Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE

Väikelaenuleping nr 16-005178-VL Hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2016 sõlmisid väikelaenulepingu nr 16-005178-VL, millega hageja andis kostjale laenu 4000 eurot. Kostja võttis kogu summa kasutusse. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressimäär 19 % aastas ning maksepäev oli iga kuu 11ndal kuupäeval. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Tulenevalt lepingu punktist 5.1. lähtub hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast intressi arvestamisel. Lepingu punktile 5.3. tuginedes kohustus laenusaaja tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Lepingu lõppemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress summas 197,91 eurot ja laenu põhiosa 3 202,74 eurot. Kostjaga võeti telefoni teel ühendust, kuid kuna kostja oma lubadusi ei täitnud, saatis hageja talle 15.09.2017 teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Teatisega andis hageja kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning avaldas, et juhul kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 02.10.2017, loeb hageja kostjaga sõlmitud lepingu lõppenuks ning, et kõik lepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Kahjuks ei toimunud kostja poolt võlgnevuse likvideerimist. Tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest, luges hageja kostjaga sõlmitud lepingu ülesöelduks ning kogu nõue muutus sissenõutavaks. Laenulepingu punktist 8.1 tulenevalt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, väikelaenu lepingu puhul 19% aastas, s.o 0,053% päevas. Hagi esitamise seisuga on lepingu VL sissenõutavaks muutunud viivis 57,16 eurot. Laenuleping nr 16-027203-AL 20.04.2016 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 16-027203-AL, millega hageja andis kostjale sõiduki ostuks laenu 13 000 eurot. Kostja võttis kogu summa kasutusse ning soetas endale sõiduki. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressimäär 9 % ning maksepäev oli 11ndal. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu arvelduskonto, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (lep. punkt 4.1.). Tulenevalt lepingu punktist 5.1. lähtub hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast intressi arvestamisel. Lepingu punktile 5.3. tuginedes kohustub laenusaaja tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Lepingu lõppemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress summas 334,41 eurot ja põhiosa 11 552,60 eurot. Kostja pidi tagama, et tema arvelduskontol oleks maksepäeval, 11ndal kuupäeval piisavalt rahalisi vahendeid intressi ja hooldustasu debiteerimiseks hageja poolt. Kostjaga võeti telefoni teel ühendust, kuid kuna kostja oma lubadusi ei täitnud, saatis hageja talle 15.09.2017 teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Teatisega andis hageja kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning avaldas, et juhul kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 02.10.2017, loeb hageja kostjaga sõlmitud lepingu lõppenuks ning, et kõik lepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Kahjuks ei toimunud

kostja poolt võlgnevuse likvideerimist. Tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest, luges hageja kostjaga sõlmitud lepingu ülesöelduks ning kogu nõue muutus sissenõutavaks. Laenulepingu punktist 8.1 tulenevalt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, hageja hinnakirjas toodud määra alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist autolaenu lepingu puhul 9% aastas, s.o 0,025% päevas. Hagi esitamise seisuga on lepingu sissenõutavaks muutunud viivis on 104,15 eurot. Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping 17-126404KX 28.08.2015 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, millega hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1 000 eurot. Kostja võttis kogu summa kasutusse. Lepingu kohaselt oli intressimäär 19 % ning maksepäev oli 10ndal. Lepingu juurde kuuluvate tingimuste punkti 5.6. kohaselt oli hagejal õigus arvestada intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Tingimuste punkti 5.8. järgi debiteeris hageja intressi ja hooldustasu kostja arvelduskontolt maksepäeval. Viimane intress kuulus tingimuste kohaselt tasumisele lepingu lõppemise päeval. Ühtlasi pidi kostja tingimuste punkti 5.9. kohaselt hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi ja hooldustasu debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Lepingu lõppemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress kogusummas 136,88 eurot ja põhivõlg 2 499,07 eurot. Kostja oli oma kohustuste täitmisega viivituses, millest tulenevalt võttis hageja temaga kõigepealt telefoni teel ühendust ning kostja lubadustele tuginedes jäi maksete ootele. Kuna kostja oma lubadusi ei täitnud, saatis hageja talle 15.09.2017 teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Teatisega andis hageja kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning avaldas, et juhul kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 02.10.2017, loeb hageja kostjaga sõlmitud lepingu lõppenuks ning et kõik lepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Kostja võttis hagejaga telefoni teel ühendust ning lubas võlgnevuse tasuda. Kahjuks ei toimunud kostja poolt võlgnevuse likvideerimist. Tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest, luges hageja kostjaga sõlmitud lepingu ülesöelduks ning kogu nõue muutus sissenõutavaks. Lepingu punktist 5 tulenevalt olukorras, kus limiidikontol või kontol puudus krediitkaardiga seonduvate tasude debiteerimiseks vajalik summa, siis on hagejal õigus peatada kaardi kasutamine ja alustada viivise arvestamist kaardiga seotud tasude tasumata summalt alates maksekohustuse tekkimise päevast kuni tasumisele kuuluvat tasuda täieliku tasumise päevani. Hageja hinnakirjajärgne viivis oli ülesütlemise seisuga EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas, mis vastas seaduses sätestatud viivisemäärale. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 18,15 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 17 254,41 eurot, intress 669,20 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivis 179,46 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 07.11.2017, so laenulepingult nr 17-126404KX 0,022% päevas põhinõudelt kuni nõude täitmiseni; laenulepingult nr 16-005178-VL 0,052% päevas põhinõudelt kuni nõude täitmiseni; laenulepingult nr 16-027203-AL 0,025% päevas põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lõpliku seisukoha kohaselt ei ole ta kokkuleppega nõus, sest kostja ei ole siiani maksete tasumist jätkanud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjal ei ole hagile vastuväiteid, ta soovib, et asi saaks lahendatud kokkuleppega. Selline olukord ja viivitus maksetega tekkis, kuna ta kaotas töö ja pidi peret ülal pidama.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas: -

-

Hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2016 väikelaenulepingu nr 16-005178-VL, 20.04.2016 laenulepingu nr 16-027203-AL ja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 17-126404-KX. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, Hageja on pärast hoiatusi lepingud üles öelnud 03.10.2017.

VÕS § 8 lg 1 järgi on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus leping üles öelda, nõuda kohustuse täitmist, viivist kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1,4,6, § 108 lg 1. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Väikelaenuleping nr 16-005178-VL Kohus leiab, et puudub vaidlus selle üle, et 01.02.2016 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr 16-005178-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 4 000 eurot. Seega on pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 tähenduses. Intressimäär oli 19 % ning maksepäev oli iga kuu 11ndal kuupäeval, mil kostja pidi tasuma laenu osamakseid ja intresse vastavalt maksegraafikule, mis pidi kehtima kuni 11.02.2021. Vaidlus puudus ka selles, et kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjal on tasumata põhisummast 3 202,74 eurot ja intress summas 197,91 eurot 03.10.2017 seisuga, mil leping üles öeldi. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, väikelaenu lepingu puhul 19 % aastas, s.o 0,053% päevas. See teeb perioodilt 03.10.2017-06.11.2017 58,35 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/). Kuna hageja on küsinud viivist summas 57,16 eurot ja kohus on hageja nõudega seotud, tuleb lähtuda sellest summast.

Laenuleping nr 16-027203-AL Kohus leiab, et puudub vaidlus selle üle, et 20.04.2016 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 16-027203-AL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 13 000 eurot. Seega on pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 tähenduses. Intressimäär oli 9 % aastas ning maksepäev oli iga kuu 11ndal kuupäeval, mil kostja pidi tasuma laenu osamakseid ja intresse vastavalt maksegraafikule, mis pidi kehtima kuni 11.04.2021. Vaidlus puudus ka selles, et kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjal on tasumata põhisummast 11 552,60 eurot ja intress summas 334,41 eurot 03.10.2017 seisuga, mil leping üles öeldi. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist autolaenu lepingu puhul 9 % aastas, s.o 0,025% päevas. See teeb perioodilt 03.10.201706.11.2017 99,70 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee), millele lisanduvad lepingu kehtivuse ajal erinevate osamaksete maksmisega viivitamise eest kogunenud viivis 5,89 eurot (tl 37), so kokku 105,59 eurot. Kuna hageja on küsinud viivist summas 104,15 eurot ja kohus on hageja nõudega seotud, tuleb lähtuda sellest summast. Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping 17-126404KX Kohus leiab, et puudub vaidlus selle üle, et 28.08.2015 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu 17-126404KX, millega hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1 000 eurot. Kostja võttis kogu summa kasutusse. Lepingu kohaselt oli intressimäär 19 % ning maksepäev oli 10ndal. Lepingu juurde kuuluvate tingimuste punkti 5.6. kohaselt oli hagejal õigus arvestada intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Tingimuste punkti 5.8. järgi debiteeris hageja intressi ja hooldustasu kostja arvelduskontolt maksepäeval. Vaidlus puudus ka selles, et kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjal on tasumata intress kogusummas 136,88 eurot ja põhivõlg 2 499,07 eurot 03.10.2017 seisuga, mil leping üles öeldi. Hageja hinnakirjajärgne viivis oli ülesütlemise seisuga EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas, mis vastas seaduses sätestatud viivisemäärale. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 18,15 eurot. See teeb perioodilt 03.10.2017-06.11.2017 19,17 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/). Kuna hageja on küsinud viivist summas 18,15 eurot ja kohus on hageja nõudega seotud, tuleb lähtuda sellest summast. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja laenukonto väljavõttega, et kostja rikkus väikelaenulepingut nr 16-005178-VL ega taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu ning oli viivituses lepingu ülesütlemiseni kolme üksteisele järgneva intressimaksega (tl 21). Samuti on hageja tõendanud, et kostja rikkus laenulepingut nr 16-027203-AL, kuna ei tasunud maksegraafiku kolme järjestikust intressimakset (tl 37). Hageja on tõendanud ka eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu 17-126404KX rikkumist, olles viivituses kolme viimase maksega (tl 43 pöördel). Hageja on tõendanud, et hoiatas kostjat kirjalikult lepingute ülesütlemisega ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks (tl 45). Kostja seda ei teinud. Seega oli pangal õigus VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 416 lg 1 järgi laenulepingud üles öelda ja nõuda võla, intresside tasumist lepingu ülesütlemise aja seisuga ja viiviste tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 416 lg 1, 3 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 17 254,41 eurot (3202,74+2499,07+11 552,60), intress 669,20 eurot (197,91+334,41+136,88) ja hagi esitamise ajaga (07.11.2017) sissenõutavaks muutnud viivis 179,46 eurot (57,16+104,15+18,15). Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 07.11.2017, so laenulepingult nr 17-126404KX 0,022% päevas põhinõudelt kuni nõude täitmiseni; laenulepingult nr 16-005178-VL 0,052% päevas põhinõudelt kuni nõude täitmiseni; laenulepingult nr 16-027203-AL 0,025% päevas põhinõudelt kuni nõude täitmiseni.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes hageja nõudest, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 07.11.2017, so laenulepingult nr 17-126404KX 0,022% päevas põhinõudelt kuni nõude (2 499,07 eurot) täitmiseni; laenulepingult nr 16-005178VL 0,052% päevas põhinõudelt kuni nõude (3 202,74 eurot) täitmiseni; laenulepingult nr 16027203-AL 0,025% päevas põhinõudelt kuni nõude (11 552,60 eurot) täitmiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 15.03.2018 teatas hageja, et tema vastuväiteid esitanud ei ole.

menetluskuluks on üksnes riigilõiv 750 eurot. Kostja

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 750 eurot, mis on kooskõlas RLS § 59 lg 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 750 eurot (riigilõiv). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.