Lagendi OÜ hagi Haart Ehitus OÜ (endise ärinimega osaühing Tafrix) vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.02.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lagendi OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Lagendi OÜ (registrikood 11110803), esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostja Haart Ehitus OÜ (endise ärinimega osaühing Tafrix, registrikood 10497964), vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19.02.2018 määrus osas, milles kohus lõpetas menetluse Lagendi OÜ hagis Haart Ehitus OÜ vastu Lagendi OÜ poolt Osaühing Eurotel Investile tööde teostamise eest makstud 11 355,56 euro ulatuses.
2.Teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus rahuldamata osas, milles kohus lõpetas menetluse Lagendi OÜ hagis Haart Ehitus OÜ vastu Lagendi OÜ poolt Osaühing Eurotel Investile tööde teostamise eest makstud 11 355,56 euro ulatuses.
Maakohtu määrus kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada osaliselt Haart Ehitus OÜ taotlus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. 2) Lõpetada menetlus Lagendi OÜ hagis Haart Ehitus OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes tegemata tööde ja paigaldamata materjalide osas 6 210,09 euro ulatuses. 3) Teatada kostjale hageja seisukoha esitamisest (24.01.2018) kohtute infosüsteemi AET kaudu. 4) Saata määruse ärakiri pooltele. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 4.2 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Lagendi OÜ (hageja) esitas 30.11.2015 hagi Haart Ehitus OÜ (endise ärinimega osaühing Tafrix, kostja) vastu. Pärast hagi täpsustusi jäi hageja lõplikuks nõudeks palve mõista kostjalt välja põhivõlg 68 882,18 eurot, millest 19 863,14 eurot on alltöövõtulepingust tulenev võlgnevus ja 49 019,04 eurot kahjuhüvitis, ning sissenõutavaks muutunud viivised 135 900,72 eurot ja lisanduvad viivised. Samuti palus ta kohustada kostjat andma üle digitaalne täitedokumentatsioon. Hageja ja kostja sõlmisid 10.08.2012 ehituse töövõtulepingu nr 10.08/12, mille objektiks oli hagejale lüpsilauda ja lägahoidla ehitus ning lüpsilauda seadmete müük ja paigaldus koos installeerimisega. Kostja ei teostanud töid nõuetekohaselt, mistõttu tekkis hagejale kahju. Nimelt tuli tal hoida loomi teises talus, mitmed materjalid olid paigaldamata ja tööd tegemata. Lõpetamata tööde ja ehitustööde puudustega teostamise tõttu tuli hagejal võtta uus töövõtja Osaühing Eurotel Invest. Lisaks jättis kostja tasumata hagejale alltöövõtulepingust tuleneva tasu.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata. Nimelt tuvastas kohus tsiviilasjas nr 21310012, kus vaidlesid samad pooled, et töövõtulepingu nr 10.08/12 ülesütlemine oli tühine ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja tasu 75 392,02 eurot ja viivise.
3.Maakohus rahuldas 20.02.2017 hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 75 133,76 eurot, sh võlgnevuse 19 863,14 eurot, kahjuhüvitise 35 407,48 eurot ja viivise 19 863,14 eurot. Samuti kohustas maakohus kostjat andma hagejale üle lüpsilauda digitaalne täitedokumentatsioon. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda, v.a riigilõivu, mille jättis võrdses ulatuses poolte kanda.
4.Ringkonnakohus tühistas 04.07.2017 maakohtu otsuse ja saatis asja uueks lahendamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus selgitas muuhulgas, et kui kohus on samade poolte vahel jõustunud kohtuotsusega juba lahendanud vaidluse selle üle, kas töövõtjal on õigus saada tehtud tööde eest tasu, ei saa samade poolte vahel toimuda uut kohtuvaidlust, mis põhineb sellel, et töövõtja ei ole teinud töid, mille eest talle tasu välja mõisteti.
5.Kostja esitas 14.12.2017 taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel Maakohtu määrus
6.Maakohus lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluses osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista kahju tegemata tööde ja paigaldamata materjalide eest 6 210,09 eurot ning kolmandale ühingule tööde teostamise eest makstud tasu 11 355,56 eurot. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud Eesti kohtu lahend. Kostja tugines taotluse esitamisel 11.07.2014 otsusele asjas nr 2-13-10012, millega rahuldati osaliselt samast töövõtulepingust tulenev kostja tasunõue. Hageja hinnangul jättis kostja tegemata osa töödest ja mitmed materjalid paigaldamata, mistõttu kandis hageja kahju 6 977,03 eurot. Siinkohal viitas hageja aktide 4 ja 5 reale 59 (külma- ja sooja veesüsteemi väljaehitamine), reale 61 (kanalisatsiooni ehitus koos septiku ja äravooluga), reale 23 (soojaku rent), reale 57 (välisseinte tasanduskrohv) ning ridadele 13, 44 ja 45 (lauda küünipoolse otsaseina uste avade kinniladumine, välisuste paigaldus, liistud ja soojustatud seina ehitus). Tsiviilasjas nr 2-13-10012 leidis kohus, et aktide 4 ja 5 ridadel 59, 61, 57, 13, 44 ja 45 kajastatud tööd olid reaalselt teostatud ning hageja pidi need vastu võtma.
Seega võttis kohus seisukoha nõude osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista 6 210,09 euro suurune kahju tegemata tööde ja paigaldamata materjalide eest. Hageja nõude osas, milles ta palus kostjalt välja mõista 39 786,01 euro suurune kahju, mis tekkis seoses sellega, et kostja ei lõpetanud kõiki töövõtulepingus ettenähtud töid ja jättis kasutusloa saamise tingimused täitmata, mistõttu oli hageja sunnitud tööde lõpetamiseks palkama uue töövõtja, märkis maakohus järgmist. Tsiviilasjas nr 2-13-10012 tuvastas kohus, et 11.02.2013 garantiikirjas kajastunud töid (lõpetamata katus, räästakastide ehitus, olmeruumi viimistlus, lägahoidla ehitus) ei pidanud kostja tegema ja sõnnikukanali ümberehituse võis omanikujärelevalvet teostava isiku hinnangul teha kevadel. Eelnev kohtu järeldus välistas kohtu võimaluse praeguse asja raames uuesti hinnata, missugused olid töövõtulepingujärgsed tööd ja missugused mitte. Seega ei saanud kohus menetleda hageja kahjunõuet 28 430,45 euro ulatuses. Hageja alltöövõtulepingust tulenevat nõuet kohus tsiviilasja nr 2-13-10012 raames ei menetlenud. Samuti ei analüüsinud kohus hageja nõuet seoses loomade teises talus hoidmisega nagu ka hageja nõuet viiviste väljamõistmiseks ning digitaalse täitedokumentatsiooni üleandmiseks. Nende nõuete osas tuli menetlust jätkata. Määruskaebus
7.Hageja palus maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus rahuldas kostja taotluse ja lõpetas menetluse 6 210,09 euro suuruse tegemata tööde ja paigaldamata materjalide raames tekkinud kahju ning teisele töövõtjale paranduste tegemiseks tasutud 11 355,56 euro osas. Tühistatud osas palus hageja teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt saata asi vastavas ulatuses menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohtu määrus ei olnud jälgitav ja kohus ei selgitanud, miks ta ei nõustunud hageja väidete, selgituste ja põhjendustega. Praegusel juhul ei olnud jõustunud kohtulahendit samade poolte vahel samal alusel sama hagieseme üle, mis välistaks kohtusse pöördumise. Tsiviilasja nr 2-15-18014 esemeks olid töövõtulepingulisest suhtest tulenevad töövõtja kohustused. Samas ei analüüsitud tsiviilasja nr 2-13-10012 raames, kas kostja täitis tööd nõuetekohaselt ja kas kõik aktides nimetatud tööd olid teostatud. Viidatud tsiviilasja vaidlus keskendus sellele, kas töövõtuleping oli kehtivalt üles öeldud. Kusjuures hageja esitas tsiviilasjas nr 2-13-10012 tasaarvestuse avalduse ja nõude aluseks olevad dokumendid, kuid kohus tagastas need hagejale hilinenult esitamise tõttu. Selliste puuduste olemasolu, mis ei võimalda töövõtulepingut üles öelda, ei välista nõuete esitamist töövõtulepingujärgsete tööde osas, mida töövõtja ei teinud või tegi puudustega. Siinkohal tuli arvestada ka sellega, et maakohus tegi praeguses tsiviilasjas 12.04.2016 määruse, milles leidis, et hageja materiaalõigusest tuleneva nõude kohta ei ole jõustunud kohtulahendit. Kohus arvas ekslikult, et 12.04.2016 kohtumäärus ei olnud kohtule siduv. Kohus ei tohi tsiviilasja keskel sedavõrd paljasõnaliselt ja kergekäeliselt eelmist seisukohta muuta. Kui kohus on mingis küsimuses seisukoha väljendanud, tekitab see menetlusosalistes teatava selguse, kindluse ning loomulikult ootuse. Kohtu esialgse seisukoha muutmine peaks olema pigem erandlik ning võiks toimuda vaid kõrgendatud selgitamis- ja põhjendamiskohustuse täitmisega. Vastasel juhul on tegu üllatusliku lahendiga. Poolte jaoks on siduv üksnes kohtuotsuse resolutsioon, mitte põhjendused. Juhul kui kohus tuvastab midagi teises tsiviilasjas või teeb mingid õiguslikud järeldused, ei ole need hageja ja kostja jaoks kohustuslikud. Samuti ei ole need kohustuslikud kohtu jaoks, kes menetleb teise hagi esemega tsiviilasja. Hageja nõuded olid selged ja tõendatud. Eelnevat ilmestas asjaolu, et
maakohus rahuldas 20.02.2017 hagi suuremas osas. Oli mõistusevastane, et ühtede ja samade asjaolude juures jõuab kohus esmalt seisukohale, et töid ei ole teostatud, hiljem avaldab aga, et tööd on ikkagi reaalselt teostatud, kusjuures faktilises olukorras ei ole midagi muutunud. Vastus määruskaebusele
8.Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus oleks küll pidanud jätma terve hagi läbivaatamata, kuid vaidlustatud määrus oli siiski seaduslik ja põhjendatud. Menetluse edasine käik
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja teha tühistatud osas uus määrus. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas määruskaebusest nähtuvalt maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas kostja taotluse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks ning lõpetas menetluse 6 210,09 euro suuruse kahju hüvitamise nõude ja 11 355,56 euro suuruse parandamiskulude nõude osas. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles kohus jättis kostja taotluse rahuldamata ja ülejäänud nõuete osas menetluse lõpetamata, teatas kostjale hageja seisukoha esitamisest ning otsustas saata pooltele määruse ärakiri. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 2 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata mh juhul, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. See tähendab, et sätte kohaldamiseks peavad kahe asja võrdluses samad olema pooled (poolte menetluslik positsioon võib olla vahetunud), hagi alus ja hagi ese. Sama hagi aluse ja eseme all mõeldakse TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (vt nt Riigikohtu 28.11.2005 otsust asjas nr 3-2-1-122-05, p 15; 17.01.2011 määrust asjas nr 3-2-1-148-10, pd 10 ja 11). Olgu öeldud, et hagi ese ei ole nõue materiaalõiguslikus mõttes. Hagi ese on menetluslik nõue, millega hageja taotleb kindla sisuga otsuse tegemist, millegi väljamõistmist, tuvastamist vms. Materiaalõiguslik nõuete konkurents on menetluslikult käsitletav olukorrana, kus üks nõue on põhjendatud mitmel õiguslikul alusel. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et TsMS § 428 lg 1 p-s 2 nimetatud toimingu aluseks saab olla varasema otsuse resolutsioon, millest selgub piisava täpsusega, missugust asja on poolte vahel varem arutatud. Samas olukorras, kus varasem lahend asja lõplikku määratlemist ei võimalda, tuleb hagi ese ja alus tuvastada varasema lahendi sisu ning varem esitatud hagi põhjal, tutvudes vajaduse korral ka varasema tsiviilasja toimikuga. Praegusel juhul tegi maakohus 11.07.2012 asjas nr 2-13-10012 otsuse, millega tuvastas poolte vahel 10.08.2012 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 10.08/12 ülesütlemise avalduse tühisuse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja tasu ehituse töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest 75 392,05 eurot, viivise 4 780,48 eurot ja lisanduva viivise 0,1% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus jättis rahuldamata kostja hagi lisatööde tasustamiseks 26 775,82 euro ulatuses ja läbivaatamata 117 397,24 euro suuruse nõude hagi
osalise tagasivõtmise tõttu. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu otsus jõustus 28.09.2015, kui Riigikohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest. Seega, erinevalt määruskaebuses esitletust, ei olnud asjas nr 2-13-10012 esitatud hagi suunatud üksnes töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisele, vaid ka lepingu alusel tehtud tööde eest tasu väljamõistmisele. Seonduvalt asjas nr 2-13-10012 esitatud kostja tasunõuetega märkis maakohus muuhulgas, et aktides 4 ja 5 sätestatud tööde eest nõutavad summad olid sissenõutavad, sest kostja jättis alusetult tööd vastu võtmata. Hageja esitas kohtule nimetatud aktides tehtud tööde teostamise tõendamiseks koopiad ehitustööde päevikust, millest nähtus aktides 4 ja 5 kajastatud tööde (sh ridadel 13, 44, 45, 57, 59, 61 nimetatud tööde) teostamine. Kõik aktid olid allkirjastatud kostja ja omanikujärelevalve esindaja poolt, seega oli tööde reaalne teostamine tõendatud ja kostja pidi need tööd vastu võtma (otsuse põhjenduste p 8.3). Eelneva tõttu tuli tööde aktide nr 4 ja 5 alusel 51 598,31 euro suurune kostja tasunõue rahuldada. Kui hageja palus praeguse tsiviilasja raames eelnevas lõigus nimetatud aktides ridadel 13, 44, 45, 57, 59, 61 märgitud tööde tegemata jätmise tõttu kostjalt välja mõista 6 977,03 eurot, mis vastas kokkulepitud tööde teostamise maksumusele, palus hageja 6 210,09 euro ulatuses kostjalt välja mõista summa, mille kohus asjas nr 2-13-10012 hagejalt kostja kasuks välja mõistis, kui tuvastas, et kostja oli vaidlusalused tööd teostanud. Seega esitas kirjeldatud ulatuses hageja kostja vastu hagi, mille suhtes oli olemas jõustunud kohtuotsus. Vastupidine seisukoht viiks olukorrani, kus kohtuvaidluse pooltel puudub õiguskindlus, et nende vaheline vaidlus on jõustunud kohtuotsusega lõplikult lahendatud. Maakohus, tuvastades selle vaidlustatud määruses, kohaldas õigesti menetlusõiguse norme. Samas nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et sama nõue samal alusel ei ole hageja palve mõista kostjalt välja mõistlikud kulud, mis tekkisid hagejale seoses sellega, et asi ei vastanud lepingutingimustele, hageja nõudis õigustatult parandamist, kuid kostja keeldus sellest, mistõttu lasi hageja kolmandal isikul töö parandada. Töö vastuvõtmine ei muuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Muuhulgas saab tellija nõuda parandamiskulutuste hüvitamist. Seda nõuet oleks saanud tasaarvestuse vastuväite vormis menetleda ka koos põhihagiga, kuid seda ei tehtud tasaarvestuse avalduse hilinenult esitamise tõttu. Seega ei ole kohus kirjeldatud nõuet eelnevalt menetlenud ja selle osas otsust langetanud. Eelnevat järeldust ei väära asjaolu, et maakohus kommenteeris asja nr 2-13-10012 menetlemisel ka kõnealuse hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid, leides, et kostja ei pidanud vastavalt sõlmitud töövõtulepingu tingimustele lõpetama katust, ehitama räästakaste, ehitama lägahoidlat jne. Reeglina on pooltele siduv üksnes kohtulahendi resolutsioon (vt nt Riigikohtu 13.04.2016 otsust asjas nr 3-2-1-181-15, p 58). Reeglist teeb erandi TsMS § 457 lg 2, mille järgi seob otsus menetlusosalisi juhul, kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata (vt ka Riigikohtu 26.04.2017 määrust asjas nr 3-2-1-34-17, p 13). Samas praegusel juhul hageja tasaarvestuse vastuväidet asjas nr 2-13-10012 ei menetletud. Seega oli hageja nõue kirjeldatud osas lubatav ja alus selles osas menetluse lõpetamiseks puudus. Kirjeldatud nõude osas tuli kostja taotlus jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse esitaja teistele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige, et kui kohus on määruse näol teatud menetluslikud küsimused lahendanud, siis ei tohiks seda kergekäeliselt hiljem muuta. Samas on kohtul siiski õigus ja võimalus seda
teha. Menetlusosalise kindluse ja ootuste, mis baseeruvad menetluse käigus tehtud kohtu otsustustel, kõikuma löömist tuleb menetluses vältida, kuid menetluse juhtimise ja lõpplahendi tegemise ülim eesmärk on siiski õige ja õiglane lahendus. Sellest eesmärgist johtuvalt on kohtul õigus vajadusel ümber vaadata eelnevaid otsustusi. Kohtu kirjeldatud käitumine on seda vajalikum, et ringkonnakohus juhtis praeguses asjas 04.07.2017 tehtud otsuses tähelepanu sellele, et praegune tsiviilasi võib dubleerida jõustunud otsusega lahendatud vaidlust ja saatis asja tagasi esimese astme kohtule uueks lahendamiseks. Andes seejuures ülesandeks hinnata, missuguses osas nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, tuginedes sellele, et kostja töövõtjana lepingust tulenevaid töid ei teinud ja missuguses osas on küsimus samade poolte vahel juba jõustunud kohtuotsusega lahendatud (III kd lk 193-203). Veel märgib ringkonnakohus, et kui kõrgema astme kohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna ja saadab asja tagasi esimese astme kohtule uueks menetlemiseks, siis maakohtu otsust kui sellist enam ei eksisteeri. Sellisel juhul vaadatakse asi uuesti maakohtu poolt läbi ning asja läbivaatav kohus ja menetlusosalised ei saa tugineda tühistatud otsuses tuvastatud asjaoludele. Sellisel juhul ei saa rääkida ka nn mõistusevastasest olukorrast ja üllatuslikust tulemusest, kui kohus jõuab asja uuel lahendamisel tühistatud lahendiga võrreldes teistsugustele järeldustele. TsMS § 658 lg 2 kohaselt on apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse tühistamisel ja asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel. Ringkonnakohus jätab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel esimese astme kohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.