Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, 1/7

2-22-13399 millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavaldus ja hageja seisukohad

Hageja on 08.09.2022 esitanud Viru Maakohtule hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 12 400 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 2976 eurot ja jooksvad viivised kuni summa tasumiseni.

2019 aasta veebruaris tegi kostja hagejale ettepaneku organiseerida ühine ettevõte, avada baar. Kostja pakkus hagejale, et kannab ta OÜ P B-kaardile juhatuse liikmena. Kostja tegutses baari majandamisel OÜ P kaudu, mis oli tema elukaaslase omandis. Hageja nõustus ettevõtmist rahastama. Kokkulepe sõlmiti suuliselt. Kostja valis baari asukohaks hotelli Etapp asukoha, XXX ja andis sellest hagejale teada. Baari üür oli 600 eurot kuus. Hageja leiab, et temal ja kostjal oli ühine eesmärk asutada baar, et hakata kasumit teenima. Pooled leppisid kokku panustes ühise eesmärgi saavutamiseks. Hageja pidi panustama rahalisi vahendeid, investeerides raha baari asutamisesse ja seadmete ostmisesse. Kostja panuseks oli alguses baari asutamise ja käivitamisega seonduv asjaajamine, seejärel baari majandamine. Poolte soov oli sõlmida seltsinguleping. Alternatiivselt võib olla tegemist vaikiva seltsinguga või laenulepinguga. Hageja nõustust tingimustega ja kostja kirjutas üürilepingule alla. Üürilepingu sõlmisid E OÜ ja OÜ P. Kevadel ja suvel andis hageja kostjale tema palvel kokku 12 400 eurot. Sularaha anti vähemalt nelja osamaksena. Sularaha anti tunnistajate juuresolekul, dokumente ei vormistatud. Kostja kulutas raha üürimakse tegemiseks ja seadmete ostmiseks. Hageja andis baari ka talle kuuluva mööbli, maksumusega 650 eurot. Mööbli andis kostja üürivõla katteks üürileandjale E OÜ-le. Hageja ja kostja kokkuleppe kohaselt pidi baar avama 2019 suve alguses, kuid enamasti oli baar kinni. Kostja ei esitanud hagejale aruandeid ega raamatupidamisdokumente. Kostja oli pidevalt baari töötamise ajal seal purjus ja väitis, et see on tema isiklik asi. 17.09.2019 teatas hageja, et soovib kostjalt raha tagasi, kuna ei pea võimalikuks sellisel viisil ühist ettevõtmist jätkata. Kostja ei olnud oma lubadusi täitnud. Hageja palus kostjal teha ettepanek, kuidas ta kavatseb raha tagastada. Kostja tegi ettepaneku äri müüa ja peale müüki saaks hageja raha tagasi, samas ei olnud kostja ise ettevõtte omanik. Kostja on tunnistanud 12 400 euro saamist, kuid lisaks sellele on hageja panustanud ka oma raha baari tegevuse jaoks, ostes kaupu ja tellides teenuseid. Hageja esitas 27.11.2019 kuriteoteate, prokuratuur ei alustanud kriminaalmenetlust. Kui hageja hakkas raha nõudma, siis baari tegevus praktiliselt lõppes. OÜ P juhatuse liige hagejaga ei suhelnud. Hageja ei soovinud ettevõtte igapäevase majandustegevusega tegeleda. Kostja elukaaslase avalduse alusel alustati hageja suhtes kriminaalasja ja selle uurimise käigus tunnistab kostja raha võtmist. Hageja leiab, et kaaluda on vaja ka tehingu tühistamise regulatsiooni. Kuna kostja ei täitnud omapoolseid lubadusi, siis kostja pettis teda. Lisaks ei teavitanud kostja teda tegelikest asjaoludest - OÜ P tegelikust omanikust ja juhatuse liikmest, asjaolust, et hagejast ei saa kunagi OÜ P omanikku või juhatuse liiget. Kostja viis hageja tahtlikult eksimusse ja hoidis teda eksimuses. Hageja ja kostja vaheline tehing on tühine ja raha tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Lisaks on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Nõue on muutunud sissenõutavaks 17.09.2019. 2/7

2-22-13399 Vastuseks kostja esitatud tõenditele selgitab hageja, et arved, mis on väljastatud OÜ-le P ei ole automaatselt tõendiks, et nende ostmiseks on kasutatud hageja raha ja neid kasutati baari tegevuseks. Kui nimetatud arvete eest ostetigi baari jaoks vajalikke kaupu ja seadmeid, siis on selgusetu kuhu need jäid peale baari tegevuse lõppu. 24.03.2025 on hageja täiendavalt selgitanud, et isegi kui kostjal või hagejal oli tahe või soov seltsingut luua, see eesmärk ei olnud saavutatud ning hageja soovis lihtsalt mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt saada tagasi oma raha, mille ta kostjale laenas. Arvestades kostja suhtumist ärijuhtimisse, tema käitumist, eksimusse viimist seoses hageja ettevõtte juhatuse liikmeks võtmisega, suhtumist võõrasse rahasse ja sellesse, kuidas ta raha vastutustundetult ja aruandeta kulutas, on võimatu 100-protsendilise kindlusega väita, et tegemist on seltsinguga ja ühise eesmärgi saavutamisega. Hageja raha paigutati kostja elukaaslasele kuuluvasse äriühingusse, seega oli ühine tegevus kostja ja OÜ P vahel. Hageja laenas raha füüsilisele isikule, kes investeeris selle ilma loata oma naise ettevõttesse ja äritegevuse ebaõnnestumisel pidi raha hagejale tagastama. OÜ P kuuluva vara võttis hageja pandiks, arvates, et tegemist on kostjale kuuluva varaga. Hageja soovis sellega tagada laenu tasumist. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ja kostja on tunnistanud laenu tagastamise kohustust.

Kostja seisukoht

18.10.2022 esitas kostja seisukoha ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluses ei ole esitatud tõendit, et hageja oleks kostjale andnud üle 12 400 eurot. Kostja ei ole hagejale teinud ettepanekut ühise ettevõtte asutamiseks. OÜ P omanik ja juhatuse liige on O M, kostja ei saanud pakkuda, et hageja saaks ettevõtte omanikuks. O M allkirjastas ka baari rendilepingu. Kostja ei tunnista seltsingulepingu sõlmimist, tal puudus hagejaga ühine eesmärk. Kostja ei ole laenu saanud. Kostja ei tunnista ka raha saamist.

19.05.2023 seisukohas selgitas kostja, et hageja nõustus investeerima äriühingusse, et avada baar. Kostja teostas oma osa lepingust, avas äriühingu, võttis rendile baari, ostis seadmed ja kandis kulud.

14.08.2023 seisukohas tunnistab kostja, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud seltsinguleping ühise eesmärgi saavutamiseks ehk baari avamiseks ja seejärel äritegevusest saadava kasumi jagamiseks. Hageja osalus oli rahaliste vahendite panustamine ja kostja panus oli äritegevuse korraldamine ehk vajalike seadmete ostmine, äriruumi üürile võtmine, remontimine ja baari töö korraldamine. Kostja on seisukohal, et seltsingu osapooleks on ka OÜ P, kelle ülesandeks oli lepingute sõlmimine, tellimuste vormistamine, tööjõu töölevõtmine ja asjaajamine. Kostja esitatud tšekke on vajalik hinnata kogumis. Hageja, kostja ja OÜ P panused olid võrdsed. Baar suleti 2019 lõpus ja kasumit ei olnud. Sellega lõppes ka poolte seltsinguleping. Kuna hageja omastas baariäri korraldamiseks soetatud vara, siis on võimalik järeldada, et tema seltsingualane panus on tagastatud. Kui selgub, et tagastatud panuse suuruse ei ole teiste seltsinguosalistele tagastamisele kuuluvate panustega võrdväärne, siis on kostja ja OÜ P nõue hageja vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb põhinõude osas täielikult rahuldada ja viivisenõude osas osaliselt rahuldada. 3/7

2-22-13399 Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse nõuda välja E OÜ ja OÜ P vahel sõlmitud üürileping, kuna kohus leiab, et nimetatud leping ei oma asja lahendamise seisukohalt olulisust (TsMS § 238 lg 4). Hagejal on olnud võimalus seltsingu tõendamiseks esitada muid tõendeid ning E OÜ ja OÜ P ei tõenda hageja ja kostja vahel seltsingu sõlmimist.

2-22-13399 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 1 järgi võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Seltsingulepingu sätete kohaldamise eelduseks on poolte ühise eesmärgi tuvastamine (Riigikohtu 2.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-15, p 14 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Ühise eesmärgi väljenduseks on üldjuhul majanduslikult ühise varalise väärtuse kestev loomine (RKTKo 3-2-1-109-14, p 19). Eelduslikult võiks hageja ja kostja ühiseks tegevuseks olla ettevõtlus – baari käivitamine ja pidamine. Kohus leiab, et esitatud asjaolude pinnalt ei ole sellise ühtse eesmärgi tuvastamine võimalik ei poolte tahteavalduste ega ka sarnase isiku arusaamise järgi. Hotellis Etapp asukohaga, XXX, pidas baari OÜ P (dtl 15) ja selle ettevõttega ei olnud hageja ega ka kostja seotud. Hagejale ettevõttes OÜ P osalust kostja pakkuda ei saanud, kuna polnud ka ise selle omanik (dtl 403). Hageja ei tunnista, et oleks koos OÜ-ga P ühist eesmärki omanud (dtl 392, dtl 393). Hageja on selgitanud, et ta huvi raha andmisel oli uue koha avamine, mitte niivõrd konkreetse baari koos tegemine (dtl 394). Olenemata esitatud piltidest (dtl 498 - 514, dtl 161 jj), raamatupidamisdokumentidest (dtl 487 - 495) ning tšekkidest (dtl 258 – 341), siis on kohus seisukohal, et hageja ja kostja tegevuses ei ole võimalik tuvastada ühtset eesmärki ja nende tegevuse eesmärgiks ei olnud ühise varalise väärtuse kestev loomine. Pildid ja dokumendid ilmestavad OÜ P tegevust, millega hageja ei olnud kuidagi seotud.

2-22-13399 ülesütlemise kuupäeva. Hageja väidab, et andis kostjale 17.09.2019 teada, et soovib raha tagasi saada. Kostja on kinnitanud, et „[...] A lõpetas finantseerimist septembrist.“ (dtl 396). Pooltevahelisest sõnumivahetusest selgub, et 15.09.2019 on hageja saatnud kostjale sõnumi „arutame võlgade tasumise võimalusi“ ja „Esmaspäeval ootan lõuna paiku“. 15.09.2019 oli pühapäev. Kostja ülekuulamisel politseis on kostja andnud ütlusi, et: „Ma sõitsin kokkulepitud esmaspäeval A juurde. Me rääkisime, kuidas tagastada A raha. Ma ütlesin talle, et tehnikat ma müüma ei hakka, et vaja on müüa äri ja siis ta saab oma raha kätte“.(dtl 231). Seega võib järeldada, et kostja sai teada hageja soovist laenuleping üles öelda 16.09.2019 ja saada tagasi laenatud raha. Riigikohus on 11.12.2024 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-19-13673 märkinud, et: „Kuna tähtajatu laenulepingu saab VÕS § 398 lg 1 teise lause alusel üles öelda, teatades sellest laenusaajale ette vähemalt kaks kuud, saab tähtajatu laenulepingu lugeda hagis sisalduva ülesütlemisavaldusega lõppenuks kahe kuu pikkuse etteteatamistähtaja möödumisel hagi kostjale kättetoimetamisest.“ Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et: „VÕS § 398 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei ole laenulepingu korraliseks ülesütlemiseks vajalik muude materiaalõiguslike eelduste täitmine peale selle, et ülesütlemisavalduse kättetoimetamisest möödub kaks kuud. Laenuandja ei pea välja tooma, mis hetkest alates on laenuleping korralise ülesütlemise tõttu lõppenud.“ Seega pidi kostja raha tagastama 16.11.2019. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 12 400 eurot.

2-22-13399 Kohtunik

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.