Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
2.Rahuldada kostja XXX ́e taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja Mõista Tarmo Tulbilt välja XXX ́e kasuks menetluskulud summas 2 998 (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot. Edasikaebamise kord
2-15-14652 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Asjaolud ja menetluse käik
1.01.10.2015 esitas hageja XXX hagi Royal Metal Trade OÜ, XXXu, XXXe ja XXX vastu võla summas 35 000 eurot, intresside summas 577.18 ja viiviste summas 1 563.56 eurot nõudes. 14.10.2015 määrusega võttis kohus asja menetlusse. 22.11.2016 määrusega on kohus vastu võtnud hageja loobumise hagist Royal Metal Trade OÜ vastu. 07.04.2017 määrusega on kohus kinnitanud hageja XXX ja kostja XXX vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetanud seoses kompromissi saavutamisega menetluse XXX osas. Kohus on jätkanud menetlust XXX’i hagi XXX’u ja XXX’e vastu võla nõudes. 20.04.2017 on kohus kohustanud hagejat esitama selgelt väljendatud nõue kostjate XXXu ja XXXe vastu. Kostjad XXX ja XXX on esitanud kirjalikult oma seisukohad hageja selgelt väljendatud nõude osas. II Hageja nõue
2.Hageja palus hagiavalduses mõista kostjatelt XXXult, XXXelt ja XXXlt kostja Royal Metal Trade OÜ kasuks välja hüvitis summas 37 140.74 eurot ja Royal Metal Trade OÜ-lt hageja kasuks põhivõlgnevus 35 000 eurot, intress 577.18 eurot ja viivised summas 1 563.56 eurot. 01.07.2016 on hageja muutnud oma nõuet ja seoses Royal Metal Trade OÜ pankrotimenetluse raugemisega, pankrotti välja kuulutamata ning palus välja mõista kostjatelt XXX, XXXelt ja XXXlt hüvitis summas 37 140.74 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejal deliktiõiguslik nõue kostjate vastu VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja 8 ning § 1050 alusel. Hageja on seisukohal, et kostjad on seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Hageja leiab, et juhatuse liige vastutab osaühingu võlausaldaja ees viimasele õigusvastaselt tekitatud kahju eest. 07.03.2012 sõlmisid XXX ja Royal Metal Trade OÜ (endise nimega Royal NC Management OÜ) suulise tähtajatu laenulepingu. Hageja ja Royal Metal Trade OÜ endiste juhatuse liikmete XXXu, XXXe ja XXX kokkuleppe kohaselt kandis hageja Royal Metal Trade OÜ arveldusarvele raha summas 35 000 eurot, mis kanti üle kahes osas. Hageja hinnangul kinnitab laenulepingu sõlmimise fakti 07.03.2012 Royal Metal Trade OÜ arvelduskontole 07.03.2012 tehtud ülekanne makseselgitusega „laen ettevõttele Royal NC Management OÜ ja 09.03.2012 Royal Metal Trade OÜ arvelduskontole tehtud ülekanne makseselgitusega „laenu II osamakse ettevõttele Royal NC Managent OÜ“.
2-15-14652 Hageja on seisukohal, et hageja ja Royal Metal Trade OÜ vahel sõlmitud laenuleping oli sihtotstarbeline ja tingimuslik, kuna laenatud raha pidi Royal Metal Trade OÜ investeerima ööklubi asutamisse. Hageja nõustus Royal Metal Trade OÜ-le laenu andma tingimusel, et kostjad XXX, XXX ja XXX on sõlminud laenulepingud investoritega, kelle abil pidi Royal Metal Trade OÜ saama ööklubi asutamiseks vajaliku summa kokku. Kostjad XXX, XXX ja XXX kinnitasid hagejale, et nõutud tingimus on täidetud ja ööklubi asutamiseks vajaminevast investeeringust on puudu vaid 35 000 eurot. ülejäänud vajaliku investeeringu jaoks olid Royal Metal Trade OÜ endiste juhatuse liikmete sõnul laenulepingud sõlmitud. Teiste investoritega juba sõlmitud laenulepingud olid hageja jaoks laenulepingu sõlmimise eelduseks. Enne raha ülekandmist Royal Metal Trade OÜ-le soovis hageja investoritega sõlmitud laenulepinguid näha, kuid Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmed keeldusid laenulepingute näitamisest põhjendusel, et laenulepingud on konfidentsiaalsed ja kinnitasid hagejale, et investorid on olemas ning laenulepingud on sõlmitud. Paraku puudus vajalik finantseering ööklubi asutamiseks ja kui hageja oleks seda teadnud, ei oleks ta Royal Metal Trade OÜ-le raha üle kandnud, millest olid ka kostjad teadlikud. Hageja leiab, et kostjad, kui Royal Metal Trade OÜ endised juhatuse liikmed, on rikkunud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevat kohustust. Tulenevalt asjaolust, et raha koos intresside ja viivistega ei tagastatud, on hagejal tekkinud otsene varaline kahju. Põhjuslik seos seisneb selles, et ükski juhatuse liige ei teavitanud hagejat tegelikest finantseerimise asjaoludest. CSQN asendusmeetodi kohaselt poleks hagejal kahju tekkinud, kui juhatuse liikmed oleksid hagejat informeerinud tegelikest finantseerimise asjaoludest, sest hageja ei oleks laenu andnud, kui ta oleks olnud teadlik, et ülejäänud finantseering ööklubi asutamiseks puudub. Hageja leiab, et kostjad oleksid pidanud aru saama, et nende teod, mis seisnesid eksitavate andmete andmises, võivad kahjustada kannatanut ja põhjustada õigusvastase tagajärje. Hageja hinnangul on Royal Metal Trade OÜ esindaja ja kostja XXX kohtuistungil selgitanud, et finantseerimisläbirääkimised toimusid Olümpia hotellis ja kostja XXX kinnitab laenu võtmist. Kostja XXX kinnitas kohtuistungil, et raha anti teiste juhatuse liikmete käsutusse ja ühingul ei olnud piisavalt palju investoreid ega rahalisi vahendeid, et ööklubi asutada. Hageja on eeltoodule tuginedes seisukohal, et kostjad on hagejale teadlikult kahju tekitanud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Samuti on hageja seisukohal, et kostjad on tema suhtes käitunud heade kommete vastaselt. Kuna hagejale kinnitati teadlikult ekslikke asjaolusid finantseerimise kohta, tuleb asuda seisukohale, et Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmed käitusid heade kommete vastaselt, millega tekitati kostjale kahju. Kahju pidi kostjatele olema ettenähtav, kuna kostjad pidid teadma, et hagejalt laenatud rahast ei piisa ööklubi asutamiseks. 03.04.2017 toimunud kohtuistungil sõlmis hageja kostja XXXga kokkuleppe, millega XXX tunnistas hageja nõuet 1/3 ulatuses ja kohustus 2. aasta jooksul hagejale tasuma 12 380.25 eurot, samuti vähendas hageja nõuet kostjate XXXu ja XXXe vastu summani 24 760.49 eurot. 05.05.2017 esitas hageja kirjaliku seisukoha, mille kohaselt tema solidaarne nõue kostjate XXXu ja XXXe vastu on kokku 24 760.49 eurot. Hageja põhjenduste kohaselt sõlmis hageja ja Royal Metal trade OÜ suulise ja tähtajatu laenulepingu. Hageja kandis XXX ja kostjate
2-15-14652 kokkuleppel Royal Metal trade OÜ arveldusarvele 35 000 eurot kahes osas. Raha ülekandmise osas poolte vahel vaidlust ei ole. Hageja edastas 13.01.2015 Royal Metal Trade OÜ-le kirjaliku teate, millega ütles laenulepingu ülese ja nõudis üleantud summa tagastamist ning intressi tasumist. Hageja täiendava seisukoha kohaselt on intressinõude suuruseks 577.18 eurot ja viivise suuruseks hagiavalduse esitamise seisuga 1 563.56 eurot, millest tulenevalt hageja nõue oli kokku 37 140.74 eurot. Hageja hinnangul on tema nõue kostjate XXX ja XXX vastu solidaarselt 24 760.49 eurot. III Kostja XXXe vastuväited
3.Kostja XXX hagi ei tunnista ja palub jätta tema vastu esitatud nõuded rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et XXX on rikkunud oma kohustusi osaühingu juhatuse liikmena ja just nende rikkumiste tulemusel on hagejale kahju tekitatud. XXX oli Royal Metal Trade OÜ kolmeliikmelise juhatuse üheks liikmeks ajavahemikul 11.01.14.11.2012 ja üheks kolmest osanikust ajavahemikul 11.01.-09.11.2012. Samal ajavahemikul kuulusid juhatusse veel XXX ja XXX, alates 14.11.2012 on äriühingu juhatuse liige XXX. XXX müüs oma osa 09.11.2012 XXXele ja seejärel kutsuti ta juhatusest tagasi. Alates 09.11.2012 jagunes osalus osaühingu osakapitalis järgmiselt: XXX 900 eurot ja XXX 1 800 eurot. Alates 14.11.2012 puudus kostjal igasugune sisuline ja formaalne side osaühinguga, selle juhatusega ja osanikega. Kostja XXX leiab, et hageja ei ole tõendanud ÄS § 187 lg 4 nõutavate eelduste olemasolu. ÄS § 187 lg 4 kohaselt võib võlausaldaja nõuda juhatuse liikme poolt tekitatud kahju hüvitamist osaühingule, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tal ei ole võimalik oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Üldtunnustatud ja kohtupraktikas tunnustatud põhimõtteks on, et äriühingu majandusliku tegutsemisega, s.h lepingute sõlmimisega tavapäraselt kaasnevat riski kannab äriühing, mitte tema juhatuse liige. Hageja ei ole eelnevalt esitanud oma nõuet osaühingu, kui laenusaaja vastu, vaid asunud seda kohe nõudma juhatuse liikmetelt. Kostja XXX puudub igasugune teave tingimustest, mille alusel raha ülekanne hagejalt osaühingule tehti. Kostja XXX ei tundnud ega otsustanud võtta laenu hagejalt. Kostjale XXX teadaolevalt tegi otsuse küsida hagejalt laenu kostja XXX, kes oma sõnul tundis ja suhtles hagejaga. Kostjal XXX puudub teave, millistel tingimustel XXX leppis kokku hagejaga laenu võtmise, s.h intress, tagasimakse tähtaeg jm olulised tingimused ja samuti asjaolud, mida XXX hagejale eelnevalt edastas. Juhul, kui toimunud ülekannet laenuks pidada, puuduvad XXX andmed laenu tingimuste kohta, sh intressi tagasimakse tähtaja või tagastamise tingimuste kohta. Lisaks ei saa väita, et hageja ei saa laenu tagasi nõuda osaühingult. Hagiavalduses esile toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja üldse oleks üritanud hagimenetluses või pankrotimenetluses osaühingult laenu tagasi nõuda. Hageja ei ole tõenäoliselt minetanud ka võimalust esitada vastav nõue osaühingu vastu. Seega puuduvad alused osaühingu vastu suunatud rahalise nõude esitamiseks vahetul XXX kui juhatuse liikme vastu.
2-15-14652 Hageja õiguslik lähtekoht, mille kohaselt annaks mistahes väidetav juhatuse liikme poolne kohustuse rikkumine võlausaldajale õiguse esitada nõue juhatuse liikme vastu, on kontseptuaalselt väär. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et äriühingu juhtorganite liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada üksnes juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Kostjate väidetav hoolsuskohustuse rikkumine ühingu majandustegevuse planeerimisel ei saa isegi teoreetiliselt anda alust võlausaldaja otsenõude esitamiseks juhatuse liikme vastu. XXX ei tundnud hagejat ega otsustanud yemalt laenu võtta. Otsuse küsida hagejalt laenu tegi osaühingu juhatuse liige ja osanik XXX, kes oma sõnul tundis hagejat ja suhtles temaga. XXX puudub teave, mis tingimustel XXX hagejaga laenu võtmises kokku leppis (sh intress, tagasimakse tähtaeg jm olulised tingimused). XXX on seisukohal, et tema tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel puudub igasugune põhjuslik seos. Pärast 2012. a toimunud muudatusi osaühingu osanike ringis ja juhatuses jätkus osaühingu majandustegevus edukalt – kui 2012. majandusaastal oli osaühingu müügitulu 96 275 eurot, siis järgneval 2013. majandusaastal moodustas osaühingu müügitulu juba 846 464 eurot. Seega juba nimetatud põhjusel on välistatud põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja XXX tegevuse vahel, kes oli osaühingu juhatuse liikmeks 11.01.2012 – 14.11.2012 ja kes ei osalenud hagejalt laenu võtmises ning kelle tegevus piirdus klubile vajalike muusika- ja helisüsteemide tellimustega tegelemisega. Sellega on ka ümber lükatud hageja väide, et osaühingule 2012. aastal 35 000 euro suuruse laenu võtmine on ainsaks ja vältimatuks põhjuseks, mis võis põhjustada osaühingu püsiva maksejõuetuse. XXX ei tegelenud osaühingu raamatupidamisega. Osaühingu 2012. majandusaasta aruande koostamisel XXX ei osalenud, kuivõrd oli lõpetanud igasuguse sideme osaühinguga nii osanike kui juhatuse tasandil juba 2012. a. Olles tutvunud osaühingu 2012. majandusaasta aruandega, saab XXX möönda, et aruandest nähtuvalt on laen osaühingu poolt tagasi makstud. Seda kinnitab ka 2013. majandusaasta aruanne. XXX puudub igasugune side ning teave osaühingu tegevusest alates 2012. a sügisest, samuti puudub tal teave osaühingu edasisest majandustegevusest. Ainsaks taolise teabe allikaks on osaühingu majandusaasta aruanded. Hagejalt 35 000 euro suuruse laenu võtmine 2012. a märtsis ei ületanud äritegevuse tavapärase riski piire. Tallinna kesklinnas senini tegutsenud populaarne ööklubi Bonnie ja Clyde oli eelnevalt lõpetanud oma tegevuse, mistõttu nõudlus taolise meelelahutuskoha järgi oli ilmselgelt olemas. Osaühing tegeles sel perioodil äriplaaniga rajada Tallinna keskuses ööklubi ja osaühingu tegevus oligi suunatud sobiva üüripinna leidmisele ning selle sisustamisele. Sobiv üüripind leiti aadressil Viru väljak 2, mille üürileandjaga OÜ-ga Focus Kinnisvara sõlmiti XXX teadmisel ka üürileping ning tasuti selle sõlmimiseks vajalik tagatisdeposiit – 21 000 eurot. XXX teadaolevalt sõlmis üürilepingu osaühingu nimel XXX, kellega ka üürileandja suhtles seoses üürilepingu sõlmimisega. Paralleelselt tegeleti ka üüripinna sisekujundustöödega. XXX tegeles klubi sisustamiseks vajaliku muusika- ja helisüsteemide väljatöötamisega ning vastavate pakkumiste võtmisega. XXX on nimetatud alal varasemalt pikema aja jooksul tegutsenud, mistõttu omas vajalikke sidemeid ja teadmisi antud valdkonnas. Seega XXX kui osaühingu juhatuse liikme tegevus ajal, mil ta oli osaühingu juhatuse üheks liikmeks, ei ületanud tavapärase riski piire. XXX hinnangul on ainetu, arusaamatu ja kontseptuaalselt väär hageja seisukoht nagu saaks ühingule laenu võtmine olla käsitletav ühingu huvide kahjustamisena. Laenu võtmisega saab laenuandja enda kasutusse ka laenusumma st võrdeliselt laenusaaja kohustuste suurenemisega
2-15-14652 suureneb ka laenusaaja vara. Hageja ei ole esile toonud, et laenu oleks võetud liigselt suure intressiga vms erandlikel asjaoludel, mis saaksid anda järelduse, et laenu võttes oleks ühingu kohustused suurenenud ebaproportsionaalselt võrrelduna isiku vara kasvuga. Riigikohus on mitmes lahendis märkinu, et kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt kõik mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui isikul oli taoline võimalus, tuleb seda arvesse võtta. Antud juhul oli hagejal mõistliku ning tavapäraselt hoolsa võlausaldajana võimalus maandada oma riske tavapäraste vahenditega – uurida põhjalikult projekti, kuhu ta laenab; nõuda laenusaajalt ja/või kolmandatelt isikutelt tagatisi, käendusi, sõlmida tagatiskokkuleppeid tagamaks tema poolt väljaantavat laenu alles tegevust alustavale osaühingule. Tegemist oli seega hagejapoolse teadliku kõrget riskimäära sisaldava valikuga ning laenuriski olulise suurendamise võimaluse arvestamisega. Hageja ei soovinud isegi kirjaliku laenulepingu sõlmimist. Hagejal olid kõik võimalused esitada laenu tagastamisnõue oluliselt varem – näiteks 2013. a oli osaühingu müügitulu ligi 900 000 eurot. Hageja ei ole varem laenu tagasi nõudnud, jättes tegemata omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Osaühingu 2012. majandusaasta aruandest nähtub, et osaühing on saanud 2012. a laenu 35 000 eurot ning sama suur laen on ka tagasi makstud. Sama aruande bilansis ei nähtu samuti 35 000 euro suurust laenukohustust. Mõistlikult ning hoolsalt käituv võlausaldaja pidanuks nimetatud fakti nägema hiljemalt 2013. a juulis, mil 2012. majandusaasta aruanne oli esitatud, mitte ootama 2015. a sügiseni, et siis esitada nõue juhatuse liikmete, sh XXX vastu, kes ei ole osaühingu juhatuses olnud enam kui 3 aastat. Osaühingu 2013. majandusaasta aruandes ei nähtu samuti enam 35 000 euro suuruse laenu olemasolu. Seega on kõik asjaolud olnud sõltuvad hagejast endast, tegemist on kahju hüvitamist vähendavate asjaoludega. XXX ei vastuta nn hageja enesekahjustamise tahtlusest hõlmatud tegevuse kahjulike tagajärgede eest. IV Kostja XXXu vastuväited
4.XXX oli Royal NC Management osanik kuni 09.11.2012, mil XXX ostis XXX ja XXX osalused ära. Koos teiste osanikega XXX ja XXX ega plaaniti rajada ööklubi Metro Plaza ruumidesse (Viru väljak 2, Tallinn). XXX lubas garanteerida investorite olemasolu. XXX pidi tegelema baarindusega (sh kogu teeninduse pool) ja XXX vastutada olid muusika, heli ja valgustust puudutavad teemad. XXX tutvustas osanikele hagejat kui investorit. Saadud info kohaselt pidi hageja saama tehtava investeeringu eest osaluse XXX osast Royal NC Managenent OÜ-s. Hageja investeeritavat raha oli vaja, et teha deposiitmakse planeeritava ööklubi üürilepingu sõlmimiseks ja maksta ööklubi ruumide sisekujundusega tegelevale ettevõttele. Nimetatud maksed tegi XXX andmetel Royal NC Managenent OÜ nimel XXX, kelle käsutada olid äriühingu pangakontod. Põhiinvestor lõpetas ootamatult koostöö Royal Metal Trade OÜ-ga, sest investori muud ärid olid saanud väga ulatuslikud tagasilöögid ning meelelahutusärisse investeerimine ei olnud tema poolt enam võimalik. Seega olid nii kostjad kui hageja saanud äriliselt tagasilöögi osaliseks. Kostjad ja XXX püüdsid leida muid väljundeid leidmaks uusi investoreid ööklubi rajamiseks. Seda enam, et deposiitmakse üürilepingu sõlmimiseks oli juba tehtud ja tasutud oli ka esimene osamakse sisekujundajale. 2012. a oktoobri lõpuks oli selge, et ööklubi rajada ei õnnestu ja XXX avaldas soovi teha firmas ümberkorraldusi ning XXX otsustas Royal NC Management OÜ juhatusest ja osanike ringist
2-15-14652 välja astuda. XXX ja tema vend soovisid olemasoleva firma ümber registreerida XXXe venna XXXe nimele ja muuta ka ettevõtte nime ning tegevusvaldkonda. Firma uueks nimeks sai Royal Metal Trade OÜ. Alates 27.11.2012 ei oma XXX firmaga Royal Metal Trade OÜ mingisugust puutumust. Samuti pole XXX osalenud nimetatud firma 2012. a majandusaasta aruande koostamisel. Aruanne on koostatud XXXe poolt. XXX ei nõustu hageja seisukohaga nagu oleks ta rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Tegutseti ühise eesmärgi nimel käivitada ööklubi ja kõiki selleks saadud rahalisi vahendeid kasutati sihtotstarbeliselt. Asjaolu, et põhiinvestor lõpetas ootamatult koostöö Royal Metal Trade OÜ-ga, ei olnud võimalik kellelgi kostjatest ette näha. Kostjad ei ole tahtlikult soovinud tekitada olukorda, kus ööklubi asutamine ebaõnnestub ja hagejalt saadud rahalised vahendid on juba tasutud deposiidina ja sisekujundajale ega kuulu enam tagastamisele. XXX leiab, et hageja tegutses raha ülekandmisel kiirustades ja läbimõtlematult, mida kinnitab ka asjaolu, et hageja ei sõlminud kostjatega kirjalikku laenulepingut, kuhu oleks saanud kirja panna sanktsioonid juhuks, kui investeering ööklubi rajamisse ebaõnnestub. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt ÄS § 187 lg 2 juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 4 alusel võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastustega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju hüvitamiseks 24 760.49 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejal deliktiõiguslik nõue kostjate vastu VÕS § 1043, § 1045 lg 1
2-15-14652 p 7 ja 8 ning § 1050 alusel. Hageja on seisukohal, et kostjad on seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Kostjate poolne tegu seisnes selles, et hagejale ei avaldatud lepingueelsetel läbirääkimistel tõepärast infot ööklubi asutamisega seotud finantseeringu kohta. Hageja ei oleks laenu andnud, kui ta oleks teadnud, et ülejäänud finantseering ööklubi asutamiseks puudub. Kostjad hagi ei tunnista. Kostja XXX ei ole hagejaga laenu saamise osas läbirääkimisi pidanud ega talle mistahes lubadusi andnud. XXX ei tea, milles täpselt hagejaga kokku lepiti ja milliseid kinnitusi talle anti. Sellega tegeles otseselt teine juhatuse liige XXX. Kostja XXX rahaasjadega ei tegelenud.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on suulise laenulepingu alusel teinud 07.03.2012 Royal NC Management OÜ-le ülekande summas 12 500.40 eurot selgitusega „laen ettevõttele Royal NC Management OÜ“ ja 09.03.2012 ülekande summas 22 499.60 eurot selgitusega „laenu II osamakse ettevõttele Royal NC Management OÜ“ (I köide, tl 12-13). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et laenatud raha pidi Royal Metal Trade OÜ (endise ärinimega Royal NC Management OÜ) kasutama ööklubi asutamiseks. Vaidlus puudub ka selle üle, et kavandatava ööklubi asutamine ei õnnestunud. 13.01.2015 laenulepingu ülesütlemise teatisega (I köide, tl 28-29) on hageja laenulepingu üles öelnud alates 13.03.2015.
8.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjad kui endised Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmed on lepingueelsetel läbirääkimistel avaldanud hagejale tõepärast infot ööklubi asutamisega seotud finantseeringute kohta või mitte.
9.Hageja väidete kohaselt kinnitasid kostjad talle, et ööklubi asutamiseks vajaminev investeering summas ca 200 000 eurot on olemas ja ööklubi asutamiseks vajaminevast investeeringust on puudu üksnes 35 000 eurot. Hageja sõnul kinnitasid kostjad talle, et teiste investoritega on laenulepingud juba sõlmitud, kuid lepinguid hagejale ei näidatud põhjendades seda väitega, et lepingud on konfidentsiaalsed. Tegelikkuses ei olnud ühegi teise investoriga lepingueelsete läbirääkimiste ajaks laenulepinguid sõlmitud ja kostjad olid teadlikud, et kui hageja seda teadnuks, ei oleks ta Royal Metal Trade OÜ-ga laenulepingut sõlminud. Kostja XXX ei tundnud vastuväidete kohaselt hagejat ega otsustanud laenu võtmist. Otsuse hagejalt laenu võtta tegi Royal Metal Trade OÜ kolmas juhatuse liige XXX, kes hagejat tundis ja temaga suhtles. XXXe tegevuses ja hageja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kostja XXX enda sõnul raha küsimustega ei tegelenud. 03.04.2017 toimunud kohtuistungi protokollist (II köide, tl 53) nähtuvalt heidab hageja kostjatele XXXele ja XXXule ette, et nad jätsid avaldama tõese info lepingueelsetel läbirääkimistel ja ööklubi, mille tarbeks hagejalt laenu küsiti, jäi rajamata. 03.04.2017 toimunud kohtuistungil sõlmis hageja kostja XXXga kokkuleppe, millega XXX tunnistas hageja nõuet 1/3 ulatuses ja kohustus 2. aasta jooksul hagejale tasuma 12 380.25 eurot, samuti vähendas hageja nõuet kostjate XXXu ja XXXe vastu summani 24 760.49 eurot.
10.Riigikohus on 24.11.2015 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-129-15 asunud seisukohale, et kui osaühingul on mitu juhatuse liiget, siis tuleb nõude eeldused iga juhatuse liikme kohta eraldi kindaks teha, st tuvastada, milles seisnes tema kohustuste rikkumine ja kas selle rikkumise ja
2-15-14652 osaühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Seega vastutab juhatuse liige vaid juhul, kui ta on oma kohustusi rikkunud ja konkreetselt selle rikkumise tagajärjel on tekkinud kahju. Sellest juhindudes hindab kohus järgnevalt, kas kostjad XXX ja XXX on oma kohustusi rikkunud ja kas selle tagajärjel on hagejale kahju tekkinud.
11.Royal Metal Trade OÜ registrikaardilt (I köide, tl 55) nähtub, et XXX ja XXX olid osaühingu juhatuse liikmed ajavahemikul 11.01.2012 - 27.11.2012 ning osanikud 11.01.2012 – 09.11.2012. Royal Metal Trade OÜ kolmandaks juhatuse liikmeks perioodil 11.01.2012 – 27.11.2012 oli XXX. Alates 27.11.2012 oli ainsaks Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmeks XXX. Seega olid kostjad koos XXXga ajal, mil hageja andis Royal Metal Trade OÜ-le laenu 35 000 eurot, nimetatud osaühingu juhatuse liikmed.
12.Kostjate vastuväidete kohaselt oli juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse alusel rahaasjadega tegelemine XXX ülesanne. XXXu ülesandeks oli baari ja teeninduse pool, XXX tegeles muusika, heli ja valgustust puudutavate teemadega. XXXja XXX hagejaga rahast ei rääkinud.
13.Kohus on 03.04.2017 toimunud kohtuistungil tunnistajana üle kuulanud XXX. Nimetatud istungi protokollist (II köide, tl 50-58) nähtuvalt kohtusid hageja ja kostjad tunnistaja XXX ütluste kohaselt hotellis „Olümpia“. Kohtumisel olid hageja, kostjad ja XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt selgitasid kostjad ja XXX hagejale, et neil on investorite vahenditest plaanis ehitada ööklubi. Ööklubi käivitamiseks annavad investorid 200 000 eurot. Põhiinvestorite tingimuseks oli see, et eelnevalt oleks sõlmitud rendileping ja tehtud sisekujundus. Kuna kostjatel ja XXXel rendilepingut ja sisekujundusprojekti ei olnud, siis selle jaoks nad hagejalt raha küsisidki. Lepingueelsete läbirääkimise ajal olid XXX ja kostjad veendunud, et nad saavad investoritelt ööklubi käivitamiseks raha. Asjaolu, et suurinvestorid siiski ööklubi jaoks raha ei anna, selgus alles 2012. a lõpuks. Hagejalt saadud raha kasutati rendilepingu tagatise maksmiseks sisekujundusprojekti tellimiseks.
14.Hageja on esitanud vastuolulisi andmeid selle kohta, millist infot ööklubi käivitamiseks vajaliku 200 000 euro osas talle on antud. Hagiavalduses ja selle täpsustustes on hageja märkinud, et kostjad väitsid, et ööklubi asutamiseks vajaminev investeering (raha) 200 000 eurot on olemas (II köide, tl 113). 03.04.2017 toimunud kohtuistungil on hageja selgitanud, et hotelli „Olümpia“ lobbybaaris 2012. a veebruari lõpus või märtsi alguses toimunud kokkusaamisel selgitati talle, et põhiinvesteering saadakse alles peale seda, kui on sõlmitud rendileping ja tellitud eskiisprojekt, kuid ettevõttel puudus selleks raha ning seda raha oli vaja hagejalt laenata (II köide, tl 52). Seega nähtub hageja kohtuistungil antud ütlustest, et hagejat teavitati asjaolust, et lepingueelsete läbirääkimiste ajal ei olnud põhiinvestoritelt saadavat investeeringut summas 200 000 eurot Royal Metal Trade OÜ-l veel olemas. Põhiinvesteeringu saamise tingimuseks oli rendilepingu sõlmimine ja eskiisprojekti tellimine. Kuivõrd hageja oli teadlik, et temalt sooviti raha saada rendilepingu tagatise tasumiseks ja eskiisprojekti tellimiseks, mis olid põhiinvesteeringute saamise eelduseks, siis ei saanud ta mõistlikult eeldada, et põhiinvesteeringuna saadav summa 200 000 eurot oli Royal Metal Trade OÜ-l eespool nimetatud kokkusaamise ajal juba olemas.
15.03.04.2017 toimunud kohtuistungil on hageja muuhulgas märkinud, et eelnevatel läbirääkimistel ütles XXX, et investor on olemas ja raha antakse, kui rendileping ja projekteerimisleping on olemas (II köide, tl 57). Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et toimus mitu läbirääkimist, samuti ei vaidle pooled selle üle, et kõik Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmed ei osalenud kõigil kokkusaamistel. Kuivõrd hageja ei ole välja toonud, kas kostjad osalesid samuti läbirääkimisel, kus XXX hagejale ütles, et investor on olemas ja raha antakse peale rendilepingu ja projekteerimislepingu sõlmimist, siis ei saa nimetatud väitega lugeda
2-15-14652 tõendatuks, et kostjad kui teised Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmed olid XXXe väitest teadlikud ja nõustusid sellise seisukohaga. Kohtu hinnangul ei kinnita seda ka hageja 03.04.2017 kohtuistungil esitatud seisukoht, et XXXe poolt eelnevalt antud info sai kinnitust „Olümpia“ hotellis teiste juhatuse liikmete kohalolekul, kus keegi ei vastanud eitavalt hageja küsimusele, kas investoril on kindlalt raha olemas. Hageja ei küsinud kostjatelt kinnitust selle kohta, kas investor on raha Royal Metal Trade OÜ-le üle kandnud või millal ta seda teeb ning seda pole kostjad ka kinnitanud. Asjaolu, kas investoril endal on investeeringuks vajalik rahasumma olemas, ei ole automaatselt võrdsustatav raha ülekandmisega Royal Metal Trade OÜ-le. Seega ei saanud hageja ka nimetatud asjaolust mõistlikult eeldada, et osaühingul on põhiinvesteering juba olemas.
16.Hageja väidete kohaselt soovis ta näha põhiinvestoritega sõlmitud laenulepinguid, kuid kostjad keeldusid neid talle näitamast, põhjendades, et lepingud on konfidentsiaalsed. Tunnistaja XXX on 03.04.2017 toimunud istungil selgitanud, et ei mäleta laenulepingute küsimist, küll aga esitas hageja küsimusi teise investorite isikute kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkisid nad hagejale, kes on võimalikud põhiinvestorid (II köide, tl 54 pöördel). Kostja XXX on samal 03.04.2017 toimunud kohtuistungil selgitanud, et investoritega ei olnud kirjalikke lepinguid sõlmitud, olid üksnes suusõnalised kokkulepped (II köide, tl 57).
17.Hageja on esitanud vastuolulisi seisukohti ka selles osas, millise Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmega ta laenulepingu tingimustest rääkis. Hagiavalduse ja hageja poolt täiendavalt esitatud seisukohtade andmetel olid kõik juhatuse liikmed laenulepingu sõlmimisest ja kõigist sellega seotud asjaoludest teadlikud. Hageja 15.12.2016 seisukohas on hageja märkinud, et hageja, kostjad ja XXX sõlmisid hotellis „Olümpia“ suuliselt laenulepingu (II köide, tl 3). Samas möönab hageja 03.04.2017 kohtuistungil, et XXXega ja XXXuga hageja laenulepingu tingimustest ei rääkinud (II köide, tl 56 pöördel ja tl 57). Asjaolu, et läbirääkimisi laenu saamiseks pidas hageja üksnes XXXga, on hageja kinnitanud ka 08.03.2016 toimunud kohtuistungil (I köide, tl 216). Kostjate vastuväidete kohaselt nemad hagejaga laenulepingust ega selle tingimustest ei rääkinud, vaid tutvustasid ööklubi äriprojekti üldist laadi kontseptsiooni.
18.Eeltoodust tuleneb, et tõesed ei ole hageja väited selle kohta, et kostjad on hagejale kinnitanud ööklubi asutamiseks vajalike finantseeringute/raha olemasolu lepingueelsete läbirääkimise ajal, s.o seisuga 2012. a veebruari lõpp, märtsi algus. VÕS § 14 lg 1 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Vastavalt VÕS § 14 lg 2 lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kostjate ja tunnistaja XXXe ütlustest nähtuvalt ei olnud Royal Metal Trade OÜ-l endal ööklubi asutamiseks raha ja seda loodeti saada investoritelt. Hagejale räägiti lepingueelsetel läbirääkimistel üksnes investorite olemasolust. Asjaolus, et hageja kujutles Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmetelt saadud informatsiooni alusel, et põhiinvesteering on osaühingul juba olemas, ei ole süüdi kostjad. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid selliste kujutluste tekkimisele kuidagi kaasa aidanud. Samuti on hageja 08.03.2016 ja 03.04.2017 kohtuistungitel väitnud, et laenulepingu tingimuste osas pidas ta läbirääkimisi üksnes XXXga, mitte kostjatega. Hageja väidete kohaselt ei oleks ta
2-15-14652 Royal Metal Trade OÜ-le laenu andnud, kui ta oleks teadnud, et põhiinvestoritega ei ole laenulepinguid sõlmitud. Kuivõrd hageja pidas laenulepingu tingimuste osas läbirääkimisi ainult XXXga, siis ei saa toimikumaterjalide põhjal tuvastada põhjuslikku seost kostjate XXXja XXX tegevuse ja hageja poolse laenulepingu sõlmimise vahel. Asjaolu, et põhiinvestoritelt ööklubi asutamiseks raha siiski ei saa, selgus tunnistaja XXXe ütluste kohaselt alles 2012. a lõpuks. Seega ei saanud nimetatud asjaolu 2012. a veebruaris/märtsis ühelegi Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmele teada olla.
19.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjad olid või pidid ööklubi finantseerimisega seotud asjaoludest teadlikud olema, kuna neil oli juurdepääs Royal Metal Trade OÜ internetipangale. Kohtu hinnangul ei ole internetipanga juurdepääsu omamine automaatselt võrdsustatav teabe omamisega konkreetsetest lepingutingimustest.
20.Hageja on väitnud, et kostjad ei kasutanud temalt laenuks saadud raha sihtotstarbeliselt, s.o ööklubi rajamiseks. Kohtule esitatud Royal Metal Trade OÜ pangakonto väljavõttest (II köide, tl 33) nähtub, et 09.03.2012 on Royal Metal Trade OÜ kandnud 21 000 eurot OÜ-le Focus Kinnisvara selgitusega „Royal NC Management rendilepingu deposiit“. Asjaolu, et OÜ Focus Kinnisvara oli Royal Metal Trade OÜ-le (endise ärinimega Royal NC Management OÜ) Tallinnas Viru väljak 2 asuvate ruumide rendileandjaks, on tõendatud rendilepinguga (I köide, tl 189 – 205). Kostja XXX on 03.03.2016 vastuses (I köide, tl 183-185) selgitanud, et kavandatava ööklubi sisekujunduse projekteerimisega tegeles DM3 OÜ, kelle poolt esitati arve nr 127 summas 12 500.40 eurot (I köide, tl 187). Nimetatud arvel märgitud selgitusest nähtuvalt on arve esitatud klubi aadressil Viru väljak 2 sisekujunduse projekteerimise eest. 07.03.2012 maksekorraldusest (I köide, tl 188) nähtuvalt on Royal NC Management OÜ tasunud DM3 OÜle 12 500.40 eurot. Eeltoodust tuleneb, et hagejalt saadud 35 000 eurot kasutas Royal NC Management OÜ selleks otstarbeks, milleks laenu saamisel hageja enda kinnitusel kokku lepiti, s.o rendilepingu sõlmimiseks ja sisekujunduse projekteerimiseks.
21.Asjaolu, et Royal Metal Trade OÜ-l jäi kavandatava ööklubi asutamiseks vajalik põhiinvesteering investoritelt saamata, ei olnud seotud sellega, et põhiinvesteeringute saamiseks vajalikud eeltingimused (rendilepingu olemasolu ja sisekujunduse projekt) ei olnud täidetud. Kostja XXX on 03.04.2017 toimunud kohtuistungil selgitanud, et temale teadaolevalt ei andnud XXX ööklubisse investeerimiseks raha seoses vajadusega paigutada raha oma teise äriprojekti. Teine potentsiaalne investor lahkus Eestist seoses äriprojektidega LõunaAmeerikas (II köide, tl 57). Seega ei nähtu toimikumaterjalidest põhjuslikku seost kostjate tegevuse või tegevusetuse ja põhiinvesteeringu saamata jäämise vahel.
22.Põhjuslikku seost kostjate käitumise ja hagejale kahju tekkimise vahel ei tulene ka 31.05.2017 kohtuistungil kostja XXXe poolt hagejale tehtud kompromissettepanekust, mille kohaselt kostja XXX nõustus tasuma hagejale 540 eurot, juhul kui hageja on nõus menetluse kohese lõpetamisega (II köide, tl 121 pöördel). Hageja on 05.06.2017 seisukohas (II köide, tl 125 – 126) kohtule teatanud, et ei vähenda oma nõuet kostjate suhtes, kuid on nõus kostjatega sõlmima kompromissi tingimusel, et kostjad kohustuvad hagejale tasuma solidaarselt 12 380.25 eurot ja hüvitama hageja menetluskulud 8 644.80 eurot. XXX16.06.2017 vastuses (II köide, tl 141 – 142) esitatud selgituste kohaselt tegi XXX kompromissettepaneku üksnes eesmärgiga
2-15-14652 lõpetada kohtumenetlus võimalikult kiiresti, säästmaks menetlusosalisi täiendavast menetlusja ajakulust. Samas vastuses on XXX märkinud, et jääb kõigi varasemalt esitatud vastuväidete juurde. Seega ei ole tegemist hagi osalise õigeksvõtuga, vaid üksnes kostja XXX kompromissettepanekuga. Kuivõrd pooled kompromissi ei saavutanud, siis tuleb lähtuda XXXe poolt eelnevalt esitatud vastuväidetest.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjuslikku seost kostjate käitumise ja hagejale kahju tekkimise vahel ei ole toimikumaterjalide alusel võimalik tuvastada.
24.Kumbki kostjatest ei ole alates 27.11.2012 Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmeks ega alates 09.11.2012 nimetatud osaühingu osanikuks. Alates 27.11.2012 olid nimetatud osaühingu juhatuse liikmeteks XXX ja XXX.
25.Royal Metal Trade OÜ 2013. a majandusaasta aruande kohaselt (I köide, tl 109-122) oli osaühingu müügitulu 2013. aastal 846 464 eurot. Seega oli hagejal võimalus oma nõude rahuldamisele, kui ta oleks oma nõude varem nimetatud osaühingu vastu esitanud. Tunnistaja XXXe ütlustest nähtuvalt selgus asjaolu, et põhiinvesteeringut tagasi ei saa, juba 2012. a lõpus. Hageja on 03.04.2017 toimunud kohtuistungil möönnud, et oli 2012. a sügisel teadlik, et kavandatava ööklubi asutamine ei õnnestu ja ööklubi projektiga osaühing enam ei tegele. Hageja ei ole välja toonud ühtki põhjendust, miks ta kahju hüvitamise nõuet Royal Metal Trade OÜ vastu varem ei esitanud. Royal Metal Trade OÜ ajutise pankrotihalduri Kalev Mägi aruandest (I köide, tl 256 – 262) nähtub, et osaühingu kassa jäägi suuruseks oli seisuga 30.01.2013 4 637.57 eurot. Pangakontodelt on perioodil 31.03.2013 – 05.11.2014 sularahas välja võetud ca 27 000 eurot. Võlgniku juhatuse liige XXX ei esitanud ajutisele pankrotihaldurile ühtegi kuludokumenti sularaha kasutamise kohta ega tea väidetavalt kassa jääki ega kassa asukohta. 03.04.2017 toimunud kohtuistungil on hageja selgitanud, et ei pidanud nõude esitamist Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikme XXXe vastu perspektiivikaks, kuna ta polnud kunagi ööklubi rajamisega seotud. Seetõttu ei pidanud ta vajalikuks Royal Metal Trade OÜ pankrotimenetluses raugemise vältimiseks kohtu deposiiti raha tasuda ega pankrotimenetluses nõuet esitada (II köide, tl 52 pöördel). Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et hageja ei pidanud vajalikuks oma nõuet esitada varem Royal Metal Trade OÜ vastu ega ka Royal Metal Trade OÜ pankrotimenetluses, hagejale alust väita, et tema nõuet ei olnud võimalik Royal Metal Trade OÜ-lt sisse nõuda ja sellest tulenevalt esineb alus nõude esitamiseks endiste Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmete vastu tulenevalt asjaolust, et Royal Metal Trade OÜ endised juhatuse liikmed on rikkunud temaga laenulepingu sõlmimisel lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevat kohustust.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2-15-14652 TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
28.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
29.Kostja Leho Valmas nõuab TsMS § 144 p 1 alusel lepingulise esindaja kulude 2 998 euro hüvitamist (sh käibemaks), mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust määraga 120 eurot tunnis 20,75 töötunni eest. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Järgnevalt hindab ja analüüsib kohus kostja XXXe menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust õigusabikulude spetsifikatsiooni alusel. Kohus on kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas kajastuvaid kostja lepingulise esindaja toiminguid perioodil 03.22.2015 kuni 10.04.2017 ja neile kulunud aega hinnates jõudnud seisukohale, et kõik kostja menetluskulude
2-15-14652 nimekirjas välja toodud kostja esindaja poolt välja toodud toimingud ja neile kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja tasumäär 120 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks) on põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu koos käibemaksuga 147.49 eurot (vt 9.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Käesolevas asjas vastab kostja esindaja tasumäär asja sisule ja keerukusele. Kostja XXX kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ja nõuab kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summat koos käibemaksuga. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja XXX on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu arvestab hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga koos käibemaksuga. Hageja ei ole kostja XXX menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kostja XXX ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel hagejalt välja kostja XXXe menetluskulud 2 998 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.