Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-15-18014 täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja menetluse käik

2-15-18014 lägapumpla vett täis. Viidatud aktis tunnistab ka kostja puuduste olemasolu, märkides vastusena puudustele korduvalt „osaliselt teostatud". Hageja rõhutab, et tööde „osaline teostamine" ei ole Lepingu eesmärk, tööd tuli nõuetekohaselt teostada ja täies mahus lõpetada Lepingus kokkulepitud tähtajaks. Väärib märkimist, et vaegtöid on kostja tunnistanud ka 09.01.2013 e-kirjas. 07.01.2013 toimunud ülevaatusel määrati tööde teostamise uueks tähtajaks 18.01.2013. 18.01.2013 toimunud ülevaatusel fikseeriti, et kostja ei ole juba mitmendat korda määratud täiendavaks tähtajaks suutnudtöid teostada. Nenditi, et sõnnikuhoidla ei ole endiselt lõplikult valmis ja probleeme tekitab ikka veel torusse imbuv põhjavesi. Veelgi enam, Lepingu p-s 7.1.31 on pooled sätestanud, et töövõtja peab mh tagama tööde vastavuse kasutusloa väljastamiseks. Ehitise kasutusluba on ehitusseadustiku järgi oma sisult kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. 11.02.2013 korraldas ehitusjärelevalve inspektor V.F ehitise ülevaatuse, millega tuvastas, et seisuga 11.02.2013 olid ehitusel veel nii olulised puudused, et kasutusloa andmise eeldused ei olnud täidetud. Garantiikirjas on ehitusjärelevalve inspektor tuvastanud ja loetlenud kokku 6 puudust, mis tuleb enne kasutusloa saamist kõrvaldada. Eeltoodust nähtub, et hageja on pikka aega olnud vastutulelik ja lootnud, et kostja kõrvaldab puudused ning lõpetab tööd. Hageja on kostjale andnud kolm korda täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks, sellest hoolimata ei suutnud kostja töid nõuetekohaselt lõpetada. Puuduste olemasolu ka peale tööde teostamise lõpptähtaja saabumist tõendavad ülevaatuste protokollid ja ehitusjärelevalve inspektori koostatud garantiikiri. Tööd ei ole teostatud nõuetekohaselt ja õigeaegselt, mistõttu on kostja rikkunud Lepingu p-te 2.2 ja 7.1.1. Lepingu p 6.6 tulenevalt loetakse teostatud töö lepingule mittevastavaks, kui see ei ole teostatud kokkulepitud mahus, kvaliteediga ja tähtajaks. Käesoleval juhul on seega tegemist Lepingule mittevastava tööga. Hageja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-126-13 (p 13) ja 3-2-1-145-14 (p 27), st et tellija võib juhul, kui ta on järginud VÕS § 115 lg 2 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi. Hageja on kostjat korduvalt ehitisel esinevatest puudustest teavitanud, samuti andnud kostjale mitmeid kordi täiendavaid tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks, sellele vaatamata jättis kostja puudused kõrvaldamata. Seega on käesoleval juhul täidetud ka VÕS § 115 lg 2 sätestatud eeldus, mis seisneb töövõtjale täiendava tähtaja andmises. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seoses tööde lõpetamise viibimisega on hageja pidanud kandma täiendavaid kulutusi, mistõttu on hagejale tekkinud ulatuslik kahju. Olukorras, kus kostja oleks lüpsilauda Lepingus sätestatud nõudeid ja tähtaegu järgides hagejale üle andnud, ei oleks hageja pidanud kandma kulutusi, milliseid seletab alljärgnevalt. Kostja ei lõpetanud õigustamatult lauda ehitustöid õigeaegselt, mistõttu oli hageja sunnitud hoidma loomi muudes ruumides ning maksma selle eest tasu. Hageja on loomade teises talus hoidmise eest tasunud arve summas 2 256 eurot. Tegemist on hagejale tekkinud kahjuga, mis on põhjuslikus seoses kostja poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmisega. Juhul, kui kostja oleks lauda valmis ehitanud õigeaegselt, ei oleks tekkinud vajadust tasu eest loomi teises laudas hoida. Kostja jättis objektile paigaldamata osad materjalid ja tegemata lepingulised tööd. Nimelt ei olnud objektil soojakut – 766,94 eurot ning selles summas on hagejale tekkinud kahju. VÕS § 646 lg 5 tuleneb, et kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Ka Lepingu p 15.6 sätestab, et poolel on õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt kahjude hüvitamist. Riigikohus on 02.03.2015 kohtuotsuses tsiviilasjas

2-15-18014 nr 3-2-1-145-14 p 28 sedastanud, et kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine VÕS § 646 lg 5 järgi eeldab, et tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. Eelnevalt on kirjeldatud, et hageja on kostjat pidevalt objektil olevatest puudustest teavitanud, andnud kostjale täiendavaid tähtaegu tööde lõpetamiseks ning palunud puudused kõrvaldada. Arvestades, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud, on kahju hüvitamise lähtekohaks mh lepinguga kokkulepitud tulemus. Käesoleval juhul leppisid pooled kokku toimivas robotlüpsilaudas, mistõttu tuleb hüvitada kulud, mis on vajalikud toimiva robotlüpsilauda rajamiseks. Kostja jättis enda Lepingust tulenevad kohustused täitmata, st ei lõpetanud kõiki töövõtulepingus ettenähtud töid ja jättis kasutusloa saamise tingimused täitmata, mistõttu oli hageja sunnitud tööde lõpetamiseks palkama uue töövõtja. Hageja sõlmis tööde lõpetamiseks töövõtulepingu OÜ-ga Eurotel Invest, kes andis hagejale tööd üle 05.03.2013 allkirjastatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga. Kostja poolt tegemata tööde lõpetamise ja tehtud töödes puuduste kõrvaldamiseks pidi hageja uuele töövõtjale tasuma 39 786,01 eurot. Peale OÜ Eurotel Invest poolt tööde teostamist väljastati 07.03.2013 lüpsilaudale kasutusluba. Lagendi OÜ ja Haart Ehitus OÜ vahel on 31.10.2012 sõlmitud alltöövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja teostama alltöövõtu korras osad Lepingus nimetatud tööd. Alltöövõtulepingust tulenevalt on Lagendi OÜ poolt esitatud arvetest kostja tasunud vaid 10 337,30 eurot. VÕS § 635 lg 1 järgi on töövõtulepingu puhul tellija peamiseks kohustuseks tasu maksmine töövõtjale. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt alltöövõtulepingu järgi tasumisele kuuluvast tasust tasumata osa 19 863,14 euro tasumist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 2 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Lepingu p-st 7.1.16 tulenevalt kohustub töövõtja tööde üleandmisel tellijale esitama nõutavas mahus täitedokumentatsiooni kahes eksemplaris paberkandjal ning digitaalsel kujul kokkulepitud formaadis. Digitaalse täitedokumentatsiooni üleandmist ei ole käesoleva aiani toimunud, mistõttu nõuab hageja kostjalt ka Lepingu p-s 7.1.16 nimetatud kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 15.3 kohaselt, kui töövõtja õigusvastaselt rikub oma Lepingust tulenevaid kohustusi kohustub töövõtja tasuma tellijale 0,1% teostamata tööde maksumusest päevas. Paigaldamata materjalide ja tegemata tööde maksumuselt palub hageja kostjalt viivise välja mõista alates 22.12.2012. OÜ-le Eurotel Invest tehtud tööde eest tasutud arvelt palub hageja viivise välja mõista alates 09.03.2013. Lagendi OÜ ja Haart Ehitus OÜ vahel sõlmitud alltöövõtulepingu p-st 7.2 tulenevalt, kui tellija viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise tasumist 0,15% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Alltöövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 22.12.2012. 19.02.2018 kohtumäärusega rahuldas kohus osaliselt Haart Ehitus OÜ taotluse tsiviilasja osaliseks lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ja lõpetas menetluse kahju hüvitamise nõudes tegemata tööde ja paigaldamata materjalide osas summas 6210,09 eurot ja hageja poolt OÜ-le Eurotel Invest tööde eest makstud 11 355,56 euro osas. 30.05.2018 kohtumäärusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 09.02.2018 määruse osaliselt osas, milles kohus lõpetas menetluse OÜ-le Eurotel Invest tööde teostamise eest makstud 11 355,56 euro ulatuses. Pärast hagi täpsustusi jäi hageja nõudeks võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-te 1 ja 2, § 76 lg–te 1 ja

2-15-18014 3,§ 76 lg 3 ja § 635 alusel kahju hüvitamise nõue summas 42 808,95 eurot (soojaku rent 766,94 eurot, loomade hoidmise kulu 2256 eurot ja kostja poolt tegemata tööde lõpetamise ja tehtud töödes puuduste kõrvaldamise kulu 39 786,01 eurot) ning alltöövõtulepingu järgi kostja poolt tasumata tööde maksumuse nõue 19 863,14 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel alljärgnevalt: soojakuga seonduvalt nõudelt 1596,77 eurot, OÜ-le Eurotel Invest tehtud tööde eest tasutud arvetelt 79 770,95 eurot, alltöövõtulepingust tulenevalt nõudelt 62 032,59 eurot, loomade hoiu eest teises laudas tasutud arvelt 992,66 eurot. Ka nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel kuni põhinõude kohase täitmiseni (5.kd tl 41-46). Samuti taotleb hageja kostja kohustamist anda hagejale üle digitaalne täitedokumentatsioon. Kostja vastuväited

2-15-18014 oleks pidanud teostama kostja. Alltöövõtulepingu täitmise nõude osas leiab kostja, et nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et hageja on teostanud kooskõlas alltöövõtulepingu p-dega 2.1.1; 2.1.2; 6.3.1 ja 6.3.2 alltöövõtulepingus sätestatud tööd ja kostja on nende tööde eest tasunud, lisaks tasunud 4000 eurot elektritööde eest. Ülejäänud alltöövõtulepingust tulenevad tasunõuded põhinevad aktidel, mida ei ole kostjale edastatud ning mida kostja ei ole allkirjastanud. Hageja ei ole nõutud tööde tegemist tõendanud ning kostja ei ole neid töid vastu võtnud, mistõttu ei ole alltöövõtulepingujärgne tasu nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud, et aktides 2-4 kajastatud tööd olid alltöövõtulepingus kokkulepitud tööd, tööd olid valmis, teostatud kohaselt ning lisatööd olid kostja poolt tellitud. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele digitaalse täitedokumentatsiooni nõudmiseks põhjusel, et hageja on kaotanud õiguse selle üleandmise nõudele tulenevalt VÕS § 108 lg-le 5. Selles küsimuses on Pärnu Maakohtus 11.07.2014 otsuses tuvastanud, et täitedokumentatsioon on üle antud. Kuni käesoleva hagi esitamiseni ei ole hageja nõudnud veel täiendavalt digitaalse dokumentatsiooni üleandmist. Lisaks puudub hageja nõudel ka tänaseks päevaks ratsionaalne põhjendus. Täitedokumentatsiooni oli hagejal vaja põhjendusel, et taotleda kasutusluba, mis on hagejale juba enam kui viis aastata tagasi väljastatud, seega on tegemist hageja pahatahtliku nõudega. Hageja on nõudnud viivist põhinõuet ületavas osas, kuigi on sellest eelnevalt sõnaselgelt loobunud. Hageja selline viivisenõue ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja ei ole viivisenõuet põhinõuet ületavas osas põhjendanud. Hageja esitas esmakordselt kostjale soojaku rendi tasu tagastamise nõude hagiavalduses. Lisaks ei eksisteerinud hagejal soojaku rendi tagastamise nõuet enne, kui hageja täitis kõik enda otsusest tulenevad kohustused. Seega on hageja vääralt märkinud soojaku rendi tasu viivise arvestuse alguseks 22.12.2012. Pooled ei ole Lepingu p-s 15.3 leppinud kokku viivisemääras, sest viivist saab nõuda VÕS § 113 lg 1 kohaselt üksnes rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Kõnealune Lepingu punkt on sätestanud tellija õiguskaitsevahendi töövõtja poolt mitterahalise kohustuse rikkumise juhuks, st pooled on kokku leppinud leppetrahvis VÕS § 158 mõttes. Viivise osas Eurotelile makstud tasudelt on kostja vastuväited samased eelnevaga, mida saab nõuda maksimaalselt põhinõude suuruseni. Juhul, kui kohus peab hageja viivise nõuet kas alltöövõtulepingu või töövõtulepingu alusel põhjendatuks, palub kostja viivist vähendada ning mitte välja mõista viivist suuremat summat kui 3000 eurot. Arvestades, et hageja ei tasunud kostjale juba aastaid teostatud tööde eest, ei oleks mõistlik ega õiglane kohustada kostjat maksma viivist põhisumma ulatuses. Kohtu seisukoht

2-15-18014 olnud rahul kohtu põhjendatusega või kui menetlusosaline leidis, et kohus tegi osade küsimuste käsitlemata jätmise tõttu ebaõige otsuse, tulnuks menetlusosalisel esitada otsuse peale kaebus. Kuivõrd kohus tuvastas eelviidatud kohtuasjas, et 21.01.2013 ülesütlemisavalduse tagajärjel pooltevaheline töövõtuleping ei lõppenud ning nõustudes hageja käsitlusega, et tsiviilasjas nr 2-1310012 tehtud kohtulahendiga tuvastati vaidlusaluse Lepingu ülesütlemise avalduse tühisus selle terviklikkuses, ei saa kostja kohtu arvates oma väidete esitamisel Lepingu lõppemise kohta VÕS § 655 lg 1 alusel tugineda ka hageja 21.01.2013 ülesütlemisavalduses märgitule Lepingu lõppemise kohta VÕS § 655 lg 1 alusel (2.kd tl 18-20) ega 25.03.2013 esitatud nõudele kahju hüvitamiseks (2.kd tl 22-24). 21.01.2013 ülesütlemisavaldusesest nähtub hageja soov Leping ikkagi üle öelda erakorraliselt just ehitustööde lõpetamata jätmise, objekti üle andmata jätmise ning Lepingu tähtaegade ületamise tõttu. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2017 lahendis (p 14) osundas kohus kostja võimalusele avada oma väiteid, mis puudutavad seda, et tema väitel pooled faktiliselt peale 21.01.2013 Lepingut enam ei täitnud ning et töövõtuleping võis lõppeda ka muul alusel kui ülesütlemisavaldus, kuid kostja ei ole täiendavalt oma väiteid sisustanud. Seega lähtub kohus nõude lahendamisel pooltevahelisest kehtivast Lepingust.

2-15-18014 rendikulu kütte jms kuludeks. Hageja on eitanud vastava kokkuleppe sõlmimist ning see on ka tõendamata. Kuna tegemist oli hageja kinnistuga, pidi küttekulusid tasuma ikkagi hageja, st tegemist on kuludega, mida kostja kokku hoidis. Ka eitab hageja kostja varasemalt väidetut, et rendikulu kasutati kokkuleppel majutuse kuludena. Kostja on viidanud Pärnu Maakohtu 19.02.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2018 määruste põhjendustele nagu tuleks soojaku renditasu nõude osas lõpetada menetlus samuti TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuid Pärnu Maakohus on leidnud, et tsiviilasjas nr 2-13-10012 ei võtnud kohus seisukohta soojaku rendi nõude osas ning Tallinna Ringkonnakohus on selles osas maakohtuga nõustunud. Töövõtja tasunõude aluseks saavad olla üksnes tema poolt konkreetselt teostatud tööd ja töövõtulepingu objektiga seonduvad konkreetsed kulutused, kandmata kulutuste eest tellija tasu maksma ei kohustu ning seepärast on hageja nõue soojaku rendikulu tagastamiseks põhjendatud. Kohtu järeldust ei muuda ka kostja väited tööde vastuvõtuaktis nr 5 real 23 (1.kd tl 46) soojaku rendi aktsepteerimine hageja poolt summas 200 eurot.

2-15-18014 22-24, 26). Eurotel Invest OÜ akti ridadel 22-24 nimetatud tööd kuulusid Lepinguga ettenähtud tööde hulka (vaheakt read 17-19). Seega jääb selgusetuks, millel põhineb kostja väide, et need tööd on teostatud. Nii nagu hagejale jääb ka kohtule arusaamatuks, miks ei ole 11.02.2013 garantiikirjal puutumust pooltevahelise Lepinguga, kui sellel on fikseeritud ehituse ülevaatusel avastatud puudused. OÜ Eurotel Invest akti real 25 nimetatud tööde osas nähtub 19.12.2012 toimunud ülevaatusel (1.kd tl 33-34), et veetoru soojustus on puudulik ning 18.01.2013 ülevaatusel ei tuvastatud vastupidiselt kostja väidetule, et tööd oleks nõuetekohaselt tehtud. Sarnane on olukord Eurotel Invest OÜ aktil ridadel 20-21 märgitud töödega. Kuigi 18.01.2013 ülevaatuse akti kohaselt on tööd suuremas osas tehtud, ei tähenda see, et tööd oleksid tehtud nõuetekohaselt. Kostja on leidnud, et Eurotel Invest OÜ akti real 27 nimetatud töö ei kuulunud Lepingujärgsete tööde hulka, kuid hageja on selgitanud, et kostja ülesandeks oli augukaevamine ja ehituslik ettevalmistus sõnnikupumpla paigaldamiseks. Kostja teostas töö puudusega, st soojustus ei olnud piisav. Kostjale anti kõnealuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg juba 19.12.2012 toimunud ehitustööde ülevaatusel, kus kostja antud tööd tegemata tööna ei vaidlustanud, kuid veel 18.01.2013 ülevaatuse ajaks fikseeriti vastava puuduse olemasolu. Eurotel Invest OÜ akti real nimetatud prahi utiliseerimine oli Lepingust lähtuv töö (vaheakt 5 rida 22). Ka Lepingu p-st 7.1.29 tuleneb kostja kohustus hoida tööde teostamise ajal korras tööpaik ja selle vahetu ümbrus, hoida sõidu- ja kõnniteed vabad ehitusmaterjalidest, jääkmaterjalidest. Kõigil ehitusööde ülevaatustel on fikseeritud, et ehituspraht on objekti ümbrusest koristamata ning antud täiendavaid tähtaegu selle koristamiseks. Seda, et objekti lõppkoristus oli tegemata, on kinnitanud ka tunnistaja F.T. Ainuüksi asjaolu, et tööd lõpetas kolmas isik, ei anna eeltoodu alusel kohtu arvates alust vastava kulu mittesissenõudmiseks. Kohtuotsuse p-s 5 käsitletud tööde puudusi tõendavad ka hageja esitatud fotod (2.kd tl 119-138). Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks kahjuhüvitise nõuet, mis hageja kandis tööde eest OÜ-le Eurotel Invest põhjendatuks osaliselt summas 32 630,45 eurot (sh käibemaks 5438,41 eurot). VÕS § 641 lg-st 1 tuleneb, et töö peab vastama lepingutingimustele. Kostja teostatud töö puhul oli tegemist töövõtulepingule mittevastava tööga Lepingu p-de 2.2, ja 6.6 tähenduses, kuna kostja ei teostanud kõiki töid kokkulepitud mahus ja kvaliteediga. VÕS § 646 lg-st 5 tuleneb, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku tähtaja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 101 lg 1 p-st 3 ja ka Lepingu p-st 8.2.2 tuleneb hageja õigus nõuda vastavate kulutuste hüvitamist. See tähendab, et tellijal on õigus nõuda töövõtjalt tekkinud kulutuste hüvitamist. Hageja on kostjat korduvalt ehitisel esinevatest puudustest teavitanud, samuti andnud kostjale mitmeid kordi täiendavaid tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks, sellele vaatamata jättis kostja puudused kõrvaldamata. Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

2-15-18014 vastuvõtmise akti nr 1 alusel esitatud arve tasumisega osaliselt tasunud teostatud elektritööde eest, vaidlemata arve tasumisele vastu ega püüdnud ka väita, et töid pole teostatud. Nii alltöövõtulepingus märgitud elektritööde kui ka vaheaktis real 66 nimetatud elektritööde maksumuseks on märgitud 12 810,13 eurot. Alltöövõtulepinguga kokkulepitud summas on hagejal õigus kostjale teostatud elektritööde eest arveid esitada ning seda on hageja ka teinud. Kohus nõustub hagejaga selles, et ainuüksi see, et alltöövõtulepingus radiaatoreid ja põrandakütet eraldi ei nimetatud, ei tähenda, et need tööd ei kuulunud elektritööde juurde või oleksid jäänud teostamata ning seda ei ole ka kostja väitnud. Seda, et elektritööd on nõuetekohaselt teostatud, kinnitab ka laudale 11.02.2013 välja antud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus (2.kd tl 31-36) ning tunnistaja M.J ütlused, kelle kinnitusel ei teostanud objektil peale tema keegi elektritöid ning et tal oli sõlmitud hagejaga tööde teostamiseks ka vastav leping (2.kd tl 115-118). Osapoolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu objektiks on lisaks lepingu p-des 2.1.1-2.1.4 nimetatud töödele lepingu p 2.1.5 järgi ka muud ehitusobjektil tehtavad tööd (lisatööd), mida tellija tellib töövõtjalt ja mis määratletakse täpsemalt üleandmise-vastuvõtmise aktis. Tunnistaja T.K ütluste kohaselt puudusid objektil töövõtja masinad ning kaeve- ja laadimistöid tegi tema UJ korraldusel ja seda vastavalt Lagendi OÜ ja tunnistaja vahel sõlmitud töölepingule (tl 140-143, 2.kd). Ka tunnistaja F.T on kinnitanud, et mingeid töid tegi omanik ise, kuna omanikul oli tehnika, tehti kaeve ja laadimistöid, samuti elektritöid. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine on kokku lepitud või kui see on töö omadusest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõetuks lugemisel on samad õiguslikud tagajärjed, mis töö tegelikul vastuvõtmisel tellija poolt. Eelkõige muutub töö vastuvõetuks lugemisega sissenõutavaks töövõtja tasu maksmise nõue. Kui põhitellijale on arusaadav ja selge, et alltöövõtja tehtud tööd on teostatud ja üle antud ning nende osas ei ole pretensioone, siis alltöövõtu mõttes tellijal ei ole kohtu arvates võimalik asuda väitma, et ta ei ole akte aktsepteerinud ning selle tõttu ei ole tal tasu maksmise kohustust. Eelkõige saanuks kostja keelduda alltöövõtu korras teostatud tööde vastuvõtmisest, kui töö oli osaliselt tegemata või kui töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kui põhitellijal selles osas etteheiteid ei olnud, ei ole võimalik, et alltöövõtujärgsel tellijal oleks olnud mistahes pretensioone. Eeltoodust lähtudes ei ole arvestatavad ka kostja alles 25.01.2017 kohtuistungil esitatud väited aktide nr 2-4 mittesaamise kohta. Kostja on viidanud ka oma vastuväidetes nagu oleks hageja kaotanud oma nõude VÕS § 644 lg 3 alusel, kuivõrd ta ei ole kostjat tööde aluseks olevatest puudustest teavitanud, kuid kõnealusel juhul on Lagendi OÜ töövõtjaks ning nimetatud viide ei ole asjakohane. Kostja on leidnud, et juhul, kui kohus peaks hageja nõuded mistahes osas rahuldama, soovib ta kostja nõude tasaarvestada enammakstud summaga 3619,96 eurot, mis kostja tasus hagejale alltöövõtulepingutööna lauda põranda lammutamise eest, mida hageja vastavalt kostja poolt viidatud 18.06.2014 kohtuistungil antud tunnistaja F.T ütlustele siiski ei teinud. Hageja vaidleb kostja tasaarvestusavaldusele vastu ja kohtu arvetes põhjendatult, kuna viidatud 18.06.2014 kohtuistungi protokollist (2.kd tl 62) nähtub, et küsiti lauda põranda betoonäärte lammutamise kohta ning tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, et hageja põrandate lammutamise tööd ei teinud. Ka Pärnu Maakohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-13-10012 (p 8.4.1) asunud seisukohale, et betoonäärte lammutamine ei olnud lisatööna tellitud töö, jättes kostja nõude betoonäärte lammutamise eest summas 1750 eurot rahuldamata. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Antud juhul ei ole täidetud ka VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud tingimus, mis eeldab vastastikkuseid samaliigilisi nõudeid. Arve tasumisel 09.11.2012 ei ole kostja tööde teostamist ega arve tasumist vaidlustanud ning seega isegi siis, kui hageja ei oleks vastavat tööd teinud, ei ole kostjal võimalik sellele tugineda ning kostja on mistahes tasaarvestamise õiguse minetanud.

2-15-18014

2-15-18014 01.01.2015-30.06.2015 viivisemäär 8,15% aastas summas 1318,76 eurot + 01.07.2015-31.12.2016 viivisemäär 8,05% aastas summas 3950,92 eurot + 01.01.2017-20.12.2018 viivisemäär 8% aastas summas 5142,20 eurot). Alltöövõtulepingust tuleneva viivisenõude puhul on hageja tuginenud alltöövõtulepingu p-le 7.2, mis sätestab, et juhul, kui tellija viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise tasumist 0,15% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse täienduse/täpsustuse kohaselt on hageja arvestanud viivist alates 22.12.2012 seisuga 03.09.2018 summas 62 032,59 eurot (5.kd tl 44). Kostja ei ole Lepingust ega alltöövõtulepingust tuleneva viivise arvestuslikku õigsust vaidlustanud, küll on ta leidnud, et juhul, kui kohus peab viivisenõuet põhjendatuks, taotleb ta viivise vähendamist arvestades, et hageja ei ole kostjale juba aastaid teostatud tööde eest tasunud. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule, arvestades kohustatud lepingupoole kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja, taotledes viivise vähendamist, ei ole oma taotlust sisuliselt põhistanud. Ainuüksi asjaolu, et kostjal on eelmises vaidluses saamata tasumata tööde eest, ei ole kohtu arvates piisav käesolevas vaidluses viivise vähendamiseks. Kostja ei ole selgitanud ega kirjeldanud asjaolusid, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks. Kohtu hinnangul on siiski võimalik kohtuotsuse seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõuet vähendada, arvestades kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurust ja hinnates viivise proportsionaalsust. Kuivõrd viivise eesmärgiks ei ole võlausaldaja rikastumine, vaid võlgniku suunamine rahalise kohustuse võimalikult kiirele täitmisele, on kohtu hinnangul põhjendatud kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine mitte suuremas ulatuses kui põhinõue, so 19 863,14 eurot. Nii Eesti õigusteoorias (sh nt VÕS kommenteeritud väljaande I osa, lk 383) kui kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et üldjuhul ei pea võlausaldaja täiendavalt põhjendama põhivõlaga sama suurt viivisenõuet, vaid üksnes põhivõlga ületavat viivisenõuet. Kooskõlas Riigikohtu 14.06.2005 lahendiga tsiviilasjas nr 3-2-166-05 (p 19) lasus just kostjal viiviste vähendamist taotledes kohustus tõendada, et põhivõlga mitte ületav hageja viivisenõue on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Riigikohtu 14.06.2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 (p 19) märgitakse, et „Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg“ (vt ka RK lahend nr 3-2-1-118-16, p 19). Praegusel juhul ei ole kostja oma taotlust viivise vähendamiseks sisuliselt põhistanud, samuti ei ole hageja esile toonud, et talle oleks tekkinud kahju ja seda suuremas ulatuses kui põhinõue, antud juhul siis 19 863,14 eurot. Kohtu arvates ei tõenda seda ka hageja poolt esitatud laenuleping (4.kd tl 204-209) laenu võtmiseks majandustegevuse jätkamise eesmärgil, olles sattunud majanduslikult keerulisse olukorda, kuna kostja ei tasunud alltöövõtulepingu järgset töötasu ja hageja pidi palkama uueks tööde teostajaks OÜ Eurotel Invest. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hageja viivisenõude tulenevalt alltöövõtulepingust summas 19 863,14 eurot. Hageja on nõudnud viivist ka loomade hoiu eest teises laudas tasutud arvelt. Kuna antud nõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata selles osas ka viivisenõue.

2-15-18014 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Käesoleva kohtuotsuse kohaselt rahuldatakse hagi 41,64% ulatuses, hageja nõue oli 29.11.2017 hagi täpsustuse/täienduse ja 03.09.2018 hageja seisukoha (viiviste osas) kohaselt 213 275,15 eurot, kohus mõistab hageja kasuks välja 88 812,58 eurot. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus käesolevas menetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 41,64% ulatuses, hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud 58,36% ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulud Käesolevas asjas on hageja tasunud maakohtu menetluses esmalt hagiavalduse esitamisel hagilt hinnaga 140 642,04 riigilõivu 1500 eurot. Kuivõrd 04.07.2017 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati maakohtu 20.02.2017 otsus ja saadeti tsiviilasi uueks lahendamiseks Pärnu Maakohtule, esitas hageja 29.11.2017 oma täiendava ja täpsustatud hagiavalduse vastavalt kohtu 09.11.2017 nõudele. 29.11.2017 täpsustatud ja täiendatud hagis esitatud nõuete ja 03.09.2018 hageja seisukoha (viiviste osas) kohaselt on hagihind 241 218,73 eurot (põhivõlgnevus summas 68 882,18 eurot; viivis summas 144 392,97 eurot ja tulevikus sissenõutav viivis kokku summas 27 943,58 eurot), milliselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 2100 eurot. Praegusel juhul ei ole aga hageja maakohtus asja uuel lahendamisel riigilõivu juurde tasunud, seega kuulub hagejalt väljamõistmisele Eesti Vabariigi kasuks täiendav riigilõiv summas 600 (2100-1500) eurot. Hageja esindaja 18.01.2016 menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja palunud kindlaks määrata ja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1500 eurot ja õigusabi kulu 7 tunni eest 910 eurot, kokku 2410 eurot. Lisaks hageja 20.07.2017 täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt esindaja kulud 35 tunni ja 30 min eest 4615 eurot, samuti hageja 26.01.2017 menetluskulude nimekirja kohaselt 21 tunni ja 15 min ja sõidukulu 200 km eest 60 eurot, kokku 2 822,50 eurot. Apellatsiooniastmes 27.04.2017 esitatud menetluskulud on riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 1 100 eurot, õigusabi kulu 21 tunni ja 5 min eest 2 740,83 eurot ning 27.06.2017 nimekirja kohaselt riigilõiv hagi tagamise eest 50 eurot ja õigusabikulud 13 tunni eest 1 690 eurot. Veel hageja 12.11.2018 maakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt õigusabikulud 114 tunni ja 46 min eest 14 919,67 eurot, riigilõiv hagi tagamise taotluse eest 50 eurot ja määruskaebuse eest 50 eurot, kokku 15 019,67 eurot. Koos varasemalt esitatud menetluskuludega on hageja menetluskulud kokku 30 448 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-15-18014 ning hageja palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja 18.01.2016 nimekiri: 25.11.2015 kliendiga kohtumine ja nõupidamine seoses materjalidega 0,75h; 27.11.2015 materjalide analüüs, Riigikohtu praktikaga tutvumine, hagiavalduse koostamine 2,25h; 30.11.2015 hagiavalduse koostamine ja edastamine kohtule 4h, kokku 7h. Hageja 20.07.2016 nimekiri: 28.01.2016 tutvumine kostja esialgse vastusega hagile, seisukoha kujundamine 40m; 03.02.2016 vastuse koostamine kostja taotlusele tagatise andmiseks 2h 30m; 05.02.2016 lisade kokkupanek, vastuse ülevaatamine ning redigeerimine 1h 30m; vastavalt kliendi ettepanekutele ning edastamine kohtule; 09.02.2016 kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile 20m; 09.03.2016 tutvumine vastaspoole vastusega hagiavaldusele ja lisadega, selgitused kliendile ja seisukoha kujundamine 1h; 21.03.2016 nõupidamine kliendiga, seisukohtade kujundamine 1h 20m, 22.03.2016 vastuse koostamine kostja vastusele 4h 30m; 24.03.2016 kõned ja

2-15-18014 e-kirjad kliendiga, lisade kokkupanek vastusele 1h; 28.03.2016 vastuse koostamine kostja vastusele, edastamine kliendile ülevaatamiseks 3h 30m; 29.03.2016 vastuse täiendamine vastavalt kliendi ettepanekutele, edastamine kohtule 1h; 12.04.2016 kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile selgitustega 15m; 25.05.2016 kostja täiendava seisukoha ja lisadega tutvumine 45m; 25.05.2016 kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile selgitustega 15m; 20.06.2016 kostja taotlusega tutvumine, seisukoha kujundamine 30m; 11.07.2016 seisukoha koostamine kostja tunnistaja ülekuulamise taotlusele 2h 30m; 11.07.2016 seisukoha edastamine kohtule ja vastaspoolele e-posti teel 15m; 12.07.2016 nõupidamine kliendiga seoses seisukoha koostamisega 1h 20m; 13.07.2016 seisukoha ja taotluste koostamine 4h; 14.07.2016 lisade kokkupanek seisukoha jaoks 1h; 18.07.2016 seisukoha ja taotluste koostamine, e-kirjad kliendiga 3h 30m; 19.07.2016 e-kirjad kliendiga, seisukoha koostamine, edastamine kliendile ülevaatamiseks 2h 30m; 20.07.2016 seisukoha täiendamine vastavalt kliendi ettepanekutele, edastamine kohtule ja vastaspoolele 1h 20m, kokku: 35h 30m. Hageja 26.01.2017 menetluskulude nimekiri: 05.09.2016 kostja täiendavavastusega tutvumine ja selle edastamine kliendile 35m 06.09.2016 suhtlemine kliendiga puutuvalt kostja vastusega 40m 23.01.2017 kohtuistungi ettevalmistus 3h 45m 24.01.2017 kohtuistungi ettevalmistus 4h 10m 24.01.2017 kokkusaamine kliendiga ja arutelu seoses kohtuistungiga 1h 15m 25.01.2017 kohtuistungil osalemine 3h 30m 25.01.2017 kohtuteeside koostamine 2h 20m 26.01.2017 kohtuteeside koostamine 5h Kokku 21 h 15 m Hageja 12.11.2018 menetluskulude nimekiri: 04.07.2017 ringkonnakohtu otsuse analüüs ja edastamine kliendile 30m 04.07.2017 arutelu kliendiga seoses ringkonnakohtu otsusega, selgitused kliendile 1h 10m 05.07.2017 seisukoha kujundamine võimaliku kassatsioonkaebuse esitamiseks ja arutelu 1h 30m 28.08.2017 kostja kassatsioonkaebusega tutvumine ja edastamine kliendile koos selgitustega 30m 20.11.2017 hagiavalduse täpsustamine, hinnangu andmine ja seisukoha kujundamine vastavalt ringkonnakohtu juhistele 7h 40m 21.11.2017 hagiavalduse täpsustamine, hinnangu andmine ja seisukoha kujundamine vastavalt ringkonnakohtu juhistele 3h 25m 22.11.2017 büroosisene arutelu 42m 23.11.2017 hagiavalduse täpsustamine/täiendamine 3h 58m 24.11.2017 hagiavalduse täpsustamine/täiendamine, hagi tagamise taotluse koostamine 9h 10m 26.11.2017 hagiavalduse täpsustamine/täiendamine 4h 45m 28.11.2017 kliendisuhtlus, hagiavalduse täpsustuse ja hagi tagamise taotluse redigeerimine, lisade kokkupanek, täiendamine vastavalt kliendi soovidele 7h 40m 29.11.2017 e-toimikusse hagiavalduse täpsustamine/täiendamine ja hagi tagamise taotlus 12m 17.01.2018 kostja seisukoha ja lisadega tutvumine, kliendile edastamine, seisukoha kujundamine ja arutelu kliendiga 2h 50m 17.01.2018 seisukoha koostamine 2h 10m 18.01.2018 seisukoha koostamine 6h 51m 19.01.2018 kohtumine kliendiga 45m 19.01.2018 seisukoha täiendamine vastavalt kliendi ettepanekutele, seisukoha redigeerimine 2h 49m 22.01.2018 büroosisene arutelu ja seisukoha täiendamine 45m 24.01.2018 e-toimikusse seisukoht kostja seisukohale 6m 19.02.2018 kohtumääruse analüüs, kohtumääruse edastamine kliendile, telefonivestlus kliendiga, kohtumääruse selgitamine kliendile 35m;

2-15-18014 28.02.2018 määruskaebuse koostamine 3h 55m 02.03.2018 määruskaebuse koostamine 8h 43m 05.03.2018 määruskaebuse edastamine kliendile koos selgitustega 25m 05.03.2018 määruskaebuse koostamine ja täiendamine vastavalt kliendi soovidele 5h 41m 06.03.2018 e-toimikusse määruskaebus 6m 12.03.2018 kostja vastusega määruskaebusele tutvumine ja edastamine kliendile 25m 31.05.2018 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumääruse edastamine kliendile 8m 03.09.2018 seisukoha koostamine 8h 24m 03.09.2018 e-toimikusse seisukoha lisamine 6m 23.10.2018 kostja seisukohaga tutvumine ja hageja seisukoha kujundamine, kohtumine kliendiga 4h 25.10.2018 seisukoha koostamine 10 h 5m 26.10.2018 kohtumine kliendiga 54m 26.10.2018 seisukoha koostamine 4h 10m 29.10.2018 seisukoha redigeerimine 2h 25m 02.11.2018 seisukoha esitamine e-toimikus 6m 08.11.2018 ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtumine kliendiga 7h 10m Kokku: 114h 46m Hageja apellatsiooniastme 27.04.2017 esitatud kulude aruanne: 20.02.2017 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tutvumine ja selle edastamine kliendile 35m; 15.03.2017 kohtuotsuse analüüs ja seisukoha kujundamine apellatsioonkaebuse koostamiseks 30m; 16.03.2017 kohtumine kliendiga, selgitused seoses kohtuotsusega ja apellatsioonkaebuse koostamise arutelu 40m 17.03.2017 apellatsioonkaebuse koostamine 3h 35m 20.03.2017 apellatsioonkaebuse koostamine ja selle edastamine kliendile 1h 50m 21.03.2017 telefonisuhtlus kliendiga 25m 22.03.2017 apellatsioonkaebuse täiendamine vastavalt kliendi ettepanekule 45m 10.04.2017 OÜ Tafrix apellatsioonkaebuse analüüs ja selle edastamine kliendile 25m 10.04.2017 telefonisuhtlus kliendiga ja positsiooni kujundamine OÜ Tafrix apellatsioonkaebusele 40m 11.04.2017 vastuse koostamine OÜ Tafrix apellatsioonkaebusele 4h 20m 12.04.2017 vastuse koostamine OÜ Tafrix apellatsioonkaebusele ja selle ülevaatamiseks kliendile edastamine 3h 10m 12.04.2017 apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine vastavale kliendi soovitule 1h 25m 13.04.2017 apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine 2h 10m 20.04.2017 OÜ Tafrix vastuse analüüs ja edastamine kliendile 35m Kokku: 21 h 5 m Hageja apellatsiooniastme 27.06.2017 menetluskulude aruanne: 02.05.2017 vastuse koostamine vastaspoole menetluskulude nimekirjale 2h 20m 19.06.2017 hagi tagamise taotluse koostamine, lisade kokkupanek, suhtlus kliendiga 7h 15m 26.06.2017 lõplike seisukohtade koostamine ja kliendile ülevaatamiseks edastamine 3h 27.06.2017 telefonisuhtlus kliendiga 25m Kokku: 13h Kostja vastuväited hageja menetluskuludele ja kohtu seisukoht Kostja leiab, et hageja 25.11.2015-30.11.2015 ridadel märgitud hagiavalduse koostamise ajakulu 7 h on aktsepteeritav 5 h ulatuses. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu, samuti asjaolu, et hagiavalduse koostamise ajakulu sisaldub mh kahel real, nõustub kohus kostjaga ja loeb selle põhjendatuks 5 h ulatuses.

2-15-18014 Kostja ei nõustu ka hageja 28.01.2016, 03.02.2016 ja 05.02.2016 toimingute ajakuludega. Kohtu toimikust nähtub, et kostja on esitanud esmase vastuse hagile 18.01.2016 (I kd, tl 94-97), milles sisaldub mh ka taotlus menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Samas on viidatud kuupäevadel märgitud ajakulu mh seotud antud kostja vastusega, seega korduvalt ja märgitud muude toimingute seas kokku kolmel real 4 h ja 40 min ulatuses. Arvestades hageja vastuse sisu ja mahtu (sisulist osa ca 2 lk) loeb kohus viidatud kuupäevadel märgitud ajakulu kokku põhjendatuks 2 h ja 30 min ulatuses, vähendades seda 2 h ja 10 min ulatuses. Kohus nõustub kostjaga 09.02.2016 ajakulu (kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile) osas, pidades selle põhjendatuks 5 min ulatuses. Kostja vaidleb vastu hageja poolt 09.03.2016 - 29.03.2016 märgitud toimingute ajakulule leides, et need on paisutatud ajakulud pidades põhjendatuks 09.03.2016 rea 1 h kulu 30m, 21.03.2016 rea 1h ja 20m kulu 1h, 22.03.2016 rea 4 h 30m kulu 2h 30m, 24.03.2016 rea 1h kulu 30m, 28.03.2016 rea 3h 30m kulu 2h 30m ja 29.03.2016 rea 1h kulu 30m ulatuses mõistlikuks. Antud juhul on kõik viidatud ridadel märgitud toimingud seotud kostja 29.02.2016 esitatud vastusega ja sellele 29.03.2016 esitatud vastuse koostamisega kokku 12 h ja 20 min. Praegusel juhul nähtub kohtu toimikust kuuel real kajastatud toimingustest üksnes 29.02.2016 esitatud kostja vastus (mh taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks) ja sellele hageja 29.03.2016 esitatud vastus. Arvestades mõlema dokumendi mahtu ja sisu, samuti asjaolu, et mõlema dokumendiga seotud kulud sisalduvad mh kokku kuuel real, ei saa kohus pidada põhjendatuks sedavõrd suurt ajakulu ning loeb viidatud ridadel märgitud ajakulu põhjendatuks kokku 8 h ulatuses. Kostja ei nõustu ka 12.04.2016 ajakuluga (kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile selgitustega) pidades seda põhjendatuks 5 min ulatuses. Kohtu hinnangul on antud ajakulu põhjendatud 10 min ulatuses. Hageja 25.05.2016 ajakulu 45 m osas nõustub kohus kostjaga ja loeb selle põhjendatuks 20 min ulatuses. 25.05.2016 kohtumäärusega tutvumise ajakulu osas märgib kohus, et kohtu toimikust nähtub 17.05.2016 kohtumäärus (mitte 25.05.2016 kuupäevaga) ning antud juhul on tegemist üksnes korraldava määrusega istungi aja määramiseks, mistõttu peab kohus mõistlikuks antud ajakulu 5 min nõustudes kostjaga. Kostja on esitanud vastuväited ka 20.06.2016, 11.07.2016 ja 11.07.2016 toimingute ajakulule. Viidatud ridadel märgitud toimingud on kõik seotud kostja poolt 17.06.2016 esitatud tunnistaja ülekuulamise taotlusega, sellega tutvumise, seisukoha kujundamisega ja vastuse edastamisega. Arvestades, et kohtu hinnangul võib pidada põhjendatuks 11.07.2016 seisukoha koostamise ajakulu kostja taotlusele 1 h ja 30 min ulatuses, vähendab kohus 20.06.2016 ajakulu 15 m ulatuses pidades põhjendatuks seda 15 min ulatuses ning samuti loeb põhjendatuks 11.07.2016 seisukoha edastamise 5 min ulatuses. 12.07.2016 - 20.07.2016 ridade toimingute ajakulu on seotud hageja 20.07.2016 esitatud seisukoha ja taotlustega, selle ettevalmistamise, seisukoha kujundamise ja koostamisega, milledest kohtu toimikus kajastub üksnes 20.07.2016 hageja seisukoht ja taotlused. Tõsi küll, antud seisukoha koostamise ajakulu on seotud 17.05.2016 kohtumäärusele vastamisega, millega kohus luges eelmenetluse lõppenuks. Kuid hinnates viidatud seisukoha mahtu ja sisu, ei saa kohtu arvates pidada põhjendatuks hageja 20.07.2016 dokumendi koostamise ja selle ettevalmistamisega seotud ajakulu 13 h ja 40 m ulatuses, lugedes selle kokku vajalikuks 8 h ulatuses.

2-15-18014 25.01.2017 kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu 7 h 55 min (23.01.2017 ja 24.01.2017) on kostja arvates mõistlik 5 h. Kohtuistung kestis 3 h 30 min ning kohtu hinnangul võib pidada põhjendatuks selle ettevalmistamist 5 h ulatuses. Hageja kohtukõne teeside ettevalmistamise ajakulu (25.01.2017 ja 26.01.2017) loeb kohus põhjendatuks 6 h ulatuses, samuti loeb kohus põhjendatuks 24.01.2017 kohtumise kliendiga 1 h ulatuses. Kostja vaidleb vastu ka hageja 02.05.2017 vastuse koostamisele vastaspoole menetluskulude nimekirjale 2 h 20 min leides, et menetluskulude nimekiri on tehniline tekst ja tegemist on lühikese tehnilise tekstiga, pidades õigeks maksimaalselt 30 m. Arvestades viidatud dokumendi mahtu loeb kohus 02.02.2017 ajakulu vajalikuks 1 h ulatuses. Kostja vaidleb täielikult vastu hageja 19.06.2017 hagi tagamise taotluse koostamisele 7 h 15 min, kuna tegemist oli perspektiivitu ja alusetu hagi tagamise taotlusega ning alusetuid menetluskulusid ei saa isegi teoreetiliselt vastaspoolelt nõuda. Arvestades, et kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata, kuna hageja ei olnud kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et hagi tagamise eeldused on täidetud, nõustub kohus kostja vastuväitega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu kulu 50 eurot. Kostja on esitanud vastuväite ka hageja 26.06.2017 lõplike seisukohtade koostamiseks ja kliendile ülevaatamiseks edastamisele kulunud ajale 3 h kuna tegemist on sisuliselt copy-paste meetodil koostatud dokumendiga, mis sisaldab eelnevaid seisukohti. Kohtu toimikust nähtub, et hageja on ise samuti möönnud antud dokumendis, et jääb oma seisukohtade juurde esitades need kokkuvõtlikult ja teesidena. Hinnates viidatud dokumendi mahtu ja sisu loeb kohus 26.06.2017 ajakulu põhjendatuks 1 h ulatuses. 27.06.2017 telefonisuhtlus kliendiga 25m on põhjendamatu kui asjaga seostamatu kulu. 20.11.2017-29.11.2017 ridadel märgitud toimingud kajastavad 29.11.2017 hagiavalduse täiendamise/täpsustamise ja hagi tagamise taotluse ettevalmistamist ja selle koostamist kokku 37 h ja 34 min ulatuses. Olukorras, kus hageja esindaja oli kursis hagi aluseks olevate asjaoludega, samuti arvestades sealjuures asjaolu, et hagi tagamise taotluse jättis kohus rahuldamata, ei saa kohtu arvates sedavõrd suurt ajakulu lugeda antud juhul põhjendatuks, hindab kohus märgitud ridadel toimingute ajakulu mõislikuks kokku 10 h ulatuses. 17.01.2018 – 24.01.2018 read on seotud kostja 14.12.2017 taotlusega menetluse lõpetamiseks ja kostja seisukohad hageja 29.11.2017 menetlusdokumendiga ning sellele 24.01.2018 edastatud vastuse koostamise ja kujundamisega kokku 16 h ja 16 min. Arvestades, et viidatud ridadel toimingud korduvad (kahel korral seisukoha kujundamine 2h 50 min ja 6h 51 min), lisaks seisukoha kujundamine mh 17.01.2018 real - 2h 50min, korduvad kohtumised kliendiga, loeb kohus 17.01.2018 – 24.01.2018 ridadel märgitud ajakulu vajalikuks 9 h ulatuses. 19.02.2018 – 06.03.2018 toimingud kajastavad 19.02.2018 kohtumääruse analüüsi ja sellega seotud määruskaebuse ettevalmistamist ja koostamist, sh ainuüksi määruskaebuse koostamine on märgitud kahel real kokku 12 h 38 min, lisaks määruskaebuse täiendamine 5 h 41 min. Kokku on nimetatud toimingute ajakulu 19 h ja 25 min. Kuigi kohus rahuldas osaliselt hageja määruskaebuse ja lõpetas osaliselt menetluse, kuid arvestades toimingute korduvat kajastamist ja hinnates dokumentide sisu, saab pidada mõistlikuks nimetatud ridadel kajastatud ajakulu 10 h. Arvestades 03.09.2018 seisukoha mahtu ja sisu, mh selles esitatud eelnevaid seisukohti loeb kohus selle ajakulu põhjendatuks 4 h ulatuses.

2-15-18014

Arvestades 09.10.2018 kostja seisukoha mahtu ja sisu loeb kohus sellega tutvumise (23.10.2018) põhjendatuks 2 h ulatuses. 25.10.2018 kuni 02.11.2018 toimingud kajastavad hageja seisukoha koostamist ja selle ettevalmistamist kokku 17 h ja 40 min. Kuna antud juhul on kohus 23.10.2018 kohtumäärusega määranud vaid istungi ja on teatatud hagejale kostja seisukoha esitamisest, kuid hagejalt selles osas seisukohta küsitud ei ole, loeb kohus viidatud ajakulu 17 h ja 40 min põhjendamatuks. 08.11.2018 ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtumine kliendiga on kohtu hinnangul põhjendatud 5 h tunni ulatuses. Samuti loeb kohus põhjendatuks 12.11.2018 kohtuistungil osalemise ajakulu 1 h ulatuses. Kuivõrd 01.12.2017 kohtumäärusega jättis kohus hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata, on kohtu arvates põhjendamatu ka selle hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu kulu 50 eurot. Kohus, analüüsinud kõigi hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute (05.09.2016 - 35 min, 06.09.2016 – 40 min, 25.01.2017 - 3 h ja 30 min, hageja apellatsiooniastme 27.04.2017 kulud 21 h ja 5 min, 04.07.2017 – 30 min, 04.07.2017 – 1 h 10 min, 05.07.2017 – 1 h 30 min, 28.08.2017 – 30 min, 12.03.2018 – 25 min, 31.05.2018 – 8 min, 03.09.2018 – 6 min) põhjendatust ja vajalikkust, leiab et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 30 h ja 9 min ulatuses. Kohus loeb põhjendatuks ka hageja 25.01.2017 istungile sõidu kulu 60 eurot. Kokku hindab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 111 tundi ja 9 min tunnitasuga 130 eurot (ilma käibemaksuta), kokku summas 14 449,50, lisaks sõidukulud 60 eurot, riigilõiv hagi esitamise eest 2100 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamise eest 1100 eurot, riigilõiv määruskaebuse esitamise eest 50 eurot, kokku 17 759,50 eurot, millest OÜ Haart Ehitus peab Lagendi OÜ-le hüvitama 41,64%, so 7395,06 eurot. Kostja menetluskulud Kostja esindaja 12.11.2018 menetluskulu nimekirja kohaselt on kostja palunud kindlaks määrata ja välja mõista hagejalt kostja lepingulise esindaja kulud summas 16 676,20 eurot. Praeguses asjas osutas kostjale õigusabi Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Margus Poola (punktis 66 tabelis „MP") tunnihinnaga 127,82 eurot, vandeadvokaat Tiina Pukk (punktis 66 tabelis „TP") ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (punktis 66 tabelis „OL") tunnihinnaga 127,82 eurot ja 140, 61 eurot (lisandub käibemaks). Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirjas menetluskulude summad ilma käibemaksuta, paludes toodud summad välja mõista ning kinnitanud, et kõik kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Kostja menetluskulude aruanne: Kuupäev Töötaja Kommentaarid (tunnihind) 05.01.2016 MP (127,82) Esialgse hagi vastuse 06.01.2016 MP (127,82) Esialgse hagi vastuse 06.01.2016 MP (127,82) Lagendi OU majandusaasta aruanne 13.01.2016 MP (127,82) Materjali analüüs, e-kiri

Kestvus

EUR

lh56m lh34m Oh OOrn

247,12 200,25 2,00

Oh 17m

36,22

2-15-18014 18.01.2016 MP (127,82) Esialgse hagi vastuse koostamine ja kohtule 15.02.2016 MP (127,82) Materjali analüüs 29.02.2016 MP (127,82) Hagi vastuse koostamine ja kohtule esitamine 01.03.2016 OL (127,82) Laqendi hagile vastamine 30.03.2016 OL (127,82) Hageja seisukoha analüüs, suhtlemine kliendiga 19.04.2016 MP (127,82) Vastuse koostamine hageja vastusele 20.04.2016 MP (127,82) Materjali analüüs, vastuse koostamine 02.05.2016 MP (127,82) Kostja seisukohtade koostamine ja kohtule 17.06.2016 OL (127,82) Tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamine ja 01.08.2016 OL (127,82) Haqeja 11.07. vastuse analüüs 01.08.2016 OL (127,82) Hageja seisukohtade 02.08.2016 OL (127,82) Haqeja seisukohtade analüüs 12.08.2016 TP (127,82) Materjali analüüs ja töönõupidamine OlaviJüri Luigega TP (127,82) Vastuse koostamine 15.08.2016 hageja 1 seisukohale ja taotlustele 17.08.2016 TP (127,82) Hageja seisukohtadele 18.08.2016 TP (127,82) Hageja seisukohtadele 18.08.2016 OL (127,82) Nõupidamine vastuse koostamise teemal 19.08.2016 OL (127,82) Suhtlemine kliendiga 19.08.2016 OL (127,82) Suhtlemine kliendiga 19.08.2016 TP (127,82) Suhtlus kliendiga ning vastuse täiendamine 19.08.2016 OL (127,82) Vastuse koostamine ja 29.08.2016 OL (127,82) Kohtumääruse vastuvõtmine 20.09.2016 OL (140,61) Büroosisene nõupidamine MP, suhtlemine kliendiga

lh23m

176,82

3h42m 3h49m

472,93 487,85

lh39m 0h37m

210,90 78,82

Oh 19m

40,48

2h29m

317,42

2h27m

313,16

0h28m

59,65

Oh 09m 0h03m

19,17 6,39

Oh 13m 2h52m

27,69 366,42

lh30m

191,73

2h 14m 3h03m Oh 15m

285,46 389,85 31,96

Oh 12m 0h07m 0h52m

25,56 14,91 110,78

0h20m 0h05m Oh 15m

42,61 10,65 35,15

19.01.2017 OL (140,61) Tunnistajaga suhtlemine Oh 15m 23.01.2017 MP (127,82) Valmistumine kohtuistungiks 4h 04m 24.01.2017 MP (127,82) Valmistumine kohtuistungiks 5h30m 24.01.2017 OL (140,61) Kohtuistunqiks lh38m 25.01.2017 MP (127,82) Valmistumine 5h30m kohtuistungiks, kohtuistung 25.01.2017 MP (127,82) Kohtukõne teeside täiendamine 2h00m 25.01.2017 OL (140,61) Kohtuistungiks 5h30m ettevalmistumine ja istungil 30.01.2017 OL (140,61) Kohtuistungi protokolli analüüs 0h24m 31.01.2017 OL (140,61) Kohtukõne teeside koostamine 0h31m ja esitamine 20.02.2017 OL (140,61) Pärnu Maakohtu 0h22m kohtuotsuse analüüs 23.02.2017 OL (140,61) Kassatsioonkaebuse 0h56m koostamiseks 02.03.2017 OL (140,61) Apellatsioonkaebuse 2h23m

35,15 519,80 703,01 229,66 703,01 255,64 773,36 56,24 72,65 51,56 131,24 335,12

2-15-18014 06.03.2017 MP (127,82) Maakohtu otsuse analüüs, apellatsioonkaebuse 06.03.2017 OL (140,61) Apellatsioonkaebuse 07.03.2017 MP (127,82) Maakohtu otsuse analüüs, apellatsioonkaebuse 08.03.2017 OL (140,61) Apellatsioonkaebuse 20.03.2017 MP (127,82) Apellatsioonkaebuse 21.03.2017 OL (140,61) Apellatsioonkaebuse 22.03.2017 OL (140,61) Apellatsioonkaebuse esitamine 23.03.2017 OL (140,61) Hageja apellatsioonkaebuse 06.04.2017 OL (140,61) Lagendi OÜ apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 10.04.2017 MP (127,82) Apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 11.04.2017 MP (127,82) Apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 12.04.2017 MP (127,82) Apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 13.04.2017 OL (140,61) Lagendi OÜ apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 19.04.2017 OL (140,61) Lagendi vastuse analüüs 21.06.2017 OL (140,61) Hagi tagamise kohtumääruse analüüs ja kliendile 28.06.2017 OL (140,61) Lagendi taotlusele vastamine, Laqendi vastuste 04.07.2017 OL (140,61) Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse analüüs ja 03.08.2017 MP (127,82) Kassatsioonkaeuse koostamine 22.08.2017 OL (140,61) Suhtlemine Riiqikohtuga 11.12.2017 OL (140,61) Hageja seisukoha analüüs 13.12.2017 OL (140,61) Vastuse koostamine 14.12.2017 OL (140,61) Vastuse koostamine ja 04.01.2018 OL (140,61) Kohtumääruse analüüs 25.01.2018 OL (140,61) Hageja seisukoha analüüs 19.02.2018 OL (140,61) Kohtumääruse analüüs ja kliendile edastamine 07.03.2018 OL (140,61) Määruskaebuse analüüs 08.03.2018 OL (140,61) Määruskaebusele vastamine 12.03.2018 OL (140,61) Määruskaebusele vastamine 31.05.2018 OL (140,61) Kohtumääruse analüüs 15.08.2018 OL (140,61) Kohtumääruse analüüs 03.09.2018 OL (140,61) Hageja seisukoha analüüs 21.09.2018 OL (140,61) Kohtumääruse analüüs 26.09.2018 OL (140,61) Hageja 03.09.2018 menetlusdokumendile mine 03.09.2018 01.10.2018 OL (140,61) Hageja menetlusdokumendile 05.10.2018 OL (140,61) Hageja 03.09.2018 menetlusdokumendile

Ih 20m

170,43

2h24m 2h02m

337,46 259,90

0h38m 2h24m 0h35m Oh 12m Oh 16m

89,05 306,77 82,02 28,12 37,50

2h08m

299,97

2h47m

355,77

lh48m

230,08

0h41m

87,34

0h21m

49,21

0h24m Oh 16m

56,24 37,50

Oh 58m

135,92

0h35m

82,02

lh25m Oh 09m lh32m 3h40m 4h 19m 0h05m 0h46m 0h22m

181,08 21,09 215,60 515,57 606,97 11,72 107,80 51,56

0h22m lh23m lh59m Oh 15m 0h05m 0h23m Oh 13m

51,56 194,51 278,88 35,15 11,72 53,90 30,47

0h31m

72,65

lh46m

248,41

2h40m

374,96

2-15-18014 08.10.2018 OL (140,61) Hageja 03.09.2018 menetlusdokumendile 09.10.2018 OL (140,61) Kohtunõudele vastamine

5h34m

782,73

0h54m

126,55

02.11.2018 OL (140,61) Vastaspoole menetlusdokumendi analüüs 08.11.2018 OL (140,61) Teeside koostamine 09.11.2018 OL (140,61) Teeside koostamine ja istungiks ettevalmistumine

Oh 18m

42,18

2h09m llh 42m

302,31 1645,14

123h 14m

16676,20

Hageja vastuväited kostja menetluskuludele ja kohtu seisukoht Hageja vaidleb vastu kostja esmase vastuse ja taotluse koostamisele kulunud ajale 5 h 10 min, kuna sellesisulise osa pikkus on ca 2 lk, kusjuures suurema osa sellest moodustab faktiliste asjaolude kirjeldus, pidades põhjendatuks 2 h. Kohtu hinnangul võib pidada põhjendatuks viidatud ajakulu kokku 4 h ulatuses, arvestades sealjuures, et kostja pidi ka eelnevalt tutvuma ja analüüsima esitatud hagi ja selle lisadega. Hageja ei nõustu ka kostja õigusabikuludega seoses hagiavaldusele vastuse koostamisega kokku 7 h 10 min, leides, et neid peaks vähendama vähemalt 3 tunni võrra. 15.02.2016 ja 29.02.2016 ridadel märgitud toimingud on seotud hagi vastuse koostamisega kokku 7h ja 31 m ulatuses. Arvestades kostja 29.02.2016 vastuse mahtu ja sisu, sealjuures sisaldas antud dokument ka taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks, on kohtu hinnangul viidatud ajakulu põhjendatud 7 h ulatuses. Hageja peab ebamõistlikuks kostja 02.05.2016 kohtule täiendavate seisukohtade koostamiseks kulunud aega 2 h 27 m arvestades, et selle koostamiseks kulunud menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu 5 h 15 m ei ole põhjendatud ega vajalik. Arvestades 02.05.2016 kostja dokumendi mahtu ja sisu (sisulist osa ca 3,5 lk), võib pidada kohtu hinnangul antud ajakulu 19.04.201602.05.2016 ridadel põhjendatuks kokku 5 h ulatuses. Hageja vaidleb vastu 31.01.2017 vastuses kostja menetluskuludele kostja 19.08.2016 täiendava vastuse koostamisel kostja esindajaks mitteoleva vandeadvokaat Tiina Pukk`i osutatud õigusabi ajakulule, kuna tsiviilasjas nr 2-15-18014 on kostja lepinguliste esindajatena nimetatud vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Margus Poola. 19.08.2016 kostja täiendava vastuse on digitaalallkirjastanud vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik. Hagejale jääb arusaamatuks, miks on kostja menetluskulude nimekirjas näidatud tööde tegemine vandeadvokaadilt, kes ei ole tsiviilasjas nr 215-18014 kostja lepingulise esindajana nimetatud. Hageja palub vandeadvokaat Tiina Pukk`i tehtud tööde eest taotletavat tasu menetluskulude väljamõistmisel mitte arvestada. Kostja on oma 26.01.2017 ja 12.11.2018 menetlusdokumendis märkinud, et tsiviilasjas nr 2-15-18014 osutas kostjale õigusabi teenust Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Margus Poola, vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaat Tiina Pukk. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on vandeadvokaat Tiina Pukk`i poolt tehtud toimingud näidatud vaid seoses viidatud 19.08.2016 kostja täiendava vastusega. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on kostja poolt 19.08.2016 kohtule antud dokument siiski esitatud ja selle koostamisel on näidatud tema poolt tehtud toiminguid 10 h ja 13 m ulatuses, sealjuures on kostja nimetanud, et mh osutas tsiviilasjas õigusabi teenust ka vandeadvokaat Tiina Pukk, kuid arvestades ka viidatud dokumendi mahtu ja sisu (sisuline osa ca 3 lk) nõustub kohus osaliselt kostjaga ja loeb vastuse koostamise ajakulu kokku põhjendatuks 8 h ulatuses.

2-15-18014 Hageja vaidleb vastu kostja menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulule 22 h 12 m seoses 25.01.2017 kohtuistungi ettevalmistamisega ning kohtuistungil osalemisega. Hageja märgib, et arvestades kõnealuse kohtumenetluse keerukust ning menetlusdokumentide mahukust, samuti asjaolu, et kostja esindajad olid juba enne kohtuistungi toimumist vaidluse ja selle asjaoludega kursis, ei saa pidada ligikaudu 15 h eeltööd istungi ettevalmistamiseks põhjendatuks. Lisaks on kostja tsiviilasja menetluses kasutanud kahte lepingulist esindajat, st kõnesolev ajakulu on dubleeritud. Kohus nõustub kostjaga, et 15 h ettevalmistust antud kohtuistungi ettevalmistamiseks ei saa pidada mõistlikuks, arvestades sealjuures ka, et esindajad olid kursis vaidluse asjaoludega juba enne kohtuistungi toimumist ning loeb kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatuks kokku 5 h ulatuses, sellest 1 h ja 38 min tunnitasuga 140,61 eurot. Samuti on põhjendatud 25.01.2017 kohtuistungil osalemise ajakulu 3 h 30 min. Hageja vaidleb vastu ka kostja menetluskulude nimekirjas esitanud ajakulu 13 tundi 4 minutit Pärnu Maakohtu kohtuotsuse analüüsimiseks, apellatsioonkaebuse koostamiseks, täiendamiseks ja esitamiseks kuna apellatsioonkaebus kordab paljuski kostja poolt juba maakohtu menetluses väljendatud seisukohti ja põhjendusi, sh 25.01.2017 kohtuistungil ja kohtukõne teesides väljendatut. Olukorras, kus kostja esindajale pidi kohtuasja materjal ja hageja seisukohad olema varasema kohtumenetluse käigus teada, apellatsioonkaebuses korratakse mh juba varem esitatud seisukohti ja põhjendusi, ei saa pidada sedavõrd suurt ajakulu apellatsioonkaebuse koostamiseks vajalikuks. Seetõttu vähendab kohus viidatud ajakulu 10 h-le, sellest 7 h ja 18 min tunnitasuga 140,61 eurot. Kohus leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise ajakulu 12 m on põhjendatud. Hageja ei ole nõus ka kostja ajakulule Lagendi OÜ apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ja sellele vastuse koostamiseks 8 tundi 1 minut märkides, et kostja vastuse sisulise osa pikkus on üksnes 4 lk, kusjuures seisukoht ei sisalda sedavõrd sisukaid argumente või keerukaid õiguslikke käsitlusi. Arvestades esitatud vastuse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et apellatsioonkaebuse vastuses on tuginetud mh maakohtu menetluses väljendatud seisukohtadele, on kohtu hinnangul viidatud ajakulu põhjendatud 5 h ulatuses, sellest 3 h ja 9 min tunnitasuga 140,61 eurot. 09.11.2018 teeside koostamine ja ettevalmistus kohtuistungiks on kohtu hinnangul põhjendatud 7 h ulatuses, arvestades sealjuures, et kohus nõustub ka 08.11.2018 teeside koostamise ajakuluga 2 h ja 9 min. Samuti loeb kohus põhjendatuks 12.11.2018 kohtuistungil osalemise ajakulu 1 h ulatuses. Hageja leiab veel, et kindlasti ei õigusta kõnesoleva kohtuasja maht või keerukus kahe lepingulise esindaja kasutamist. Samas märkides, et kostja valik kahe vandeadvokaadist esindaja kasuks on kostja vaba otsustus, seejuures ei ole tegemist põhjendatud või vajaliku menetluskuluga. Lagendi OÜ ei ole nõus, et menetluskulude tema kanda jäämise korral peaks Lagendi OÜ sellise ebamõistliku ja ebavajaliku topelttöö eest kostja õigusabikulusid kandma. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus ning kohtutele on antud kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse ja valikkuse hindamisel tuleb arvestada ka TsMS § 175 lg-ga 3, mille kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Nimetatud lõikes on pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Arvestada tuleb asjaoluga, et tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Kohtu hinnangul on käesolevas asja puhul tegemist keskmisest keerukama vaidlusega ning kohtu arvates käesolevas asjas vaidluse spetsiifikat arvestades saab siiski kõigi esindajate panust

2-15-18014 lepingulise esindajana osalemisel arvestada. Hüvitamata tuleb siiski jätta mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisel ja sellest osavõtmisel, mida on antud juhul kohus ka teinud. Ka nähtub menetluskulude nimekirjast, et enamasti ei ole nii Olavi-Jüri Luik kui Margus Poola seotud ühe ja sama dokumendi koostamise ja selle ettevalmistamisega. Kohus, analüüsinud kõigi kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute (01.03.2016 – 1 h ja 39 min, 30.03.2016 – 37 min, 17.06.2016 – 28 min, 29.08.2016 – 5 min, 20.09.2016 – 15 min, 19.01.2017 – 15 min, 30.01.2017 – 24 min, 31.01.2017 – 31 min, kostja nimekirja ridadel 21.06.2017 - 08.11.2018, v.a. 03.08.2017 – 31 h ja 14 min) põhjendatust ja vajalikkust, leiab et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 35 h ja 28 min ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb analüüsida sarnaselt õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele (TsMS § 175 lg 1) ning seda olenemata sellest, kas tunnitasu suurusele on esitatud vastuväiteid. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). (p 25). Samas on Riigikohus näiteks pidanud põhjendatud tunnitasuks nii 147,49 eurot (RKTKm 3-2-1-98-13, p-d 5, 9, 13) kui ka 153 eurot (RKTKm 3-2-1115-14, p 14) ja 170 eurot (RKTKo nr 3-2-1-159-16, p 24). Kohus leiab, et tegemist on keskmisest pisut keerukama vaidlusega ning tööühiku hind 130 eurot (ilma käibemaksuta), samuti tööühiku hind 127,82 eurot (ilma käibemaksuta) ja 140,61 eurot (ilma käibemaksuta) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Kokku hindab kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 91 tundi ja 10 min, sellest 56 h ja 31 min tunnitasuga 140,61 eurot (ilma käibemaksuta) summas 7946,81 eurot ja 34 ha ja 39 min tunnitasuga 127,82 eurot (ilma käibemaksuta) summas 4428,96 eurot, kokku summas 12 375,77. Kohtu toimikust nähtub, et kostja on tasunud riigilõivu ka apellatsioonkaebuse esitamisel 1200 eurot (TsMS § 174 lg 1). Seega on kostja menetluskulud kokku 13 575,77 eurot, millest Lagendi OÜ peab OÜ-le Haart Ehitus hüvitama 58,36%, so 7922,82 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused kohtulahendiga väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse hagejalt Lagendi OÜ kostja OÜ Haart Ehitus kasuks välja menetluskulud 527,76 (7922,82 – 7395,06) eurot. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

2-15-18014 Pärnu Maakohtu otsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2019 otsusega:

RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.