lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-4324/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-4324/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Coffee IN10933767(Hageja)Apollo Kino OÜ12383294(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-4324

Tsiviilasi

OÜ Coffee IN hagi Apollo Kino OÜ vastu üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.04.2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Coffee IN määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Coffee IN OÜ (registrikood 10933767), lepingulised esindajad v/adv Martti Peetsalu ja adv Silvia Urgas Kostja Apollo Kino OÜ (registrikood 12383294), seaduslik esindaja Rauno Stüff

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 16.04.2018 määrus tühistada ja saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
20.03.2018 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks ja avalduse esialge õiguskaitse kohaldamiseks. Maakohus väljastas kostjale hagimaterjalid ja küsis seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
2.29.03.2018 seisukohas avaldas kostja, et vaidlusalune üürileping kuulub poolte poolt täitmisele selle kehtivas osas ning hagis vaidlustatud kostja 07.02.2018 ülesütlemisavaldus ei kanna endas kaasas õiguslikke tagajärgi hageja jaoks.
3.11.04.2018 esitas hageja taotluse rahuldada hagi õigeksvõtuga või juhul, kui kohus leiab, et hagi rahuldamine õigeksvõtuga enne hagi menetlusse võtmist ei ole võimalik, võtta vastu hagi tagasivõtmise avaldus ning jätta menetluskulud kostja kanda.
4.16.04.2018 määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 3 ja leidis, et olukorras, kus hageja soovib enne menetlusse võtmise otsustamist hagi tagasi võtta, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna ei ole TsMS § 3 tähenduses tsiviilasja. Menetluskulude jaotuse osas viitas kohus TsMS § 168 lõikele 1. Kostja on teinud ettepaneku jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus märkis, et kohtumenetluse sellises staadiumis, kus hagi ei ole veel menetlusse võetud, ei ole kostjal võimalik taotleda menetluskulude hüvitamist. Seisukoha esitamine hagi menetlusse võtmise kohta ei ole kostja kohustus, vaid õigus. Selline võimalus on kantud eesmärgist vältida menetluskulude teket ja seetõttu peab kostja arvestama, et seisukoha koostamisele tehtud kulutusi menetluses ei hüvitata. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitas, et hagejal on õigus TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 järgi taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Määruskaebus
5.30.04.2018 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud koos viivisega.
6.Kohus kohaldas ekslikult TsMS § 371 ja § 168 lõiget 1, jättes kohaldamata § 440 lõike 1 ja § 162 lõike 1 või, alternatiivselt, jättes kohaldamata § 423 lõike 1 punkti 2 ning TsMS § 168 lõike 5. Kostja võttis hagi õigeks, mistõttu tuli hagi võtta menetlusse ja lahendada õigeksvõtul. Esitamise ajal ei esinenud ühtegi TsMS §-s 371 loetletud alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kui hagiga koos ei oleks esitatud õigussuhte esialgse reguleerimise taotlust, oleks hagi ilmselt menetlusse võetud ning alles seejärel kostjalt seisukohta küsitud. Enne seda, kui kostjalt õigussuhte esialgse reguleerimise taotluse osas seisukohta küsiti ja kostja hagi esitamisest teadlikuks sai, kinnitas ta, et peab ülesütlemise avaldust kehtivaks ja põhjendatuks. Seega tulnuks võtta hagi menetlusse ning seejärel rahuldada hagi TsMS § 440 lõike 1 alusel hagi õigeksvõtmise tõttu. Kohus ei ole määruses sisuliselt käsitlenud hageja taotlust lahendada hagi õigeksvõtul. Hagi õigeksvõtul rahuldamine lubaks kohtul jõuda õiglase olukorrani, kus hageja menetluskulud kannaks kohtusse pöördumise põhjustanud kostja.
7.Alternatiivselt tuleb hagi võtta menetlusse ja jätta läbi vaatamata hagi tagasivõtmise avalduse tõttu. Hageja saavutas hagiga oma eesmärgi – kostja loobus ülesütlemise avaldusele tuginemisest. Enne hagist teadlikuks saamist tugines kostja ülesütlemise kehtivusele. Seadusest ei tulene hagi tagasivõtmise õigusele muid piiranguid lisaks sellele, et nõude kohta tehtud lõpplahend ei tohi olla jõustunud ning et pärast eelmenetluse lõppu on tagasivõtmiseks vajalik kostja nõusolek. Seega ei ole olenemata sellest, et hagi tagasivõtmise avalduse tagajärjeks on hagi läbi vaatamata jätmine, vastava avalduse esitamise piiranguks see, et hagi ei ole veel menetlusse võetud. Sellises olukorras tulnuks võtta hagi menetlusse ning jätta seejärel läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmine võimaldaks kohaldada TsMS § 168 lõiget 5. Riigikohus on lahendis nr

3-2-1-145-15 (punktis 13) rõhutanud, et kui kostja teadis hagist ja täitis seetõttu nõude, tuleb jätta kulud kostja kanda. Sellise üldreegli kohaldamist ei saa takistada asjaolu, et kostja sai hagist teadlikuks ja täitis nõude enne hagi menetlusse võtmist. Riigikohus on kinnitanud, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagis taotletud eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (lahend nr 3-2-1-55-13, punkt 13). Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

8.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 16.04.2018 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
11.Kaevatavast määrusest nähtuvalt on kohus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tuginenud TsMS §-le 3, milline säte aga selliseks otsustuseks alust ei anna. Keeldumise alused sätestab TsMS § 371, millele maakohus tuginenud ei ole. Tsiviilasja materjalid annavad aluse nõustuda ka väitega, et hagi esitamise ajal ei esinenud ühtegi TsMS §-s 371 loetletud alustest hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Praeguses asjas on tekkinud menetluslik olukord, kus kostja on enne hagi menetlusse võtmist kohtu nõudel hagi tagamise avaldusele esitatud vastuses hageja nõude sisuliselt õigeks võtnud. Sellele tuginedes esitas hageja avalduse rahuldada hagi õigeksvõtuga või, alternatiivselt, võtta vastu hagi tagasivõtmise avaldus ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus aga keeldus vaidlustatava määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus kostjale on antud enne hagi menetlusse võtmist võimalus seisukoha avaldamiseks, milles kostja on hagi õigeks võtnud, on eelduslikult ebaõiglane jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et kujunenud menetluslikus olukorras tulnuks hagi menetlusse võtta ja lahendada sisuliselt hageja 11.04.2018 avaldus. Sellisel juhul olnuks kohtul võimalik jätta menetluskulud kostja kanda vastavalt kas TsMS § 162 lõikes 1 sätestatud üldreeglile või TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 alusel, tuvastades olukorra, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Vajadusel tuleb kohtul õiguslikku olukorda täiendavalt menetlusosalistele selgitada ja seisukohtade esitamiseks võimaluse andmise teel selgitada välja poolte tahe.
12.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja