Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.09.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-18014
Tsiviilasi
Lagendi OÜ hagi Haart Ehitus OÜ vastu võlgnevuse saamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.12.2018 otsus
Kaebuse esitajad, kaebuse liik Haart Ehitus OÜ apellatsioonkaebus, 88 812,58 eurot ja tsiviilasja hind apellatsiooni- Lagendi OÜ apellatsioonkaebus, 72 856,73 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant/vastustaja): Lagendi OÜ (registrikood 11110803, asukoht Lageda Salavere küla Hanila vald Läänemaa), lepinguline esindaja advokaat Lea Suurkivi Kostja (apellant/vastustaja): Haart Ehitus OÜ (endine OÜ Tafrix) (registrikood 10497964, asukoht Pikk 42 Paide), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 20.12.2018 otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise ja sellelt arvutatud viivise ning digitaalse täitedokumentatsiooni saamise nõude ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi kahju hüvitamiseks ja kahju hüvitiselt viivise saamiseks ning digitaalse täitedokumentatsiooni saamise rahuldamata.
4.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
Välja mõista Haart Ehitus OÜ-lt Lagendi OÜ kasuks 39 726,28 eurot, sh võlgnevus 19 863,14 eurot ja viivis 19 863,14 eurot. Haart Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Lagendi OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 18,62% ulatuses kostja kanda ja 81,38% ulatuses hageja kanda. Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõista lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 10 213, 81 eurot (ilma käibemaksuta) ning määrata, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Lagendi OÜ (hageja) esitas 30.11.2015 Pärnu Maakohtule hagi Haart Ehitus OÜ (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks ja kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana 10.08.2012 ehituse töövõtulepingu (leping), mille objektiks on OÜ Lagendi lüpsilauda ehitus koos lägahoidlaga ja lüpsilauda seadmete müük ja paigaldus koos installeerimisega. Lepingu p-i 4.1 järgi pidi töövõtja lõpetama lauda ehitustööd hiljemalt 30.11.2012 ja olmeruumide ehitustööd hiljemalt 21.12.2012. Lepingu p-i 2.2 järgi loeti tööd lõpetatuks ja töövõtja vastavad kohustused täidetuks, kui lepingus nimetatud tööd on tervikuna vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ning hinnapakkumises sätestatud mahus valmis ehitatud ning teostatud, töö vastab kvaliteedi- ja muudele nõuetele ning on kõrvaldatud kõik töös esinenud puudused. Lepingu p-s 7.1.31 on pooled kokku leppinud, et töövõtja peab mh tagama tööde vastavuse kasutusloa väljastamiseks.
3.Kostja on rikkunud lepingu p-s 4.1 sätestatud tööde lõpetamise tähtaega ning ei ole tellitud töid ka hageja poolt korduvalt antud täiendavate tähtaegade jooksul lõpetanud. Kostja poolt lepingu rikkumise tõttu ei olnud hagejal võimalik lüpsilauta kasutusele võtta kokkulepitud tähtajal, mistõttu on hageja pidanud kandma täiendavaid kulutusi ning tekkinud on ulatuslik kahju.
4.Pooled sõlmisid 31.10.2012 alltöövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama alltöövõtu korras osad lepingus nimetatud tööd. Alltöövõtulepingust tulenevalt on hageja esitanud teostatud tööde eest kostjale arveid, millest kostja on tasunud 10 337,30
eurot, tasumata on 19 863,14 eurot.
5.04.12.2012 e-kirjas andis hageja kostjale täiendava tähtaja 15.12.2012 tööde teostamiseks (I kd, tl 27). 12.12.2012 pakkus kostja tööde lõpetamise uueks tähtajaks 19.12.2012 (I kd, tl 32), kuid ei suutnud nimetatud tähtaega täita. 19.12.2012 Lagendi OÜ robotlüpsilauda ehitustööde ülevaatuse aktist nähtub, et lepinguga ettenähtud tööd olid kostja poolt endiselt teostamata. Aktis fikseeriti mitmete tegemata tööde ning vaegtööde olemasolu ning lepiti taaskord kokku uues tööde lõpetamise tähtajas, s.o 07.01.2013. 07.01.2013 koostatud tööde ülevaatuse aktist nähtub, et tööd olid jätkuvalt lõpetamata ning puudused kõrvaldamata (I kd, tl 35-37). Koosolekul tõdeti, et loomi lauta paigutada ei saa, kuna sõnnikuhoidla ei ole valmis ja sõnnikut ei saa kusagil hoida. 04.01.2013 selgus, et lägakanalisse jookseb sisse põhjavesi, mistõttu on lägakanal ja lägapumpla vett täis. Viidatud aktis tunnistab ka kostja puuduste olemasolu, märkides vastusena puudustele korduvalt „osaliselt teostatud". Tööde „osaline teostamine" ei olnud aga lepingu eesmärk, tööd tuli nõuetekohaselt teostada ja täies mahus lõpetada lepingus kokkulepitud tähtajaks. Vaegtöid on kostja tunnistanud ka 09.01.2013 e-kirjas. 07.01.2013 toimunud ülevaatusel määrati tööde teostamise uueks tähtajaks 18.01.2013. 18.01.2013 toimunud ülevaatusel fikseeriti, et kostja ei ole juba mitmendat korda määratud täiendavaks tähtajaks suutnudtöid teostada. Nenditi, et sõnnikuhoidla ei ole endiselt lõplikult valmis ja probleeme tekitab ikka veel torusse imbuv põhjavesi.
6.Lepingu p 7.1.31 sätestab, et töövõtja peab mh tagama tööde vastavuse kasutusloa väljastamiseks. 11.02.2013 korraldas ehitusjärelevalve inspektor ehitise ülevaatuse, millega tuvastas, et ehitusel olid nii olulised puudused, et kasutusloa andmise eeldused ei olnud täidetud. Garantiikirjas on ehitusjärelevalve inspektor tuvastanud ja loetlenud kokku 6 puudust, mis tuleb enne kasutusloa saamist kõrvaldada. Puuduste olemasolu tõendavad ülevaatuste protokollid ja ehitusjärelevalve inspektori koostatud garantiikiri. Tööd ei ole teostatud nõuetekohaselt ja õigeaegselt, mistõttu on kostja rikkunud lepingu p-te 2.2 ja 7.1.1. Lepingu p-st 6.6 tulenevalt loetakse teostatud töö lepingule mittevastavaks, kui see ei ole teostatud kokkulepitud mahus, kvaliteediga ja tähtajaks. Hageja on kostjat korduvalt ehitisel esinevatest puudustest teavitanud, samuti andnud kostjale mitmeid kordi täiendavaid tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. Seega on täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-s 2 sätestatud eeldus, mis seisneb töövõtjale täiendava tähtaja andmises. Seoses tööde lõpetamise viibimisega on hageja pidanud kandma täiendavaid kulutusi, mistõttu on hagejale tekkinud ulatuslik kahju. Tellija võib juhul, kui ta on järginud VÕS § 115 lg-s 2 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi (RKTKo nr 3-2-1-126-13, p 13; 3-2-1-145-14, p 27).
7.Kostja ei lõpetanud lauda ehitustöid õigeaegselt, mistõttu oli hageja sunnitud hoidma loomi muudes ruumides ning maksma selle eest tasu. Hageja on loomade teises talus hoidmise eest tasunud arve summas 2256 eurot. Juhul, kui kostja oleks lauda valmis ehitanud õigeaegselt, ei oleks tekkinud vajadust tasu eest loomi teises laudas hoida.
8.Kostja jättis objektile paigaldamata osad materjalid ja tegemata lepingulised tööd. Nimelt ei olnud objektil soojakut – 766,94 eurot ning selles summas on hagejale tekkinud kahju.
9.VÕS § 646 lg-st 5 tuleneb, et kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Ka lepingu p 15.6 sätestab, et poolel on õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt kahjude hüvitamist. Kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine VÕS § 646 lg 5 järgi eeldab, et tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul (RKTKo nr 3-2-1-145-14 p 28). Hageja on kostjat pidevalt objektil olevatest puudustest teavitanud, andnud kostjale
täiendavaid tähtaegu tööde lõpetamiseks ning palunud puudused kõrvaldada. Pooled leppisid kokku toimivas robotlüpsilaudas, mistõttu tuleb hüvitada kulud, mis on vajalikud toimiva robotlüpsilauda rajamiseks.
10.Kuna kostja ei lõpetanud kõiki töövõtulepingus ettenähtud töid ja jättis kasutusloa saamise tingimused täitmata, siis oli hageja sunnitud tööde lõpetamiseks palkama uue töövõtja. Hageja sõlmis tööde lõpetamiseks töövõtulepingu OÜ-ga Eurotel Invest, kes andis hagejale tööd üle 05.03.2013 allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kostja poolt tegemata tööde lõpetamise ja tehtud töödes puuduste kõrvaldamiseks pidi hageja uuele töövõtjale tasuma 39 786,01 eurot. Pärast OÜ Eurotel Invest poolt tööde teostamist väljastati 07.03.2013 lüpsilaudale kasutusluba.
11.Hageja nõuab kostjalt ka 31.10.2012 alltöövõtulepingu järgi kostjalt 19 863,14 euro tasumist (VÕS § 635 lg 1, § 108 lg 1).
12.Lepingu p-st 7.1.16 tulenevalt kohustub töövõtja tööde üleandmisel tellijale esitama nõutavas mahus täitedokumentatsiooni kahes eksemplaris paberkandjal ning digitaalsel kujul kokkulepitud formaadis. Digitaalse täitedokumentatsiooni üleandmist ei ole käesoleva aiani toimunud, mistõttu nõuab hageja kostjalt ka lepingu p-s 7.1.16 nimetatud kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 2).
13.Lepingu p-i 15.3 kohaselt, kui töövõtja õigusvastaselt rikub oma lepingust tulenevaid kohustusi kohustub töövõtja tasuma tellijale 0,1% teostamata tööde maksumusest päevas. Paigaldamata materjalide ja tegemata tööde maksumuselt palub hageja kostjalt viivise välja mõista alates 22.12.2012. OÜ-le Eurotel Invest tehtud tööde eest tasutud arvelt palub hageja viivise välja mõista alates 09.03.2013. Alltöövõtulepingu p-st 7.2 tulenevalt, kui tellija viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise tasumist 0,15% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Alltöövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 22.12.2012.
14.Pärnu Maakohtu 19.02.2018 määrusega rahuldas kohus osaliselt kostja taotluse tsiviilasja osaliseks lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ja lõpetas menetluse kahju hüvitamise nõudes tegemata tööde ja paigaldamata materjalide osas summas 6210,09 eurot ja hageja poolt OÜ-le Eurotel Invest tööde eest makstud 11 355,56 euro osas. 30.05.2018 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus 19.02.2018 määruse osaliselt osas, milles kohus lõpetas menetluse OÜ-le Eurotel Invest tööde teostamise eest makstud 11 355,56 euro ulatuses.
15.Pärast hagi täpsustusi jäi hageja nõudeks kahju hüvitamise nõue 42 808,95 eurot (soojaku rent 766,94 eurot, loomade hoidmise kulu 2256 eurot ja kostja poolt tegemata tööde lõpetamise ja tehtud töödes puuduste kõrvaldamise kulu 39 786,01 eurot) ning alltöövõtulepingu järgi kostja poolt tasumata tööde maksumuse nõue 19 863,14 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid alljärgnevalt: soojakuga seonduvalt nõudelt 1596,77 eurot, OÜ-le Eurotel Invest tehtud tööde eest tasutud arvetelt 79 770,95 eurot, alltöövõtulepingust tulenevalt nõudelt 62 032,59 eurot, loomade hoiu eest teises laudas tasutud arvelt 992,66 eurot. Ka nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel kuni põhinõude kohase täitmiseni (V kd, tl 41-46). Samuti taotleb hageja kostja kohustamist anda hagejale üle digitaalne täitedokumentatsioon. Kostja vastuväited hagile
16.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Pärnu Maakohus jättis 20.02.2017 otsusega käesolevas tsiviilasjas hageja nõude rahuldamata loomade teises talus hoidmise kulude osas (2256 eurot) ning maakohtu otsus on selles osas jõustunud, kuna pooled ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud. Lisaks on täitmata kahju hüvitamise nõude eeldused – eelkõige puudub
kostja poolt lepingu rikkumine.
18.Soojakuga seotud nõude osas (766,94 eurot) leiab kostja, et kui soojaku rendi tasu on osa tsiviilasjas nr 2-13-10012 otsusega väljamõistetud summast ning seega tuleb menetlus selle nõude osas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kui kohus leiab, et 766,94 eurot ei ole osa otsusega väljamõistetud summast, siis ei ole hageja ka kostjale soojaku rendi tasu maksnud, kuivõrd hageja on kostjale maksnud aktide 4 ja 5 alusel üksnes otsuses kindlaksmääratud summad. Hagejal ei olnud vastuväiteid, et soojakut objektile ei toodud ja kostja majutas objektil töötanud töötajad mujal. Kokkuleppel hüvitati nimetatud kulud lepingus sisaldunud soojaku rendi kuludena. Kui hageja on juba eelnevalt aktsepteerinud sellist kokkulepet soojaku rendi tasumisega akti nr 2 alusel, on sellise kokkuleppe vaidlustamine pahauskne käitumine.
19.Kostja ei nõustu hageja nõudega, mida hageja nõuab kahjuna OÜ Eurotel Invest poolt väidetavalt teostatud tööde eest. 21.01.2013 seisuga ei olnud hageja nõue kostja vastu tööde teostamiseks muutunud sissenõutavaks, kuivõrd kostja oli hagejale tasu maksmisega viivituses. Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2017 otsusest (p 14) nähtub, et maakohtu kohustus on hinnata, kas pooltevaheline leping lõppes pärast 21.01.2013 või kehtis edasi. Kostja leiab, et leping lõppes pärast 21.01.2013 ülesütlemisavalduse tegemist, kuivõrd pooled enam lepingut ei täitnud. Lepingu ülesütlemise hetkel ei olnud muutunud sissenõutavaks hageja nõue tööde lõplikuks teostamiseks (hageja nõue muutus lepingu p 4.2 alusel sissenõutavaks alles ca 4 aastat hiljem, kui hageja maksis kostjale kostja poolt teostatud tööde eest kokkulepitud tasu). Seega ei ole hagejal õigust nõuda OÜ-le Eurotel Invest makstud tasu hüvitamist kostja poolt, kuivõrd tegemist ei ole kostja kohustustega, mis tekkisid enne lepingu ülesütlemist. Juhul, kui leping kehtis edasi, ei olnud kostja lepingu p 4.2 alusel kohustatud endiselt töid lõplikult teostama, kuivõrd hageja tasus kostjale lepingu alusel tasu alles ca 4 aastat hiljem. Lisaks ei olnud hagejal õigust nõuda enne kostjalt lepingu täitmise nõudmist pöörduda kolmanda isiku poole. Asjakohatud on hageja viited asjaolule, et ta nõudis enne 21.01.2013 kostjalt tööde parandamist. Kuivõrd kostjal puudus kohustus töid parandada, ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Lisaks ei ole OÜ Eurotel Invest poolt teostatud tööd osa lepingu esemest, st tegemist ei ole töödega, mille lepingu kohaselt oleks pidanud teostama kostja.
20.Alltöövõtulepingu täitmise nõude osas leiab kostja, et nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et hageja on teostanud kooskõlas alltöövõtulepingu pdega 2.1.1; 2.1.2; 6.3.1 ja 6.3.2 alltöövõtulepingus sätestatud tööd ja kostja on nende tööde eest tasunud, lisaks tasunud 4000 eurot elektritööde eest. Ülejäänud alltöövõtulepingust tulenevad tasunõuded põhinevad aktidel, mida ei ole kostjale edastatud ning mida kostja ei ole allkirjastanud. Hageja ei ole nõutud tööde tegemist tõendanud ning kostja ei ole neid töid vastu võtnud, mistõttu ei ole alltöövõtulepingujärgne tasu nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud, et aktides 2-4 kajastatud tööd olid alltöövõtulepingus kokkulepitud tööd, tööd olid valmis, teostatud kohaselt ning lisatööd olid kostja poolt tellitud.
21.Kostja vaidles vastu hageja nõudele digitaalse täitedokumentatsiooni nõudmiseks põhjusel, et hageja on kaotanud õiguse selle üleandmise nõudele tulenevalt VÕS § 108 lg-st 5. Pärnu Maakohus on 11.07.2014 otsuses tuvastanud, et täitedokumentatsioon on üle antud. Kuni käesoleva hagi esitamiseni ei ole hageja nõudnud veel täiendavalt digitaalse dokumentatsiooni üleandmist. Täitedokumentatsiooni oli hagejal vaja põhjendusel, et taotleda kasutusluba, mis on hagejale juba enam kui viis aastata tagasi väljastatud, seega on tegemist hageja pahatahtliku nõudega.
22.Hageja on nõudnud viivist põhinõuet ületavas osas, kuigi on sellest eelnevalt sõnaselgelt loobunud. Selline viivisenõue ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja ei ole viivisenõuet põhinõuet ületavas osas põhjendanud. Hageja esitas esmakordselt soojaku rendi tasu tagastamise nõude hagiavalduses. Lisaks ei eksisteerinud soojaku rendi
tagastamise nõuet enne, kui hageja täitis kõik enda otsusest tulenevad kohustused. Seega on hageja vääralt märkinud soojaku rendi tasu viivise arvestuse alguseks 22.12.2012. Pooled ei ole lepingu p-s 15.3 leppinud kokku viivisemääras, sest viivist saab nõuda VÕS § 113 lg 1 kohaselt üksnes rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Kõnealune lepingu punkt on sätestanud tellija õiguskaitsevahendi töövõtja poolt mitterahalise kohustuse rikkumise juhuks, st pooled on kokku leppinud leppetrahvis VÕS § 158 mõttes. Viivist OÜ-le Eurotel Invest makstud tasudelt saab nõuda põhinõude suuruseni. Juhul, kui kohus peab hageja viivisenõuet põhjendatuks, palub kostja viivist vähendada ning mitte välja mõista viivist suuremat summat kui 3000 eurot. Arvestades, et hageja ei tasunud kostjale aastaid teostatud tööde eest, ei oleks mõistlik ega õiglane kohustada kostjat maksma viivist põhisumma ulatuses. Esimese astme kohtu otsus
23.Pärnu Maakohtu 20.12.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 88 812,58 eurot, sh võlgnevus 19 863,14 eurot, kahjuhüvitis 33 397,39 eurot ja viivis 35 552,05 eurot, kohustati kostjat andma hagejale üle OÜ Lagendi lüpsilauda digitaalne täitedokumentatsioon. Maakohus jättis menetluskulud 41,64% ulatuses kostja kanda ja 58,36% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras kindlaks hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 527,76 eurot (ilma käibemaksuta) ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Poolte vahel puudub vaidlus, et: pooled sõlmisid 10.08.2012 ehituse töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama ehitustöid kostjale kuuluvas lüpsilaudas koos lägahoidlaga (I kd, tl 10-25); pooled sõlmisid 31.10.2012 lisaks alltöövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja kostja alltöövõtjana tegema töövõtulepingu lisas 1 Haart Ehitus OÜ hinnapakkumises ridadel 1, 60,66 ja 67 märgitud tööd (I kd, tl 65-66).
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millal pooltevaheline tööleping lõppes. Kuigi hageja ütles 21.01.2013 lepingu erakorraliselt üles, leidis Pärnu Maakohus 11.07.2014 otsuse p 2 alusel tsiviilasjas nr 2-13-10012 (I kd, tl 100-115), et 21.01.2013 ülesütlemisavalduse tagajärjel leping ei lõppenud. Hageja on õigesti osundanud Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2017 otsusele (p 14), milles kohus osundas, et määrav ja õiguslikult siduv on poolte jaoks kohtuotsuse resolutsioon. Juhul, kui menetlusosaline ei olnud rahul kohtu põhjendatusega või kui menetlusosaline leidis, et kohus tegi osade küsimuste käsitlemata jätmise tõttu ebaõige otsuse, tulnuks menetlusosalisel esitada otsuse peale kaebus. Kuivõrd kohus tuvastas kohtuasjas nr 2-13-10012, et 21.01.2013 ülesütlemisavalduse tagajärjel leping ei lõppenud ning nõustudes hageja käsitlusega, et tsiviilasjas nr 2-1310012 tehtud lahendiga tuvastati lepingu ülesütlemise avalduse tühisus, ei saa kostja oma väidete esitamisel lepingu lõppemise kohta VÕS § 655 lg 1 alusel tugineda ka hageja 21.01.2013 ülesütlemisavalduses märgitule lepingu lõppemise kohta VÕS § 655 lg 1 alusel (II kd, tl 18-20) ega 25.03.2013 esitatud nõudele kahju hüvitamiseks (II kd, tl 2224). 21.01.2013 ülesütlemisavaldusesest nähtub hageja soov leping üles öelda erakorraliselt just ehitustööde lõpetamata jätmise, objekti üle andmata jätmise ning lepingu tähtaegade ületamise tõttu. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2017 lahendis (p 14) osundas kohus kostja võimalusele avada oma väiteid, mis puudutavad seda, et tema väitel pooled faktiliselt peale 21.01.2013 lepingut enam ei täitnud ning et töövõtuleping võis lõppeda ka muul alusel kui ülesütlemisavaldus, kuid kostja ei ole täiendavalt oma väiteid sisustanud. Seega lähtub kohus nõude lahendamisel pooltevahelisest kehtivast lepingust.
26.Kahju hüvitamise nõue summas 2256 eurot, seoses loomade hoidmisega teises talus (I kd, tl 42-43), jääb rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus 04.07.2017 otsusega
tühistanud maakohtu 20.02.2017 otsuse ja saatnud selle uueks lahendamiseks maakohtule. Seega ei ole tegemist nõudega, mille on kohus jõustunud lahendiga lahendanud ning loomade teises talus hoidmisest tekkinud kahju hüvitamise nõue on jätkuvalt menetluses. Lepingu p 4.1 alusel tuli lauda ehitustööd lõpetada hiljemalt 31.11.2012 ja olmeruumide ehitustööd hiljemalt 21.12.2012. Lepingus nimetatud tähtajaks kostja töid valmis ei saanud, samas nähtub kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-1310012, et lepingu p-de 4.2 ja 5.2 alusel tööde valmimise tähtaeg pikenes ja seda põhjusel, et hageja ei tasunud vaheakte ettenähtud tähtajaks. Kui kostja ei ole alusetult tööde teostamise tähtaega ületanud, ei ole ka tegu, mis on kahju tekkimise vältimatuks eelduseks. Samuti ei ole hageja võtnud arvesse kulusid, mida hageja oli kohustatud kandma sõltumata sellest, kus loomad asuvad.
27.Lepingu p-s 2.2 leppisid pooled kokku, et tööd loetakse lõpetatuks ja töövõtja kohustused täidetuks, kui lepingus nimetatud tööd on tervikuna vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja hinnapakkumises sätestatud mahus valmis ehitatud ja teostatud. Töö vastab kõigile kvaliteedi- ja muudele nõuetele ning on kõrvaldatud kõik töös esinevad puudused. Seetõttu leppisid pooled kokku, et lõplik tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt esitatakse pärast kõikide tööde lõppu (lepingu p-d 5.3, 6.4 ja 6.5), st pärast puuduste kõrvaldamist. Lepingu p 8.2.3 näeb ette, et puuduste esinemisel töövõtja töös võib tellija rakendada seaduses või lepingus ettenähtud õiguskaitsevahendeid ja et puudustega tööde akteerimisel või vastuvõtmisel ei kaota tellija õigust puudustele hilisemalt tugineda ning rakendada töövõtja suhtes õiguskaitsevahendeid.
28.Hageja leiab, et kostja on jätnud tegemata osa töid ja paigaldamata materjalid, viidates aktide 4-5 reale 23, s.o soojaku rendile (I kd, tl 44-53) summas 766,94 euro, kuid soojakut objektil ei olnud. Kostja ei eita, et soojakut objektil ei olnud ning nimetatud fakti kinnitab tunnistaja TT, samuti kostja 03.05.2013 vastus (II kd, tl 40-44). Kostja on väitnud, et kokkuleppel kasutati soojaku rendikulu kütte jms kuludeks. Hageja on eitanud vastava kokkuleppe sõlmimist ning see on ka tõendamata. Kuna tegemist oli hageja kinnistuga, pidi küttekulusid tasuma ikkagi hageja, st tegemist on kuludega, mida kostja kokku hoidis. Ka eitab hageja kostja varasemalt väidetut, et rendikulu kasutati kokkuleppel majutuse kuludena. Kostja on viidanud maakohtu 19.02.2018 ja ringkonnakohtu 30.05.2018 määruste põhjendustele nagu tuleks soojaku renditasu nõude osas lõpetada menetlus samuti TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuid maakohus on leidnud, et tsiviilasjas nr 2-13-10012 ei võtnud kohus seisukohta soojaku rendi nõude osas ning ringkonnakohus on selles osas maakohtuga nõustunud. Töövõtja tasunõude aluseks saavad olla üksnes tema poolt konkreetselt teostatud tööd ja töövõtulepingu objektiga seonduvad konkreetsed kulutused, kandmata kulutuste eest tellija tasu maksma ei kohustu ning seepärast on hageja nõue soojaku rendikulu tagastamiseks põhjendatud. Kohtu järeldust ei muuda ka kostja väited tööde vastuvõtuaktis nr 5 real 23 (I kd, tl 46) soojaku rendi aktsepteerimine hageja poolt summas 200 eurot.
29.Hageja on nõudnud kostjalt lepingu täitmist, mis on kahju hüvitamise nõude eelduseks. Hageja edastas 29.01.2013 kostjale e-kirja, milles tegi ettepaneku lauda kiiremas korras kasutuselevõtuks ja kahjude heastamiseks (V kd, tl 80), kuid kostja kirjale ei vastanud. Kostja on ka ise vähemalt osaliselt tunnistanud oma 09.01.2013 kirjas (I kd, tl 38) vaegtöid. 18.01.2013 ja 11.02.2013 toimunud ülevaatusest (I kd, tl 39-41) nähtub, et osad lepingujärgsed tööd olid tegemata või puudustega ning hageja on andnud kostjale tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. 18.01.2013 ülevaatuse aktis on märgitud, et juhul, kui töövõtja keeldub lepingujärgseid töid teostamast, on võimalik need tellida mõnelt teiselt töövõtjalt (vt ka RKTKo nr 3-2-1-126-13, p 13; 3-2-1-145-14, p 27).
30.Hageja on nõudnud kostjalt kahjuhüvitist tööde eest, mis on märgitud hageja ja Eurotel Invest OÜ tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis (I kd, tl 59-61) ridadel 2-7, summas
5962,97 seonduvalt katusetöödega. Hageja soovis katusekattematerjali väljavahetamist suuremas ulatuses kui kostja oli seda hinnapakkumises kajastanud. Kui võrrelda omavahel kostja poolt hageja PRIA toetuse tarvis esitatud esialgset hinnapakkumist (I kd, tl 202-203) töövõtulepingu lisaks oleva hinnapakkumisega (I kd, tl 185-200), siis töövõtulepingu lisas tuulekastilauavahetus ja värvimise töö enam ei kajastu. Seega on alusetu nõuda kostjalt kahjuhüvitist vastavalt Eurotel Invest OÜ akti ridadele 2-7 summas 5962,97. Hageja leidis, et tegemist ei ole lisatööga, kuna kostja pidi eelnevalt töö üle kontrollima ja veenduma katuse tegelikus suuruses, kuid kohtu arvates võis kostja lähtuda vastavalt VÕS § 641 lg-le 3 pakkumise koostamisel alusmaterjalist, samuti ei saanud puudust tuvastada ehitusobjekti tavalisel pakkumisele eelneval ülevaatamisel, mis selgus alles ehituse käigus.
31.Eurotel Invest OÜ aktil ridadel 18, 19, 28 märgitud tööd (sõnnikukanali puudused ja lägamahuti drenaaž) on 18.01.2013 ülevaatuse protokollis fikseeritud jätkuvalt puudustega, samuti on puudused märgitud garantiikirjas (I kd, tl 26). Eurotel Invest OÜ akti ridadel 22-24 nimetatud tööd kuulusid lepinguga ettenähtud tööde hulka (vaheakt read 17-19). Seega jääb selgusetuks, millel põhineb kostja väide, et need tööd on teostatud. 11.02.2013 garantiikirjal on fikseeritud ehituse ülevaatusel avastatud puudused. OÜ Eurotel Invest akti real 25 nimetatud tööde osas nähtub 19.12.2012 toimunud ülevaatusel (I kd, tl 33-34), et veetoru soojustus on puudulik ning 18.01.2013 ülevaatusel ei tuvastatud, et tööd oleks nõuetekohaselt tehtud. Sarnane on olukord Eurotel Invest OÜ aktil ridadel 20-21 märgitud töödega. Kuigi 18.01.2013 ülevaatuse akti kohaselt on tööd suuremas osas tehtud, ei tähenda see, et tööd oleksid tehtud nõuetekohaselt. Hageja on selgitanud, et kostja ülesandeks oli augukaevamine ja ehituslik ettevalmistus sõnnikupumpla paigaldamiseks ning kostja teostas töö puudusega, st soojustus ei olnud piisav (akti real 27 nimetatud töö). Kostjale anti puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg juba 19.12.2012 toimunud ehitustööde ülevaatusel, kus kostja antud tööd tegemata tööna ei vaidlustanud, kuid veel 18.01.2013 ülevaatuse ajaks fikseeriti vastava puuduse olemasolu.
32.Eurotel Invest OÜ akti real nimetatud prahi utiliseerimine oli lepingust lähtuv töö (vaheakt 5 rida 22). Kohus viitas ka lepingu p-le 7.1.29. Kõigil ehitusööde ülevaatustel on fikseeritud, et ehituspraht on objekti ümbrusest koristamata ning antud täiendavaid tähtaegu selle koristamiseks. Seda, et objekti lõppkoristus oli tegemata, on kinnitanud ka tunnistaja TT. Ainuüksi asjaolu, et tööd lõpetas kolmas isik, ei anna eeltoodu alusel kohtu arvates alust vastava kulu mittesissenõudmiseks. Seega on kahjuhüvitise nõue, mis hageja kandis tööde eest OÜ-le Eurotel Invest põhjendatud summas 32 630,45 eurot (sh käibemaks 5438,41 eurot).
33.Hageja nõuab alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde teostamise eest aktide nr 2-4 alusel eest (II kd, tl 25-30) 19 863,14 eurot. Aktidel märgitu kohaselt on töödeks kaeve- ja laaduritööd, killustik, sõlmed, materjali transport, kanalisatsiooni trapp, elektritööd, valveseadmed ja internetiühendus, tööde teostamine ajavahemikul 22.08.2012 08.02.2013. Ainuüksi see, et alltöövõtulepingus radiaatoreid ja põrandakütet eraldi ei nimetatud, ei tähenda, et need tööd ei kuulunud elektritööde juurde või oleksid jäänud teostamata. Seda, et elektritööd on nõuetekohaselt teostatud, kinnitab ka laudale 11.02.2013 välja antud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus (II kd, tl 31-36) ning tunnistaja MM ütlused, kelle kinnitusel ei teostanud objektil peale tema keegi elektritöid ning et tal oli sõlmitud hagejaga tööde teostamiseks ka vastav leping (II kd, tl 115-118). Alltöövõtulepingu objektiks on lisaks lepingu p-des 2.1.1-2.1.4 nimetatud töödele lepingu p-i 2.1.5 järgi ka muud ehitusobjektil tehtavad tööd (lisatööd). Tunnistaja KK ütluste kohaselt puudusid objektil töövõtja masinad ning kaeve- ja laadimistöid tegi tema UU korraldusel ja seda vastavalt hageja ja tunnistaja vahel sõlmitud töölepingule (tl 1408
143, II kd). Ka tunnistaja TT on kinnitanud, et mingeid töid tegi omanik ise, kuna omanikul oli tehnika, tehti kaeve ja laadimistöid, samuti elektritöid.
34.Alltöövõtu korras oli tööde teostamine hõlmatud hageja kui põhitellija töövõtulepingujärgsete ootustega ning hageja põhitellijana ei ole alltöövõtulepingujärgsete tööde teostamist vaidlustanud. Kui põhitellijale on arusaadav ja selge, et alltöövõtja tehtud tööd on teostatud ja üle antud ning nende osas ei ole pretensioone, siis alltöövõtu mõttes tellijal ei ole kohtu arvates võimalik asuda väitma, et ta ei ole akte aktsepteerinud ning selle tõttu ei ole tal tasu maksmise kohustust. Eelkõige saanuks kostja keelduda alltöövõtu korras teostatud tööde vastuvõtmisest, kui töö oli osaliselt tegemata või kui töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kui põhitellijal selles osas etteheiteid ei olnud, ei ole võimalik, et alltöövõtujärgsel tellijal oleks olnud mistahes pretensioone. Eeltoodust lähtudes ei ole arvestatavad ka kostja alles 25.01.2017 kohtuistungil esitatud väited aktide nr 2-4 mittesaamise kohta.
35.Kostja on viidanud ka oma vastuväidetes nagu oleks hageja kaotanud oma nõude VÕS § 644 lg 3 alusel, kuivõrd ta ei ole kostjat tööde aluseks olevatest puudustest teavitanud, kuid kõnealusel juhul on hageja töövõtjaks ning nimetatud viide ei ole asjakohane.
36.Kostja on leidnud, et juhul, kui kohus peaks hageja nõuded mistahes osas rahuldama, soovib ta kostja nõude tasaarvestada enammakstud summaga 3619,96 eurot, mis kostja tasus hagejale alltöövõtulepingutööna lauda põranda lammutamise eest. Hageja vaidles põhjendatult tasaarvestusavaldusele vastu, kuna 18.06.2014 istungi protokollist (II kd, tl 62) nähtub, et tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, et hageja põrandate lammutamise tööd ei teinud. Ka maakohus on otsuses tsiviilasjas nr 2-13-10012 (p 8.4.1) asunud seisukohale, et betoonäärte lammutamine ei olnud lisatööna tellitud töö, jättes kostja nõude betoonäärte lammutamise eest summas 1750 eurot rahuldamata. Kohus viitas VÕS § 200 lg-le 4 ning märkis ka, et antud juhul ei ole täidetud VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud tingimus, mis eeldab vastastikkuseid samaliigilisi nõudeid. Arve tasumisel 09.11.2012 ei ole kostja tööde teostamist ega arve tasumist vaidlustanud ning seega isegi siis, kui hageja ei oleks vastavat tööd teinud, ei ole kostjal võimalik sellele tugineda ning kostja on mistahes tasaarvestamise õiguse minetanud.
37.Kostja andis hagejale üle lüpsilauda dokumentatsiooni paberkandjal 18.02.2013 (II kd, tl 21). Hageja 25.03.2013 nõudekirjast (II kd, tl 22) nähtub, et hageja on nõudnud muuhulgas dokumentatsiooni üleandmist digitaliseeritud kujul. Lepingu p-st 7.1.16 tuleneb kostja esitada tellijale täitedokumentsioon ka digitaalsel kujul. Seega puudub alus väita, et saades 18.02.2013 kätte täitedokumendid paberkandjal, on hagejal 25.03.2013 möödunud mõistlik aeg digitaalse täitedokumentatsiooni üleandmise nõudeks. Hageja ei ole täitmisnõuet VÕS § 108 lg 3 kohaselt minetanud. Jääb selgusetuks, kuidas on digidokumentatsiooni esitamine kostjale koormav või kulukas ning ainuüksi kostja väide, et hagejal on võimalik dokumentatsioon skaneerimise teel ise digitaliseerida, ei vabasta kostjat lepinguga võetud kohustuse täitmisest. Ka puudub alus väita, et hageja nõue on pahauskne. Kostja vastuväite justkui annaks VÕS § 111 ja lepingu p 7.3.4 õiguse selle kohustuse täitmisest keeldumiseks on esitatud alles 09.10.2018, mis ei ole kooskõlas TsMS § 329 lg-s 1 sätestatud põhimõttega vastuväidete esitamise õigeaegsuse kohta, samuti ei ole kostja seda õiguskaitsevahendit kasutanud, mistõttu jätab kohus viimatinimetatud kostja vastuväite tähelepanuta.
38.Kuigi kostja on leidnud, et hageja on minetanud õiguse nõuda viivist põhinõuet ületavas osas, puudub hageja vastav nõudest loobumine. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta kõrvalnõuete suurendamist hagi muutmiseks, seega ei saa kostja ka ette heita, et hageja suurendas viivise nõuet hagiavalduse täpsustuses/täienduses 29.11.2017.
39.Lepingu p-s 15.3 on sätestatud töövõtja kohustus maksta trahvi 0,1% teostamata tööde maksumusest päevas VÕS § 153 mõttes, kuid pooled ei ole kokku leppinud viivist
juhuks, kui hageja nõuab kahju hüvitamist. Seega nõustub kohus kostjaga, et viivisenõue lepingu p 15.3 alusel on alusetu, pidades põhjendatuks viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras.
40.Hageja on nõudnud viivist soojaku rendiga seonduvalt kahjunõudelt alates 22.12.2012, kuid hageja esitas esmakordselt soojaku renditasu tagastamise nõude hagiavalduses, mida tuleb kohtu arvates lugeda viivisenõude arvestamise alguseks. OÜ Eurotel Invest poolt tööde teostamise eest viivisenõude esitamist alates 09.03.2013 ei ole algusaja osas kostja vaidlustanud ning kohus rahuldab hageja viivise nõude alates 09.03.2013. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis soojaku rendiga seonduvalt kahjunõudelt summalt 766,94 eurot alates hagiavalduse esitamisest, s.o 30.11.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.12.2018 seadusjärgses määras kokku summas 188,01 eurot ning OÜ Eurotel Invest poolt tööde teostamise eest summalt 32 630,45 eurot alates 09.03.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.12.2018 seadusjärgses määras kokku 15 500,90 eurot.
41.Alltöövõtulepingust tuleneva viivisenõude puhul on hageja tuginenud alltöövõtulepingu p-le 7.2. Hagiavalduse täienduse kohaselt on hageja arvestanud viivist alates 22.12.2012 seisuga 03.09.2018 summas 62 032,59 eurot (V kd, tl 44). Kostja, taotledes viivise vähendamist, ei ole oma taotlust sisuliselt põhistanud ega kirjeldanud asjaolusid, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks. Ainuüksi asjaolu, et kostjal on eelmises vaidluses saamata tasumata tööde eest, ei ole piisav viivise vähendamiseks.
42.Siiski on võimalik otsuse seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõuet vähendada, arvestades kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurust ja hinnates viivise proportsionaalsust. Kuivõrd viivise eesmärgiks ei ole võlausaldaja rikastumine, vaid võlgniku suunamine rahalise kohustuse võimalikult kiirele täitmisele, on põhjendatud otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine mitte suuremas ulatuses kui põhinõue, s.o 19 863,14 eurot. Nii Eesti õigusteoorias (sh nt VÕS kommenteeritud väljaande I osa, lk 383) kui kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et üldjuhul ei pea võlausaldaja täiendavalt põhjendama põhivõlaga sama suurt viivisenõuet, vaid üksnes põhivõlga ületavat viivisenõuet. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-66-05 (p 19) lasus just kostjal viiviste vähendamist taotledes kohustus tõendada, et põhivõlga mitte ületav hageja viivisenõue on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Riigikohtu lahendis nr 3-2-166-05 (p 19) märgitakse, et „Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg“ (vt ka RK lahend nr 3-2-1-118-16, p 19).
43.Praegusel juhul ei ole kostja oma taotlust viivise vähendamiseks sisuliselt põhistanud, samuti ei ole hageja esile toonud, et talle oleks tekkinud kahju ja seda suuremas ulatuses kui põhinõue, antud juhul siis 19 863,14 eurot. Kohtu arvates ei tõenda seda ka hageja poolt esitatud laenuleping (IV ka, tl 204-209) laenu võtmiseks majandustegevuse jätkamise eesmärgil, olles sattunud majanduslikult keerulisse olukorda, kuna kostja ei tasunud alltöövõtulepingu järgset töötasu ja hageja pidi palkama uueks tööde teostajaks OÜ Eurotel Invest. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hageja viivisenõude tulenevalt alltöövõtulepingust summas 19 863,14 eurot.
44.Hageja on nõudnud viivist ka loomade hoiu eest teises laudas tasutud arvelt. Kuna antud nõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata selles osas ka viivisenõue.
45.Kohus rahuldab hagi rahalises nõudes osaliselt summas 88 812,58 eurot, sh võlgnevus 19 863,14 eurot, kahjuhüvitis 33 397,39 eurot ja viivis 35 552,05 eurot.
46.Kohus rahuldas hagi 41,64% ulatuses, hageja nõue oli 29.11.2017 hagi täpsustuse/täienduse ja 03.09.2018 hageja seisukoha (viiviste osas) kohaselt 213 275,15 eurot, kohus mõistab hageja kasuks välja 88 812,58 eurot. Seega tuleb kostjal hüvitada
hageja menetluskulud 41,64% ulatuses, hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud 58,36% ulatuses (TsMS § 163 lg 1). Kostja apellatsioonkaebus
47.Kostja palus 14.01.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja jäeti menetluskulud kostja kanda.
48.Maakohus rahuldas ebaõigesti soojaku rendi tasu tagastamise nõude summas 766,94 eurot. Kuna maakohus ei mõistnud tsiviilasjas nr 2-13-10012 soojaku rendi tasu hagejalt kostja kasuks välja, siis ei ole hageja kostjale soojaku rendi eest tasunud ja hagejal ei ole õigust nõuda soojaku rendi tasu summas 766,94 eurot tagastamist. Lisaks ei viidanud maakohus ühelegi materiaalõiguse normile, millest tulenevalt on võimalik hageja eeltoodud nõuet rahuldada.
49.Maakohus rahuldas ebaõigesti kahju hüvitamise nõude summas 32 630,45 eurot (OÜle Eurotel Invest makstud tasu). Maakohus ei ole selgitanud, millist kohustust on kostja rikkunud ning mille alusel oli tellija õigustatud nõudma parandamist. Hetkel, mil hageja sõlmis töövõtulepingu OÜ-ga Eurotel Invest ning OÜ Eurotel Invest teostas lepingu esemeks olnud tööd, ei olnud hageja nõue kostja vastu tööde teostamiseks muutununud sissenõutavaks, kuna selleks ajaks ei olnud saabunud tööde teostamise tähtaega. Seega puudus hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ka juhul, kui oleks tõendatud kostja poolt mittekohase töö tegemine.
50.Lisaks ei ole maakohus hinnanud 10.08.2012 sõlmitud töövõtulepingu p-te 4.2 ja 5.2. Kohus ei ole selgitanud, millist lepingust tulenevat kohustust on kostja rikkunud ning miks ühel juhul lepingu tähtaeg pikenes (loomade hoidmise kulu nõude puhul), kuid teise nõude puhul lepingu tähtaeg ei pikenenud (OÜ-le Eurotel Invest makstud tasu hüvitamise nõude osas). Selleks, et tuvastada, kas sõnnikukanali ja lägamahuti drenaažiga seotud tööde puhul oli tegemist on lepingu esemeks olnud töödega, oleks pidanud maakohus võrdlema OÜ Eurotel Invest akti hageja ja kostja vaheliste aktidega. Kostja esitatud akti kohaselt oli sõnnikukanali ehitamise maksumus 6487,03 eurot. Kõrge põhjavee tase ja sellest tulenevalt vee imbumine sõnnikukanalisse avastati alles 04.01.2013. OÜ Eurotel Invest akti kohaselt kulus OÜ-l Eurotel Invest sõnnikukanali veepidavaks muutmisele 11 900 eurot. Kuna lepingu mahus ei oldud arvestatud põhjavee ootamatut tasemega, siis oli väidetav OÜ Eurotel Invest poolt sõnnikukanali parandamine lisatöö, mitte osa lepingulistest töödest.
51.18.01.2013 seisuga olid lauda söödahoidla vahelise seina, lauda välisseina ja lae praod suuremas osas parandatud, seega ei ole OÜ Eurotel Invest akti real 20 nähtuv 1100 suurune kulu põhjendatud.
52.OÜ Eurotel Invest akti real nr 21 kajastatud töö ei ole lepinguline töö. Mootoriga lisaukse ehk kolmanda ukse paigaldamise vajadus tulenes paigaldatava söödasüsteemi tööst, mis ei olnud lepingus algselt kokku lepitud. Tegemist oli lisatööga, mille paigaldamise soovi väljendas hageja alles pärast lepingu sõlmimist. Samuti ei kuulu OÜ Eurotel Invest tööde üleandmise akti ridadel 22 – 27 viidatud tööd lepingu esemesse. Nimetatud töid ei olnud fikseeritud 18.01.2013 aktis, mistõttu ei olnud need tööd isegi juhul, kui tegemist oli Lepingu esemega, puudustega.
53.Lisaks ei ole suurt osa OÜ Eurotel Invest aktis nimetatud töödest 11.02.2013 ülevaatuse aktis nimetatud, mis tähendab, et tööd olid selleks ajaks puudusteta.
54.Maakohus rahuldas ebaõigesti alltöövõtulepingus tuleneva nõude summas 19 863,14 eurot. Alltöövõtulepingu punkti 8.1 kohaselt loetakse tööd üleantuks kahepoolse akti alusel. Kuivõrd kostja ei ole akte nr 2, 3 ja 4 allkirjastanud on aktid aktsepteerimata ja kostjal ei ole tasu maksmise kohustust. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et peatöövõtjaga töövõtulepingu sõlminud tellija poolt tööde aktsepteerimine tähendaks ka
kostja poolt alltöövõtulepingu alusel hageja tööde aktsepteerimist. Tööd on õigustatud vastu võtma üksnes lepingu pool, mitte kolmas isik.
55.29.03.2016 hageja menetlusdokumendis esitatud lisades nr 4-6 on kajastatud tööd, mida alltöövõtulepingu p-s 2.1.1-2.1.4 kokkulepitud ei olnud (lisatööd). Maakohus ei ole toonud välja ühtegi tõendit, millest nähtuks hageja nõude aluseks olevate lisatööde tellimine kostja poolt. Asjaolu, et mingeid töid tegi objektil hageja ise, ei tõenda, et tegemist olid alltöövõtulepingu alusel teostatavate töödega ning kostja tellis hagejalt tööd. Seega ei ole võimalik rahuldada alltöövõtulepingu tasu nõuet vähemalt summas 5314,402 eurot.
56.Kohus ei ole hinnanud TT ütlust betoonäärte lammutamise osas tervikuna, vaid üksnes TT vastust. Tunnistajale esitatud küsimuse konstruktsioonist ning kontekstist: „Kelle kohustuste hulka kuulus lauda põranda betoonäärte lammutamine? Kes vastavad tööd teostas?“ on aru saada, et tunnistaja vastas alltöövõtulepingujärgsete tööde (lauda põranda lammutamine 1-15 postivahes) osas, et nimetatud tööd teostas kostja ning seetõttu on kostja hagejale alusetult maksnud 3619,96 eurot.
57.Maakohus rahuldas ebaõigesti digitaalse täitedokumentatsiooni üleandmise nõude. Hageja pidi hiljemalt 2013. aasta veebruaris aru saama, et tal ei ole digitaalselt täitedokumentatsiooni, kuid sellise nõude esitas hageja alles 21.12.2015 hagiavalduses. Peaaegu 3 aasta pikkust viivitust nõude esitamisega ei saa pidada mõistlikuks VÕS § 108 lg 4 mõttes. Seetõttu on hageja oma nõude VÕS § 108 lõikest 5 tulenevalt kaotanud. Asjakohatu on maakohtu väide, et kuna hageja esitas kostjale 21.01.2013 ehituse töövõtulepingu ülesütlemise avalduse, milles on märgitud, et kostja ei ole hagejale üle andnud Lepingu kohaselt dokumentatsiooni kasutusloa saamiseks, ei ole hageja enda täitmisnõuet minetanud, kuna maakohus kinnitas otsuses, et 21.01.2013 ülesütlemise avaldus on tühine, st sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Lisaks oli täitedokumentatsiooni hagejal vaja põhjendusel, et taotleda kasutusluba, mis on hagejale juba väljastatud.
58.Kohus on arvestanud OÜ-le Eurotel Invest tasutud 32 630,45 eurolt viivist alates 09.03.2013. Maakohtu otsuses ei nähtu, miks on võetud eelnimetatud kuupäev viivise arvestamise alguseks. Hageja ei ole kostja vastu kahju hüvitamise nõuet OÜ-le Eurotel Invest tasutud summa hüvitamiseks 09.03.2013 esitanud. Hageja apellatsioonkaebus
59.Hageja palus 21.01.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata (s.o kahju hüvitamise nõue seoses loomade hoidmisega teises talus summas 2256 eurot, kahju hüvitamise nõue seoses Eurotel Invest OÜ arvega summas 7155,65 eurot, rahuldamata jäänud viivisenõue) ning teha asjas uus otsus, millega mõista lisaks kostjalt välja kahjuhüvitis 9411,56 eurot, viivis summalt 7155,65 eurot määraga 0,1% päevas alates sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni, viivis summalt 33 397,39 eurot määraga 0,1% päevas alates sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni, viivis summalt 2256 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni, viivis summalt 19 863,14 eurot määraga 0,15% päevas alates sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
60.Maakohus jättis kostjalt hageja kasuks ebaõigesti välja mõistmata kahjuhüvitise 2256 eurot seoses loomade hoidmisega teises talus. Juhul, kui kostja oleks lauda valmis ehitanud õigeaegselt, ei oleks tekkinud vajadust tasu eest loomi teises laudas hoida. Kohus on praegusel juhul teinud ebaõige järelduse üksnes tsiviilasjas nr 2-13-10012 tehtud otsuse alusel. Kohus on iseenesest õigesti viidanud vaidlustatud otsuse p-s 5 poolte vahelisest lepingust tulenevatele tähtaegadele ning sellele, et poolte vahel puudub
vaidlus, et kostja ei saanud lepingus kokkulepitud tähtajaks ehitustöid valmis. Seega on kohus tõdenud, et kostja on oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kuid on arusaamatult asunud seisukohale, et kostja ei ole alusetult tööde teostamise tähtaega ületanud.
61.Kohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summas 7155,56 eurot. Nimetatud 7155,56 euro suurusest nõudest on kohus põhjendanud nõude summas 5962,97 euro rahuldamata jätmist kohtuotsuse p-i 8 teises lõigus.
62.OÜ Eurotel Invest akti ridadel 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 näidatud tööd kuulusid töövõtulepingus nimetatud tööde hulka (vaheakt 5 read 28, 29, 30, 31). Kohus on nimetatud tõendeid ebaõigesti hinnanud. Samuti on kohus ebaõigesti hinnanud lepingu p-i 2.5. Kostja oleks pidanud teostama kõik katuse tööd, millised olid vajalikud kasutusloa saamiseks (sh katuse ja räästakastide lõpetamine).
63.Kohus on viidanud kahele kostja hinnapakkumisele: esialgsel hinnapakkumisel, mis oli tehtud PRIA toetuse tarvis, oli tuulekastilauavahetus ja värvimise töö kajastatud, kuid töövõtulepingu lisaks oleval hinnapakkumisel seda enam ei olnud. Kohus on sellest ebaõigesti järeldanud, et seetõttu ei olnud tuulekastilauavahetus ja värvimise töö lepingu osa. Tegelikult viitab aga PRIA-le esitatud hinnapakkumises vastavate tööde kajastamine sellele, et vastav kokkulepe oli poolte vahel olemas ning kostja oli teadlik, et ta peab lepingu alusel teostama kõik kasutusloa saamiseks vajalikud katusetööd, sh tuulekastilauavahetuse ja värvimise tööd.
64.Kui võrrelda hageja poolt esitatud nõude summat (39 786,01) ja kohtuotsuses kajastatud nõude rahuldamise (32 630,45) ja rahuldamata jätmise (5962,97) summasid, siis selgub, et kohus on 1192,59 euro (39 786,01-32 630,45-5962,97=1192,59) ulatuses nõude rahuldamata jätnud ilma põhjendusi esitamata.
65.Kohus on ebaõigesti jätnud osaliselt rahuldamata hageja viivise nõude. Ka tsiviilasjas 2-13-10012 tuli hagejal tasuda viivist kostjale põhinõuet ületavas osas. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud lepingu p-i 15.3 leides, et nimetatud sättes ei ole pooled kokku leppinud viivist juhul, kui hageja nõuab kahju hüvitamist.
66.Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg-t 1 leides, et viivise arvestus algab nõude esitamisest, mitte nõude sissenõutavaks muutumisest ning leidnud ebaõigesti, et hageja ei saa nõuda soojaku rendiga seonduvalt kahjunõudelt viivist alates 22.12.2012. Lepingu p-i 4.1 kohaselt oli tööde teostamise viimaseks tähtajaks 21.12.2012. Seetõttu muutusid kõik hageja lepingulised nõuded sissenõutavaks 22.12.2012. Alates 22.12.2012 tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt soojaku renditasu tagastamist.
67.Kohus leidis ebaõigesti, et esineb alus viivise vähendamiseks. Kohus märkis, et kostja ei ole oma taotlust viivise vähendamiseks põhjendanud, kuid leidis siiski, et esineb alus viivise vähendamiseks. Arusaamatuks jääb, millisel õiguslikul alusel on kohus viivist vähendanud. Hageja on esile toonud, et talle on tekkinud kahju suuremas ulatuses kui põhinõue. Hageja on tõendanud (vt laenuleping, IV kd, tl 204-209), et tal oli vajalik laenu võtta, kuna hageja sattus kostja rikkumise tõttu majandusraskustesse. Seega on hagejale tekkinud kostja rikkumise tõttu suur kahju, mis õigustab viivise nõudmist suuremas ulatuses, kui on põhinõue. Lisaks õigustab põhinõudest suuremas ulatuses viivise nõudmist ka see, et kostja on viivitanud nõude täitmisega äärmiselt kaua, käesolevaks hetkeks juba üle 6 aasta.
68.Lisaks eeltoodule on kohus ebaõigesti jätnud välja mõistmata viivise põhinõudelt, millises osas jättis kohus ebaõigesti hagi rahuldamata. Vastustaja seisukoht
69.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
70.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
71.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise ja sellelt arvutatud viivise ning täitedokumentatsiooni digitaalsel kujul saamise nõude. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega jätab hagi selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
72.Kõigepealt käsitleb kolleegium töövõtulepingu lõppemise küsimust.
73.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et vaatamata hageja poolt lepingu ülesütlemise avalduse esitamisele ja kostja poolt esile toodud vaidlustamata asjaoludele, mille kohaselt peale ülesütlemisavalduse tegemist kumbki pool enam lepingut ei täitnud ning hageja tellis tööde lõpetamise kolmandalt isikult, kehtib töövõtuleping poolte vahel siiski edasi.
74.21.01.2013 avaldusega ütles hageja kostjaga sõlmitud töövõtulepingu üles põhjusel, et kostja on oma lepingulisi kohustusi oluliselt rikkunud. Tsiviilasjas nr 2-13-10012, milles kostja vaidlustas lepingu ülesütlemise, tuvastas maakohus, et tellija nimetatud puudused ei ole olulised, millest nähtuks, et tellija oleks jäänud VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, sest laut oli kasutamiseks valmis ja esines üksnes ebaolulised puudused või ei olnud töövõtja ülesütlemise avalduses märgitud tööde tegemiseks kohustatud ja oli selles osas õigustatult keeldunud tööde tegemisest (VÕS § 647 lg 1) Maakohus leidis, et tellija poolt lepingu ülesütlemine ei olnud põhjendatud ja seetõttu on ülesütlemise avaldus tühine.
75.Tellija 21.01.2013 avalduse näol on tegemist lepingu ülesütlemisega VÕS § 655 lg 1 järgi põhjusel, et töövõtja rikkus lepingut. Lepingu ülesütlemisel ja lepingust taganemisel on erinevad eeldused. VÕS § 116 lg 1 kohaselt on lepingust taganemise eelduseks eelkõige see, et teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. VÕS § 655 lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud.
76.Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Töövõtjal selline tasunõue puudub, kui tellija ütles lepingu üles seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut (VÕS § 655 lg 2).
77.Kuna antud juhul on samade poolte vahel sama lepingu lõppemise üle peetud vaidluses jõustunud otsusega tuvastatud, et kostja ei olnud töövõtulepingut oluliselt rikkunud, st ei olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks ega ülesütlemiseks sel põhjusel, et töövõtja rikkus lepingut, saab hageja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada asjas esitatud asjaoludest lähtuvalt ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi. See säte
võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11 p 11).
78.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et pooltevaheline leping lõppes 21.01.2013 tellijapoolse ülesütlemisega VÕS § 655 lg 1 alusel.
79.Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja kahju hüvitamise nõuet. Siin tuleb arvestada seda, et samade poolte vahel toimunud kohtumenetluses nr 2-13-10012 on Pärnu Maakohus teinud 11.07.2014 otsuse, millega rahuldati osaliselt samast töövõtulepingust tulenev tellija tasunõue. Olukorras, kus kohus on samade poolte vahel jõustunud otsusega juba lahendanud vaidluse selle üle, kas töövõtjal on õigus saada tehtud tööde eest tasu, ei saa samade poolte vahel toimuda uut kohtuvaidlust, mis põhineb sellel, et töövõtja ei ole teinud nõuetekohaselt neid töid, mille eest talle tasu välja mõisteti.
80.Kahju hüvitise nõue tuleneb hageja väidete kohaselt sellest, et 1) laut ei valminud tähtaegselt, mille tõttu pidi hageja loomi hoidma vahepeal teises talus, mille eest tasus 2256 eurot, 2) kostja jättis töövõtjana osad töövõtulepingust tulenevad tööd tegemata ja materjalid paigaldamata summas 6977,03 eurot ja 3) osad tööd tegi kostja nõuetele mittevastavalt, mistõttu tasus hageja tööde parandamise eest uuele töövõtjale 39 786,01 eurot.
81.19.02.2018 määrusega lõpetas maakohus hageja kahju hüvitamise nõude tegemata tööde ja paigaldamata materjalide osas summas 6210,09 eurot, millises osas Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.05.2018 määrusega maakohtu määruse muutmata ja selles osas on maakohtu määrus jõustunud ning menetlus selle nõude osas lõppenud. Maakohus menetles kahju hüvitamise nõuet tegemata tööde ja paigaldamata materjalide osas edasi summas 766,94 eurot, see on soojaku rendi tasu osas. Maakohus rahuldas soojaku rendi tasu tagastamise nõude põhjusel, et vastav kulu oli ette nähtud seoses soojaku rendiga, kuid tegelikult soojakut objektil ei olnud. Ringkonnakohus maakohtu põhjendusega ei nõustu. Maakohu otsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel ta nõude rahuldas. Hageja ei ole esile toonud, milles seisneb tema kahju seoses sellega, et töövõtja ei toonud objektile soojakut. Töövõtja tasu nõue sõltub kokku lepitud resultaadi saavutamisest, mitte sellest, kas töövõtja resultaadi saavutamisel kõik need kulud tegi, mida algselt prognoositi. Soojaku renditasu kuulub objekti üldkulude hulka, mille suuruses olid pooled kokku leppinud ja mida hagejal pole õigust nõuda tagasi seetõttu, et töövõtja korraldas töötajate majutamise objektil teistmoodi, kui algselt planeeritud. Hageja ei ole välja toonud, kuidas soojaku puudumine objektil mõjutas kokku lepitud resultaadi saavutamist. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude 766,94 euro ja sellelt arvutatud viivise 1596,77 euro saamiseks.
82.Maakohus rahuldas kahju hüvitamise nõude Eurotel Invest OÜ-le tasutud summade osas osaliselt summas 32 630,45 eurot ja jättis rahuldamata summas 5962,97 eurot.
83.Kolleegium ei nõustu maakohtu otsusega 32 630,45 euro rahuldamise osas. Hageja nõue selles osas põhineb asjaolul, et kostja on jätnud oma lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitmata ja selle summa on hageja tasunud uuele töövõtjale tööde lõpetamise eest. VÕS § 82 lg 7 kohase muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Töövõtulepingu p 41.1 kohaselt oli kostja kohustatud lõpetama lauda ehitustööd hiljemalt 30.11.2012 ja olmeruumide ehitustööd hiljemalt 21.12.2012. Lepingu p 4.2 sätestab, et töövõtja võib iga tellija poolt töövõtjale esitatud arve maksmisega viivitatud päeva eest pikendada tööde valmimise tähtaega ühe päeva võrra. Maakohus tuvastas, et töövõtulepingu p-de 4.2 ja 5.2 alusel tööde valmimise tähtaeg pikenes ja seda põhjusel, et hageja ei tasunud vaheakte ettenähtud tähtajaks. Vaidlust ei ole selle, et 21.01.2013 seisuga, mil pooltevaheline leping lõppes, ei olnud arved makstud. VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabastab ülesütlemine mõlemad pooled nende
lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust, kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise hetkel ei olnud sissenõutavaks muutunud hageja nõue tööde lõplikuks teostamiseks ja seda ei saanud hageja peale lepingu ülesütlemist kostjalt ka enam nõuda. Asjaolu, et hageja otsustas enne tööde vastuvõtmist lepingu kostjaga üles öelda ja tellida tööde lõpetamise OÜ-lt Eurotel Invest, oli hageja enda valik ning OÜ-le Eurotel Invest tasutud summade näol ei ole tegemist kostja poolt tekitatud kahjuga. Eeltoodu alusel jätab ringkonnkohus rahuldamata kahju hüvitamise nõude Eurotel Invest OÜ-le tasutud 32 630,45 euro ja OÜ-le Eurotel Invest tasutud summadelt arvutatud viivise 79 770,95 saamiseks.
84.Kolleegium nõustub maakohtu otsusega osas, milles maakohus jättis kahju hüvitamise nõude summas 5962,97 eurot rahuldamata. Kolleegium nõustub ka maakohtu põhjendustega, et tegemist oli lisatööga, mis ei olnud töövõtulepingu järgi kostja kohustuseks ja mille tellimist Eurotel Invest OÜ-lt ei pea kostja hüvitama.
85.Maakohus jättis õigesti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kahjuhüvitise 2256 eurot seoses loomade hoidmisega teises talus, kuna kostja ei vastuta hageja lisakulutuste eest. Maakohus tugines seejuures põhjendatult tsiviilasjas nr 2-13-10012 tuvastatud asjaoludele. Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et nagu oleks maakohus jõudnud järeldusele, et kostja on tähtaegade ületamisega oma lepingulist kohustust rikkunud. Vastupidi, maakohus tuvastas, et töövõtulepingu p-de 4.2 ja 5.2 alusel pikenes tööde valmimise tähtaeg, mistõttu kostja ei ületanud tööde teostamise tähtaega ning ei ole sellega oma kohustusi rikkunud.
86.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsusega osas, millega kohus rahuldas digitaalse täitedokumentatsiooni üleandmise nõude. Töövõtulepingu p 7.1.16 alusel kohustus töövõtja tööde üleandmisel esitama tellijale täitedokumentatsiooni ka digitaalsel kujul. Kuivõrd töövõtuleping lõppes tellijapoolse ülesütlemisega enne tööde lõplikku üleandmist, ei olnud täitedokumentatsiooni üleandmise kohustus ülesütlemise ajal veel sissenõutav ja VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabanesid mõlemad pooled oma edasistest lepinguliste kohustuste täitmisest. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat hagejale üle andma digitaalne täitedokumentatsioon.
87.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega osas, millega maakohus rahuldas alltöövõtulepingust tuleneva tasu nõude ja sellelt arvutatud viivise nõude. Hageja nõuab alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde teostamise eest aktide nr 2-4 alusel 19 863,14 euro tasumist.
88.Töövõtutasu, sh alltöövõtulepingust tulenev töövõtja tasu nõue muutub sissenõutavaks töö vastuvõtmisega (VÕS § 637 lg 4). Käesoleval juhul ei ole tellija tööd vastu ei võtnud, kuid maakohus on põhjendatult tuvastanud tellijal tasunõude maksma panemise aluseks olevad asjaolud, et tööd olid valmis, sooritus vastas lepingus kokku lepitule ja et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast. Kostja on aktid tööde teostamise kohta kätte saanud vähemalt kohtumenetluse ajal, kuid ei ole esile toonud ega tõendanud, et töö oli osaliselt tegemata või ei vastanud lepingu tingimustele. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et kui hageja põhitellijana ei ole alltöövõtulepingu-järgsete tööde teostamist vaidlustanud, siis alltöövõtu mõttes tellijal ei ole võimalik asuda väitma, et ta ei ole akte aktsepteerinud ning selle tõttu ei ole tal tasu maksmise kohustust. Kui põhitellijal altöövõtulepingu alusel tehtud tööde osas etteheiteid ei olnud, ei ole võimalik, et alltöövõtujärgsel tellijal saaks olla selles osas pretensioone. Samuti ei väida kostja, et need tööd oleks tehtud kellegi teise poolt. Asjaolu, et alltöövõtulepingu järgsed tööd on tehtud hageja poolt, on tõendatud ka tunnistajate ütlustega. Tunnistaja MM kinnitusel ei teostanud objektil peale tema keegi elektritöid ning et tal oli sõlmitud tööde teostamiseks leping hagejaga. Tunnistaja KK kinnitas, et kaeve- ja laadimistöid tegi tema UU
korraldusel ja seda vastavalt hageja ja tunnistaja vahel sõlmitud töölepingule. Kostja ei ole neid tunnistajate ütlusi ümber lükanud.
89.Põhjendamatu on kostja apellatsioonkaebuse väide, et hageja nõuab alltöövõtulepingu alusel tasu ka lisatööde eest, mida kokku lepitud ei olnud. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja on esitanud kostjale arve summas 19 863,14 eurot pooltevahelise alltöövõtulepingu alusel ja märkinud, et alltöövõtulepingu tasu suurust tõendab alltöövõtulepingu punkt 6.3, millises summas hageja kostjale ka arveid esitas.
90.Hageja on arvestanud alltöövõtulepingu tasult viivist alltöövõtulepingu p 7.2 alusel alates 22.12.2012 kuni 03.09.2018 summas 62 032,59 eurot. Maakohus vähendas viivist põhinõude suuruseni ja mõistis viivise välja summas 19 863,14 eurot. Väljamõistetud viivise summale ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
91.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
92.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
93.Seoses hagi osalise rahuldamisega ning kostja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega, jaotab ringkonnakohus nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
94.Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele jäävad menetluskulud 18,62 % ulatuses kostja kanda ja 81,38% ulatuses hageja kanda.
95.Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks senises kohtumenetluses 17 759,50 eurot, sellest riigilõiv on 3250 eurot, sõidukulu 60 eurot ja ja õigusabikulud 14 449,50 eurot.
96.Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks senises kohtumenetluses 13 575,77 eurot, sellest riigilõiv on 1200 eurot ja õigusabikulud 12 375,77 eurot.
97.Maakohus on poolte kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
98.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb rahaliselt kindlaks määrata ringkonnakohtu menetluskulud mõlema poole kulunimekirja põhjal.
99.Hageja menetluskuludeks on õigusabikulu 2522 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 1500 eurot, kokku 4022 eurot. Hageja taotleb õigusabikulu hüvitamist 19,4 tunni eest tasumääraga 130 eurot/t. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja esindaja tutvus maakohtu otsusega, koostas apellatsioonkaebuse ja vastuse kostja apellatsioonkaebusele. 100.Kostja menetluskuludeks on õigusabikulu 2758,67 euro (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv1200 eurot, kokku 3958,67. Kostja taotleb õigusabikulu hüvitamist 21,03 t õigusabi eest, keskmise asumääraga 131,36 eurot/t. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kostja esindaja tutvus maakohtu otsusega, koostas apellatsioonkaebuse, analüüsis vastuapellatsioonkaebust ja koostas sellele vastuse. 101.Ringkonnakohtu hinnangul on mõlema poole õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. 102.Seega on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kõigis kohtuastmetes 21 781,50 (17759,50 +4022) eurot, millest kostja peab hüvitama 18,62%, see on 4055,72 eurot.
103.Kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kõigis kohtuastmetes on 17 534,44 (13 575,77+3958,67) eurot, millest hageja peab kostjale hüvitama 81,38%, see on 14 269,53 eurot. 104.Ringkonnakohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel hageja ja kostja vastastikused kohtulahendiga väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 10 213, 81 (14 269,53 – 4055,72) eurot. 105.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.