Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep 28. mai 2018, Valga kohtumaja 2-16-123180 FIE Olga Pedaja hagi Irina Susan ArževskajaVoronkova vastu võlgnevuse nõudes 711 eurot 14 senti Hageja FIE Olga Pedaja, lepinguline esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov (Advokaadibüroo TGS Baltic; e-post: [email protected]) Kostja Irina Susan Arževskaja-Voronkova (isikukood xxx) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada FIE Olga Pedaja hagi Irina Susan Arževskaja-Voronkova vastu võlgnevuse nõudes
2.Mõista Irina Susan Arževskaja-Voronkovalt FIE Olga Pedaja kasuks välja:
2.1.tagastamata põhivõlgnevus 355 eurot 57 senti;
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis 355 eurot 57 senti.
3.Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
5.Määrata FIE Olga Pedaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1113 eurot, millest riigilõiv maa- ja ringkonnakohtus kokku 225 eurot ning õigusabikulud 888 eurot.
6.Mõista Irina Susan Arževskaja-Voronkovalt FIE Olga Pedaja kasuks välja menetluskulu kokku 1113 eurot. Irina Susan Arževskaja-Voronkoval tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1113 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-16-123180 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
1.FIE Olga Pedaja esitas 7. oktoobril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Irina Susan Arževskaja-Voronkovalt 711 euro 14 sendi saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 16. märtsi 2017. a määrusega menetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ning andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. FIE Olga Pedaja esitas 21. märtsil 2017 hagiavalduse, millest nähtub, et kostja andis hageja esindajale 8. novembril 2015 kirjaliku võlatunnistuse 405 euro 57 sendi tasumiseks, lubades tasuda kokkulepitud võlasumma igakuuliste osamaksetena 50 eurot alates 15. novembrist 2015 kuni võlgnevuse kustutamiseni. Ühtlasi kohustus kostja maksegraafiku rikkumise korral tasuma viivist 0,5% tasumisele kuuluva osamakse õigeaegse tasumata jätmise eest. 9. jaanuaril 2016 tasus kostja oma abikaasa Viktor Voronkovi kaudu 50 eurot. Kostja andis 9. jaanuarist 2016 kuni 22. augustini 2016 korduvaid lubadusi täita maksegraafikut, kuid jättis siiski võlgnevuse tasumata. 23. septembril 2016 teatas hageja kostjale, et ütleb 8. novembri 2015 kokkuleppe üles ning nõuab kostjalt kogu võla tasumist hiljemalt 3. oktoobriks 2016. Kuna kostja on võla katteks tasunud 50 eurot, on põhinõude suuruseks 355 eurot 57 senti. Hagi esitamise seisuga on viivise arvestuslikuks summaks 655 eurot 24 senti, mille hageja vähendab 355 euro 57 sendini.
2.Maakohus võttis 23. märtsi 2017. a määrusega hagiavalduse menetluse. Kuna kostja elu- või viibimiskoht oli teadmata, toimetati kohtumaterjalid kostjale kätte avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu (avaldati 26. juunil 2017).
3.Kostja hagile vastuväidet ei esitanud.
4.Tartu Maakohus rahuldas 16. augusti 2017. a tagaseljaotsusega hagi võlgnevuse väljamõistmiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 335 eurot 57 senti, viivise alates 22. märtsist 2017 kuni 16. augustini 2017 11 eurot 53 senti ja viivise tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17. augustis 2017 kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue. Maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas (355 eurot 57 senti). Maakohus jättis hageja menetluskulud 48% ulatuses hageja enda kanda ja 52% ulatuses kostja kanda ning jättis kostja menetluskulud kostja enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 65 eurot.
2-16-123180
5.Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõla osas. Kostja on 8. novembri 2015. a võlatunnistusega kohustunud tasuma võlgnevuse 405 eurot 57 eurot maksegraafiku alusel 15. novembrist 2015 igakuiselt 50 euro suurustes osamaksetes. Kostja on 9. jaanuaril 2016 tasunud ühe 50 euro suuruse osamakse. Kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ja hageja on kokkuleppe üles öelnud. Hageja võib seega võlatunnistuse ja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt TsMS § 367 järgi. Maakohus leidis, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendamata, kuna hagiavaldusest ei nähtu, mis ajast on hageja hakanud viivist arvestama ning kohtul ei ole võimalik kontrollida selle õiguslikku põhjendatust. Seetõttu jättis maakohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldamata.
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni, kuid mitte enam kui välja mõistetud menetluskulude summa ulatuses. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt tuleneb hagiavaldusest ja selle lisast 7 selgelt, et hageja on arvestanud viivist alates esimese osamaksega viivitusse sattumisest 15. novembrist 2015 kuni hagi esitamiseni 18. märtsini 2017. Hagi lisas 7 on esitatud viivise detailne arvestus osamaksete kaupa. Enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise kogusumma on 655 eurot 24 senti, mida hageja on vähendanud põhinõudeni (355 euro 57 sendini). Maakohtul oli võimalik kontrollida viivise nõude õiguslikku ja arvestuslikku põhjendatust ning õigsust. Kui ka kohtule jäi viivise arvestus mingil põhjusel segaseks, oleks kohus pidanud hageja tähelepanu sellele juhtima. Arvestatud viivitatud perioodi pikkust ei ole hageja viivise nõue ebamõistlikult suur ning kostja on seda niigi vähendanud. Viivise nõude rahuldamisel tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus on menetluskuludest võtnud arvesse üksnes hagi esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot, kuid hageja on 24. märtsil 2017 esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja palunud kostjalt välja mõista õigusabile kulunud 240 eurot. Hageja on siiski ekslikult lisanud kohtuväliste kulude hulka 9. oktoobri 2015 arve summas 120 eurot, mis seondus kohtueelse võla nõudmisega. Maakohus pidanuks seega kostjalt menetluskuluna välja mõistma 245 eurot.
7.Kostja jättis apellatsioonkaebusele vastamata.
8.Ringkonnakohus tühistas 15. detsembri 2017. a otsusega maakohtu otsuse menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saatis tsiviilasja täies ulatuses TsMS § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus jättis hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata põhjusel, et hagiavaldusest ei nähtunud viivise arvestamise alguse aega ja seetõttu ei saanud kontrollida selle õiguslikku põhjendatust. Hagiavalduse p-des 8 ja 12 esitatu kohaselt muutus võlanõue kostja vastu sissenõutavaks 15. novembril 2015. Hagile lisatud võlatunnistuses sisaldub kokku
2-16-123180 lepitud viivise määr, millele on viidatud ka hagiavalduses. Hagiavalduse lisast 7 nähtub detailne viivise arvestus ning samuti see, mis hetkest alates on viivist arvestatud. Maakohus ei ole neid asjaolusid ja tõendit otsuses käsitlenud ja on jätnud need põhjendamatult tähelepanuta. Kui maakohtule jäi viivise arvestus selgusetuks, tulnuks maakohtul juhtida sellele hageja tähelepanu ja anda talle võimalus nõuet täpsustada. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus mh hindama sissenõutavaks muutunud viivise nõude põhjendatust hagis esitatu hagiavaldusele lisatud viivise arvestuse alusel. Maakohus ei ole hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtunud hageja
27.märtsil 2017 esitatud menetluskulude nimekirjast ja on menetluskuluna arvestanud ainult hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lisaks riigilõivule kandnud ka lepingulise esindaja kulusid kokku 240 eurot (14. oktoobri 2017 arve nr 193 summas 120 eurot ja 28. märtsi 2017 arve nr 38 summas 120 eurot). Apellatsioonkaebuses on hageja märkinud, et kohtuvälise kuluna TsMS § 144 p 1 mõistes saab nõuda üksnes 23. märtsi 2017 arve summas 120 eurot hüvitamist, mis kulus hagiavalduse koostamisele. Eelnevast tulenevalt peab maakohus asja uuel läbivaatamisel menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel hindama kõikide hageja poolt esile toodud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
9.Ringkonnakohtu menetluses on selgunud, et kostja elab aadressil Valga ja sellele aadressile on ringkonnakohus kostjale ka menetlusdokumente kätte toimetanud. Maakohus saab nimetatuga asja uuel läbivaatamisel arvestada.
10.Maakohus asja uuel läbivaatamisel 21. märtsi 2018. a kirjaga andis pooltele võimaluse esitada soovi korral oma seisukohad ja menetluskulude nimekiri.
11.Hageja esitas kohtule seisukoha 26. märtsil 2018. Hageja märkis, et ta jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja põhinõudeks on 355 eurot 57 senti. Hageja viivisenõude arvestus on esitatud hagiavalduse lisas nr 7, mille kohaselt on viivist arvestatud alates esimese osamakse tasumisega viivitusse sattumisest 15. novembrist 2015 kuni hagi esitamiseni 18. märtsini 2017. Praeguseks on hageja viivisenõue veelgi suurem, kuid kehtiva kohtupraktika valguses tuleks hageja viivisenõuet piirata põhinõudeni. Seega on hageja viivisenõude suuruseks 355 eurot 57 senti.
12.Hageja esitas ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud esimesel arutamisel maakohtus on 245 eurot, ringkonnakohtus 599 eurot 20 senti ja uuel arutamisel maakohtus 268 eurot 80 senti.
13.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud, kuid ta ei ole kohtule kirjalikult vastanud.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
15.VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või
2-16-123180 kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 2 alusel peab kohustatud isiku antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 355 euro 57 sendi väljamõistmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja andis 8. novembril 2015 võlatunnistuse, milles lubab tasuda 405 eurot 57 senti igakuiste osamaksetega 50 eurot iga kuu 15-ks kuupäevaks alates 15. november 2015 kuni kogu nõude tasumiseni hageja esindajale. Kohtule esitatud võlatunnistusest, mis on kirjalikus vormis, nähtub, et 405 eurot 57 senti koosneb 285 euro 57 sendi suurusest võlgnevusest ning 120 euro suurusest juriidilistest kuludest – kokku 405 eurot 57 senti. Hagiavalduse kohaselt on 285 euro 57 sendi suurune võlg tekkinud tasumata toidukauba müügist kostjale juulist kuni augustini 2015. aastal. Kostja on hagejale tasunud võlatunnistuse alusel üksnes 50 eurot 9. jaanuaril 2016 (tl 34). Rohkem kostja midagi tasunud ei ole. Hageja toob esile, et 16. veebruarist 2016 kuni 22. augustini 2016 on kostja andnud korduvaid lubadusi oma kohustus täita. Hageja on kohtule esitanud on aruande, kus on kajastatud suhtlemine kostjaga (tl 35 „töö võlglasega“). Kostja ei ole kohtule vastanud, ega esitanud vastuväiteid. Kohus leiab, et kuna kostja pidanuks maksma 15. novembrist 2015 iga kuu 50 eurot võlatunnistusega võetud kohustuse täitmiseks, siis pidanuks võlgnevus olema tasutud hiljemalt
15.juunil 2016 või 15. juulil 2016 (405 eurot 57 senti : 50 = 8,11 kuud). Seega on võlgnevus muutunud sissenõutavaks. Hageja esindaja on kohtueelses menetluses võlatunnistuse üles öelnud 23. septembril 2016 ning andnud kostjale võimaluse tasuda kogu võlgnevus 3. oktoobriks 2016, kuid vaatamata sellele ei ole kostja oma kohustust täitunud. Seega on kostja 8. novembril 2015. a deklaratiivse võlatunnistusega tunnistatud kohustust rikkunud ning ei ole seda nõuetekohaselt täitnud (on tasunud kohustuse täitmiseks ühe osamakse 50 eurot ja seda ka kahekuulise hilinemisega) ning hagejal on õigus nõuda kogu kohustuse täitmist, ehk 355 euro ja 57 sendi tasumist.
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Hageja nõuab kostjalt 8. novembril 2015. a võlatunnistuse alusel viivist 355 eurot 57 senti. Võlatunnistusest nähtub, et kostja nõustus maksma kohustuse täitmisega viivitamise korral 0,5% päevas tasumata osamakselt. Hagiavalduse lisast 7 nähtub, et viivist on arvestatud alates esimese osamaksega viivitamisest, so 15. novembrist 2015 kuni hagi esitamiseni 18. märtsini 2017. Kohtule esitatud viivisearvestuse kohaselt (tl 38) on hagi esitamise seisuga viivise
2-16-123180 suuruseks 655 eurot 24 senti. Hageja on märkinud, et käesolevaks ajaks on hageja viivisenõue veelgi suurem, kuid kehtiva kohtupraktika valguses tuleks hageja viivisenõuet piirata põhinõudeni. Seega on hageja viivisenõude suuruseks 355 eurot 57 senti. Ka hagi esitamisel nõudis hageja mitte 655 eurot 24 senti, vaid 355 eurot 57 senti, st hageja on omal algatusel vähendanud viivisenõuet.
19.Eelnevalt tuvastas kohus, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja jäi viivitusse juba esimese osamaksega, lubades hakata oma kohustust täitma 15. novembrist 2015, kuid esimese osamakse tasus alles 9. jaanuaril 2016, pärast seda pole kostja midagi tasunud. Kostja ei ole võlatunnistuses tunnistatud rahalist kohustust nõuetekohaselt täitnud ning on kohustuse täitmisega viivitanud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda täitmata rahaliselt kohustuselt viivist. Seejuures nagu viivisearvestusest nähtub, on hageja viivist arvestanud iga tasumata osamakse sissenõutavaks muutumise ajast.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 355 eurot 57 senti täies ulatuses. Kuna kostja ei ole raha maksmise kohustust täitnud, siis tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõutavaks muutunud viivis 355 eurot 57 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu maakohtus 125 eurot ja apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu 100 eurot ning õigusabikulud maakohtus 120 eurot, ringkonnakohtus 499 eurot 20 senti ja maakohtus asja uuel arutamisel kantud 268 eurot 80 senti. Hageja esitas ka menetluskulude nimekirja.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
24.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt esindaja tasu koosneb järgmistest toimingutest:
23.märtsil 2017 kliendiga nõu pidamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 3 tundi (kokku 120 eurot); 28. augusti 2017. a arve nr 171759 järgi toimikuga tutvumisest, toimiku analüüsist, apellatsioonkaebuse koostamisest ja täiendamisest kokku 3 tundi (499 eurot 20 senti) ning 26. märtsil 2018 arve 180561 alusel kohtu nõudekirja ja toimiku materjalide analüüsist, kirjalike seisukohtade koostamisest kokku 1 tund 40 minutit (268 eurot 80 senti). Kohus leiab, et õigusabikulud summas 888 eurot on põhjendatud ning vajalikud, arvestades, et tsiviilasi on läbinud kaks kohtuastet ning ringkonnakohtust tagasi saadetud uueks menetlemiseks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 1113 eurot.
2-16-123180
25.Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.