Utopia OÜ hagi AlcorDistillery OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
17 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Utopia OÜ (registrikood 11501372), seaduslik
esindajad
esindaja Alvar Jaakson, lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja AlcorDistillery OÜ (registrikood 12547554), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Utopia OÜ hagi.
2.Välja mõista AlcorDistillery OÜ-lt Utopia OÜ kasuks põhivõlg 15 639,08 eurot ja viivis 1860,92 eurot.
3.Menetluskulud jätta AlcorDistillery OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks Utopia OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista AlcorDistillery OÜ-lt Utopia OÜ kasuks välja menetluskulud 2276,80 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata Utopia OÜ taotlus maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 963,20 euro ulatuses. Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.05.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Utopia OÜ (hageja) esitas 08.01.2018 maakohtule hagi AlcorDistillery OÜ (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel töövõtulepinguline suhe, mille alusel hageja valmistas kostjale reklaamklipid. Täiendatud hinnakalkulatsiooni kohaselt oli tööde maksumuseks 83 555,82 eurot (sh käibemaks). Kostja on tasunud tööde eest osaliselt, kostja on jätnud tööde eest tasumata 15 639,08 eurot. Hageja on arvestanud vastavalt töövõtulepingu ple 4.3 võlgnevuselt viivist 0,2 % viivitatud summast iga viivitatud päeva eest, kokku 1860,92 eurot. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist. Hageja märgib, et lõplikult täiendatud 22.01.2015 hinnakalkulatsiooni kiitis heaks kostja turundusjuht Erki Muhu. Täiendava hinnakalkulatsiooni näol ei ole tegemist töövõtulepingu muutmise vaid täiendavate töödega. Kostja vastuväites märgitud töövõtulepingu põhjal tasutud summa 24 350 eurot on vaid osa koguprojekti maksumusest ja puudutab üksnes videoklippi. Kogu projekti maksumuseks oli 83 555,82 eurot, mis sisaldas järgmist: loovkontseptsioon, disainitööd, teleklipi tootmine, pakendi tootmine, printreklaam, interneti bännerid, kampaania kodulehe loomine jms. Hageja tugineb nõude esitamisel võlatunnistusele. Kostja esindaja Urmas Kala kinnitas hagejale võlgnevuse olemasolu ja andis välja võlatunnistuse osamaksetena võlgnevuse tasumiseks. Kostja tegi nimetatud võlatunnistuse alusel kaks osamakset. Isegi juhul, kui Urmas Kala’l puudus volitus kostja nimel tehinguid teha, siis kostja on tehingu hiljem heaks kiitnud asudes võlatunnistust täitma. Hageja ei nõustu kostjaga, et kokkulepitud töid pole teostatud ega kostjale üle antud. Projektis valminud videoklipid on tänaseni kättesaadavad kostja Youtube kontol ja kostja on neid kasutanud. Kõik tööd anti lõplikult kostjale üle 20.01.2015. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et töövõtulepingu p-s 4.1 leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale 24 350 eurot (millele lisandub käibemaks) ning nimetatud tasu „sisaldab täielikult klippide kõiki tootmiskulusid ja kõigi kaasautorite ... varaliste õiguste litsentside tasusid“. Kostja on hagejale tasunud kokku 50 081 eurot, mis on rohkem, kui hagejal oli töövõtulepingu järgi õigus tasu saada. Töövõtulepingut ei ole võimalik hageja uue hinnapakkumisega ühepoolselt muuta. Pooled on töövõtulepingus kokku leppinud, et muudatused vormistatakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. Sellist kokkulepet poolte vahel ei ole. Erki Muhu ei ole kostja nimel 19.03.2015 elektronkirjas võlga tunnistanud. Erki Muhu’l ei olnud volitusi kostja nimel lepinguid sõlmida. Urmas Kala ei ole kostja nimel 10.08.2015 elektronkirjas kinnitanud võlgnevuse olemasolu ega andnud välja võlatunnistust. Kostja on
seisukohal, et nimetatud elektronkirja ei saa võlatunnistusena käsitleda. Dokumenti ei ole selliselt pealkirjastatud ja elektronkirjas on üksnes välja pakutud maksegraafik. Juhul, kui kohtu arvates on siiski tegemist võlatunnistusega, siis see saab olla vaid deklaratiivne võlatunnistus. Hageja ei ole tõendanud, et ta on töövõtulepingus kokku lepitud töö nõuetekohaselt ja tähtaegselt teinud ja selle kostjale üle andnud. Asjaolu, et videoklipid on kostja Youtube kontol üleval, ei tõenda tööde üleandmist. Hageja poolt on tööd üle antud alles kohtumenetluses 16.02.2018 menetlusdokumendi esitamisel. Nimetatud töö ei vasta nõuetele ja kostja on töö vastu igasuguse huvi kaotanud, sest kostja on alkoholi tootmiskompleksi ära võõrandanud 25.08.2017. Kostja taganeb kohtumenetluses esitatud taganemisavaldusega lepingust. Alternatiivselt taotleb kostja hinna alandamist 0 euroni. Maakohtu põhjendused
3.Hagi tuleb rahuldada.
4.Käesolevas asjas vaidlevad pooled töövõtulepingu täitmise üle ning hageja nõuab kostjalt tasu võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 alusel.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et 20.10.2014 on sõlmitud kirjalik töövõtuleping reklaamklippide valmistamiseks tasuga 24 350 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 4-6). Hageja tugineb asjaolule, et täiendavalt on kostja tellinud hagejalt töid, mis on kajastatud 22.09.2014 hinnakalkulatsioonis ning tööde kogumaksumuseks, sh reklaamklipid, on 83 555,82 eurot (tl 8). Kostja on hagejale esitanud arveid, millest kostja jättis tasumata 23 458,62 eurot (23.01.2015 koondarve 1255, tl 9). Seega on pooltel tekkinud vaidlus selle üle, kas kostjal on tasu maksmise kohustus. Kostja on kasutanud vastuväidetena asjaolusid, et poolte vahel oli kirjalik töövõtuleping tasu suuruse kokkuleppega, mis oli pooltele siduv ning hageja ei saanud ühepoolselt lepingus kokkulepitud tasu suurust muuta. Kostja leiab, et on hagejale töövõtulepingus kokkulepitud tasu ära maksnud (isegi rohkem, kui kokku lepitud tasu). Teiseks leiab kostja, et tasu nõue ei muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei andnud nõuetekohaselt teostatud töid kostjale üle. Kostja leiab, et tal on õigus lepingust taganeda või alandada tasu 0 euroni.
6.Kohus selgitas kirjalikus eelmenetluses ja kohtuistungil pooltele nõude eeldusi ja tõendamiskohustust (tl 41, 68, 89-91). Kohus arutas pooltega kohtuistungil 10.08.2015 Urmas Kala poolt saadetud e-kirja tähendust ning pooled said tulenevalt kohtu selgitustest esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid.
7.Kohtu hinnangul omab käesoleva asja lahendamisel tähtsust 10.08.2015 Urmas Kala e-kiri (tl 11). Nimetatud e-kiri omab tähtsust poolte tõendamiskohustuse jaotamisel, sest võlatunnistuse menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskohustuse ümberpööramine. Kohtu hinnangul on 10.08.2015 e-kirja näol tegemist võlatunnistusega. VÕS § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 3 järgi võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses.
8.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist on üksnes ettepanekuga sõlmida võlgnevuse tasumiseks maksegraafik. Nimetatud e-kirjas tunnistab Urmas Kala kostja tegevjuhina kohustuse olemasolu ja annab lubaduse selle täitmiseks („AlcorDistillery OÜ tellis Teie ettevõttelt tööd ja need on seni ajani tasumata. Teie töö on tehtud korralikult. Pakun Teile välja järgneva maksegraafiku võlgnevuse kustutamiseks...“). Kohus leiab, et kui küsimus on lepingu tõlgendamises VÕS §-st 29 tulenevalt, siis nii e-kirja tekstist, mis lünkadeta annab edasi kostja tahte, kui ka poolte käitumisest tulenevalt tõlgendasid pooled nimetatud e-kirja
võlatunnistusena (VÕS § 29 lg 5). Kostja tegi selle alusel makseid ning hageja ei esitanud täiendavalt nõudeid võlgnevuse tasumiseks.
9.Kohtu hinnangul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et poolte tahe oleks olnud luua iseseisev ja sõltumatu nõude alus. Kohtupraktika kohaselt on deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks tõendamiskoormise ümberpööramine, s.t võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Lisaks võib võlatunnistusest tulenevale nõudele esitada mh lepingu kehtivust või nõuete aegumist puudutavaid vastuväiteid. Deklaratiivse võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel ei pea hageja esitama võla tekkimise asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Seejuures ei piisa üksnes võla puudumise põhistamisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 235 tähenduses, vaid see tuleb tõendada.
10.Esmalt tugineb kostja vastuväitele, et Urmas Kala’l puudus esindusõigus võlatunnistuse andmiseks. Kohus kostja väitega ei nõustu. Kohtu hinnangul on tegemist nn talumisvolitusega, mis tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2). Saab lugeda tavapäraseks, et äriühingu tegevjuht võib tunnistada olemasolevaid äriühingu kohustusi (TsÜS § 121 lg 1). Kohtu hinnangul võis hageja sellise e-kirja saamisel uskuda, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Kostja teadis, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja kostja talus selle isiku sellist tegevust. Asjaolu, et kostja teadis ja talus Urmas Kala poolt tehtud tehingut tõendab see, et kostja tasus võlatunnistuse alusel kaks esimest osamakset (tl 109, 110). Kostja tasus täpselt summad, mis olid märgitud 10.08.2015 elektronkirjas: 19.08.2015 summa 6336 eurot ja 21.09.2015 summa 7819,54 eurot. Kostja on osamaksete tasumisega volituse olemasolu kinnitanud ja lugenud ennast kohustusega seotuks.
11.TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt on kumbki pool kohustatud hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kostja esitab võlatunnistusel põhinevale nõudele vastuväite, et võlatunnistuse aluseks olevat võlasuhet ei ole olemas, peab kostja oma vastuväidet tõendama. Kostja väidab, et kohustust ei ole, sest pooltel oli siduva eelarvega töövõtuleping (VÕS § 639 lg 1 ja 3). Kohus kostja väitega ei nõustu. Pooled on sõlminud kirjaliku töövõtulepingu üksnes reklaamklippide valmistamiseks, mis oli vaid üks osa kostja poolt tellitud töödest (vt hinnakalkulatsiooni positsiooni „Tootmine“ all „Teleklipi tootmine“ 24 350 eurot). Hageja on selgitanud, et kirjalik töövõtuleping reklaamklippide jaoks oli vajalik selleks, et reguleerida näitlejate, muusika jms kaasautorite litsentsitingimusi. Kohtu hinnangul ei ole 22.09.2014 hinnakalkulatsiooni näol tegemist 20.10.2014 töövõtulepingu muutmisega. Kohtu hinnangul sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mis hõlmas täiendavaid töid: strateegia väljatöötamine, loovkontseptsioon ja idee, esitlused, kampaania põhikujundus ja baastekstid, kinkepakendid, meedia, trükitav materjal, projektijuhtimine. Hageja selgitused lepingute sõlmimise osas on loogilised (vt hageja 02.05.2018 menetlusdokument, tl 94-95). Esmalt koostas hageja kostjale 22.09.2014 hinnakalkulatsiooni. Tellitavate tööde hulgas oli reklaamklippide valmistamine, mille osas sõlmiti kirjalik töövõtuleping. Muude tööde teostamise ja tasu osas sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu. Täiendavalt tellis kostja hagejalt kinkekarbid ning 22.01.2015 täiendati selle töö osas hinnakalkulatsiooni.
Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väide, et pooled ei leppinud kokku 22.09.2014 hinnakalkulatsioonis kajastatud töödes ja tasus. Samuti on ainetu kostja väide Erki Muhu’l esindusõiguse puudumise kohta. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arveid, kostja maksis arveid ega esitanud ühtegi vastuväidet (tl 97-103). Arveid esitas hageja 22.09.2015 hinnakalkulatsiooni alusel (vt arvetel olevaid selgitusi). 20.01.2015 e-kirjast nähtub, et kostja võtab viimase tööna tellitud kinkekarbid vastu ega esita ühtegi vastuväidet teostatud tööde osas (tl 104). Märtsis 2015 uurib hageja tasumata arvete kohta ning kostja esindajana vastab Erki Muhu, et võlg loodetakse tasuda märtsi lõpus (tl 106). Kostja maksis 23.03.2015 hagejale 6000 eurot (tl 107). Esmalt leiab kohus, et Erki Muhu’l oli volitus kostja esindamiseks TsÜS § 118 ja § 121 alusel ning isegi kui talumisvolitus puudus, siis kostja on Erki Muhu käitumise heaks kiitnud TsÜS § 129 lg 1 mõttes kaudse tahteavaldusega.
12.Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks, et hageja jättis tööd nõuetekohaselt teostamata. Kõik hageja poolt välja toodud asjaolud ja esitatud tõendid viitavad üheselt sellele, et hageja teostas tööd nõuetekohaselt ja kostja võttis need vastu (tl 10, 46-55, 72-73). Esimese vastuväite hageja nõudele on kostja esitanud 02.02.2017 e-kirjas (tl 56). Selles ei ole esitatud ühtegi põhjendust, miks kostja hageja nõuet ei tunnista.
13.Kohus pole tuvastanud kostja välja toodud asjaoludel ja esitatud tõenditel hageja poolset töövõtulepingu rikkumist, mis välistaks võlatunnistuses tunnistatud kohustuse olemasolu. Kuna hageja pole töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud, ei saa kostja kasutada õiguskaitsevahendeid tasu nõude välistamiseks (lepingust taganemine, täitmata kohustuse vastuväide, tasu vähendamine). Õiguskaitsevahendite kasutamise materiaalsed eeldused on täitmata. Hageja põhinõue summas 15 639,08 eurot kuulub rahuldamisele.
14.Hageja nõuab kostjalt viivist, mille õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1. Hageja nõuab viivist 20.10.2014 töövõtulepingus kokkulepitud määras 0,2 % (töövõtulepingu p 5.3). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et selline viivisemäär kohaldus ka 22.09.2014 hinnakalkulatsioonis kokku lepitud töödele ja et see kohaldub ka võlatunnistuse alusel nõutavale põhikohustusele. Seega kuulub rahuldamisele hageja alternatiivne viivisenõue seadusjärgses määras. Hageja nõuab põhinõudelt viivist alates 20.11.2015 (vt hageja 02.05.2018 menetlusdokumendi p 17, tl 95 pöördel). Hageja ei ole hagi esitamisel nõudnud edasiulatuvat viivist. Seega on viiviseperioodiks 20.11.2015 kuni hagi esitamise aeg, so 08.01.2018. Viivitatud on kokku 781 päeva ja sissenõutavaks muutunud viivis on 2678,43 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist vähendatud summas 1860,92 eurot. Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
16.Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulude suurust. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2540 eurot käibemaksuga (tl 120 ja pöördel). Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 1 alusel.
17.Kohus leiab, et riigilõiv 700 eurot on põhjendatud menetluskulu.
18.Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
19.Kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega 120 eurot käibemaksuta. Äriregistrist nähtub, et hageja on käibemaksukohuslane (käibemaksukohustuslase number EE101230106 alates 22.05.2008). Hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellest tulenevalt mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
20.Kohus ei nõustu täies ulatuses menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakuluga. Kohus vähendab hagiavalduse koostamisega seotud toimingute (sh hageja õigusnõustamine ja läbirääkimised hagi asjaolude suhtes, hagiavalduse koostamine) ajakulu ja peab põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks 25.05.2018 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1,5 tundi. Kohus on pooltele 25.05.2018 teavitanud, et kohus ei võta vastu hageja 25.08.2018 esitatud täiendavaid seisukohti, sest need on esitatud tähtaega rikkudes (vt kohtu 25.08.2018 elektronkiri, tl 122). Lisaks märgib kohus, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole hüvitatav (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14, p 12). Ülejäänud osas on hageja esindaja ajakulu põhjendatud. Seega on hageja esindaja kulu põhjendatud 13,14 tunni ulatuses. Tunnitasu 120 eurot arvestades tähendab see 1576,80 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda viivist (TsMS § 177 lg 4).
21.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.