Swedbank Liising AS-i hagi A. S.`i võlgnevuse 2447,61 euro nõudes. Hagihind 2447,61 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Hageja esindaja:
vastu
Swedbank Liising AS (RK 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 14040 Harjumaa ) Silja Kichno (volikirja alusel, e-post [email protected] )
Kostja:
A. S. (IK xxxxxxxxxxx, elukohad xxx; xxxx; e-post xxx)
Kostja esindaja:
Erki Casar (volikirja alusel, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Swedbank Liising AS hagi A. S.`i vastu võlgnevuse 2 447,61 euro nõudes rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt A. S.’ilt /solidaarvõlgnikult/ hageja Swedbank Liising AS kasuks 09.05.2014.a liisingulepingust nr 01178151L tulenev võlgnevus summas 2 447 (kaks tuhat nelisada nelikümmend seitse) eurot 61 senti.
Jätta hageja menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja A. S.`i kanda ja välja mõista A. S.`ilt hageja Swedbank Liising AS kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot 57 senti.
4.Välja mõista A. S.`ilt hageja Swedbank Liising AS kasuks viivis menetluskuludelt (176,57 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank Liising AS esitas 07.04.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Sepmar ja A. S.`i vastu 2541,06 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. 13.04.2017 koostas kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule OÜ-le Sepmar kätte toimetatud 07.06.2017 väljaande Ametlikud teadaanded kaudu. Võlgnikule A. S.`ile ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Võlgniku OÜ Sepmar suhtes koostas kohus eraldi määrusena maksekäsu vastavalt TsMS § 489 lg 1. Pärnu Maakohtu 27.11.2017 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue A. S.`i vastu üle hagimenetlusse Viru Maakohtule vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2. 29.11.2017 määrusega jäeti hagi käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
2.21.12.2017 esitas hageja kohtule hagi kostja A. S.`i vastu võlgnevuse 2447,61 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid liisinguandja Swedbank Liising AS ja liisinguvõtja Sepmar OÜ, keda esindas juhatuse liige A. S., 09.05.2014 liisingulepingu nr 01178151L. Liisingulepingu esemeks oli veoauto DAF xxxx. Hageja ostis vara 09.05.2014 ja hageja andis vara liisinguvõtjale üle samal päeval. Liisinguandja kohustus andma vara liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning liisinguvõtja kohustus vastavalt liisingulepingu punktile 2.1 tasuma liisinguandjale osamakseid, intressimakseid ja lepingutasu vastavalt liisinguandja poolt edastatud arvetele ja liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule. Osamaksete laekumise tähtpäev oli iga kuu 15. kuupäeval. Intressimääraks aastas oli liisingulepinguga kokku lepitud 6 kuu euribor + 4,34%. Viivisemääraks oli lepinguga kokku lepitud 0,250% päevas. 08.08.2014 sõlmisid liisinguandja ja liisinguvõtja liisingulepingule lisa nr 1, millega muudeti liisingulepingust tulenevate maksete tasumise maksetähtpäeva ning uueks tähtpäevaks loeti iga kuu 30. kuupäev. 09.09.2014 sõlmisid liisinguandja ja liisinguvõtja liisingulepingule lisa nr 2, millega andis liisinguandja liisinguvõtjale lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks maksepuhkust 2 kalendrikuu ulatuses. Liisinguvõtja rikkus liisingulepingust tulenevaid kohustusi, jättes liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosamaksed ja intressimaksed tasumata. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata graafikujärgne liisinguvõtjale edastatud arve kogusummas 726,75 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata arvetelt viivist 0,250% päevas ning esitas liisinguvõtjale arved viivisenõudes maksetega hilinemise eest kogusummas 89,69 eurot.
09.09.2014 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 01178151L, millega käendaja kohustus tagama solidaarselt liisinguvõtjaga liisinguandja ja liisinguvõtja vahel 09.05.2014 sõlmitud liisingulepingust nr. 01178151L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 48 301,91 eurot. Käenduslepingu punkti 4 kohaselt, käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad. Käenduslepingu punkti 13 kohaselt on käendusleping kehtiv kuni liisingulepingu osamaksete täieliku tasumiseni. Kuna liisinguvõtja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi, jättes liisinguandjale graafikujärgsed arved tasumata, edastas liisinguandja 11.08.2016 teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et liisinguvõtja võlgnevus on teate esitamise seisuga 1505,48 eurot. Liisinguandja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 31.08.2016, vastasel juhul ütleb liisinguandja liisingulepingu üles ning liisinguvara tuleb tagastada. Vaatamata täiendavale tähtajale võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja liisinguvõtjaga liisingulepingu üles ning hageja võõrandas lepingu esemeks oleva vara koostööpartneri Balti Realiseerimiskeskus OÜ vahendusel. 20.01.2017 võõrandati vara hinnaga 22 100,40 eurot, sh käibemaks (ilma käibemaksuta hind 18 417 eurot). Seoses vara realiseerimisega kandis hageja kulusid 1911,12 eurot, sh käibemaks (ilma käibemaksuta 1592,60 eurot). Hageja tasus Credit Expert OÜ-le 06.10.2016 arve nr 04325 alusel 1137,60 eurot tagastusteenuse eest ja Balti Realiseerimiskeskus OÜ-le 31.01.2017 arve nr 170112 alusel müügiteenuse eest summas 773,52 eurot. Hageja nõude kujunemine liisingulepingust nr 01178151L tulenevalt on järgmine: vara lepinguline jääkmaksumus 18 455,57 eurot + tasumata graafikujärgne arve 726,75 eurot + tasumata viivisarve 89,69 eurot + realiseerimisega seotud kulud 1592,60 eurot (ilma käibemaksuta) – vara realiseerimisest saadud summa 18 417,00 eurot = 2447,61 eurot. Seega on hagejal põhivõlgniku Sepmar OÜ vastu nõue summas 2447,61 eurot, mille eest vastutab kostja käenduslepingu nr 01178151L alusel põhivõlgnikuga solidaarselt täies ulatuses. Vara võõrandamisest saadud summa ei katnud kõiki hageja nõudeid, mistõttu esitas hageja põhivõlgnikule ja käendajale 02.02.2017 teatise lõpliku võlgnevuse kohta ning andis lõplikuks tasumise tähtajaks 16.02.2017. Võlgnikud ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2 447,61 eurot, menetluskulud kogusummas 270 eurot (riigilõiv 250 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot), samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (tl. 18-87).
3.26.02.2018 vastuses kostja hagi ei tunnistanud alljärgnevatel põhjendustel: Hageja tegevus on põhjustanud temale kahju - kui hageja oleks teavitanud kostjat või põhivõlgnikku, et sõiduk tagastataks, siis oleks põhivõlgnik seda teinud ning tagastamise tasu ei oleks hagejal tekkinud; Hagis märgitud summa on ebamõistlikult suur ning ei ole seotud põhivõlgnikuga; Hageja ei ole tõendanud, et müügihind oli turuhind; segane on nn müügiteenuse eest esitatud arve, millele on käsitsi lisatud täiendavaid andmeid; on selgusetu, mida müügiteenus sisaldas; Puudub viivise arvestus, mis summast ja millise aja eest; Põhivõlgnikult ära võetud autosse jäi põhivõlgniku vara, mida hageja ei ole kuni siiani tagastanud. Kostja selgitab välja vara maksumuse ja edastab vastava nõude koos kompromissettepanekuga. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. (tl. 95-96)
4.13.04.2018 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab tsiviilasja kijralikus menetluses ning andis tähtaja avalduste ja dokumentide, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 07.05.2018. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 25.05.2018 kell 16.00. (tl. 106)
5.Kostja esindaja E. Casar esitas 07.05.2018 taotluse ja menetluskulude nimekirja. Kostja märgib taotluses, et sõidukisse, mis ära võeti jäeti asjad, mille maksumus ilma käibemaksuta moodustab kokku 3840 eurot (tööriista komplekt 190 eurot + 20%; tropid 4 tk = 200 eurot + 20%; külmutuskapp 250 eurot + 20%; päikeseprillid 35 eurot + 20%; tööriided 145 eurot + 20%; raadiojaam 570 eurot +20%; keevitusaparaat Kempi 1900 eurot + 20%; akulaadija/ Starter 550 eurot + 20%). Eeltoodud asjaolusid saab tõendada tunnistaja O. K., kes oli vahetult juures kui sõiduk ära võeti. Kostja palub tunnistaja üle kuulata O. K., kes saab ütlustega tõendada mis esemed olid sõidukis, kui see põhivõlgnikult ära võeti. Kostja palus täiendavat aega 14 päeva, et edastada kuludokumendid, mis kinnitavad asjade väärtust, samuti esemete täpne nimetus. Kostja menetluskulude suuruseks on 240 eurot. (tl. 112-113).
6.Hageja esindaja esitas 07.05.2018 vastuse kostja 26.02.2018 vastusele. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega alljärgnevatel põhjendustel: Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja tegevus on põhjustanud kostjale kahju ning väitega, et kui hageja oleks teavitanud kostjale või põhivõlgnikule, et sõiduk tagastataks, siis oleks põhivõlgnik seda teinud ning tagastamise tasu ei oleks hagejale tekkinud. Hageja on tõendanud, et võlgnikul oli liisingueseme tagastamise kohustus, millest hageja ka isikut teavitas; Sõiduki tagastamisega seotud kulude (Credit Expert OÜ arve nr 04325) osas leiab hageja, et need on täies ulatuses põhjendatud. Tagastusteenus koosneb kahest osast. Summa 190 eurot, millele lisandub käibemaks, on hageja ja koostööpartneri vahel kokkulepitud tasu, millest on hageja võlgnikku informeerinud ka ülesütlemisavalduses „Kui vara ei ole tagastatud, on liisinguandja sunnitud vara otsese valduse taastamiseks pöörduma vastavat teenust pakkuva ettevõtte poole. Nimetatud teenuse osutamisega kaasnevad kulud (minimaalselt 190 eurot + km vara ühiku kohta)“. Arvel sisalduva summa 758 eurot puhul on tegemist liisingueseme pukseerimise teenusega, mida osutas Credit Expert OÜ-le OÜ Trummel. Liisingueseme tagastamise hetkel väitis võlgnik, et veokil on tehniline rike, mille tõttu ei ole võimalik sellega sõita ning võlgnik ei andnud ka veoki võtmeid. Hageja koostööpartneri Credit Expert OÜ tagastuse memost tuleneb, et kostja teatas koostööpartnerile, et tal puuduvad võtmed ning sõidukiga ei tohi sõita, kuna sellel läks eelmisel päeval lõdvik katki. Memole on lisatud ka kirjavahetus, millest nähtub, et hageja edastas võlgnikule korduvalt teateid liisingueseme tagastamise kohustusest, millele võlgnik ei reageerinud. Seega ei nõustu hageja kostja väitega, et liisingueseme tagastamise teenuse summa on ebamõistlikult suur ja ei ole seotud põhivõlgnikuga. Kuivõrd võlgnik ei andnud hageja koostööpartnerile veoki võtmeid ja teatas tehnilistest riketest, oli OÜ Trummel poolt osutatud pukseerimisteenus vajalik. Credit Expert OÜ arve nr 04325 (948 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1137,60 eurot) tasumist tõendab maksekorraldus; OÜ Trummel teisaldas veoki Põlvast hageja koostööpartneri BRC autokeskusesse (Balti Realiseerimiskeskus OÜ), kes hageja varasid hoiustab ja realiseerib. Summa 644,60 euro näol on tegemist komisjonitasuga müügiteenuse eest. Balti Realiseerimiskeskus OÜ arve nr 170112 (644,60 eurot, lisandub käibemaks, kokku 773,52 eurot) tasumist tõendab maksekorraldus. Hageja on arvestanud viivist 2 tasumata arve eest. Arve nr 8670093203 tasumise tähtaeg oli 30.06.2016; 12.08.2016 tasuti 728,60 eurot. Kuna tasumisega viivitatud päevi oli 43 ning lepinguga kokkulepitud viivisemäär oli 0,250%, on nõutav viivis 78,32 eurot, mida hageja on vähendanud 9,52 euro võrra. Arve nr 8670935280 tasumise tähtaeg oli 30.07.2016; 12.08.2016 tasuti 726,08 eurot. Kuna tasumisega viivitatud päevi oli 13 ning lepinguga kokkulepitud viivisemäär oli 0,250%, on nõutav
viivis 23,60 eurot, mida hageja on vähendanud 2,71 euro võrra. Hageja vähendas mõlema arve osas viivist, kuna esialgu on viivist ekslikult nõutud ka intressilt. Tõendamata on kostja väide, et põhivõlgnikult ära võetud autosse jäi võlgniku vara, mida hageja ei ole siiani tagastanud. Tagastusmenetluse memost tuleneb, et veoki juht võttis veoki kabiinist ära oma isiklikud esemed. Kostja pole esitanud tõendeid, et tal oleks veokis olnud muid esemeid. Ülaltoodust lähtuvalt palus hageja hagi rahuldada ja mõista A. S.’ilt välja liisingulepingust nr 01178151L tulenev nõue summas 2447,61 eurot; jätta menetluskulud summas 270 eurot kostja kanda ja mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (tl. 118-131)
7.Kostja esindaja esitas 07.05.2018 elektrooniliselt teate, mille kohaselt on kostja nõus õigusrahu saavutamise nimel sõlmima kompromissi 1000 eurot, selle aasta lõpuks (tl. 110).
8.Viru Maakohtu 11.05.2018 määrusega jäeti kostja esindaja Erki Casar`i 07.05.2018 taotlus rahuldamata. Kohus märkis määruses, et „Kostja on 26.02.2018 vastuses märkinud, et hageja poolt äravõetud sõidukisse jäid põhivõlgnikule kuulunud asjad. Kuigi kostja ei ole märkinud põhivõlgniku nime, eeldab kohus, et tegemist võib olla Sepmar OÜ-ga, kelle suhtes on tehtud maksekäsk. Kuna tegemist on väidetavalt OÜ-le Sepmar, aga mitte isiklikult kostjale kuuluva varaga, siis ei saa kohus selle vara väidetava äravõtmisega soetud kahju hüvitamist menetleda, tekitatud kahju suuruse kindlakstegemine ja selle kaudu võimaliku tasaarvelduse teostamine oleks võimalik üksnes juhul, kui vara omanikuks oleks kostja. Kohus peab vajalikuks märkida, et Sepmar OÜ-l oli võimalus juhul, kui hageja valdusesse jäi/sattus temale kuuluv vara, esitada vastuväide maksekäsu kiirmenetluses ning sellisel juhul oleks olnud võimalik antud asjaolusid ka hagimenetluses kaaluda/arutada. Sepmar OÜ vastuväidet ei esitanud ning Pärnu Maakohus tegi Sepmar OÜ suhtes maksekäsu.“ (tl. 135-136)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhinõue
10.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ Sepmar, keda esindas juhatuse liige A. S. ja hageja AS Swedbank Liising vahel on 09.05.2014 sõlmitud liisinguleping nr. 01178151L, mille esemeks oli veoauto DAF xxxx. Hageja ostis nimetatud sõiduki ja andis selle üle OÜ-le Sepmar. Liisingulepingust tulenevalt kohustus OÜ Sepmar tasuma hagejale kõik liisingulepingust tulenevad maksed. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et kostja ja AS Swedbank Liising vahel oli 09.09.2014 sõlmitud käendusleping nr. 01178151L, millega kostja kohustus tagama solidaarselt liisinguvõtjaga 09.05.2014 liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja, so OÜ Sepmar kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmäär moodustas 48 301,91 eurot. Kostja käendajana ja OÜ Sepmar liisinguvõtjana kui solidaarkohustuse kandjad, kohustusid iga kuu 15. kuupäeval, alates 08.08.2014 aga iga kuu 30. kuupäeval, tasuma liisingu põhiosa makseid ja intressi määras 6 kuu Euribor+4,34% aastas, kokku summas 704,49 eurot kuus, alates 2014. detsembrist 738,47 eurot (seoses 2-kuulise maksepuhkusega). Viivisemäär moodustas 0,250% päevas. Kostja ja OÜ Sepmar liisingumakseid tähtaegselt ei tasunud, tasudes maksed osaliselt ning jäädes viivitusse alates 30.06.2016. Hageja ütles 11.08.2016
teatega lepingu üles alates 31.08.2016 ning võõrandas lepingueseme Balti Realiseerimiskeskuse OÜ kaudu 20.01.2017 hinnaga 22 100,40 eurot (sh käibemaks, ilma käibemaksuta hind 18 417 eurot; tl. 18-87, 118-131).
11.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 367 lg 1, 4, liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 142 lg 1, 3 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1, 2 kohaselt, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
12.Eeltooduga on tuvastatud, et 09.05.2014 andis Swedbank Liising AS liisinguandjana liisinguvõtja OÜ Sepmar, keda esindas juhatuse liige A. S., kasutusse 09.05.2014 liisingulepingu nr. 01178151L esemeks oleva veoauto DAF xxxx. OÜ Sepmar kohustus tasuma kõik liisingulepingust tulenevad maksed, igakuine makse koos intressiga moodustas 704,49 eurot, alates 2014. detsembrist 738,47 eurot (seoses 2-kuulise maksepuhkusega). On tuvastatud, et lisaks liisingulepingule on 09.05.2014 sõlmitud kindlustuslepe, maksegraafik, müügileping ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt. 08.08.2014 on liisingulepingust tulenevalt sõlmitud uus maksegraafik ja kindlustuslepe, samuti Lisa nr. 1. 09.09.2014 on liisingulepingust tulenevalt sõlmitud uus maksegraafik ja Lisa nr. 2. OÜ Sepmar jäi maksete tasumisega viivitusse alates 30.06.2016. Liisingulepingu p. 5.1. kohaselt, liisinguvõtja kohustus liisingulepingu kehtivuse ajal tasuma tähtaegselt liisingu osamakseid ja intressi, samuti kulusid, mis võivad kaasneda liisingulepinguga; punkti 5.2 järgi kohustus liisinguvõtja tasuma liisinguandjale liisingulepingu täitmisega, muutmisega või lõpetamisega, samuti liisingueseme valdamise ja kasutamisega seonduvalt täiendavaid tasusid. Lepingu p. 10. kohaselt, liisingulepingu ülesütlemisel kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele;
punkti 10.1.1. kohaselt, liisinguandjal on õigus kasutada liisingueseme võõrandamisel liisinguandja koostööpartnerite teenuseid. (tl. 27-53, 130-131). Samuti on tuvastatud et kostja ja hageja vahel on 09.09.2014 sõlmitud käendusleping nr. 01178151L, millega kostja A. S. kohustus tagama solidaarselt liisinguvõtjaga 09.05.2014 liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja, so OÜ Sepmar kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmäär moodustas 48 301,91 eurot. Hageja poolt on lisaks eelpool loetletud lepingutele esitatud kohtule Sepmar OÜ-le väljastatud arved (tl. 53-54, 130-131), teatised lepingu ülesütlemise kohta ja väljastusteated, millest nähtub, et teatised on vastu võtnud OÜ Sepmar raamatupidaja O. K.; 20.01.2017 vara võõrandamisakt; Credit Expert OÜ 06.10.2016 arve nr. 04325 liisingueseme tagastusteenuse ja teisaldamisteenuse kohta ja arve tasumise kohta; Balti Realiseerimiskeskuse OÜ 31.01.2017 arve nr. 170112 sõiduki müügiteenuse kohta ja arve tasumise kohta; õiend vara müügi ja nõude arvestuse kohta; viivisearvestuse; teatise ja nõude kalkulatsioon; kostjale A. S.`ile 02.02.2017 esitatud käendusnõue; 14.10.2016 tagastusmenetluse memo, millest nähtuvad sõiduki teisaldamise/transportimise vajadus ja asjaolud; elektrooniline kirjavahetus kostjaga seoses sõiduki tagastamisega. (tl. 60-83, 122-131).
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
14.Kostja hagi ei tunnistanud ja esitas hagile alljärgnevad vastuväited: nõude rahuldamiseks puuduvad faktilised ja õiguslikud asjaolud; hageja tegevus põhjustas talle kahju, kui hageja oleks esitanud nõude sõiduki tagastamiseks, ei oleks hageja kulusid tekkinud; summa on ebamõistlikult suur; ei ole tõendatud, et müügihind on turuhind, segane on müügiteenuse arve, selgusetu on müügiteenuse sisu, puudub viivise arvestus, põhivõlgnikult äravõetud autosse jäi põhivõlgniku vara, mida hageja ei ole tagastanud. Kostja on küll esitanud vastuväited, kuid ei ole neid mitte millegagi põhjendanud, so kostja vastuväited on vägagi „pinnapealsed“ ning ei oma ühtegi sisulist põhjendust, samuti ei ole kostja esitanud mitte ühtegi vastuväidete aluseks olevat dokumentaalset tõendit. Kohus ei saa nõustuda kostja poolt esitatud väidetega alljärgnevatel põhjendustel: nõude rahuldamiseks puuduvad õiguslikud ja faktilised alused – kohus leiab, et nõude täitmise nii õiguslikuks kui ka faktiliseks aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping, millega kostja võttis endale solidaarkohustuse hageja ees; kostja ei vastuta nõude eest, kuna hageja tekitas talle kahju, kui hageja oleks esitanud nõude sõiduki tagastamiseks, ei oleks hageja kulusid tekkinud – kostja ei ole põhjendanud, millist kahju hageja talle tekitas; hageja teatas põhivõlgnikule lepingu ülesütlemisest ja sõiduki tagastamise vajadusest 11.08.2016 teatisega (saates teatised 2-le erinevale aadressile ning teatised on vastu võtnud raamatupidaja O. K.) – seega oli põhivõlgnik teadlik sõiduki tagastamise kohustusest. Kuna tagastamise suhtes peeti e-kirjavahetust ka kostja endaga, siis ei saa kostja väita, et ei teadnud sõiduki tagastamise nõudest. Kohus märgib, et sõiduki tagastamise kohustus tulenes ka liisingulepingust, kuna omandiõiguse üleminek oleks toimunud ainult siis, kui põhivõlgnik ja/või käendaja oleks tasunud hagejale kõik liisingumaksed;
summa on ebamõistlikult suur; ei ole tõendatud, et müügihind on turuhind, segane on müügiteenuse arve, selgusetu on müügiteenuse sisu – kohus möönab, et esialgses hagis hageja ei kirjutanud antud asjaolusid piisavalt lahti, kuid 07.05.2018 vastuses on hageja kõiki asjaolusid selgitanud ja põhjendanud, hageja on lisanud nõudeid tõendavad dokumendid - kostja ei ole hageja täpsustatud vastusele vastuväiteid esitanud, seega leiab kohus, et kostja on nendega nõustunud; põhivõlgnikult äravõetud autosse jäi põhivõlgniku vara, mida hageja ei ole tagastanud – selles osas kohus ei anna sisulist hinnangut, kuna kohus on oma seisukoha avaldanud 11.05.2018 kohtumääruses. Lisaks on 14.10.2016 tagastusmenetluse memoga tõendatud, et veoki juht teatas, et tal on sõidukis isiklikud asjad ning ta võttis endale kuuluvad asjad kabiinist ära. Kostja A. S., kes ka isiklikult kohal viibis, pretensioone seose „väidetavate asjade sõidukisse jäämisega“ ei esitanud (122-123). Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et tema vastu esitatud nõuded ei ole põhjendatud ning ei oma õiguslikku ja faktilist alust.
15.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud hagis esitatud nõude põhjendatus ja õiguslikkus, kuna põhivõlgnik OÜ Sepmar on jätnud liisingulepingust ja selle lisadest tulenevad kohustused täitmata, põhivõlgnikul tekkis võlgnevus hageja ees ning seoses lepingueseme võõrandamisega tekkisid hagejal täiendavad kulutused, mille tasumise kohustus, vastavalt liisingulepingule, langes põhivõlgnikule. Põhivõlgnik OÜ Sepmar ei ole maksekäsu kiirmenetluse raames tema vastu esitatud nõuet vaidlustanud, seega on põhivõlgnik nõustunud tema vastu esitatud nõudega. Kuna põhivõlgnik on nõudega summas 2447,61 eurot nõustunud, siis hageja ja kostja vahel 09.09.2016 sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab OÜ Sepmar suhtes tekkinud nõude eest solidaarselt OÜ-ga Sepmar ka kostja A. S.. Käenduslepingust tulenevalt vastutab kostja ka kõikide muude liisingulepingust tulenevate, sh tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja, so põhivõlgniku, kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest (tl. 55-56). Kostja vastutuse määr moodustas 48 301,91 eurot, kostja vastu on esitatud nõue summas 2447,61 eurot, seega ei ületa kostja vastu esitatud nõue kostja vastutuse piirmäära.
16.Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kostja poolt on tasumata liisingulepingust nr. 01178151L tulenev (solidaar)võlgnevus kogusummas 2 357,92 eurot, sh tasumata võlgnevus 726,75 eurot, realiseerimiskulud 1592,60 eurot ning liisingueseme jääkmaksumuse ja realiseerimismaksumuse vahe 38,57 eurot. Viivis
17.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liisingulepingust nr. 01178151L tulenevalt moodustas viivise määr 0,250% päevas tasumata summalt. Põhivõlgnik ei ole lepingust tulenevat viivisemäära vaidlustanud, antud viivisega on nõustunud ka kostja kui käendaja. Kostja, olles liisingulepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku seaduslikuks esindajaks, oli teadlik kohaldatava viivise määrast.
18.Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingule, so 0,250% päevas alljärgnevalt: 16.06.2016 arve nr 8670093203, summas 728,60 eurot, tasumise tähtaeg oli 30.06.2016; arve tasuti alles 12.08.2016, seega moodustas viivitus 43 päeva ning nõutav viivis moodustas 78,32 eurot, mida hageja on vähendanud 9,52 euro võrra. 16.07.2016 arve nr 8670935280 summas 728,60 eurot tasumise tähtaeg oli 30.07.2016, arve tasuti 12.08.2016, seega
moodustas viivitus 13 päeva ning nõutav viivis moodustas 23,60 eurot, mida hageja on vähendanud 2,71 euro võrra. Hageja vähendas mõlema arve osas viivist, kuna esialgu on viivist ekslikult nõutud ka intressilt. Lõplik viivisenõue on arvestatud seega tasumata osamaksete järgi (tl. 54, 118-120). Kostja väitel puudub viivise arvestus. Kohus ei nõustu kostja väitega viivisearvestuse puudumise osas, kuna 12.09.2016 põhivõlgnikule esitatud arves nr. 8214909504 on hageja iga summa lahti kirjutanud, so arvelt on näha nii arve(te) makse tähtaeg, tasumise kuupäev(d), viivise protsent, viivitatud päevade arv kui ka kostja kasuks tehtud viivise korrigeerimine. (tl. 54). Seega leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud.
19.Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt (solidaarvõlgnikuna) hageja kasuks välja liisingulepingust nr. 01178151L tuleneva viivise summas 89,69 eurot. Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja A. S.`i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
21.Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõiv 73,43 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 176,57 eurot (kokku 250 eurot), samuti maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, kokku summas 270 eurot (tl. 22, 84-85). Hagimenetluse kantud õigusabikulude nimekirja ei ole hageja esitanud, seega leiab kohus, et hagejal puuduvad hagimenetluse raames hüvitatavad õigusabikulud. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 20 eurot, kokku 270 eurot, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Hageja maksis hagi esitamisel riigilõivu kogusummas 250 eurot, millest 27.11.2017 maksekäsuga on solidaarvõlgnikult OÜ-lt Sepmar hageja kasuks välja mõistetud 73,43 eurot. sama maksekäsuga on OÜ-lt Sepmar välja mõistetud menetluskulu summas 20 eurot. Kuna 27.11.2017 maksekäsuga on solidaarvõlgnikult OÜ-lt Sepmar hageja kasuks välja mõistetud riigilõiv 73,43 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kokku 93,43, siis kuulub kostjalt A. S.`ilt väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 176,57 eurot (270-93,43). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 176,57 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (176,57 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kostja menetluskulud moodustasid 240 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis jäävad kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda ning kohus ei anna hinnangut kostja menetluskulude põhjendatuse osas.
23.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
24.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.