arvestuse kohaselt jääb võlgnikule kätte 147.80 eurot. Juhul, kui nõuete täitmine on võlgnikule üle jõu käiv on võimalik algatada pankrot – ning seejärel võlgadest vabastamise menetlus. Olukorras, kus registrite kohaselt on võlgniku ainsaks sissetulekuks pension, kuid võlgniku tegevus ning üldine majanduslik tegelik olukord võimaldab nõudeid tasuda, jääb kaitseta sissenõudja õigustatud huvi nõude rahuldamise osas. Võlgnik on kirjeldanud kaebuses olukorda, kus kohtutäitur on edastanud SKA –le ning võlgnikule koopia dokumendist, millega on tema pension arestitud ning mis sisuliselt on erinevad. Registrite ja infosüsteemide Keskuse õiend kinnitab, et tegemist on olnud infosüsteemi tõrkega. Koopia koostatud dokumendist saadetakse nn pimekoopiana e – täitur programmist võlgniku e – posti aadressile ilma, et koostaja selle sisu saaks näha ja kontrollida. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes TMS §-dest 8; 26 lg 1, 2; 59 palub täitur mitte rahuldada võlgniku taotlusi kuni võlgnik ei ole asunud täiteasjades konstruktiivsele koostööle, esitanud nimekirja kõigist talle kuuluvatest sissetulekutest ning saadavatest hüvedest, varadest (sh vallasvara) ning kuludest ning esitanud kinnitust oma elukoha kohta (tl 22-23). Vastuseks kaebuse täiendusele leiab kohtutäitur, et täiteasjas 119/2012/1040 on täitedokumendiks kohtuotsus nr 1-10-3253, eeltoodud menetluses kaebust esitatud ei ole. TMS § 218 lõike 1 teise lause kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri määrustiku § 23 lõike 2 kohaselt peab kohtutäiturile olema esitatud dokument selle esitaja tuvastamiseks digitaalselt allkirjastatud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt vastamisest võib loobuda, kui: 1) isikut ei ole võimalik tuvastada; 2) puuduvad isiku kontaktandmed. K. T. on täiteasjas 119/2017/817 jätnud dokumendi nii allkirjastamata kui ka oma andmed esitamata. Arvestades, et nii 06.11.2018 kui ka 08.11.2018 on K. T. jätnud dokumendi nõuetekohaselt vormistamata jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse läbi vaatamata. Kohtutäituri otsuse p. 2.1. on ekslikult kirjutatud 12, peaks olema 11. K. T. kuuluv kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on koormatud kahe kohtuliku hüpoteegiga. Kohtutäitur on suhelnud hüpoteegipidajaga, kes kinnitas, et võlgnik on kinnitanud, et tal on olemas täiendavad tulutoovad sissetulekud ning et tal on võimalik kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõuded tasuda ilma kinnisasja realiseerimata. Nõuded on täitmisel teise kohtutäituri büroos ning 14.05.2013 on täiteasjas 119/2012/1040 esitatud täitemenetlusega ühinemise avaldus. Kohtutäitur leiab, et kuni kaebuse esitaja ei tõenda enda sissetulekuid ja ei võimalda tutvuda temale kuuluva koduse vallasvaraga arestimise eesmärgil ning ei tõenda kohtulike hüpoteekidega tagatud nõuete tasumist/mittetasumist jääb tema pension arestituks. Seetõttu on kohtutäitur võlgnikule 08.11.2017 edastatud e-kirjas selgitanud, et võlgnik peaks teavitama oma kodusest aadressist, et oleks võimalik välja selgitada vallasvara olemasolu ning vajadusel alternatiivselt pensioni arestimisele võiks kaaluda muu vara arvelt nõuded täita. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alusel vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita asjana. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.

TsMS § 477 lg 7 kohaselt hagita menetluses vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Käesolevas asjas kuulas kohus võlgniku taotlusel ära võlgniku ja nõudis kohtutäiturilt täiendavate tõendite esitamist. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosaliste vahel ei ole käesolevas asjas vaidlust, et kaebuse esitaja suhtes on kohtutäitur Taive Peedosaar algatanud sissenõudjate avalduste alusel muuhulgas täitemenetlused nr 119/2012/1040 ja 119/2017/817. Kaebuse esitaja on 3.novembril 2017 saatnud e-kirjaga kohtutäiturile kaebuse (tl 4), milles taotleb riiklikust pensionist kinnipidamise akti asjas nr 119/2017/817 tühistamist ja kaebuse esitaja töövõimetuspensioni täies ulatuses arestist vabastamist ning vastuolus TMS § 132 lg 1 kinnipeetud rahasumma tagastamist. Kaebuse kohaselt on sellele lisatud EMTA sissetulekute tõend ja panga väljavõte. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur oma 6.novembri 2017.a. kirjas nõudnud kaebuse allkirjastamist ning kui kaebuse esitaja on 7.novembril 2017 saatnud allkirjastatud kaebuse kohtutäiturile teistkordselt, leides et insuldihaiget inimest kiusatakse, on kohtutäitur 8.novembri 2017 e-kirjas korranud, et dokument on allkirjastamata ning on soovitanud digitaalse allkirjastamise võimaluse puudumisel panna avaldus posti, samuti lisada oma aadress (tl 60-62). Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur juba samal päeval 8.novembril 2017.a. teinud otsuse (tl 5), mille kohaselt on ta võlgniku kaebuse jätnud läbi vaatamata. Otsuse õiguslike põhjenduste kohaselt on võlgnik esitanud kaebuse, kuid jätnud selle allkirjastamata, 08.12.2017 allkirjastatud dokumenti kohtutäiturile esitatud ei ole. Kohtutäitur on edaspidi selgitanud (tl 58), et otsuse p 2.1 on tegu trükiveaga ja 12 asemel peaks olema 11. Samuti on kohtutäitur põhjendanud kaebemenetluse lõpetamist ning kaebuse läbi vaatamata jätmist ka asjaoludega, et võlgnik on jätnud vastamata kohtutäituri täiendavale päringule võlgniku sissetulekute kohta (võlgnik omab äriühingut ja on juhatuses äriühingus, mis tegeleb ärinõustamise ning juhtimisalase nõustamisega) ning ei ole esitanud infot oma tegeliku elukoha kohta. Kohtutäitur on leidnud, et kohtutäituri määrustiku § 23 lg 2 kohaselt peab kohtutäiturile esitatud dokument olema esitaja tuvastamiseks digitaalselt allkirjastatud. Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 1,2,4 kohaselt on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Kohtutäitur eeldab, et avalduse või selgitustaotluse esitanud isik on tuvastatud, kui isik edastab digitaalallkirjaga dokumendi või on avaldusele lisanud asjakohaseid dokumente või andmeid. Vastamisest võib loobuda, muuhulgas kui isikut ei ole võimalik tuvastada; puuduvad isiku kontaktandmed. Kohtu hinnangul on kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 2 mõte esmajoones selles, et kohtutäituril oleks dokumendi esitamisel võimalik tuvastada selle esitanud isik. Kohtutäituri 08.11.2017 otsusest nähtuvalt on kohtutäitur teinud otsuse konkreetse võlgniku (nimi, isikukood, ilmselt aadress) kohta, jättes kaebuse läbi vaatamata, kuid samas esitades samal päeval e-kirja teel nõude kaebuse digitaalseks allkirjastamiseks ja aadressi lisamiseks, et oleks võimalik võlgniku kodune vara arestida (tl 60). Kaebusest nähtuvalt on kaebusele olnud lisatud EMTA sissetulekute tõend ja panga väljavõte, mida võib lugeda asjakohasteks dokumentideks. Kohtutäitur on pidanud kaebuse esitajaga e-kirjavahetust ja suhelnud temaga telefoni teel, kuid

kaebuse esitaja poolt e-kirja teel esitatud allkirjaga kaebuse asemel (tl 60) on kohtutäitur nõudnud digiallkirjastatud või posti teel käsikirjalise allkirjaga kaebuse esitamist. Kohtu hinnangul oli kohtutäituril antud juhul võimalik kohtutäiturile esitatud materjalide alusel kaebuse esitaja isik tuvastada ja kaebus lahendada. Kohtutäitur teeb TMS § 217 lg 5 kohaselt kaebuse kohta motiveeritud otsuse. Asja materjalidest nähtuvalt ei teinud kohtutäitur võlgniku kaebuste kohta motiveeritud otsust, rikkudes TMS § 217 lg 5. Kuigi kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale TsMS § 218 lg 2 kohaselt läbi hagita menetluses, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et olukorras, kui kohtutäitur ei ole seaduses sätestatud korras talle esitatud kaebust sisuliselt lahendanud, võib kaebuse esitaja pöörduda kaebusega kohtutäituri tegevuse peale TMS § 218 lg 2 sätestatud korras kohtu poole, mille kohus läbi vaatab. TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Seega on riiklikule pensionile sissenõude pööramine üldjuhul võimalik seaduses sätestatud suuruses. Riigikohus on korduvalt leidnud, et TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132 (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10; 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.märtsi 2017.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 7.juuni 2007.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-07 asunud seisukohale, et „Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. Kolleegium leiab, et lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale“.

TMS § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 15.märtsi 2017.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16 leidnud, et „TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust... TMS § 133 lg 1 esimese lause järgi märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kolleegium leiab, et TMS § 133 lg 1 ei keela märkida arestimisakti muid olulisi asjaolusid peale TMS § 132 lg-s 1 märgitud rahasumma. Kohtutäitur peab juhul, kui ilmnevad TMS §-s 131 märgitud asjaolud, arestimisakti viivituseta täiendama... Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (TMS § 26 lg-d 1 ja 2).“ Vastusena kohtutäituri poolt käesolevas asjas esitatud seisukohale, et vastavalt TMS § 26 lg 1 on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi esitamist ning isikul on kohustus vastav dokument kohtutäiturile esitada, peab kohus vajalikuks märkida ka, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1166-16 selgitanud, et võlgnikule TMS § 133 lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8). Käesolevas asjas on kohtutäitur vastuolus TMS § 131 lg 1 p 10 ja 132 lg 1 koostoimes arestinud 24.10.2017 kaebuse esitaja kontole laekunud töövõimetuspensionist 6 % kuni nõude täitmiseni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebuse esitaja sissetulek oleks ületanud ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kohtutäituri väited kaebuse esitaja täiendavast sissetulekust on tõendamata. Äriregistri väljavõttest nähtub, et kohtutäituri poolt viidatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ole esitanud alates 2015.a. oma majandusaasta aruandeid ja tema suhtes on tehtud kustutamishoiatus. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud Maksu- ja Tolliameti tõendi (tl 46), mille kohaselt on kaebuse esitaja tulu 01.01.2017-31.03.2018 ainult Sotsiaalkindlustusametist makstav riiklik pension, ta ei ole registreeritud töötamise registris (tl 47). Kohtutäitur on viidanud ka TMS § 132 lg 12, kuid see säte hakkas kehtima alles 09.01.2018.a. ja Riigikogu poolt on vastu võetud ja jõustumas juba selle sätte uus redaktsioon. TMS § 131 lg 2 võimaldab teatud sissetulekuid (TMS § 131 lg 1 p 6-8 nimetatud) sundtäitmisel arvestada, kuid see ei kohaldu pensionide kohta. Kaebuse esitaja on taotlenud ka kohtutäituri poolt kinnipeetud summade kohtutäiturilt väljamõistmist. Kohus selgitab kaebuse esitajale kohtupraktikas Riigikohtu poolt korduvalt avaldatud seisukohta, et rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma, kuid välistatud ei ole kaebuse esitaja poolne kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (Riigikohtu 3. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19; 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16, Riigikohtu 15.märtsi 2017.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 13). Kaebuse esitaja ei ole käesolevas

asjas esitanud kahju hüvitamise nõuet kohtutäituri vastu. Kahju hüvitamise nõuet kohtutäituri vastu ei saa esitada kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevuse peale hagita menetluses, vaid eraldi hagimenetluses kohtutäituri vastu kohtutäituri seaduses ja riigivastutuse seaduses toodud alustel. Seetõttu jätab kohus kaebuse kinnipeetud summade kohtutäiturilt väljamõistmise taotluse osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kaebuse esitaja on 03.05.2018 täiendanud kaebust taotlusega tühistada kohtutäituri poolt riiklikust pensionist kinnipidamine täiteasjas nr 119/2012/1040 ja välja nõuda kohtutäiturilt arestitud summad. Kaebuse täiendamisel tugineb kaebuse esitaja 07.12.2015.a. kohtutäiturile saadetud avaldus-taotlusele. Kohus selgitab kaebuse esitajale veelkord, et TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelneva kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kaebuse täienduse sisust nähtuvalt on nn täienduse näol tegelikult tegemist täiesti iseseisva kaebusega teises täiteasjas. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja 07.12.2015 esitanud kohtutäiturile e-posti teel allkirjastamata avaldus-taotluse (tl 34). Kohtupraktika kohaselt on tõlgendatud olukorda, kui on tuvastatud kaebuse esitamine kohtutäiturile, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, et siis võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Samas on kohtutäituril alati oluline tuvastada kaebuse esitanud isik, tema tuvastamatajäämisel võib kohtutäitur Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 4 kohaselt dokumendile vastamisest loobuda. Kohtutäitur kinnitab, et täiteasja nr 119/2012/1040 menetluses kohtutäiturile kaebust esitatud ei ole (tl 58). Antud juhul on kohtu hinnangul möödunud ka mõistlik aeg (kohtule on esitatud kaebus ligi 2,5 aastat kohtutäituri tegevuse väidetavast vaidlustamisest), mille jooksul ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud kohtutäituri tegevust (tegevusetust). Kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine ja kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamine on seotud seaduses sätestatud tähtaegadega. Ka tsiviilõiguse üldpõhimõtete ja TsÜS § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Samuti jääb kohus eespoolavaldatud seisukoha juurde, et hagita menetluses ei saa rahuldada võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasummat, kuid välistatud ei ole kaebuse esitaja poolne kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu hagimenetluses, kui selle nõude eeldused on olemas. Seega tuleb kaebuse esitaja poolt 03.05.2018 esitatud kaebuse täiendus jätta läbi vaatamata. Neil asjaoludel leiab kohus, et tuleb rahuldada K. T. kaebus kohtutäituri tegevuse peale osaliselt ja tunnistada kohtutäituri Taive Peedosaare tegevus täiteasjas nr 119/2017/817 24.10.2017 K. T. riikliku pensioni arestimisel ebaseaduslikuks. Pensionist kinnipeetud summade kohtutäiturilt väljamõistmise taotluse ja täiteasjas nr 119/2012/1040 03.05.2018 esitatud kaebuse täienduse osas jätta kaebus läbi vaatamata. Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kaebuse esitaja on taotlenud töötasu 75 eurot ja riigilõivu 15 eurot kohtutäiturilt väljamõistmist (tl 53). Kohus leiab, et kuigi kaebus rahuldatakse osaliselt, on TsMS § 172 lg 10 alusel põhjendatud jätta riigilõiv 15 eurot kohtutäitur Taive Peedosaare kanda; ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.