30. mai 2018.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja (Tõnismäe 5a)
Tsiviilasja number
2-17-15113
Tsiviilasi
Aktsiaselts EBC Ehitus hagi Tallinn Residences Tiskre OÜ (likvideerimisel) vastu garantiikirjast tuleneva kohustuse alusetuks tunnistamise ja 28379,74 euro nõudes 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: EBC Ehituse AS (registrikood 10123703, asukoht Liivaoja 4-52 Tallinn, 10155, lepinguline esindaja Kerli Kase, e-post [email protected]); Kostja: Tallinn Residences Tiskre OÜ (likvideerimisel, registrikood 12644381, asukoht Pärnu mnt 10, Tallinn. 10148, seaduslik esindaja Jaak Kütt (e-post: [email protected])
Viimane kohtuistung
26. aprill 2018.a. /kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja AS EBC Ehitus kanda.
3.Välja mõista hagejalt AS-lt EBC Ehitus kostja Tallinn Residences Tiskre OÜ (likvideerimisel) kasuks menetluskuludena 150 eurot.
4.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-17-15113 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.EBC Ehitus AS (edaspidi hageja) esitas 11.10.2017 Harju Maakohtusse hagiavalduse (täpsustatud 13.10.2017) Tallinn Residences Tiskre OÜ (edaspidi kostja) vastu garantiikirjast tuleneva kohustuse täitmise alusetuks tunnistamise ja 28379,74 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja (edaspidi koos pooled) 08.12.2014.a. ehituse töövõtulepingu (edaspidi töövõtuleping), mille kohaselt teostas hageja aadressil XXX, Tallinn asuva ridaelamu ehitustööd. Hageja lõpetas tööde teostamise ja andis kõik tööd kostjale üle 2015.a. suvel. AS Swedbank väljastas kostjale 25.09.2015.a. garantiikirja nr 15-082025-GF (edaspidi nimetatud garantiikiri), millega pank garanteeris kostjale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui hageja rikub töövõtulepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. AS Swedbank garanteeris kostja esimesel nõudmisel kuni 75484 euro suuruse summa tasumise garantiikirjas toodud tingimustel. 18.09. 2017.a. edastas kostja hagejale kirja seoses XXX ridaelamu garantiitööde teostamisega, milles tõi välja rea väidetavalt teostamata garantiitöid ning palus teostada garantiitööd kokkuleppel korteriomanikega arvestusega, et tööd oleksid teostatud septembri 2017.a. jooksul. Samuti hoiatas kostja, et kui nõutud aja jooksul töid ei teostata, siis esitab kostja pangale nõude garantiisummade väljamaksmiseks, et tellida garantiitööd teistelt ehitusettevõtetelt. Hageja vastas kostja kirjale 22.09.2017.a., tuues välja informatsiooni enamike väidetavate puuduste osas, et vastavad garantiitööd on teostatud. Hageja nentis, et üksikud maalritööd olid selleks ajaks veel teostamata, kuid need saab teostada alates 40-ndast nädalast kahe nädala jooksul. Sellegipoolest esitas kostja 06.10.2017.a. Swedbank AS-ile nõudekirja garantiikirjaga antud tagatise osaliseks välja maksmiseks summas 28 379,74 eurot, põhjendades nõudekirja sellega, et hageja ei ole täitnud lepingust tulenevat garantiiaja kohustust ega ole teostanud lubatud garantiitöid ning et nimetatud summa kulub väidetavalt XXX ridaelamu viimistlustööde puuduste kõrvaldamiseks kaasnevate kulude katteks. Hageja vastas, et ta ei nõustu väitega, et garantiitööd on suures osas teostamata, selgitades, et kõik tööd on teostatud 90 % ulatuses ja teostamata tööd lõpetatakse ära hiljemalt 20.10.2017.a. Samuti kinnitas hageja, et ta täidab endale võetud garantiikohustused kogu ulatuses. 09.10.2017.a. edastas Swedbank AS hagejale teatise, et on saanud kostjalt maksenõude garantiikirja alusel 28 379,74 euro välja maksmiseks ja 11.10.2017.a. edastas AS Swedbank hagejale teatise, milles teatas, kostja poolt AS-ile Swedbank edastatud maksenõue on korrektne ning et 16.10.2017.a. maksab Swedbank AS kostjale nõude summas 28 379,74 eurot välja. Samuti teatas AS Swedbank, et hageja on kohustatud tagama, et nõudesumma väärtuses 28 379,74 eurot ning nõude käsitlemise tasu 150 eurot oleksid hageja arvelduskontol AS Swedbankis olemas.
2.Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud nõue garantiikirja alusel tagatise väljamaksmiseks on täielikult alusetu, tõendamata ning on esitatud üksnes eesmärgiga rikastuda alusetult hageja arvelt. Hageja leiab, et tema poolt teostamata garantiitööde maksumus võib olla hinnanguliselt ca 2000 -3000 eurot, mistõttu jääb ebaselgeks, millest tulenevalt on kostja esitanud Swedbank AS-ile nõude välja maksta garantii alusel 28 379,74 eurot. Hageja leiab, et ta ei ole jätnud
2-17-15113 pahatahtlikult garantiitöid teostamata, vaid üksikute garantiitööde teostamine on hilinenud temast mittesõltuvatel põhjustel, muuhulgas asjaolust, et hageja ja korteriomanikud ei ole leidnud ühist aega tööde teostamiseks. Samuti hageja leiab, et seni teostamata garantiitööde maksumus ei ületa 3000 eurot ning ta kinnitab, et kõik garantiitööd teostatakse hiljemalt 20.10.2017.a. Seega puudub antud juhul kostjal igasugune alus esitada AS-ile Swedbank nõuet garantiikirjaga antud tagatise väljamaksmiseks. Hageja selgitab, et Swedbank AS-i poolt tagatise välja maksmisega kostjale suureneks välja makstava summa võrra hageja kohustus AS Swedbank ees, millist asjaolu oleks võimalik vältida, tuvastades, et kostja poolne nõue tagatise väljamaksmiseks on alusetu. ning hageja palub kohtul tuvastada, et kostjal puudub õigus nõuda AS-ilt Swedbank garantiikirjaga antud tagatise väljamaksmist summas 28 379,74 eurot. Juhul kui AS Swedbank siiski teeb nimetatud väljamakse kostjale, palub hageja kohtul mõista kostjalt alusetu rikastumise või kahju hüvitamise sätete alusel välja 28 379,74 eurot tulenevalt asjaolust, et kostjal tegelikkuses puudub õigus ja alus nõuda AS-ilt Swedbank eelnimetatud ulatuses garantiikohustuse täitmist.
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja osundab, et töövõtulepingu p.11.1 kohaselt andis hageja XXX, Tallinn kuue korteriga ridaelamus teostatud ehitustöödele ja materjalidele garantii kestvusega vähemalt 2 aastat. Vastavalt töövõtulepingu p.11.7 andis hageja kostjale üle AS Swedbank garantiikirja, mis tagas hageja poolt garantiikohustuste täitmist. Kõik ridaelamu 6 korterit müüdi kostja poolt perioodil oktoober 2015 – juuni 2017 uutele korteriomanikele. Seoses garantiiaja teadaoleva lõppemisega 2017.a. sügisel palus kostja mais 2017.a. korteriomanikelt oma korterite osas esinevate puuduste kirjeldusi. Vastavad puudused esitas kostja hagejale 26.06.2017 kirjaga. Kuna hageja kostja 26.06.2017 kirjale midagi ei vastanud, siis esitas kostja sama kirja uuesti 06.07.2017, saates kirja ärakirja seekord ka garantii andjale Swedbank AS-le. Korduva kirja saamisele hageja reageeris ja pooled viisid 13.07.2017 ühiselt läbi XXX korterite ülevaatuse, kus teatatud puudused fikseeriti korterite 2-6 osas allkirjastatud aktis. Korteri 1 osas akti ei vormistatud, kuna korteriomanik ei olnud hetkel kättesaadav ja korteri puuduste maht oli vähene. Korterite ülevaatuse käigus teatas hageja, et puuduste kõrvaldamise aeg lepitakse korteriomanikega kokku juulis, seejärel augustis puudused kõrvaldatakse. Kuna hageja juulikuu jooksul korteriomanikega ühendust ei võtnud, siis 26.07.2017 küsisid korteriomanikud kostjalt infot garantiitööde teostamise kohta, mille järgselt toimunud e-kirjavahetuses lubas hageja esindaja veelkord, et tööd teostatakse augustikuu jooksul ja 31.07.2017 saatis hageja esindaja korteriomanikega kokku lepitud tööde teostamise graafiku. Augustikuu lõpus siiski ilmnes, et hageja ei olnud vaatamata kokku lepitud graafikule garantiitöid teostanud. Septembri alguseks oli küll osades korterites garantiitöid teostatud, kuid mitmesse korterisse hageja ei olnud töödega üldse jõudnud. Ühe korteri omanik teatas, et tal ei ole võimalik kauem ehitaja järel oodata, kuna tal on peatselt sünnitus. 18.09.2017 kirjaga teavitas kostja hagejat olukorrast ja hoiatas, et edasisel töödega venitamisel on kostja sunnitud garantiitööde teostamise tellima teistelt ehitusettevõtetelt. Vaatamata sellele tööd edasi ei liikunud. Septembri lõpus lepiti kokku uued ajad tööde teostamiseks, kuid oktoobris alguseks oli selge, et garantiitööd ei ole jälle edenenud. Arvestades garantiitööde teostamise erakordset venimist, sh et tööde vajadusest teavitati hagejat juba 26.06.2017 ja veel 06.10.2017 olid tööd suures ulatuses endiselt teostamata, sh. korteritesse 5 ja 2 ei olnud hageja garantiitöödega veel üldse jõudnud, siis esitas kostja garantii andjale Swedbank AS-le nõudekirja garantii väljamaksmiseks summas 28 379,74 eurot. Nõudesumma põhines Trendmaster OÜ hinnapakkumisel, mis ei sisaldanud kõiki hoone puuduste kõrvaldamisega seotud töid (peamiselt ustega seotud puudused tuli lahendada veel eraldi).
2-17-15113
4.Kostja leiab, et hageja poolsed väited, nagu oleks garantiitöid jäänud teha minimaalselt ja nende maksumus vaid 2000 eurot, on eksitavad. Samuti ei ole hageja esitanud mingit kalkulatsiooni oma hinnangule. Kostja märgib, et garantiitööd olid lõpetamata veel ka 10.11.2017– ca 140 päeva peale tööde vajadusest esmaselt teatamist. Nõudeavalduse esitamise järgselt teatas hageja esindaja Ago Arge, et ta hindab tööde kulu liiga suureks ja soovib garantiitöid ise teostada. Kostja lubas hagejat toetada, kui hageja suudab saada korteriomanikega garantiitööde teostamises kokkuleppele. Hageja suutiski korteriomanikega töödes kokku leppida ja asus garantiitöid aktiivselt teostama. Seetõttu saatis kostja kokkuleppel hagejaga 16.10.2017 AS-ile Swedbank teate, et garantii väljamakse lükataks edasi kuni 27.10.2017, eesmärgiga anda hagejale lisaaega garantiitööde lõpetamiseks. 23.10.2017 teavitas hageja kostjat, et garantiitööd on suures osas lõpetatud ja edastas korteriomanikega allkirjastatud aktid, millele tuginedes esitas kostja AS-ile Swedbank garantii osalise väljamakse nõudest loobumise teate. Siiski ei olnud hageja puudusi täielikult kõrvaldanud isegi veel 18.12.2017, mistõttu pidi kostja korraldama ise garantiitööde läbiviimise. 22.12.2017 esitas kostja Swedbank AS-le nõude pangagarantii osaliseks väljamaksmiseks summas 3000 eurot, millise summa pank kandis kostja kontole. Kostja leiab, et kogu vaidluse hagejaga põhjustas viimase enda täiesti ebamõistlik tegevus, sest hageja ei teostanud garantiitöid töövõtulepingu punktis 11.3 nimetatud tähtaja jooksul (ebaolulised puudused pidi hageja likvideerima 30 päeva jooksul puuduse fikseerimisest). Isegi kui puuduste fikseerimiseks lugeda alles ülevaatusaktide allkirjastamine 13.07.2017 ja mitte kostja kirja 26.06.2017, siis hageja oli rikkumises juba 14.08.2017 ning seetõttu oli igati õigustatud kostja poolt garantii osalise väljamakse nõude esitamine. Kostja märgib, et ta loobus garantii osalise väljamakse nõudmisest ainult otstarbekuse kaalutlusel ja ka korteriomanikke hagejaga koostööle veendes, arvestades et korteriomanike huvides on puuduste kiire kõrvaldamine, mitte hagejaga vaidlemine. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja tuvastada, et ta ei ole töövõtulepingust tulenevat garantiikohustust rikkunud, mistõttu kostjal puudus õigus taotleda garandilt garantii väljamaksmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Asjas mittevaidlustatud asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:
1.08.12.2014 sõlmisid hageja ja kostja aadressil XXX Tallinn ridaelamu ehituseks ehituse töövõtulepingu nr 14-43, mille p.11.1 kohaselt andis hageja töödele ja materjalidele garantii kestvusega vähemalt 2 aastat; p.11.7 kohaselt andis hageja kostjale üle AS Swedbank garantiikirja, mis tagas hageja poolt garantiikohustuste täitmist (I kt l 99-117);
2.XXX hoone üleandmine toimus 30.09.2015;
2-17-15113
3.25.09.2015 väljastas AS Swedbank väljastas kostjale 25.09.2015.a. garantiikirja nr 15082025GF, millega pank garanteeris kostjale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui hageja rikub lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi (I k tl 5);
4.Harju Maakohtu 22.11.2016.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-19364 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 31 298,39 eurot (I k tl 20-29);
5.XXX korterid müüdi kostja poolt ostjatele perioodil oktoober 2015 – juuni 2017. Seoses garantiiaja teadaoleva lõppemisega 2017 sügisel palus kostja mais 2017 korteriomanikelt oma korterite osas esinevate puuduste kirjeldusi. Vastavad puudused esitas kostja hagejale 26.06.2017 kirjaga ja 06.07.2017 uuesti (I k tl 118-127);
6.13.07.2017 viisid pooled läbi XXX korterite ülevaatuse, kus fikseeriti puudused korterite 2-6 osas allkirjastatud aktides. Korteri 1 osas akti ei vormistatud kuna korteriomanik ei olnud hetkel kättesaadav ja korteri puuduste maht oli vähene (I k tl 128-133 pöördel);
7.26.07.2017 küsis kostja hagejalt informatsiooni garantiitööde teostamise kohta, mille osas hageja lubas, et tööd teostatakse augusti jooksul (I k tl 134); 31.07.2017 saatis hageja esindaja korteriomanikega kokku lepitud tööde teostamise graafiku, mille kohaselt kõikides boksides (6 ) tuli tööd teostada augustikuu jooksul (I k 135-136); kuid augusti ja septembri lõpuks ei olnud garantiitöid teostatud (e-kirjad I k tl 137-144);
8.18.09.2017 edastas kostja hagejale kirja seoses XXX ridaelamu garantiitööde teostamisega, milles tõi välja rea väidetavalt teostamata garantiitöid ning palus teostada garantiitööd kokkuleppel korteriomanikega arvestusega, et tööd oleksid teostatud septembri 2017.a. jooksul. Samuti hoiatas kostja, et kui nõutud aja jooksul töid ei teostata, siis esitab kostja pangale nõude garantiisummade väljamaksmiseks, et tellida garantiitööd teistelt ehitusettevõtetelt (I k tl 6-8);
9.Hageja vastas eelnimetatud kirjale 22.09.2017.a., et vastavad garantiitööd on teostatud. Hageja nentis et üksikud maalritööd on veel käesoleval ajal teostamata, kuid need saab teostada alates 40-ndast nädalast kahe nädala jooksul (I k tl 9-12);
10.06.10.2017.a. esitas kostja Swedbank AS-le nõudekirja garantiikirjaga antud tagatise osaliseks välja maksmiseks summas 28 379,74 eurot põhjendades nõudekirja sellega, et hageja ei ole täitnud lepingust tulenevat garantiiaja kohustust ega ole teostanud lubatud garantiitöid ning et nimetatud summa kulub väidetavalt XXX ridaelamu viimistlustööde puuduste kõrvaldamiseks kaasnevate kulude katteks (I k tl 13-14); Nõudesumma põhines Trendmaster OÜ 28.09.2017 hinnapakkumisel summas 28379,74 eurot (I k tl 144).
11.Hageja vastas eelnimetatud nõudekirjale 7.10.2017.a. ning edastas vastusest koopia ka Swedbank AS-le ning teavitas, et hageja ei nõustu väitega, et kõik garantiitööd on suures osas teostamata ning leidis, et tööd on teostatud 90 % ulatuses ja teostamata tööd lõpetatakse ära hiljemalt 20.10.2017.a. Samuti kinnitas hageja, et täidab endale võetud garantiikohustused kogu ulatuses (I k tl 16-17);
12.09.10.2017.a. edastas Swedbank AS hagejale teatise, et on saanud kostjalt maksenõude garantiikirja alusel 28 379,74 euro välja maksmiseks (I k tl 18);
13.09.10.2017.a. saatis hageja kostjale kirja kinnitusega, et alustab korterites 2, 5 ja 6 garantiitööde teostamist vastavalt 10.10.2017.a., 11.10.2017.a. ja 12.10.2017.a. ning et kõik seni teostamata garantiitööd saab teostatud hiljemalt 20.10.2017.a. (I k tl 29-32);
14.10.10.2017 koostas hageja töödejuhataja nimekirja teostamata garantiitöödest, leides, et kõikidest garantiitöödest on tehtud 90% ja nimetatud garantiitööde maksumus võib olla hinnanguliselt ca 2000 -3000 eurot (I k tl 19);
15.11.10.2017 edastas AS Swedbank hagejale teatise, milles teatas, kostja poolt AS-ile Swedbank edastatud maksenõue on korrektne ning et 16.10.2017.a. maksab Swedbank AS kostjale nõude summas 28 379,74 eurot välja. Samuti teatas AS Swedbank, et hageja on
2-17-15113 kohustatud tagama, et nõudesumma väärtuses 28 379,74 eurot ning nõude käsitlemise tasu 150 eurot oleksid hageja arvelduskontol AS Swedbankis olemas (I k tl 71);
16.kostja saatis 16.10.2017 AS-ile Swedbank teate, et garantii väljamakse lükataks edasi kuni 27.10.2017 (I k tl 145-147);
17.23.10.2017 teavitas hageja kostjat, et garantiitööd on suures osas lõpetatud ja edastas korteriomanikega allkirjastatud aktid (I k tl 148-153, II k tl 14-20);
18.25.10.2017 esitas kostja Swedbank AS-le teate garantii osalise väljamakse nõudest loobumise teate (I k tl 154-155, 168-170);
19.06.11.2017 teatas kostja hagejale, et XXX ei ole ikkagi garantiitöid lõpule viidud (I k tl 156-160, 171-174); mille vastas hageja 07.11.2017, et puudused kõrvaldatakse nädala lõpuks (I k tl 161163, 175-177);
20.14.11.2017 Harju Maakohtu määrusega kinnitati hageja saneerimiskava (I k tl 178-186);
21.XXX korteriomanike e-kirjade kohaselt ei olnud puudused 2017.a. novembriks täielikult likvideeritud (I k tl 188-190);
22.18.12.2017 koostas kostja uue ülevaate puudustest, mille kohaselt hageja poolt üleantud garantiitöödes ilmnesid jätkuvalt puudused (II k tl 4-5);
23.22.12.2017 esitas kostja Swedbank AS-le nõude pangagarantii osaliseks väljamaksmiseks summas 3000 eurot, millise summa pank kandis kostja kontole ja pidas hageja kontolt kinni (I k tl 200-204, II k tl 13);
24.Kostja tellis puuduste kõrvaldamiseks tööd Klokman Ehitus OÜ-lt (II k tl 6-9)
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja täitis töövõtulepingust tuleneva tööde ja materjalide teostamise garantii korrektselt (p 11.1.1) ja kas sellega seonduvalt oli kostjal õigus hagejalt poolt antud garantiid (p 11.7) realiseerida. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt oli lepingujärgsed garantiitööd teostatud hilinenult ja puudustega, mistõttu kostjal oli õigus lõplikul kujul esitatud maksenõue summas 3000 eurot garantii korras esitada (I k tl 200-204, II k tl 13). Kohus lähtub siin asjaolust, et hageja tema poolt 13.07.2017 korterite ülevaatuse alusel võetud kohustust 2017.a. augustikuu jooksul kõik ilmnenud puudused kõrvaldada korrektselt ei täitnud, mistõttu tööde teostamine lükkus jätkuvalt edasi ning isegi veel 2017.a. lõpus ilmnesid jätkuvalt puudused, mistõttu kostja oli sunnitud tööde lõpuleviimise kolmandalt isikult (Klokman Ehitus OÜ-lt). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
11.Kostja on 08.05.2018 esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt välja mõista õigusabikulu 150 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub õigusabikulud hüvitada koos käibemaksuga. Vastuväiteid
2-17-15113 kostja menetluskulude nimekirjale hageja ei esitanud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab kostja lepingulise esindaja ajakulu seoses 26.04.2018 eelistungiga (35 min ettevalmistus ja 26 min istungiaeg) ja tunnihinda 125 eurot /h (koos käibemaksuga) mõistlikuks, seega on kohtu hinnangul kostja õigusabikulu summas 150 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
12.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.