Võlaõigus › Töövõtulepingud

1(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 pidevalt kostja tähelepanu olemasolevatele puudustele juhtinud, seda nii ehituskoosolekutel kui ka hilisemates pretensioonides. Kostja ei lõpetanud õigustamatult lauda ehitustöid õigeaegselt, mistõttu oli hageja sunnitud hoidma loomi muudes ruumides ning maksma selle eest tasu. Hageja on loomade teises talus hoidmise eest tasunud arve summas 2256 eurot. Juhul kui kostja oleks lauda valmis ehitanud õigeaegselt, ei oleks tekkinud vajadust tasu eest loomi teises laudas hoida. Kostja jättis objektile paigaldamata osad materjalid ja tegemata lepingulised tööd. Paigaldamata materjalide ja tegemata tööde maksumus ilma käibemaksuta on alljärgnev: hüdrofoori maksumusega 545,19 eurot tõi hageja ise, septik maksumusega 1055,09 eurot jäi kostja poolt paigaldamata, ukseavade kinniladumine 35 m2 maksumusega 1214,64 eurot, ühe välisukse olmeruumi paigaldamine maksumusega 607,16 eurot, soojustatud seina ehitus 200 mm (paigaldatud on 50 mm) maksumusega 1721,01 eurot, puuduv soojak maksumusega 766,94 eurot ning olmeruumi välisseinte tasanduskrohv 1067 eurot. Paigaldamata materjalide ja tööde tegemata jätmise tõttu on hagejale tekkinud kahju kokku 6977,03 eurot. Hageja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 646 lg-le 5. Käesoleval juhul leppisid pooled kokku toimivas robotlüpsilaudas, mistõttu tuleb hüvitada kulud, mis on vajalikud toimiva robotlüpsilauda rajamiseks. Hageja oli sunnitud kostjapoolsete rikkumiste tõttu palkama uue töövõtja. Hageja sõlmis tööde lõpetamiseks töövõtulepingu OÜ-ga Eurotel Invest, kes andis hagejale tööd üle 05.03.2013.a allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kostja poolt tegemata tööde lõpetamise ja tehtud töödes puuduste kõrvaldamiseks pidi hageja uuele töövõtjale tasuma 39 786,01 eurot. Peale OÜ Eurotel Invest poolt tööde teostamist väljastati 07.03.2013.a lüpsilaudale kasutusluba. Hageja ja kostja vahel on 31.10.2012.a sõlmitud alltöövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja teostama alltöövõtu korras osad lepingus nimetatud tööd. Alltöövõtulepingust tulenevalt on hageja esitanud teostatud tööde eest kostjale arveid kogusummas 25 167,04 eurot, millest kostja on tasunud vaid 10 337,30 eurot. Hageja nõuab kostjalt alltöövõtulepingu järgi tasumisele kuuluvast tasust tasumata osa tasumist summas 14 829,74 eurot. Lepingu punkt 15.3 kohaselt, kui töövõtja õigusvastaselt rikub oma lepingust tulenevaid kohustusi kohustub töövõtja tasuma tellijale 0,1% teostamata tööde maksumusest päevas. Paigaldamata materjalide ja tegemata tööde maksumuselt palus hageja kostjalt viivise välja mõista alates 22.12.2012.a. Hagi seisuga on viivist kogunenud summas 7493,33 eurot. Hageja nõudis kostjalt viivist põhinõude ulatuses, s.o 6977,03 eurot. OÜ-le Eurotel Invest tehtud tööde eest tasutud arvelt palus hageja viivise välja mõista alates 09.03.2013.a, mida on käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga kogunenud 39 666,65 eurot. Alltöövõtulepingu punktist 7.2 tulenevalt, kui tellija viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise tasumist 0,15% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Alltöövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 22.12.2012.a. Niisiis on hagi esitamise seisuga viivist kogunenud 23 890,71 eurot. Hageja nõudis kostjalt viivist põhinõude ulatuses, s.o 14 829,74 eurot. Hageja palus kostjalt loomade hoiu eest teises laudas tasutud arvelt välja mõista viivise alates 23.03.2013.a seadusjärgses määras. Hagi esitamise seisuga on viivist kogunenud summas 490,10 eurot. Seega kokku nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist 61 963,52 eurot. Lisaks palus hageja mõista välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni võla tasumiseni. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et hageja esitas kostjale 21.01.2013.a ehitise töövõtulepingu ülesütlemise avalduse, millises on mh märkinud, et kostja ei ole hagejale üle andnud lepingu kohaselt dokumentatsiooni kasutusloa taotlemiseks. Töövõtulepingu punkti 7.1.16 kohaselt kohustus töövõtja tööde üleandmisel esitama tellijale nõutavas mahus täitedokumentatsiooni kahes eksemplaris paberkandjal ning digitaalsel kujul. 18.02.2013.a

3(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 andis kostja hageja lepingulisele esindajale üle lüpsilauda dokumentatsiooni paberkandjal. 25.03.2013.a edastas hageja kostjale nõudekirja, millises nõudis mh dokumentatsiooni üleandmist digitaliseeritud kujul. Digitaalse täitedokumentatsiooni üleandmata jätmisele on hageja kostja ja kohtu tähelepanu juhtinud ka tsiviilasja nr 2-13-10012 menetluses. Tsiviilasjas nr 2-13-10012 tehtud kohtuotsusega ei ole tuvastanud, et täitedokumentatsioon oleks lepingu kohaselt üle antud, st et digitaalne täitedokumentatsioon oleks üle antud. Hageja on kõik alltöövõtulepingus nimetatud tööd teostanud ning esitanud kostjale neli tööde üleandmisevastuvõtmise akti ja arvet, milles on hageja poolt teostatud tööd loetletud. 31.10.2012.a esitas hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1, mis on alus arve esitamisele summas 10 337,30 eurot. Akt nr 1 järgi esitatud arve on kostja tasunud. 20.11.2012.a esitas hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 ja koos sellega arve nr 303 summas 5251,40 eurot, mis on kostja poolt tasumata. 12.12.2012.a esitas hageja kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise akti nr 3 koos arvega nr 307 summas 6063 eurot, mille eest jättis kostja hagejale maksmata. 05.03.2013.a esitas hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 4 koos arvega nr 318 summas 8548,74 eurot, mis on tasumata. Hageja on alltöövõtulepinguga ettenähtud tööd nõuetekohaselt teostanud. Näiteks oli hageja alltöövõtulepingu järgi kohustatud teostama elektritööd. Pärnu Maakohus lähtus tsiviilasjas nr 2-13-10012 töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse suuruse määramisel mh vaheaktil 5 (hagiavalduse lisa 12) akteeritud summadest. Seejuures jättis maakohus täielikult tähelepanuta, et osad aktis akteerituna näidatud tööd on teostatud Lagendi OÜ poolt alltöövõtu korras. Näiteks on vaheakt 5 ridadel 66 ja 67 nimetatud tööd, mille OÜ Tafrix Lagendi OÜ-lt alltöövõtu korras tellis ning mille eest kostja hagejale tasu maksma kohustus, kuid ei ole seda seniajani teinud. Samas on Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-13-10012 nende tööde eest Tafrix OÜ-le tasu välja mõistetud. Niisiis on hagejalt mõistetud kostja kasuks välja tasu tööde eest, mille tegelikkuses teostas hageja. Selliselt on saavutatud kummaline olukord, kus hageja on tööd ise teostanud ja lisaks maksnud enda teostatud tööde eest kostjale veel ka tasu. Hageja täpsustas enda nõuet ja märkis, et kostja poolt on hagejale tasumata alltöövõtulepingu aktide 2, 3 ja 4 alusel esitatud arved nr 303, 307 ja 318 kokku summas 19 863,14 eurot ja viivis 34 683,86 eurot, mida hageja nõuab 19 863,14 euro ulatuses. Pärnu Maakohus ei tuvastanud 11.07.2014.a otsuses, et kostja töövõtulepingut rikkunud ei olnud. Maakohus ei pidanud töödes esinenud puuduseid sedavõrd oluliseks, millest nähtuks, et tellija oleks jäänud VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, st töödes esinesid maakohtu hinnangul üksnes pisipuudused, mille olemasolu ei õigustanud maakohtu seisukoha järgi töövõtulepingu ülesütlemist. 18.01.2013.a toimunud ehitustööde ülevaatusel tõdeti, et loomi lauta paigutada ei saa ning seega oli põhjuslik seos olemas kahju ja rikkumise vahel. Kostja seisukoha järgi on hageja nõue paigaldamata materjalide ja tegemata tööde eest summas 6 977,03 eurot alusetu. Hageja sellega ei nõustunud. Tsiviilasja nr 2-13-10012 menetluses on tuvastatud, et hageja peab kostjale maksma tasu vastavalt aktide 1-5 alusel esitatud arvetele. Vaheaktid 1-5 on vastavalt töövõtulepingu punktile 5.1 seotud üksnes rahalise arveldamisega. Töövõtulepingu punkt 6.4 kohaselt toimub tööde lõplik vastuvõtmine üksnes tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga, mille allkirjastamise eeltingimus on töövõtulepingu punkt 5.3 järgi töövõtja poolt esitatud täitedokumentatsioon, töövõtjalt tellijale üleandmisele kuuluv kogu muu dokumentatsioon ning kogu töö nõuetekohane valmidus. Lõplikku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vastavalt lepingu punktile 6 lepingupoolte vahel käesoleva ajani allkirjastatud ei ole. Kostja ei ole nimetatud akti seniajani hagejale isegi esitanud. Seetõttu lähtus Pärnu Maakohus hagejalt töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse summa määramisel vaheaktidega akteeritud summadest, jättes arvestamata asjaoluga, et osad aktidel nimetatud ja akteeritud tööd on kostja poolt tegemata ning objektile on jäänud paigaldamata osad aktidel akteerituna näidatud materjalid.

4(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 Vaheaktid 4 ja 5 ei ole hageja poolt aktsepteeritud. Lepingu punkti 5 kohaselt esitatud vaheaktid olid vaid ehituse finantseerimise tagamiseks koostatud. Vaheaktid ei näidanud tegelikku ehituse kulgu, ajalist seisu ega tööde valmimist või vastuvõtmist. Pärnu Maakohus on hagejalt ebaõigesti mõistnud välja tasud tööde eest ulatuses, milles kostja neid teostanud ei ole. Vaheakt 5 real 59 on nimetatud külma- ja soojavee süsteemi väljaehitamine. Komplekti maksumusena on märgitud 5336,62 eurot, mille sisse on arvestatud hüdrofoori maksumus, mille tõi objektile hageja. Vaheakti real 61 on nimetatud kanalisatsiooni ehitus koos septiku 3 m 3 ja äravoolutorustikuga summas 5055,09 eurot. Varem kehtinud seadusega oli olmeruumide kanalisatsiooni juures septik kohustuslik, mistõttu on hinnapakkumises arvestatud septiku maksumusega. Seaduse muudatusega lubati olmeruumide kanalisatsioon loomadega ühisesse lägahoidlasse juhtida, mistõttu jäi septik paigaldamata. Seega on hagejalt väljamõistetud tasu materjali eest, mida kostja objektile ei paigaldanud. Nõude suuruse määramisel on hageja arvestanud tavapärase septiku keskmise hinnaga 3 m3 septiku puhul, s.o 1055,09 eurot. Vaheakti real 13 on nimetatud lauda künnipoolse otsaseina usteavade kinniladumine, kogus 70 m2 summas 2429,28 eurot. Hilisemal mõõtmisel selgus, et ukseavasid oli vaja kinni laduda 35 m2, mistõttu on kostjal real 13 nimetatud töö eest õigus tasule pooles näidatud summas, s.o 1214,64 eurot. Vaheakti real 44 on nimetatud viie välisukse paigaldus kogusummas 3035,80 eurot. Ehitusobjektile on paigaldatud neli ust, mistõttu on hagejalt ebaõigesti väljamõistetud viie ukse maksumus (ühe ukse maksumus on 607,16 eurot). Vaheakti real 45 on nimetatud soojustatud seina ehitus 200 mm, kogus 52,8 m2 summas 1721,01 eurot, mida kostja ei teinud. Vaheakti real 23 on nimetatud soojaku rent summas 766,94 eurot, mida objektile ei toodud, Kostja töömehed kütsid ühte ruumi olmeblokis, mis täitis soojaku funktsiooni. Õige ei ole kostja 03.05.2013.a vastuses väljendatu, et kokkuleppel hüvitati majutuse kulud lepingus sisaldunud soojaku rendi kuludena. Kokkulepet töömeeste majutamise kohta hageja ja kostja vahel ei olnud, st soojaku all ei ole võimalik mõista majutamise pakkumist. Töövõtuleping ei hõlmanud kostja töömeeste majutust. Soojak on ehitusobjektil töömeestele pakutav puhke ja tööriistade hoidmise koht. Kuivõrd hageja pakkus sellise ruumi välja lauda olmeruumide osas, siis soojaku vajadust ei tekkinud ja selle eest tasu väljamõistmine on põhjendamatu. Vaheakti real 57 on nimetatud välisseinte tasanduskrohv maksumusega 1067 eurot. Kostja ei ole nimetatud tööd teostanud. Garantiikirjas on ehitusjärelevalve inspektor mh tuvastanud, et ehituse ülevaatusel avastatud puudused ja tehtavad tööd kasutusloa saamiseks on mh katuse ja räästakastide lõpetamine. Hageja ja kostja olid töövõtulepingus konkreetselt kokku leppinud, et kostja kui töövõtja peab tagama tööde vastavuse kasutusloa väljastamiseks vajalikele tingimustele, st sõlmitud töövõtulepinguga on hõlmatud kõik tööd, mis on vajalikud kasutusloa saamiseks. Arvestades, et katuse ja räästakastide lõpetamine on nimetatud kasutusloa väljastamise eeldusena, on tegemist töövõtulepinguga ettenähtud tööga. Prahi utiliseerimine oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust lähtuv töö, mida kostja ei teinud. OÜ Eurotel Invest akti ridadel 2, 3, 4 ja 5 näidatud tööd kuulusid hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingus nimetatud tööde hulka. 18.01.2013.a toimunud ehitustööde ülevaatusel on fikseeritud, et katus on jätkuvalt lõpetamata (vana eterniit maha võtmata, sirgeks ajamata ja uus eterniit paigaldamata). Katusega seotud tööde lõpetamine oli kasutusloa eeldus. Sõnnikukanali ümberehitamine laudaosas veepidavaks oli samuti kasutusloa saamise eeldus. Lauda ja söödahoidla vahelise seina pragude tihendamata jätmine ja lauda välisseinas tihendamata augud ja tõstandukse mittetöötamine olid samuti puudused, mis märgiti üles ehitustööde ülevaatusel ja mida ehitaja lubas teha hiljemalt 07.01.2013.a. OÜ Eurotel Invest akti ridadel 22, 23 ja 24 nimetatud tööd kuulusid hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepinguga ettenähtud tööde hulka. OÜ Eurotel Invest akti real 25 on nimetatud tehtud tööna olmeosa ja jooturite veevarustuse korrigeerimine, põranda lahtilõhkumine, hülsi paigaldamine, täiendav soojustamine. Kostja töövõtulepingujärgne ülesanne oli veetoru jooturini tuua. 19.12.2012.a toimunud ehitustööde ülevaatusel selgus, et veetoru soojustus oli puudulik, mistõttu tuli torude

5(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 ümbert betoon lahti raiuda ja veetoru korrektselt soojustada. Veetoru jäi kostja poolt korrektselt soojustamata, mistõttu tegi töö ümber ja kõrvaldas puuduse uus töövõtja. Kostja oli paigaldanud mootoriruumi ventilatsiooniresti valesse kohta, mistõttu oli vajalik resti ümbertõstmine ja ettenähtud kohta paigaldamine. OÜ Eurotel Invest akti real 26 nimetatud töö on kostja poolt puudustega tehtud töö ümbertegemise kulu. OÜ Eurotel Invest akti real 27 on nimetatud sõnnikupumpla pealt ja külgedelt soojustamine, sh luukide soojustamine. Kostja töövõtulepingujärgne ülesanne oli augu kaevamine ja ehituslik ettevalmistus sõnnikupumpla paigaldamiseks. Kostja teostas tellitud töö puudustega, st soojustus ei olnud piisav. Kostja puudust ei kõrvaldanud. Sõnniku kanal ja pumpla külmusid talvel. Seetõttu pidi hageja sõnnikupumpla täiendava soojustamise tellima uuelt töövõtjalt. OÜ Eurotel Invest akti real 28 on nimetatud lägahoidla drenaažiga seotud tööd. Hageja selgitab, et kostja tehtud töö tulemusel ei oleks drenaaž lägahoidla ümber toimima hakanud, st kostja teostatud drenaažitööd olid tehtud puudustega. Kostja puuduseid ei kõrvaldanud. Hageja ei nõua kostjalt kahju hüvitamist seadmete või nende tarnimisega seotud asjaolude eest, vaid kulutuste eest, mis tulenevad puudustega tehtud ehituslikest ettevalmistustöödest. Seadmete paigalduskohtade ettevalmistus kuulus töövõtulepinguga kokkulepitud tööde hulka. Pärnu Maakohus leidis 11.07.2014.a otsuses tsiviilasjas nr 2-13-10012, et betoonäärte lammutamine ei olnud lisatööna tellitud töö, mistõttu jättis kostja nõude betoonäärte lammutamise eest summas 1750 eurot rahuldamata. Kostja tasus 09.11.2012.a hagejale 10 337,30 eurot, mis sisaldas lauda põranda lammutamist 1-15 postivahedes. Hageja on põrandate lammutamise teostanud. Seega ei ole kostjal tasaarvestatavat nõuet. Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu objekt on lisaks alltöövõtulepingu punktides 2.1.1-2.1.4 nimetatud töödele p-de 2.1 ja 2.1.5 järgi ka muud ehitusobjektil tehtavad tööd (lisatööd), mida tellija tellib töövõtjalt ja mis määratletakse täpsemalt üleandmise-vastuvõtmise aktis. Seega on tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel nr 2 ja nr 3 nimetatud tööd alltöövõtulepingujärgsed tööd, mida kostja tellis seoses asjaoluga, et tal puudusid sellel ajal masinad ehitusobjektil ning kostja tellis laaduritöid, et täita põhilepingust tulenevaid kohustusi. Vaatamata sellele, et need tööd teostas kostja asemel hageja, on nende tööde eest kostjale tsiviilasjas nr 2-13-10012 tasu välja mõistetud. Vaatamata lepingupoolte kokkulepetele ja kokkuleppel teostatud töödele kostja üleandmise-vastuvõtmise akte ei allkirjastanud. Asja nr 2-13-10012 menetluses väitis kostja, et elektritööde teostamine oli hageja kohustus ja need tööd teostas hageja. Kostja on tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1 alusel esitatud arve tasumisega osaliselt tasunud teostatud elektritööde eest. Kostja teadis, et elektritööde teostamine oli hageja alltöövõtulepingujärgne ülesanne ja et hageja elektritööd ka teostas. Hagejal puudus nõutud kvalifikatsioon elektritööde teostamiseks, mistõttu tellis ta elektritööd nende teostamiseks kvalifitseeritud isikult Mihkel Jairus. Alltöövõtulepingu p-s 6.3.3 on lepingupooled elektritööde koos piksekaitse ja maandusega tasuks määranud 12 810,13 eurot, millele lisandub käibemaks. Alltöövõtulepinguga kokkulepitud summas on hagejal õigus kostjale teostatud elektritööde eest arveid esitada, sellises summas on hageja neid kostjale ka esitanud. Alltöövõtu korras tööde teostamine oli hõlmatud hageja kui tellija töövõtulepingujärgsete ootustega. Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-13-10012 hagejalt kostja kasuks vaheakt 5 rida 66 järgi 12 810,13 eurot välja mõistnud. Kostja käsitlus, et laudas on teostatud vaid elektritööd viiks selleni, et kostja kohustub hagejale kohtuotsusega enam väljamõistetud summa tagasi maksma, s.o kolm radiaatorit ja põrandakütte, mis kostja arusaamise järgi objektil puuduvad. Kostja pole tõendanud, et ta on hüdrofoori objektile toonud. Tsiviilasjas nr 2-13-10012 ei ole hageja paigaldamata materjalide ja teostamata tööde nõuet menetletud. Garantiikiri tõendab, et kasutusloa andmise eeldused ei olnud täidetud ja kostja teostatud töödes esines veel ülevaatuse toimumise ajal puuduseid. Kohus ei tuvastanud eelmises menetluses, millises mahus kostja katusetöid teostas, kas katusetööd olid lõpetatud või mitte ja sedagi, kas katusetöödes esines

6(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 puuduseid või mitte. Kostja pidi teostama kõik katuse tööd, mis on vajalikud kasutusloa saamiseks. Arvestades, et tellija ei soovinud uusi räästakaste, vaid olemasolevate taastamist ja sedagi, et räästakastitööd on seotud tuulekastilaua töödega, mis on hõlmatud katuse puitosa töödega, oli räästakastide lõpetamine töövõtulepinguga ettenähtud töö. Ebakvaliteetselt ehitatud sõnnikukanal oli üks neist puudustest, mis takistas lauta kasutusloa taotluses ettenähtud funktsioonis kasutada, mistõttu ei olnud kohalikul omavalitsusel hageja lüpsilaudale kasutusloa väljastamine võimalik. Kostja töövõtulepingu järgsed ülesanded olid mh veesüsteemide väljaehitamine, kanalisatsiooni ehitus, robotialuse kanali ehitus ja ehituslik ettevalmistus seadmete paigaldamiseks, sh veetoru jooturini toomine. Lägahoidla drenaaž oli paigaldatud laineliselt ja oli kaldus ning ulatus maa seest välja. Lõplikku tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti vastavalt lepingu puntkile 6 lepingupoolte vahel käesoleva ajani allkirjastatud ei ole. Kostja ei ole nimetatud akti seniajani hagejale esitanud. Kostja vastuväited

7(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 teavitanud ega andnud ka täiendavat tähtaega tööde teostamiseks. Seetõttu on esitatud nõue VÕS § 115 lg 2 kohaselt alusetu. Samuti on hageja VÕS § 644 lg 3 kohaselt kaotanud oma mistahes võimalikud nõuded, sest ta ei ole kostjat väidetavatest puudustest töös VÕS § 644 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul teavitanud ega ka puudust kirjeldanud. Lisaks on aktis näidatud selliste tööde tegemine, mille osas on Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-10012 tuvastanud, et need tööd ei kuulunud kostja kohustuste hulka. Nii on nõuab hageja katusetööde teostamist, kuigi töövõtulepingu nr 10.08/12 objekt oli üksnes katuse osaline vahetamine. Vastavalt töövõtulepingu nr 10.08/12 punktile 1.5.1 määrati töövõtu piirid kindlaks vastavalt hageja hinnapakkumisele ja lüpsilauda eskiisprojektile. Ehitusprojekti põhijooniselt ning hageja hinnapakkumisest nähtuvalt oli hagejal kohustus ehitustöid teostada üksnes osas kostjale kuuluvas lüpsilaudas, st ehitusprojekti joonisel näidatud telgede 1-15 vahelisel alal ning osaliselt lüpsilauda olmeruumides. Kostja lähtus oma hinnapakkumise koostamisel ehitusprojektist ja selles näidatud tööde mahust ning kostjal ei olnud töövõtulepingu alusel kohustust töid teostada väljaspool ehitusprojektis näidatud piire. Seepärast ei saa kostjalt nõuda katusetööde eest tasumist osas, milles need tööd ei olnud töövõtulepingu ese. Tsiviilasjas nr 213-10012 on tuvastamist leidnud ka asjaolu, et OÜ Eurotel Invest akti real nr 6 näidatud tuulekastilaua vahetus ja värvimine ei kuulunud töövõtulepingu eseme hulka. See asjaolu nähtub, kui võrrelda omavahel kostja poolt hagejale PRIA taotluse tarvis esitatud esialgset hinnapakkumist töövõtulepingu lisaks oleva hinnapakkumisega. Nimelt on PRIA-le esitatud pakkumise real 31 eraldi tööna nimetatud tuulekastilaua vahetus ja värvimine, kuid lepingu osaks saanud pakkumises sellist rida enam ei sisaldu. Selle põhjus on asjaolu, et hageja ei soovinud selle töö tegemist. Pooltevahelise töövõtulepingu punktidest 8.1.14 ning 15.5 nähtub ja Pärnu Maakohus on ka tsiviilasjas nr 2-13-10012 tuvastanud, et seadmete tarnimine ei olnud kostja töövõtu osa ning kostja nendega seotud asjaolude eest ei vastuta. Seetõttu on põhjendamatu nõuda kostjalt seadmetega seotud (jooturid, kompressor jne) väidetavate puuduste kõrvaldamise maksumuse hüvitamist. Kuna põhinõue ei kuulu rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Lisaks ei ole pooled töövõtulepingus kokku leppinud, et kahju hüvitamise kohustuse olemasolul peaks kostja hagejale viivist tasuma seaduses sätestatud määrast kõrgemas viivisemääras. Täiendavalt märkis kostja, et hageja saab paberkujul dokumentatsiooni skaneerimise teel digitaliseerida (VÕS § 108 lg 2 p 2 ja 3). Kostja on hagejale alltöövõtulepingu alusel tasunud 10 337,30 eurot, milles sisaldub mh lauda põranda lammutamine postide 1-15 vahel summas 3619,96 eurot (koos käibemaksuga). Tunnistaja FT ütlustega tsiviilasjas 2-13-10012 on seega tõendatud, et tegelikult hageja põrandate lammutamise tööd ei teinud ja kostja ei oleks pidanud talle selle eest tasu maksma. Kui kohus peaks hageja nõuded mistahes osas rahuldama, avaldas kostja soovi nõude tasaarvestada enammakstud summaga 3619,96 eurot. Alltöövõtulepingus ei ole kokku lepitud kaeve- ja laaduritöid, killustiku ja sõelmete toomist, materjali transportimist, kanalisatsiooni trapi toomist ega laaduritööde teostamist. Alltöövõtulepingus viidatud elektritööd on sisuliselt hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus kokkulepitud töö, mis on kajastatud tööde üleandmise akti 5 real 66. Tööde sisu oli elektritööd koos piksekaitse ja maandusega, radiaatorid 3 tk ja põrandaküte dušinurka. Hageja poolt elektritööde teostamine ei ole tõendatud. Tsiviilasjas nr 2-13-10012 tuvastati, et kostja ei ole tööde teostamise tähtaega ületanud. Kuna hageja ei ole tänaseni kostjale tööde eest tasu maksnud, siis töövõtulepingu p 4.2 kohaselt ei ole siiani saabunud tööde teostamise tähtaeg. Puuduste parandamise nõudega seotud asjaolud on maakohus juba teises tsiviilasjas tuvastanud ja seega ei saa neid ümber hinnata. Hageja poolt märgitud tööd olid suuremas osas 18.01.2013.a seisuga tehtud. Sõnnikupumplat ei pidanud hageja paigaldama.

8(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 Esimese astme kohtu otsus

9(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 tema keegi elektritöid ning tal oli sõlmitud hagejaga tööde teostamiseks vastav leping. Kostja on üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 alusel esitatud arve tasumisega osaliselt tasunud teostatud elektritööde eest, vaidlemata arve tasumisele vastu ega püüdnud ka väita, et töid pole teostatud. Nii alltöövõtulepingus märgitud elektritööde kui ka vaheaktis real 66 nimetatud elektritööde maksumuseks on märgitud 12 810,13 eurot. Alltöövõtulepinguga kokkulepitud summas on hagejal õigus kostjale teostatud elektritööde eest arveid esitada ning seda on hageja ka teinud. Maakohus nõustus hagejaga, et ainuüksi see, et alltöövõtulepingus radiaatoreid ja põrandakütet eraldi ei nimetatud, ei tähenda, et need tööd ei kuulunud elektritööde juurde või oleksid jäänud teostamata ning seda ei ole ka kostja väitnud. Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu objekt on lisaks lepingu p-des 2.1.1-2.1.4 nimetatud töödele lepingu p 2.1.5 järgi ka muud ehitusobjektil tehtavad tööd (lisatööd), mida tellija tellib töövõtjalt ja mis määratletakse täpsemalt üleandmise-vastuvõtmise aktis. Tunnistaja TK ütluste kohaselt puudusid objektil töövõtja masinad ning kaeve- ja laadimistöid tegi ta UJ korraldusel vastavalt hageja ja tunnistaja vahel sõlmitud töölepingule. Ka tunnistaja FT on kinnitanud, et mingeid töid tegi omanik ise, kuna omanikul oli tehnika, tehti kaeve- ja laadimistöid, samuti elektritöid. Alltöövõtulepingu p-st 8.2 tuleneb, et tööde üleandmise vormistamiseks esitab töövõtja tellijale akti tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta koos tööde kirjeldusega, milles on märgitud ka tööde maksumus, mida hageja ka tegi. Tellija on kohustatud akti ning tööd üle vaatama ning akti allkirjastama või esitama oma vastuväited 3 tööpäeva jooksul. Ka VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine on kokku lepitud või kui see on töö omadusest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta valmis tööd alusetult vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Puuduvad tõendid, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele ja nende alusel koostatud arvetel nimetatud töödele oleks kostja vastuväiteid esitanud, mis annab aluse lugeda aktid akteerituks ning vastuvõetuks ning kostjal on tekkinud alltöövõtulepingust tulenev tasu maksmise kohustus summas 19 863,14 eurot. Kostja esitas tasaarvestusavalduse, millele hageja vaidles kohtu arvetes põhjendatult vastu, kuna 18.06.2014.a kohtuistungi protokollist nähtub, et küsiti lauda põranda betoonäärte lammutamise kohta ning tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, et hageja põrandate lammutamise tööd ei teinud. Ka Pärnu Maakohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 213-10012 asunud seisukohale, et betoonäärte lammutamine ei olnud lisatööna tellitud töö, jättes kostja nõude betoonäärte lammutamise eest summas 1750 eurot rahuldamata. Arve tasumisel 09.11.2012.a ei ole kostja ka tööde teostamist ega arve tasumist vaidlustanud. Tsiviilasja nr 2-13-10012 menetluses on küll tuvastatud, et hageja peab kostjale maksma tasu vastavalt aktide 1-5 alusel esitatud arvetele, kuid kohus nõustus hagejaga selles, et vastavalt lepingu p-le 5.1 on vaheaktid seotud üksnes rahalise arveldamisega tagamaks ehituse finantseerimise kulgu. Lepingu p 6.4 kohaselt toimub tööde lõplik vastuvõtmine üksnes tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga, mille allkirjastamise eeltingimus tuleneb lepingu p-st 5.3. Puuduvad tõendid, et kostja oleks lõplikku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti hagejale esitanud ning seda pole allkirjastatud. Vaheaktid 4 ja 5 ei olnud tsiviilasja nr 2-13-10012 lahendamise ajaks hageja poolt aktsepteeritud ega näidanud tegelikku ehituse kulgu, ajalist seisu ega tööde valmimist või vastuvõtmist. Lepingu p 8.2.3 viimase lause järgi ei kaota tellija puudustega tööde akteerimisel või vastuvõtmisel õigust puudustele hilisemalt tugineda ning rakendada töövõtja suhtes õiguskaitsevahendeid. Hageja on esitanud põhjendused, miks ta nõuab vaheaktide ridadel 13, 44, 45 nimetatud tööde eest 3542,81 eurot. Kostja on vaheaktis (tööd ridadel 59, 61, 13, 44, 45, 23 ja 57) hageja poolt nimetatud paigaldamata materjalide ja teostamata tööd vaidlustanud põhjusel, et nõutud summad on juba tsiviilasjas nr 2-13-10012 jõustunud kohtulahendiga lahendatud. Samas ei ole kostja nõutud materjalide olemasolu ega puudumist ja hagiavalduse esitamise ajaks teostatud töid hageja poolt märgitud ulatuses sisuliselt vaidlustanud, mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks ka paikvaatluse läbiviimist.

10(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 Eeltoodust lähtudes rahuldas kohus hageja kahju hüvitamise nõude paigaldamata materjalide ja tegemata tööde maksumuse osas summas 6977,03 eurot. Seoses Eurotel Invest OÜ teostatud töödega märkis kohus, et kuigi kostja leiab, et hageja on rikkunud VÕS § 115 lg-st 2 tulenevat kohustust nõuda kostjalt lepingu täitmist, nähtub 18.01.2013.a ja 11.02.2013.a toimunud ülevaatusest, et osad lepingujärgsed tööd olid tegemata või puudustega ning hageja andis kostjale tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. 18.01.2013.a ülevaatuse aktis on märgitud, et juhul, kui töövõtja keeldub lepingujärgseid töid teostamast, on võimalik need tellida mõnelt teiselt töövõtjalt. Seega leidis kohus, et hageja on nõudnud lepingu täitmist, mis on kahju hüvitamise nõude eeldus. Pärnu Maakohtu 11.07.2014.a otsuse kohaselt tuvastas kohus, et 11.02.2013.a garantiikirjas kajastuvad tööd (lõpetamata katus, räästakastide ehitus, olmeruumi viimistlus, lägahoidla ehitus), mida kostja töövõtjana ei pidanud tegema ja sõnnikukanali ümberehituse võis omanikujärelevalvet teostava isiku hinnangul teha kevadel. Tegemist oli kohtu arvates kohtu järeldusega, mis ei võimalda kohtul uuesti hinnata, millised olid töövõtulepingujärgsed tööd ja millised mitte. Seega leidis kohus, et kostjalt ei saa kahjuhüvitist nõuda hageja ja Eurotel Invest OÜ tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud ridadel nr 2-7, 28 nimetatud tööde eest summas 11 355,56 eurot. Kohtule jäi arusaamatuks, miks ei ole 11.02.2013 garantiikirjal puutumust pooltevahelise lepinguga, kui sellel on fikseeritud ehituse ülevaatusel avastatud puudused ja seda tõendit on kohus ka eelmises menetluses arvestanud. Eurotel Invest OÜ aktis nimetatud prahi utiliseerimine oli lepingust lähtuv töö (vaheakt 5 rida 22). Ka lepingu p-st 7.1.29 tuleneb kostja kohustus hoida tööde teostamise ajal korras tööpaik ja selle vahetu ümbrus, hoida sõidu- ja kõnniteed vabad ehitusmaterjalidest, jääkmaterjalidest. Kõigil ehitusööde ülevaatustel on fikseeritud, et ehituspraht on objekti ümbrusest koristamata ning antud täiendavaid tähtaegu selle koristamiseks. Seda, et objekti lõppkoristus oli tegemata, on kinnitanud ka tunnistaja FT. Viimatinimetatud aktil ridadel 18 ja 19 märgitud tööd (sõnnikukanali puudused) on 18.01.2013.a ülevaatuse protokollis fikseeritud jätkuvalt puudustega, samuti on puudus märgitud garantiikirjas. 18.01.2013.a ehitustööde ülevaatuse protokollis on märgitud ka lauda siseseinte halvakvaliteediline teostus ja ventilatsiooniresti lepingule mittevastavus (akti read 22-24, 26). Eurotel Invest OÜ akti ridadel 22-24 nimetatud tööd kuulusid lepinguga ettenähtud tööde hulka (vaheakt read 17-19). Seega jäi kohtule selgusetuks, millel põhineb kostja väide, et need tööd on teostatud. OÜ Eurotel Invest akti real 25 nimetatud tööde osas nähtub 19.12.2012.a toimunud ülevaatusel, et veetoru soojustus on puudulik ning 18.01.2013.a ülevaatusel ei tuvastatud vastupidiselt kostja väidetule, et tööd oleks nõuetekohaselt tehtud. Sarnane on olukord Eurotel Invest OÜ aktil ridadel 20-21 märgitud töödega. Kuigi 18.01.2013.a ülevaatuse akti kohaselt on tööd suuremas osas tehtud, ei tähenda see, et tööd oleksid tehtud nõuetekohaselt. Kuigi kostja on leidnud, et Eurotel Invest OÜ akti real 27 nimetatud töö ei kuulunud lepingujärgsete tööde hulka, on kostja selgitanud, et kostja ülesanne oli augu kaevamine ja ehituslik ettevalmistus sõnnikupumpla paigaldamiseks. Kostja teostas töö puudusega, st soojustus ei olnud piisav. Kostjale anti kõnealuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg juba 19.12.2012.a toimunud ehitustööde ülevaatusel, kus kostja antud tööd tegemata tööna ei vaidlustanud, kuid veel 18.01.2013.a ülevaatuse ajaks fikseeriti vastava puuduse olemasolu. Hageja esitas tõendina fotosid oma seisukohtade tõendamiseks ja kuigi piltide andmete juures real date taken on jälgitav, millal fotod on tehtud, nõustus kohus kostjaga, et raske on tuvastada pildistatud objekti ning konkreetselt seda, mida hageja objektilt näidata soovib. Eeltoodust lähtudes jättis kohus hageja poolt esitatud fotod tähelepanuta. Kohus pidas põhjendatuks kahjuhüvitise nõuet, mis hageja kandis tööde eest OÜ-le Eurotel Invest, osaliselt, summas 28 430,45 eurot. VÕS § 641 lg-st 1 tuleneb, et töö peab vastama lepingutingimustele. Kostja teostatud töö puhul oli tegemist töövõtulepingule mittevastava

11(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 tööga lepingu p-de 2.2, ja 6.6 tähenduses, kuna kostja ei teostanud kõiki töid kokkulepitud mahus ja kvaliteediga. Kohus viitas VÕS § 646 lg-le 5, lepingu p-le 8.2.2 ja Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-2-1-126-13 ja 3-2-1-145-14. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus nõustus kostjaga, et viivisenõue lepingu p 15.3 alusel on alusetu. Kostja ei ole viivise vähendamise taotlust sisuliselt põhistanud. Ainuüksi asjaolu, et kostjal on saamata tasu, ei ole kohtu arvates piisav käesolevas vaidluses viivise vähendamiseks. Hageja apellatsioonkaebus

12(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 mõistmata. Hageja ei nõustunud maakohtu seisukohaga lägahoidla drenaaži tööde mittekuuluvusest töövõtu hulka. Maakohus jättis hageja selgitused ja tõendid tähelepanuta ning OÜ Eurotel Invest töö eest 4200 eurot ebaõigesti välja mõistmata. Lägahoidla on hoidla, mitte drenaaž. Hageja ei nõua kahju hüvitamist seoses seadmete või nende tarnimisega seotud asjaolude eest, vaid kulutuste eest, mis tulenevad puudustega tehtud ehituslikest ettevalmistustöödest. Seadmete paigalduskohtade ettevalmistus kuulus töövõtulepinguga kokkulepitud tööde hulka. Poolte vahel ei ole vaidlust, et eelnimetatud töö on töövõtulepinguga kokkulepitud. Kostja tehtud töö tulemusel ei oleks drenaaž lägahoidla ümber toimima hakanud, st kostja teostatud drenaažitööd olid tehtud puudustega. Lägahoidla drenaaži puudulikule paigaldusele juhiti kostja tähelepanu juba 19.12.2012.a toimunud ehitustööde ülevaatusel, kus anti puuduste kõrvaldamiseks täiendav tähtaeg kuni 07.01.2013.a. Kostja jättis töövõtulepinguga ettenähtud töö nõuetekohaselt teostamata ka täiendavalt antud korduvateks tähtaegadeks. 17.01.2013.a tehtud pildilt drenaažitorust on näha, et drenaažitoru on kaldus ja ulatub maa seest välja. Selliselt ei oleks drenaaž lägahoidla ümber saanud toimida. Arvestades, et maakohus jättis ebaõigesti 11 355,56 eurot välja mõistmata, jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata ka asjakohase viivisenõude. Maakohus on üllatuslikult märkinud, et hageja esitatud fotodelt on raske tuvastada pildistatud objekti ning konkreetselt seda, mida hageja objektilt näidata soovib, mille tõttu jättis maakohus esitatud fotod tähelepanuta. Sellega on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Hageja arvas, et maakohtu jaoks on fotomaterjal ja asjakohased selgitused mõistetavad, kuna kohus jättis ka paikvaatluse korraldamata. 25.01.2017.a toimunud kohtuistungil ei palunud maakohus fotodega seonduvaid täiendavaid selgitusi. Kui maakohus leidis, et fotodelt objekti ei ole võimalik tuvastada, oleks kohus pidanud sellele tähelepanu juhtima varem kui otsuses. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata viivisenõude summas 35 407,48 eurot. Hageja viitas töövõtulepingu p-le 15.3. Töövõtulepingu punkt 15.3 nimetab sõnaselgelt lepinguliste kohustuste rikkumise, puuduste kõrvaldamise, teostamata tööd ja ka viivise arvestamise matemaatilise korra, so 0,1% teostamata tööde maksumusest päevas. Maakohus jättis ebaõigesti riigilõivu võrdses ulatuses poolte kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja põhinõue moodustas 68 882,18 eurot, millest maakohus mõistis hageja kasuks välja 55 270,62 eurot. See tähendab, et maakohus rahuldas suurema osa põhinõudest, mille tõttu oleks põhinõude rahuldamise ulatusest ka menetluskulude jaotusel lähtuma pidanud. Kohus rahuldas rahalise põhinõude ca 80% ulatuses. Kohus rahuldas digitaalse täitedokumentatsiooni üleandmise nõude. Võttes aluseks hagi rahuldamise ulatuse, oleks maakohus pidanud jätma riigilõivu täies ulatuses kostja kanda ja muud hageja maakohtu menetluses kantud menetluskuludest vähemalt 80-90% ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel peaks protsent veelgi suurenema. Kostja seisukoht

13(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 Hageja tegevus pärast 21.01.2013.a kinnitab, et hageja ei soovinud kostja poolt mistahes tööde tegemist, kuna hageja ei ole pärast 21.01.2013.a palunud kostjal väidetavalt tegemata töid lõpetada ega puudusi kõrvaldada. Hageja on oma tegevusega näidanud, et ta ei pea pooltevahelist võlasuhet kehtivaks. Pooled ei ole sisuliselt vaielnud selle üle, et faktiliselt pooltevaheline võlasuhe pärast 21.01.2013.a edasi ei kehtinud. Kostja viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-79-16. Tellija ei saa lepingu ülesütlemisel nõuda kahju hüvitamist. Viitest VÕS §-le 655 järeldub, et hageja soov oli leping üles öelda igal juhul, olenemata kas kostja on lepingut rikkunud või mitte. Seega ei olnud kostjal kohustust pärast 21.01.2013.a töid lõpetada ega vaegtöid teha. Maakohtu otsus on vastuoluline küsimuses, kas kostja on lepingut rikkunud. Kohus on nõustunud kostja käsitlusega ning leidnud, et kostja ei ole lepingut rikkunud, kuna tasu maksmata jätmise tõttu lepinguliste tööde teostamise tähtaeg pikenes vastavalt lepingu punktides 4.2 ja 5.2 kokkulepitule. Samal ajal on kohus otsuse põhjendava osa punktides 6 – 8 leidnud, et kostja on siiski lepingut rikkunud. Kohtu argumentatsioonist võib aru saada, et kohtu arvates seisnes rikkumine selles, et tööd olid lepingus kokkulepitud tähtajaks lõpetamata ja/või puudused kõrvaldamata. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-13-10012, et hagejal ei olnud alust öelda töövõtulepingut nr 10.08/12 erakorraliselt üles, kuna lepingus kokkulepitud tööde teostamise tähtaega ei olnud rikutud. Kui eeldada, et töövõtulepingust tulenev võlasuhe ei lõppenud 21.01.2013.a, ei olnud tööde teostamise tähtaeg saabunud isegi siis, kui hageja 07.03.2013.a ehitistele kasutusloa sai ega siis, kui hageja 25.03.2013.a nõudis kostjalt kolmanda isiku poolt teostatud tööde eest tasumist. Seega pole kohus hinnanud ülesütlemisega ega kohustuse rikkumisega seonduvat. Kohus pole täitnud ka selgituskohustust, teatades, et kostja teatud väited ei vääri kaalumist ja üllatas kostjat. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust. Kui kohus tuvastab töövõtulepingust tuleneva võlasuhte lõppemise 21.01.2013.a seoses ülesütlemisega, ei saa hageja täitedokumentatsiooni nõuda, kuna kostja ei pea töövõtulepingut täitma. Kohus ei hinnanud seda. Hageja pidi digitaalse täitedokumentatsiooni puudumisest teadlik olema juba vähemalt 21.01.2013.a, kuid nõude dokumentatsiooni esitamiseks esitas hageja alles 25.03.2013.a. Enam kui 2 kuud nõude esitamiseks ei ole mõistlik aeg. Maakohus ei ole kohtulahendis põhistanud milline on mõistlik aeg ja miks tuleb 2 kuud lugeda mõistlikuks ajaks. Kostja kordas vastuväidet seoses VÕS § 108 lg 2 p-dega 2 ja 3. Tunnistaja FT kinnitas 25.01.2017.a istungil, et täitedokumentatsioon on hagejale üle antud, mida maakohus ei hinnanud. Hageja nõue paigaldamata materjalide ja tegemata tööde osas summas 6997,03 eurot on alusetu seetõttu, et pooled ei ole kokku leppinud töövõtulepingu muutmises. Hageja lähtub hagis valest eeldusest, et kui mingi töö jääb tegemata või midagi jääb paigaldamata, väheneb töövõtja tasu. Maakohus ei ole otsuses viidanud ühelegi õigusnormile, mille alusel ta hageja seesuguse nõude rahuldas. Töövõtjal on õigus saada kokkulepitud tasu. Tellija ei saa ühepoolselt seda tasu muuta, isegi kui tellija toob ise osa materjalist või teeb ise osa tööst või kui mõni eelarves nimetatud töö osutub mittevajalikuks. Tasust võib maha arvata selle, mis töövõtja kokku hoidis, kuid mitte seda, mida tellija kulutas. Seega antud juhul ei oma tähtsust, kas kostja tõi objektile soojaku või mitte või kas mingi seadme või materjalid ostis hageja. Seetõttu on nn paigaldamata materjalide ja tegemata tööde nõue summas 6997,03 eurot alusetu. Kohus ei arvestanud kostja vastuväiteid ega põhjendanud, kuidas saab tekkida hagejale kahju sellest, kas soojak oli objektil või mitte. Kohus ei põhjendanud, kuidas õiguslikult juba jõustunud lahendiga lahendatud vaidlust saab uuesti lahendada ja ümber hinnata teises menetluses. Samuti ei põhjenda maakohus, miks sellisel juhul on tasutud summa käsitletav hageja kahjuna. Kohus on teinud tõenditest ebaõiged järeldused. Ei ole tõendatud, et hageja ostetud hüdrofoor just sellele objektile paigaldati, või et pooled oleksid kokku leppinud selle võrra kostja tasu vähendamises. Prahi utiliseerimise puhul ei ole tõendatud, et utiliseeriti just kostja tegevusega seotud jäätmeid. Olukorras, kus Eurotel Invest teostas ise objektil töid, ei ole põhjendatud nõuda jäätmete

14(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 utiliseerimise kulu kostjalt, kuna ilmselt tekkisid jäätmed kolmanda isiku tegevuse tulemusel. Tunnistaja FT ütlusest, et lõppkoristus oli tegemata, ei järeldu, et Eurotel Invest OÜ poolse utiliseerimisteenuse sisu oli kostjast maha jäänud jäätmete käitlemine. Seega oli hageja nõue vastavas osas tõendamata. Eurotel Invest OÜ tööde üleandmise akti ridadel 18, 19, 22 – 24 ja 26 viidatud töid ei olnud 18.01.2013.a aktis nimetatud, mistõttu ei olnud need tööd puudustega. Ent isegi kui ilmnesid täiendavad puudused, mida ei olnud 18.01.2013.a aktis nimetatud, ei saa hageja vastavatele puudustele tugineda, kuna ta ei ole kostjat puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud (VÕS § 644 lg 3). Maakohus jättis nimetatud vastuväite tähelepanuta – maakohus ei ole viidanud, millistel 18.01.2013.a akti ridadel on vastavad tööd kajastatud. Eurotel Invest OÜ tööde üleandmise akti ridadel 20 ja 21 nimetatud tööd olid kostja poolt 18.01.2013.a seisuga enamjaolt tehtud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta luges kogu töö vajalikuks. Eurotel Invest OÜ tööde üleandmise akti real 25 nimetatud tööde puhul on kaheldav, kas need kuulusid kostja töövõttu. Samas isegi kui need töövõttu kuulusid, ei ole hageja kostjat nende tööde aluseks olevatest puudustest teavitanud, mistõttu on ta VÕS § 644 lg 3 alusel nõude kaotanud, mida maakohus ei arvestanud ega analüüsinud. Sõnnikupumpla soojustamine ei ole töö, mida kostja pidi tegema. Sõnnikupumpla soojustust ei saa paigaldada enne, kui on paigaldatud pumpla. Kuna soojustus paigaldatakse pumpla ümber, on tegemist pumpla paigaldustööde osaks olevate töödega, mis tehakse paigaldamise käigus. Pumpla paigaldus ei kuulunud aga kostja töövõttu. Maakohus ei ole põhjendanud, mille alusel on ta tuvastanud, et pumpla soojustus oli töö, mida kostja pidi tegema. Kaeve ja laaduritööd 60 t summas 2520 eurot (ilma käibemaksuta), killustik 10-90 summas 2070 eurot (ilma käibemaksuta), killustik 15-25 summas 114 eurot (ilma käibemaksuta), sõelmed summas 72 eurot (ilma käibemaksuta), materjali transport summas 428,40 eurot (ilma käibemaksuta), kanalisatsiooni trapp summas 47 eurot (ilma käibemaksuta) ja laaduritööd 1,5 t summas 52,50 eurot (ilma käibemaksuta) ei olnud kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja need tööd tellis ega seda, et pooled leppisid nende eest kokku tasu. Kohus pole neid asjaolusid ka tuvastanud. Lisaks ei ole tõendatud nende tööde ja materjalide vastuvõtmist, mistõttu ei oleks tasu sissenõutav ka juhul, kui nende tööde ja materjalide tellimine oleks tõendatud (alltöövõtulepingu p 6.5). Hageja esitas kohtule üleandmise aktid, millel ei ole kummagi osapoole (sh ka mitte hageja) allkirja. Seega, sõltumata sellest, kas kostja on need kätte saanud või mitte, ei ole need poolte vahel allkirjastatud, kuna kumbki pool ei ole neid allkirjastanud. Lepingus nimetatud tööd moodustavad alljärgneva osa hageja nõudest: elektritööd kogusummas 8810,13 eurot (ilma käibemaksuta) ning valveseadmete ja internetiühenduse maksumus summas 3313,82 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei pea tasu maksma, kuna tööd ei ole üle antud (alltöövõtulepingu nr 1 p 6.5). Kostja ei ole tööde üleandmise akte nr 2, 3 ja 4 kunagi aktsepteerinud – selle üle vaidlus pooltel puudub. Kuna pooltevahelise alltöövõtulepingu punktist 8.1 tuleneb, et tööd loetakse üleantuks kahepoolse akti alusel, siis enne akti mõlemapoolset allkirjastamist ei ole tööd üle antud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on kohus lepingus kokkulepitust kõrvale kaldunud ja lugenud tööd aktsepteerituks ilma, et akt oleks kummagi poole poolt allkirjastatud. Maakohtu väide, kostja ei esitanud õigeaegselt vastuväidet vastavate aktide saamise kohta, on ebaõige. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, et ta oleks üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 2, 3 ja 4 kostjale esitanud. Kostja on vastuväite, et esitatud dokumendid ei tõenda tööde üleandmist, esitanud 02.05.2016.a menetlusdokumendis (p 10). Samu seisukohti on kostja täpsemalt esitanud ka 19.08.2016.a seisukohas (p-d 8 – 11).

Hageja seisukoht

15(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014

16(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 Igal tsiviilkohtumenetluse osalisel on õigus sellele, et sama vaidlus lahendatakse vaid üks kord ning juhul, kui vaidlus on juba lahendatud, ei saa sama vaidlust enam uuesti lahendada.

17(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 töövõtuleping võis lõppeda VÕS § 655 alusel. Ringkonnakohus märgib, et see, kas Pärnu Maakohus eelnevas menetluses tehtud otsuse põhjendustes käsitles lepingu võimalikku ülesütlemist VÕS § 655 alusel, ei muuda seda, kuidas tuleb mõista tsiviilasjas nr 2-13-10012 tehtud otsuse resolutsiooni p-i 2, st seda, kuidas maakohus lahendas tuvastushagi. Määrav ja õiguslikult siduv on poolte jaoks kohtuotsuse resolutsioon. Juhul, kui menetlusosaline ei olnud rahul kohtu põhjendustega või kui menetlusosaline leidis, et kohus tegi osade küsimuste käsitlemata jätmise tõttu ebaõige otsuse, tulnuks menetlusosalisel esitada otsuse peale kaebus. Kuid võimalikud küsitavused jõustunud kohtuotsuses, eriti kohtuotsuse põhjendustes, ei anna alust juba lahendatud küsimusi uues vaidluses uuesti tõstatada. Seega saab maakohus asja uue arutamise käigus lähtuda Pärnu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-13-10012 tehtud otsuse resolutsiooni p-s 2 tuvastatust, et 21.01.2013.a ülesütlemisavalduse tagajärjel pooltevaheline töövõtuleping ei lõppenud. Sellest hoolimata tuleb maakohtul anda kostjale võimalus avada oma neid väiteid, mis puudutavad seda, et kostja väitel pooled faktiliselt peale 21.01.2013.a ülesütlemisavalduse tegemist töövõtulepingut enam ei täitnud. Töövõtuleping võis lõppeda ka muul alusel, kui 21.01.2013.a ülesütlemisavalduse tõttu.

18(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 teostas kõik alltöövõtulepinguga kokku lepitud elektritööd. See, et mingid elektritööd teostati ja see, et nende elektritööde osas, mis teostati, väljastati elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus, ei tähenda veel, et teostati kõik alltöövõtulepingus kokku lepitud elektritööd ja et seda tehti lepingu kohaselt. Töövõtutasu, sh alltöövõtulepingust tulenev töövõtja tasu nõue muutub sissenõutavaks töö vastuvõtmisega. Juhul, kui tellija tööd vastu ei võtnud, tuleb tellijal tasunõude maksma panemiseks tõendada, et tööd olid valmis (et sooritus vastas lepingus kokku lepitule) ja et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast. Vastavaid asjaolusid tuleb maakohtul asja uue arutamise käigus hinnata.

19(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014 eelneva tsiviilasja raames, tulnuks hagejal septiku puudumisele tugineda eelneva tsiviilasja raames või esitada kaebus kohtuotsusele eelnevas tsiviilasjas. Juhul, kui hageja seda ei teinud, ei saa käesolevas tsiviilasjas rahuldada nõuet põhjusel, et eelnevas tsiviilasjas rahuldati nõue paigaldamata septiku eest tasu väljamõistmisel valesti.

20(21)

Tsiviilasi nr 2-15-18014

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)

21(21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.