lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-5571/91

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 01.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-5571/91
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1882
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 74 lg 1, 4Kahju hüvitamise erisusTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 688 lg 2Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTLS § 1 lg 3Töölepingu mõisteTsMS § 150 lg 32Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 230 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-5571/73Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.01.20222-20-5571/84Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.03.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-22-13399/53Viru Maakohus Narva kohtumaja30.04.20252-20-5567/113Viru Maakohus Rakvere kohtumaja30.09.20242-22-8195/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.04.20242-21-9962/62Riigikohtu tsiviilkolleegium03.04.20242-20-5567/86Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.08.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-20-5571

Otsuse kuupäev

Tartu, 1. november 2023. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare

Kohtuasi

AS-i HRX hagi Siim Otsa vastu 12 435 euro 84 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Siim Otsa kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

11 849 eurot 35 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja AS HRX, esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu Kostja Siim Otsa, esindaja vandeadvokaat Epp Landberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5571 muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Siim Otsa kanda
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 348Kohtuistungi käik
TsMS § 4 lg 2Menetlusõiguste käsutamine
TsMS § 651 lg 2Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 652 lg 8Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 689 lg 5Riigikohtu otsuse sisu
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 1 lg 1Seaduse kohaldamine
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõiste
VÕS § 26 lg 1Lahtised tingimused
VÕS § 29 lg 1Lepingu tõlgendamine
VÕS § 620 lg 2Käsundisaaja hoolsus käsundi täitmisel
VÕS § 9 lg 2Lepingu sõlmimine
Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS HRX (hageja) esitas 14. aprillil 2020 Viru Maakohtule Siim Otsa (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 10 298 eurot 84 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 2137 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 28. märtsil 2017 tähtajatu töölepingu, mille alusel kostja asus hageja juures tööle autojuht-ekspediitorina. Hageja andis kostjale auto ja kütusekaardi, mida kostja võis kasutada töösõitude jaoks kütuse tankimiseks. Hageja avastas 31. juulil 2017, et kostja on kasutanud kütusekaarti hageja tahte vastaselt ja on selle arvel rikastunud. Kokku tankis kostja lubamatult kütust 9975 euro 12 sendi eest (lisandub käibemaks). Samal päeval tunnistas kostja hagejale, et oli kasutanud

2-20-5571 talle väljastatud kütusekaarti enda tarbeks, ja lubas selle hagejale hüvitada. Pooled sõlmisid suulise müügilepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale müügiarve 11 098 euro 84 sendi tasumiseks. Kostja kinnitas arve kättesaamist ja sellega nõustumist allkirjaga ning tasus hagejale 800 eurot. Hageja ei olnud lubanud kostjal kasutada kütusekaarti oma auto tankimiseks.

2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja võis hagejaga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel tankida enda isiklikule autole kütust 60 liitrit kuus ega pidanud esitama selle kohta aruannet. Kostja võis mõnikord rohkem tankida, kui oli lubatud, kuid mitte üle 100 liitri kuus. Seletuskirja kirjutades ei teadnud kostja, millist kogust hageja silmas pidas. Arve allkirjastamine ei tõenda sellega nõustumist. Pooled ei leppinud kokku arve tasumise tähtaega ning hageja ei ole tõendanud, et pooled vahetasid lepingu sõlmimiseks tahteavaldusi ja saavutasid olulistes tingimustes kokkuleppe. Ainuüksi arve koostamist ja selle kättesaamise kinnitamist ei saa samastada pakkumuse tegemise ja sellega nõustumusega. Hageja esitatud tangitud kütuse arvestus ei tõenda talle kahju tekitamist hagiavalduses märgitud ulatuses. Tunnistaja ütlused, et fotodel on kütust tankimas kostja, ei ole usaldusväärsed, kuna piltidelt ei ole võimalik kostjat ära tunda.
3.Viru Maakohus rahuldas 20. jaanuari 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9813 eurot 13 eurot ja viivise 2036 eurot 22 senti. Menetluskuludest 95% jäi kostja ja 5% hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole kostja piisavalt tõendanud oma väidet ühes kuus enda tarbeks lubatud 60 liitri kütuse tankimise kohta. Vale on kostja seisukoht, et kokkuleppe puudumist peab tõendama hageja. Hagejalt ei saa eeldada negatiivse asjaolu tõendamist ning pigem pöördub sellises olukorras tõendamiskoormus ringi. Kostja väidet, et isikliku auto tarbeks oli lubatud kütust kasutada, ei tõenda kütusekaardi detailne väljavõte ja tanklas tehtud fotod. Väljavõtet ja pilte kõrvutades nähtub, et
17.juulil 2017 kell 14.19 on tangitud Sõmeru tanklas kostja kütusekaardiga kütust 125,14 liitrit ning juba kaks päeva hiljem kell 15.42 on tangitud kütust 115,15 liitrit. Tankimistega ühtivatelt piltidelt nähtub, et sõidukiteks ei ole kaubikud ega veoautod. Seega tarbis kostja kütust oma tarbeks. Lisaks ei tankinud kostja kütust sõidukisse, vaid autos olevatesse kanistritesse. Juba nende kahe tankimisega on kostja ületanud väidetavalt lubatud omatarbimise koguse. Samuti nähtub, et ainuüksi juunis 2017 oli 21 kütuse tankimise päeval tangitud vaidlusaluse kütusekaardiga 27 korda kokku 2893,82 liitrit ja juulis 2017 oli 18 päeval tangitud 22 korda kokku 2801,27 liitrit. Kostja ei ole ühtegi mõistlikku selgitust kütuse suure koguse kohta esitanud. Pooled sõlmisid müügilepingu, kusjuures kostja andis esimesena oma teoga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 20 lg 1) aktsepti lepingu sõlmimiseks. Leping sõlmiti VÕS § 9 lg 2 järgi ajast, mil hageja sai teada kütuse koguse, mille kostja oli hageja tahte vastaselt omastanud. Aktseptina on käsitatav ka kostja seletuskirjas väljendatud tahe kahju hüvitada. Kostja väide, et seletuskirjas ei ole nimetatud kahju suurust, ei ole müügilepingu sõlmimiseks oluline (VÕS § 26 lg 1 ja § 28). Kostja ei ole kordagi selgitanud, millisele teistsugusele kokkuleppele pooled 31. juulil 2017 jõudsid. Asjas on oluline, et pooled leppisid kokku tekitatud kahju hüvitamises. Kostja tunnistas, et sai kütust, mille eest ta ei olnud maksnud. Hageja nõue ei ole täielikult põhjendatud, kuna ta pidas kostja lõpparvest 6. oktoobril 2017 kinni 485 eurot 71 senti.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. 2(5)

2-20-5571 Maakohus leidis tõendeid valesti hinnates, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli lubatud kütust tankida enda tarbeks 60 liitrit kuus. Samuti leidis maakohus valesti, et pooled sõlmisid müügilepingu kostja oma tarbeks tangitud kütuse ostmiseks. Pooled ei jõudnud kokkuleppele kahju hüvitamises ning ainuüksi asjaolu, et kostja tunnistas kahju tekitamist ja lubas selle hüvitada, ei tähenda, et ta nõustus koguse ja summaga.

5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
6.Tartu Ringkonnakohus selgitas 21. veebruari 2023. a määrusega pooltele, et ringkonnakohtu hinnangul on nõude materiaalõiguslik alus kahju hüvitamine (VÕS § 115 lg 1), ning andis võimaluse avaldada selle kohta arvamust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus muutis 9. märtsi 2023. a otsusega maakohtu otsuse põhjendusi, kuid jättis otsuse resolutsiooni muutmata. Menetluskulud jäid kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kohaldas maakohus nõude alusena valesti müügilepingu sätteid (VÕS § 208 lg 1). Kuigi maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et pooled jõudsid kokkuleppele selles, et kostja kohustus tasuma hagejale arvel märgitud summa, oli poolte tahe VÕS § 29 lg 1 mõttes kütuse lubamatu tankimisega tekitatud kahju hüvitamine, mitte kütuse müümine. Seega on nõude materiaalõiguslik alus kahju hüvitamine kui õiguskaitsevahend (VÕS § 115 lg 1). Kostja rikkus oluliselt töölepingut, kui tankis hageja kütusekaardiga kütust enda tarbeks (töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 2 p 5 ja VÕS § 620 lg 2). Kuna kostja rikkus töölepingut tahtlikult, vastutab ta TLS § 74 lg 1 alusel rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Töölepingu tahtlik rikkumine on tõendatud kostja 31. juuli 2017. a seletuskirjaga, millest nähtub, et kostja on hagejale tahtlikult kahju põhjustanud ja soovib tekitatud kahju hüvitada. Kuna kostja tunnistas end kahju tekitamises süüdi, on tõendatud süüline (tahtlik) lepingurikkumine. Kostja ei ole tõendanud, et hageja lubas tal kütust tankida enda tarbeks. See kostja väide on vastuolus tema enda seletuskirjaga. Maakohus ei rikkunud tunnistajate ütluste hindamisel menetlusõiguse norme. Kuna hageja esitas kahju suuruse kohta tõendid, pidi kostja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt esitama tõendid teistsuguse suurusega kahju kohta ehk tõendama enda vastuväidet. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit kahju teistsuguse suuruse kohta, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud tõendite alusel kahju suurus tõendatuks. Kuna kostja on kahju kohta väljastatud arve allkirjastanud, tõendab see kahju suurust. Arve allkirjastamine väljendab kostja heakskiitu arvel märgitud kahju suuruse kohta, kuna kostja oli end kahju põhjustamises samal päeval süüdi tunnistanud. Kostjal ei olnud kohustust arvet allkirjastada ning koostoimes süülise kahju tekitamise tunnistamisega on see veenev tõend kahju suuruse kohta. Maakohus arvas õigesti kahju suurusest maha juba tasutud kahjuhüvitise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud hageja kanda, mõistes temalt välja kostja kassatsiooniastme kulu 1288 eurot 40 senti ja viivise.

3(5)

2-20-5571 Ringkonnakohtu otsus on põhjendamata, kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud on tuvastamata ja tõendeid on valesti hinnatud, eelkõige on kahju suurus kindlaks tegemata ja sellekohastele apellatsioonkaebuse väidetele ei ole vastatud. Ringkonnakohus ei arutanud pooltega kahju hüvitamise, mh TLS § 74 kohaldumise võimalust, mistõttu oli nende sätete kohaldamine üllatuslik ning kostjal ei olnud võimalik tugineda hageja nõude aegumisele.

9.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda, mõistes temalt välja hageja kassatsiooniastme kulu 1350 eurot ja viivise.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 kohaselt muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
11.Kolleegium järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega korda neid (TsMS § 689 lg 5). Vastuseks kostja kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja rikkus töölepingut, kui kasutas temale tööülesannete täitmiseks antud hageja kütusekaarti isiklikuks otstarbeks. Hageja nõudis kostjalt kütusekaardi kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist, tuginedes mh sellele, et pooled sõlmisid kahju hüvitamiseks kütuse müügilepingu. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et õigussuhte kvalifitseerimine on tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. TsMS § 652 lg 8 ja TsMS § 688 lg 2 alusel on õigusliku hinnangu andmisel pooltest sõltumatud ka ringkonnakohus ja Riigikohus (vt nt RKTKo 10.07.2023, 2-20-11960/54, p 10.1). Maakohus leidis, et hagejal on kostja vastu müügilepingu rikkumisest tulenev täitmisnõue (VÕS § 101 lg 1 p 1). Ringkonnakohus kvalifitseeris hageja nõude kooskõlas TsMS § 436 lg-s 7 ja § 438 lg 1 esimeses lauses sätestatuga õigesti ümber tööandja kahju hüvitamise nõudeks töötaja vastu, millele kohalduvad mh VÕS § 115 lg 1 ja TLS § 74 (vt nt RKTKo 04.05.2022, 2-19-121704/50, p 11; 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 21).
13.Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, mille järgi ei tohi kohtu õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult ja kohus peab enda arusaama õigusest vähemalt üldjoontes ka pooltele selgitama (vt mh TsMS § 348 lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1–3, § 436 lg-d 3 ja 4, § 639 lg 1) (vt nt RKTKo 20.06.2018, 2-17-280/31, p 21). Ringkonnakohus ei ole eeltoodu vastu eksinud. Pooled ei vaielnud maa- ega ringkonnakohtu menetluses selle üle, et nad olid hageja nõude aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal töösuhtes. Ringkonnakohus selgitas 21. veebruari 2023. a määruses pooltele, et tema hinnangul on nõude materiaalõiguslik alus kahju hüvitamine (VÕS § 115 lg 1), ning andis võimaluse avaldada selle kohta arvamust. Kostja nõustus ringkonnakohtule esitatud seisukohas nõude ümberkvalifitseerimisega (II kd, tl 129–131). Kolleegiumi hinnangul selgitas ringkonnakohus pooltele piisavalt hageja nõude õiguslikku alust ega ole seega kostjat üllatanud. Ringkonnakohus ei pidanud viitama aegumise kohaldamise taotluse esitamise võimalusele. Kohus arvestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt aegumist üksnes kohustatud isiku taotlusel. See kehtib mh TLS § 74 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaja kohta (TLS § 1 lg 3 koostoimes VÕS § 1 lg-s 1 ja TsÜS §-s 1 sätestatuga). Kuigi TsMS § 651 lg 2 võimaldab nõuda aegumise kohaldamist esimest korda alles apellatsioonimenetluses, kostja seda ei 4(5)

2-20-5571 teinud (vt ka RKTKo 31.03.2011, 3-2-1-136-10, p 15). Maa- või ringkonnakohtus aegumise kohaldamise nõudmata jätmise korral ei saa seda nõuda kassatsioonimenetluses (RKTKo 08.02.2017, 3‐2‐1‐149‐16, p 20).

14.Kostja, tuginedes oma vastuväidetes sellele, et hageja nõue ei ole tõendatud (vt nt II kd, tl-d 129-131), määras ise, millega hageja nõudele vastu vaielda (TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 2). Ringkonnakohus kohaldas õigesti kahju hüvitamist reguleerivaid sätteid, mh TLS § 74, ega eksinud tõendamiskoormuse jaotamisel (TsMS § 230 lg 1). Samuti vastab ringkonnakohtu otsus TsMS § 654 lg-tes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust leida, et ringkonnakohus on jätnud maakohtu menetlusõiguse rikkumised tähelepanuta või ise neid rikkunud ja mh eksinud tõendite hindamisel. Sellest tulenevalt lähtub kolleegium kooskõlas TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga maa- ja ringkonnakohtu tuvastatud faktilistest asjaoludest.
15.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kassatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2).
16.Kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval