Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2018 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-123705
Tsiviilasi
Nord Collect OÜ hagi XXX vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 1354,92 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588, Tartu mnt 2420, Tallinn 10114); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Arno (Nord Collect OÜ, Tartu mnt 24-20, Tallinn 10115; e-post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, viibimiskoht: Tallinna Vangla, Magasini 35, Tallinn 10138). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt XXX (isikukood XXX) hageja Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) kasuks välja 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot, millest 1128 eurot on põhinõue, 22,81 eurot on võla sissenõudmise kulud ja 109,19 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt XXX (isikukood XXX) hageja Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 22.12.2017 põhinõude summalt 1128 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt XXX (isikukood XXX) hageja Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) kasuks menetluskuluna välja tasutud riigilõiv 200 (kakssada) eurot.
3.Mõista kostjalt XXX (isikukood XXX) hageja Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 200 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas kostja vastu hagi võlgnevuse nõudes summas 1260 eurot, millest lepingust tulenev tasumata jääkväärtus on 1128 eurot, viivis s 109,19 eurot ja võla sissenõudmise kulud summas 22,81 eurot. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja Nord Collect OÜ nõude kostja vastu. Nõude loovutamise aluseks oli hageja ja Elementro Systems OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 091014. Hagiavalduse võlgnevuse summa tuleneb Elementro Systems OÜ ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingust, mille alusel võttis kostja enda kasutusse teleri LG Smart Led Teler 50 tolli, 50LF580V. Kostja pidi selle kasutamise eest tasuma igakuiselt osamakseid. Esialgne võlausaldaja ja hageja nõudis suuliselt ning kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja on jätnud nõude täitmata.
2.Elementro Systems OÜ ja kostja sõlmisid Interneti vahendusel 24.08.2015 kliendilepingu nr 11236. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kasutusse ja valdusse Elementro Systems OÜ veebilehel kostja välja valitud ning soovitud kauba. Kostja esitas tellimuse teleri LG Smart Led Teler saamiseks. Peale kostja tellimuse vastuvõtmist saatis Elementro Systems OÜ täiendavad kliendilepingu tingimused ja arve sissemakse tasumiseks kostja e-posti aadressile. Vastavalt sõlmitud kliendilepingu p 4.1. oli kostjal võimalik kasutada kaupa 12 kuu jooksul. Selle eest oli kostja kohustatud tasuma igakuiseid osamakseid vastavalt võlausaldaja esitatud arvetele. Pärast viienda kuu osamakse tasumist võis kostja otsustada, kas ta tagastab kauba võlausaldajale või ostab selle jääkväärtusega välja. Vara kasutamise eest tasumise kord ja kuupäevad olid märgitud sissemakse arvel. Sissemakset tehes kinnitas kostja, et ta on nõus lepingust tulenevate tingimustega, kohustustega ja tasumiskorraga.
3.Pärast kostja poolt sissemakse tegemist toimetas esialgne võlausaldaja kauba ja selle kasutamiseks ning valdamiseks vajalikud dokumendid kullerifirma vahendusel kostja märgitud aadressile. Kostjale anti kaup üle kasutamiseks. Lepingu punkti 5.2. kohaselt oli kostja kohustatud tasuma kauba kasutamise eest alates lepingu sõlmimisest 12 kuu jooksul. Kostja pidi tasuma igakuiseid osamakseid 94 eurot ning 1128 eurot kogu lepinguperioodi eest. Kostja pidi maksma igakuiseid osamakseid vastavalt Elementro Systems OÜ poolt e-posti aadressile saadetud arvetele. Kauba kasutamisperioodi jooksul kostja on tasunud sissemakse summas 23 eurot, kuid on jätnud ülejäänud osamaksed tasumata. Kostja ei ole kaupa tagastanud ega seda välja ostnud.
4.Kliendilepingu punkt 7.5 nägi ette, et kui klient ei ole vara mistahes põhjusel tagastanud enne selle väljaostuhinna tasumist, on ta kohustanud tasuma kõik lepingujärgsed kuutasud ning täitma kõik lepingust tulenevad muud rahalised kohustused. Sealhulgas oli kostja kohustatud tasuma viivise ja hüvitama sissenõudmise kulud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles ta palus kostjal võlgnevus tasuda. Kostja nendele ei reageerinud. Esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude Nord Collect OÜ-le. Algne võlausaldaja teatas kostjale nõude loovutamisest.
5.Esialgne võlausaldaja andis kostjale kasutusse ja valdusse teleri LG Smart Led Teler 50 tolli, 50LF580V, mille kasutamise eest oli kostja kohustatud tasuma igakuiseid osamakseid summas 94 eurot. Kokku pidi kostja tasuma 1128 eurot 12-kuulise kasutamise perioodi eest. Kostja on tasunud ainult sissemakse, kuid ei ole tasunud ühtegi osamakset 12-kuulise perioodi eest. Seega on kostja võlgnevus seisuga 21.12.2017 tagastama televiisori jääkväärtuse eest 1128 eurot.
6.Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras. Viimase osamakse tähtajast 24.08.2016 on möödunud 485 päeva. Hageja arvestas viivist alates 25.08.2016 tagastamata jääkväärtuse summalt 1128 eurolt. Hageja arvestas viivist perioodi 25.08.2016 kuni 21.12.2017 eest 1128 eurot x 484 päeva x 0,02 % = 109,19 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni seaduses sätestatud määras.
7.Hageja nõudis kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 3. Esialgne võlausaldaja on saatnud kostjale teatisi kirja teel ja e-maili teel. Samuti on hageja korduvalt saatnud kostjale e-kirju, teatisi kirja teel ja otsinud kostjaga kontakti vaidluse lahendamiseks. Hageja leidis, et 22,81 eurot on mõistlikud võla sissenõudmiskulud, mis tuleks kostjalt välja mõista. Hagi esitamise ajal oli kostja võlgnevus kokku 1260 eurot, millest tagastamata kauba jääkväärtus oli 1128 eurot, viivis 109,19 eurot ja võla sissenõudmise kulud 22,81 eurot.
9.Hagiavalduse täpsustuses täpsustas hageja viivise nõuet. Hageja nõudis kostjalt endiselt viivist seadusjärgses määras tasumata jääkväärtuselt päevas. Viimase osamakse tähtajast 24.08.2016 käesoleva ajani on möödunud 485 päeva. Hageja arvestas viivist alates 25.08.2016 tagastamata jääkväärtuse summalt 1128 eurolt ja arvestas perioodi 25.08.2016 kuni 21.12.2017 eest viivist summas 1128 eurot x 484 päeva x 0,02 % = 109,19 eurot. Hageja palus hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 22.12.2017 mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määrast summalt 1128 eurot.
10.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot ning viivise seadusjärgses määras.
11.20.02.2018 seisukohtades leidis hageja, et kui kostja teadis oma dokumentide varastamise võimalusest, pidi ta tegema endas kõik oleneva selle vältimiseks. Kostja ei ole kirjeldanud, kuidas ta üritas oma dokumente varguse eest kaitsta. Kostja dokumentide varastamine ei ole millegagi tõendatud, sealhulgas politsei tõendi või kohtuotsusega. Kostja ei ole täpsustanud, milliseid dokumente võis kasutada võõras isik.
12.Hageja tõi välja, et kliendilepingu sõlmimiseks tuli kostjal tasuda esialgsele võlausaldajale sissemakse vastavalt esitatud arvele. Sissemakse 23 eurot on 24.08.2015 tasutud kostja arvelduskontolt EE352200001107295885. Kui kostja dokumendid olid varastatud, pidi varas kasutama kostja Internetipanka makse teostamiseks. Internetipanga kasutamine on võimalik
Smart-ID, ID-kaardi, Mobiil-ID, PIN-kalkulaatori ja paroolikaardi abil, kuid ilma kasutajatunnuseta sisselogimine on võimatu. Kostja ei ole teavitanud, kas tema id-kaardi paroolid ja Internetipanga kasutajatunnus olid varastatud või mitte. Kauba toimetas kostjale kätte kullerfirma ja hagejal puudus alus eeldada, et kauba võttis vastu kolmas isik kostja asemel. Kostja ei ole oma väiteid millegagi tõendanud.
13.26.03.2018 seisukohtades selgitas hageja, et kliendilepingu sõlmimiseks pidi kostja esitama ning sisestama veebilehel www.elementro.ee nõutavad andmed ning tasuma pangalinki kasutades või pangaülekandega või esinduses soovitud vara eest sissemakse. Leping loeti sõlmituks ja jõustunuks kliendi sissemakse tegemise ja lepingu teise poole poolt kliendi isikusamasuse tuvastamise järel, kui võlausaldaja saatis selle kohta kliendile e-posti teel kinnituse. Lepingu sõlmimisel kostja on märkinud e-posti aadressiks XXX. Elementro Systems OÜ saatis 24.08.2015 sellele aadressile sissemakse arve. Sissemakset tasudes kinnitas kostja, et lepingus toodud andmed tema kohta on õiged, ta on lepingu sõlmimisega nõus ja lepingu sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kuna sissemakse laekus kostja arvelduskontolt, oli kostja isikusamasus oli tuvastatud panga vahendusel autentimisega. Hageja leidis, et järelikult oli sissemakse teostamisega kostja isikusamasus tuvastatud.
14.Kliendilepingu nr 11236 p 4.4 kohaselt ei vastutanud Elementro Systems OÜ kullerfirma poolt kliendile tarnitava vara valduse üleandmise eest, kui vara tarnitakse kliendi poolt lepingu sõlmimisel avaldatud aadressile. Samas on kauba üleandmine kostjale tõendatud, sest Omniva AS veebilehel avaldatud saadetise (vöötkoodi JJEE567449X0005203810) jälgimise kinnituse kohaselt võttis kauba vastu kostja. Kinnituse kohaselt anti kaup üle Rakvere postivahetuspunktis. Järelikult ei õnnestunud kulleril kaupa kätte toimetada esimese katsega ja saadetis suunati lähimasse postkontorisse. Hageja viitas, et vastavalt AS EESTI POST kulleriteenuse tüüptingimuste punktidele 10.1 ja 10.1.1. väljastatakse saadetis postkontoris id-kaardi esitamisel. Sellest järeldas hageja, et kauba vastuvõtmisel esitas kostja kehtiva isikut tõendava dokumendi.
15.Hageja pidas ebausutavaks kostja väidet, et keegi kolmas kasutas 2015. aasta augustis kostja isikuandmeid lepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole pöördunud politsei poole. Kostjal oli dokumentide hoidmise kohustus. Lisaks on hageja tõendanud, et kostja sõlmis lepingu ja võttis kauba vastu. Kostja vastuväited
16.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ta ei ole Elemento System OÜ-ga ühtegi lepingut sõlminud. Kostjale saadetud tõenditest järeldas ta, et tema aadressiks oli märgitud lepingus Essu küla 22, 45503. Kostja ei ole sellisel aadressil kunagi elanud. Kostja ainus seos Essu külaga on see, et ta töötas AS-s LAB-projekt Viru Kivi, mis asub Essu külas Mõisa tänaval. Kostja töötas seal 01.08.2015 kuni 01.07.2016. Kostja saabus sinna tööle Ämarist ning kuna tal puudus alguses elamispind, elas ta ajutiselt töö juures ühes toaks kujundatud ruumis.
17.Kõik kostja asjad, kaasa arvatud dokumendid, asusid eelviidatud toas. Kostja leidis, et igaüks võis tema dokumentidele ligi pääseda, sest toa lukk ei töötanud ja ust oli raske lukustada. Augustis 2015 toimus samal aadressil intsident, kus keegi ajutiselt töötanud tööline kasutas teise töölise dokumente ja sooritas mingi panga laenu 1000 euro väärtuses. Asi oli uurimisel Rakvere politseis. Kostja oletas, et sama mees võis kasutada tema dokumente, kuna dokumentidele sai igal ajal ligi pääseda. Kostja ei ole ise sõlminud ühtegi lepingut ega tunne arvutit, mistõttu ta ei oska arvutit kasutada. Kostja ei oskaks Interneti vahendusel ühtegi lepingut sõlmida. Kuna kostja lepingut ei sõlminud, ei nõustunud ta hageja nõudega.
18.13.03.2018 seisukohtades leidis kostja endiselt, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja dokumentidele võis kergesti ligi pääseda ja ettemaksu võis tasuda kes iganes, kuna kõik
kostja isikuandmed ja PIN koodid võisid teiste inimeste kätte sattuda. Töö juures toimunud intsidentist kuulis kostja alles paar kuud hiljem ega osanud aimata, et ka tema dokumente võidi kasutada. Septembris asus kostja elama Kadrinasse, kus ta üüris korterit. Kuna kostja arvutit ei tunne, ei saanud ta näha, et keegi on tema andmeid kasutanud. Kostja ei ole aimu, kes televiisori vastu võttis ning kus ja millal see toimus. Kostja sai sellest teada alles siis, kui tema vastu esitati nõue. Kostja vastu esitatakse nõue ainult seetõttu, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud tal võimalik kaitsta oma dokumente võõrastesse kätesse sattumise eest. Kostja keeldus kompromissi sõlmimisest. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et Elementro Systems OÜ on loovutanud hagejale nõude kostja vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et Elementro Systems OÜ ja hageja on kohtumenetluse eel saatnud kostjale lepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudeid. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja arvelduskontolt tasuti Elementro Systems OÜ arvele lepinguline sissemakse 23 eurot, kuid ülejäänud lepingulised maksed jäid tasumata.
21.Hageja esitas kostja vastu lepingust tuleneva rahalise nõude, mille ta oli omandanud Elementro Systems OÜ-lt. Hageja väidete kohaselt sõlmis kostja Elementro Systems OÜ-ga Interneti vahendusel 24.08.2015 kliendilepingu, mille alusel sai kostja enda valdusesse ja kasutusse televiisori LG Smart Led ja pidi tasuma igakuiseid osamakseid. Kostja tasus sissemaksu 23 eurot ning sai televiisori enda valdusesse, kuid jättis ülejäänud maksed tasumata. Kostja ei ole televiisorit tagastanud. Kuna kostja ei ole televiisorit tagastanud, tuleb talt välja mõista selle jääkväärtus 1128 eurot. Kuna hageja ja Elementro Systems OÜ on saatnud kostjale korduvaid võla tasumise meeldetuletusi, tuleb kostjalt välja mõista mõistliku võla sissenõudmise kuluna 22,81 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 109,19 eurot. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 22.12.2017 seadusjärgses määrast summalt 1128 eurot.
22.Hageja leidis, et kostja väited dokumentide varastamise kohta on üldsõnalised ja tõendamata. Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal tasuda sissemakse arve alusel, mis on tasutud kostja pangakontolt. Makse teostamiseks tuli kasutada Smart-ID, ID-kaarti, Mobiil-ID või PINkalkulaatorit ja ilma kasutajatunnuseta panka sisselogimine on võimatu. Kostja ei ole väitnud, et kõik eeltoodu temalt varastati. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta televiisorit kätte ei saanud. Kauba üleandmisel postiasutuses kontrolliti kauba saaja isikusamasust.
23.Kostja väitis, et ta ei ole Elementro Systems OÜ-ga lepingut sõlminud. Kostja küll töötas lepingu sõlmimise ajal lepingus märgitud Essu külas ja ööbis samal ajal töö juures. Kostja isiklikud asjad olid toas, kuhu igaühel oli kerge ligi pääseda, sest ust oli raske lukustada. Kostja töö juures toimus augustis 2015 intsident, kus üks töötaja kasutas teise töötaja dokumente ilma loata. Kostja oletas, et sama inimene võis kasutada tema dokumente. Kostja ise ei tunne arvutit ega oska arvuti vahendusel lepinguid sõlmida. Kuna kostja arvutit ei tunne, ei saanud ta näha, et keegi kasutas ta andmeid.
24.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega
mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Kostja ei ole usutavalt oma vastuväiteid põhistanud. Kostja ei ole konkreetselt välja toonud, milliseid tema andmeid või dokumente kasutati lepingu sõlmimiseks ilma tema teadmata. Kostja ei ole põhistanud, kuidas või milliseid identifitseerimisvahendeid sai kolmas isik ilma tema teadmata kasutada selleks, et tasuda Internetipanga vahendusel sissemakse. Kostja ei ole vastu vaielnud väitele, et ta on Elementro Systems OÜ saadetud televiisori vastu võtnud. Kostja on väitnud, et arvuti mittetundmise tõttu ei saanud ta teada, et keegi on tema andmeid kasutanud, kuid kostja ei ole põhistanud, kuidas ta sai jätta tähelepanuta tema kontolt väidetavalt kolmanda isiku poolt tehtud ülekande.
25.02.03.2018 selgitas kohus kostjale vajadust oma vastuväiteid tõendada. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada, miks ta tasus hagejale ettemaksu, kui ta enda hinnangul hagejaga lepingut sõlminud ei olnud. Kohus selgitas kostjale vajadust põhjendada, kas või miks ta võttis vastu talle postiga saadetud televiisori. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma vastuväiteid täiendavalt põhistanud ega tõendanud.
26.VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega võib leping olla poolte vahel sõlmitud ka siis, kui pooled ei ole seda allkirjastanud. VÕS § 111 järgi loetakse püsivaks andmekandjaks vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav. Seega võib leping olla sõlmitud püsiva andmekandja vahendusel.
27.VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Seega võib isiku nõustumine lepingu sõlmimisega väljenduda ka mõnes teos, näiteks lepingu sõlmimist kinnitava makse tegemises. VÕS § 52 lg 1 kohaselt loetakse sidevahendi abil sõlmitud lepinguks lepingut ettevõtja ja tarbija vahel, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis, ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused, edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. Kohus leiab, et antud juhul oli tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga, mille sõlmimise nõusoleku andis kostja lepingulise sissemakse tegemisega.
28.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna pooled olid lepingu sõlminud, tuli kostjal täita sellest tulenevaid kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja nõuda ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.Hageja esitas kohtule 24.08.2015 kliendilepingu nr 11236 (toimiku lk 27-31), mille poolteks on märgitud kostja XXXja Elementro Systems OÜ. Kostja elukohaks on märgitud Essü küla 2-2, telefoniks 59033720 ning e-posti aadressiks XXX. Samuti on lepingus märgitud kostja isikukood. Kostja ei ole põhistanud, kes või kuidas kasutas tema isikuandmeid selleks, et neid Elementro Systems OÜ-le lepingu sõlmimiseks avaldada. Kostja ei ole selgesõnaliselt avaldanud, kuidas ja milliseid andmeid ta hoidis „halvasti lukustatavas“ toas ning kuidas või kes sai lukku avada. Kostja vastuväidete üldsõnalisus muudab need kohtu jaoks ebausutavateks.
30.Kohtule esitatud lepingu punktis 3.2. kinnitas klient, et ta on teadlik kõigist lepingu sõlmimisega kaasnevatest tagajärgedest. Lepingu punktis 3.3. kinnitas klient, et tal puuduvad takistused lepingu sõlmimiseks ning lepingu punktis 3.4 antud kinnituse kohaselt olid lepingus toodud kliendi andmed õiged, samuti vastas lepingu sõlmimine kliendi tahtele. Lepingu punkti
4.1.kohaselt andis Elementro Systems OÜ kliendi kasutusse ja valdusesse veebilehel välja valitud vara. Klient kohustus vara 12 kuu jooksul heaperemehelikult kasutama ja seejärel välja ostma või tagastama. Lepingu punkt 4.2. nägi ette, et lepingu sõlmimiseks pidi klient esitama ja sisestama veebilehel nõutavad andmed ning tasuma pangalinki kasutades või ülekandega või esinduses soovitud vara eest sissemakse. Leping loeti sama punkti kohaselt sõlmitud ja jõustunuks sissemakse tegemise ning Elementro Systems OÜ poolt kliendi isikusamasuse tuvastamise järgselt. Lepingu punkt 4.3. nägi ette, et pärast sissemakse laekumist toimetatakse vara ning selle valdamiseks ja kasutamiseks vajalikud dokumendid Elementro Systems OÜ poolt kullerfirma vahendusel kliendi avaldatud aadressile ja antakse kliendi kasutusse ning valdusesse. Seega tulenes lepingust, et see loeti sõlmituks pärast kliendi teos väljenduva tahteavalduse tegemist ehk pärast sissemakse tasumist.
31.Lepingu punkti 5.2 alusel pidi klient tasuma vara kasutamise eest alates lepingu sõlmimisest 12 kuu jooksul pangaülekannete teel kuutasusid, mis sisaldavad käibemaksu. Kuutasud tuli maksta vastavalt e-posti teel edastatavatele arvetele. Lepingu punkti 7.1. järgi oli kliendil õigus sissemakse ja vähemalt 5 kuu tasu maksmise järgselt igal ajal vara tagastada, kui ta ei soovi seda kasutada ega välja osta. Lepingu punkt 7.5. nägi ette, et kliendi poolt vara mistahes põhjusel mittetagastamisel oli Elementro Systems OÜ-l õigus nõuda ja klient oli kohustatud tasuma kõik lepingujärgsed kuutasud ja täitma muud lepingust tulenevad rahalised kohustused. Lepingu punkt 8.2 reguleeris, millised sissenõudmise kulusid on Elementro Systems OÜ-l õigus nõuda. Lepingu punkt 9 nägi ette, et kui klient ei tasu kuutasu või muud lepingust tulenevat makset tähtaegselt, on Elementro Systems OÜ-l õigus nõuda kliendilt viivist 0,5% tähtaegselt tasumata makse summast päevas. Kostja ei ole väitnud, et ta ei saanud kätte Elementro Systems OÜ saadetud igakuiseid arveid. Kostja ei ole väitnud, et tema e-posti aadressiks ei ole tegelikult lepingus märgitud aadress. Juhul, kui kostja väited lepingu sõlmimisel tema andmete õigusvastase kasutamise kohta oleksid vastanud tõele, oleks kostjal olnud võimalik väidetava alusetu lepingu sõlmimisest koheselt teada saada, lepingu sõlmimine vaidlustada ja pöörduda politsei poole. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta vaidlustas lepingu sõlmimise pärast arvete saamist või pöördus väidetavate dokumentide või andmete väärkasutuse tõttu politsei poole.
32.24.08.2015 koostas Elementro Systems OÜ kostjale arve nr 21295 (toimiku lk 32), mille alusel tuli kostjal sissemaksena tasuda 23 eurot. Arvel olid märgitud ka andmed järgmiste osamaksete tasumise kohta. 24.08.2015 maksekorraldusest (toimiku lk 33) nähtub, et kostja kontolt oli samal päeval üle kantud 23 eurot. Omniva AS saadetise teekonna jälgimise teatisest (toimiku lk 34) nähtub, et kostjale väljastati kaup 26.08.2015 kell 08.35 Rakvere postivahetuspunktist. Kostja ei ole väitnud, et ta ei teinud ise Elementro Systems OÜ-le ülekannet summas 23 eurot. Kohus nõustub hageja väidetega, et pangaülekande tegemisel pidi kostja kasutama mõnda seadusega lubatud identifitseerimisvahendit ning kasutajatunnuseid. Kostja pole välja toonud ega tõendanud, kuidas või milliseid identifitseerimisvahendeid tema asemel õigusvastaselt kasutati. Isegi juhul, kui kostja väited arvuti mittetundmisest oleksid põhjendatud, oleks kostja pidanud märkama rahaliste vahendite alusetut ülekandmist. Lisaks ei ole kostja vastu vaielnud asjaolule, et ta sai postkontorist kätte talle saadetud televiisori.
33.Järgmistel kuudel pärast lepingu sõlmimist edastas Elementro Systems OÜ kostjale igakuiseid kuutasu arveid summas 94 eurot (toimiku lk 35-40). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et arved jäid tasumata. Tasumata arvete kohta saatis Elementro Systems OÜ kostjale korduvalt meeldetuletusi (toimiku lk 41-60). Kostja ei ole väitnud, et ta ei saanud arveid ega meeldetuletusi kätte. Kostja ei ole arvetele ega meeldetuletustele reageerinud, mistõttu ei ole
usutavad kostja väited, et tema andmeid kasutas lepingu sõlmimiseks õigusvastaselt mõni kolmas isik ning kostja ei teadnud midagi oma andmete kasutamisest.
34.16.08.2017 sõlmis hageja Elementro Systems OÜ-ga nõude loovutamise lepingu (toimiku lk 61), millega hageja omandas nõude kostja vastu. Antud leping edastati ka kostjale. Kostja ei ole vastu vaielnud nõude loovutamisele ega sellele, et talle teatati nõude loovutamisest.
35.Kuivõrd kostja ei ole oma vastuväiteid põhistanud ega tõendanud, kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. Kostja sõlmis hagejaga lepingu, tasus selleks ettemaksu ja sai kätte televiisori, kuid ei maksnud igakuiseid makseid ega tagastanud televiisorit. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista televiisori lepingulise jääkväärtusena 1128 eurot. Kuivõrd kostja jättis talle esitatud arved tähtaegselt tasumata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena seadusjärgse määra alusel 109,19 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 22.12.2017 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 1128 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
36.VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
37.VÕS § 1132 lg 2 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro (p 3). Käesolevas asjas oli võlausaldaja nõue suurem kui 1000 eurot ning võlausaldaja on kostja korduvalt saatnud meeldetuletusi nõude tasumise kohta. Kohus nõustub hagejaga, et arvestades meeldetuletuskirjade hulka ning nõude suurust, on põhjendatud sissenõudmise kulu 22,81 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks võla sissenõudmise kuluna välja mõista 22,81 eurot.
38.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
39.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 67,68 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 132,32 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 järgi välja mõista viivis menetluskulude summalt 200 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.