lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-123180/18

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-123180/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1414
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-123180

Tsiviilasi

FIE Olga Pedaja hagi Irina Susan Arževskaja-Voronkova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 355 eurot 57 senti

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. augusti 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

FIE Olga Pedaja apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): FIE Olga Pedaja (registrikood 12087294; isikukood XXXX), esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov Vastustaja (kostja): Irina Susan Arževskaja-Voronkova (isikukood XXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. detsembri 2016 tagaseljaotsus ja saata asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Rahuldada FIE Olga Pedaja apellatsioonkaebus.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.FIE Olga Pedaja (hageja) esitas 7. oktoobril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Irina Susan Arževskaja-Voronkova (kostja) vastu 711,14 euro väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
21.märtsi 2017 hagiavalduse kohaselt andis kostja hageja esindajale 8. novembril 2015 kirjaliku võlatunnistuse 405,57 euro tasumiseks, lubades tasuda kokkulepitud võlasumma igakuuliste osamaksetena 50 eurot alates 15. novembrist 2015 kuni võlgnevuse kustutamiseni. Ühtlasi kohustus kostja maksegraafiku rikkumise korral tasuma viivist arvestusega 0,5% tasumisele kuuluva osamakse mitteõigeaegse tasumise eest. 9. jaanuaril 2016 tasus kostja oma abikaasa Viktor Voronkovi vahendusel 50 eurot. Kostja andis ajavahemikul 9. jaanuar 2016 kuni 22. august 2016 korduvaid lubadusi maksegraafiku täitmiseks, kuid jättis võlgnevuse tasumata. 23. septembril 2016 teatas hageja kostjale, et ütleb 8. novembri 2015 kokkuleppe üles ning nõuab kostjalt kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 3. oktoobriks 2016. Kuna kostja on võlgnevuse katteks tasunud 50 eurot, on põhinõude suuruseks 355,57 eurot. Seisuga 18. märts 2017 on viivise arvestuslikuks summaks 655,24 eurot, mida hageja vähendab 355,57 euroni.
2.Kostja jättis hagile vastamata.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi võlgnevuse väljamõistmiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 335,57 eurot, viivise alates 22. märts 2017 kuni 16. august 2017 summas 11,53 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17. augustis 2017 kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue. Maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas (summas 355,57 eurot). Maakohus jättis hageja menetluskulud 48% ulatuses hageja enda kanda ja 52% ulatuses kostja kanda ning jättis kostja menetluskulud kostja enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 65 eurot.
4.Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagi õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Hagi jääb TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata osas, milles see ei ole õiguslikult põhjendatud. Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõla osas. Kostja on 8. novembri 2015 võlatunnistusega kohustunud tasuma võlgnevuse summas 405,57 eurot maksegraafiku alusel alates 15. novembrist 2015 igakuiselt 50 euro suurustes osamaksetes. Kostja on 9. jaanuaril 2016 tasunud ühe osamakse summas 50 eurot. Kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ja hageja on kokkuleppe üles öelnud. Hageja võib seega võlatunnistuse ja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt TsMS § 367 järgi. Maakohus leidis, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendamata, kuna hagiavaldusest ei nähtu, mis ajast on hageja hakanud viivist arvestama ning kohtul ei ole võimalik kontrollida selle õiguslikku põhjendatust. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. augusti 2017 otsuse tühistamist osas, milles hagi jäi rahuldamata, ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni, kuid mitte enam kui välja mõistetud menetluskulude summa ulatuses. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt tuleneb hagiavaldusest ja selle lisast 7 selgelt, et hageja on arvestanud viivist alates esimese osamaksega viivitusse sattumisest 15. novembril 2015 kuni hagi esitamiseni 18. märtsil 2017. Hagi lisas 7 on esitatud viivise detailne arvutus osamaksete kaupa. Enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise kogusumma on 655,24 eurot, mida hageja on vähendanud põhinõudeni (355,57 euroni). Maakohtul oli võimalik kontrollida viivise nõude õiguslikku ja arvestuslikku põhjendatust ning õigsust. Kui ka kohtule jäi viivise arvestus mingil põhjusel segaseks, oleks kohus pidanud hageja tähelepanu sellele juhtima. Arvestatud viivitatud perioodi pikkust ei ole hageja viivise nõue ebamõistlikult suur ning kostja on seda niigi vähendanud. Viivise nõude rahuldamisel tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus on menetluskuludest võtnud arvesse üksnes hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot, kuid hageja on 24. märtsil 2017 esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja palunud kostjalt välja mõista õigusabile kulunud 240 eurot. Hageja on siiski ekslikult lisanud kohtuväliste kulude hulka
9.oktoobri 2015 arve summas 120 eurot, mis seondus kohtueelse võla nõudmisega. Maakohus pidanuks seega kostjalt menetluskuluna välja mõistma 245 eurot.
6.Kostja jättis apellatsioonkaebusele vastamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada. Kuivõrd vaidlustatud lahend on tagaseljaotsus, tuleb tsiviilasi saata täies ulatuses TsMS § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Maakohus jättis hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata põhjusel, et hagiavaldusest ei nähtunud viivise arvestamise alguse aega ja seetõttu ei saanud kontrollida selle õiguslikku põhjendatust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse p-des 8 ja 12 esitatu kohaselt muutus võlanõue kostja vastu sissenõutavaks
15.novembril 2015. Hagile lisatud võlatunnistuses sisaldub kokku lepitud viivise määr, millele on viidatud ka hagiavalduses. Hagiavalduse lisast 7 nähtub detailne viivise arvestus ning samuti see, mis hetkest alates on viivist arvestatud. Maakohus ei ole nimetatud asjaolusid ja tõendit otsuses käsitlenud ja on jätnud need põhjendamatult tähelepanuta. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 435 lg-t 1, § 436 lg-t 1 ja 2, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse esitajaga selles, et juhul, kui maakohtule jäi viivise arvestus selgusetuks, tulnuks maakohtul juhtida sellele hageja tähelepanu ja anda talle võimalus nõuet täpsustada. Kuna eelnimetatud rikkumised toovad kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise, ei ole ringkonnakohtul TsMS § 657 lg-st 2 tulenevalt võimalik neid rikkumisi apellatsioonimenetluses ise kõrvaldada. TsMS § 657 lg 2 kohustab ringkonnakohut sellises olukorras asja saatma täies ulatuses uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus mh hindama sissenõutavaks muutunud viivise nõude põhjendatust hagis esitatu hagiavaldusele lisatud viivise arvestuse alusel.
9.Maakohus ei ole hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtunud hageja 27. märtsil 2017 esitatud menetluskulude nimekirjast ja on menetluskuluna arvestanud ainult hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lisaks riigilõivule kandnud ka lepingulise esindaja kulusid kokku summas 240 eurot (14. oktoobri 2017 arve nr 193 summas 120 eurot ja 28. märtsi 2017 arve nr 38 summas 120 eurot, vastavalt tl-d 49 ja 50). Apellatsioonkaebuses on hageja märkinud, et kohtuvälise kuluna TsMS § 144 p 1 mõistes saab nõuda üksnes 23. märtsi 2017 arve summas 120 eurot hüvitamist, mis kulus hagiavalduse koostamisele. Eelnevast tulenevalt peab maakohus asja uuel läbivaatamisel menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel hindama kõikide hageja poolt esile toodud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
10.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Menetluskulud jaotab ja määrab seega kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
11.Maakohus on 26. juunil 2017 määranud kostjale hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamise avalikult, kuna kohtul puudusid andmed kostja tegeliku asukoha kohta. Ringkonnakohtu menetluses on selgunud, et kostja elab aadressil Valga Turu 1-8 ja nimetatud aadressile on ringkonnakohus kostjale ka menetlusdokumente kätte toimetanud. Maakohus saab nimetatuga asja uuel läbivaatamisel arvestada. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja