Muud › Muud hagiasjad

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja taotleb kostjalt kokku 2671,14 euro väljamõistmist (sh 1335,57 eurot põhivõlana, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 1202,01 eurot, leppetrahv 133,56 eurot). Pooled sõlmisid 30.03.2015 AS Eesti Statoil & Retail Eesti kliendikaardilepingu, mille järgi oli üldkrediidilimiidiks 7000 eurot. Lepingu üldtingimuste p-s 3.1 oli poolte vahel kokku lepitud üldkrediidilimiit krediit- ja ROUTEX- kaartidega sooritatavate tehingute maksimumsummas. Lepingu punktis 1.3 kostja kinnitas üldtingimuste kohaldumist lepingule. Üldtingimuste p 3.2 kohaselt esitas hageja kostjale arved, mille kostja jättis tähtaegselt tasumata kogusummas 5735,57 eurot. Hagi esitamise ajaks on tasumata 1335,57 eurot. Üldtingimuste p 2.9 kohaselt on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi (VÕS § 158 lg 1) ja viiviseid (VÕS § 113 lg 1). Kostjale esitatud võlateatise kohaselt võlgnes kostja hagejale 2335,57 eurot, millelt 10 %-ne leppetrahv on 233,56 eurot. Hageja vähendab heas usus leppetrahvi 10 %-ni 1335,57 eurolt, mis on 133,56 eurot. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viiviste suurus 1473,86 eurot. Heas usus ja vastu tulles kostjale nõuab hageja viiviseid 1202,01 euro suuruses. Hageja lähtub sellest, et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõude jääki. Tõenditena esitas hageja lepingu, üldtingimused, arved, tehingute väljavõtted, võlateatise. Menetluskulud ning viivise menetluskuludelt palub hageja välja mõista kostjalt. Hageja ei nõustu viivisenõude ebaselgusega ja vähendamisega. Kostja pole esitanud mõjuvaid kaalutlusi vähendamiseks ega põhjendanud, miks on viivise nõue ebamõistlik ja põhjendamatu. Hagiavalduses on viivise arvestus jälgitav ja arusaadav. Kostja oma käitumisega tekitas võlgnevuse jättes tarbitud teenuse eest tasumata. Seega rikkus kostja kohustust (VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 3-2-1-66-05, § 103 lg 1, 2). Kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (Riigikohtu seisukoht asjas 3-2-1-5-13, p 48-49). Pooled sõlmisid lepingu majandustegevuses. Viivis ei ületa põhinõuet (Riigikohtu seisukoht asjas 3-2-1-5-13, p 48-49). Hagiavalduses hageja juba vähendas viivisenõuet. See ei ületa põhinõude jääki. Hageja vähendas leppetrahvi 133,56 euroni. Kostja vastuväited Hagile vaidleb kostja vastu osaliselt. Hagi ei ole põhjendatud viiviste ja leppetrahvi osas. Põhinõuet summas 1335,57 eurot kostja tunnistab. Leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud ja on aegunud. Vastavalt VÕS § 159 lg 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta kohustuse rikkumisest mõistliku aja jooksul ei teata leppetrahvi nõudmisest. Hageja kostjale mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudmisest ei teatanud. 10% leppetrahvist on vastuolus VÕS § 1131 lg-ga 1. Võla sissenõudmise kulu võib olla 40 eurot. Viivise arvestus on ebaselge ja hageja teatas kostjale ainult 1335,57 nõudmisest. Kostja taotleb viivise vähendamist mõistliku suuruseni VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. Viivisenõue 1202,01 eurot ei ole mõistlik ja põhjendatud. Viivise nõue summas 1202,01 eurot ei ole mõistlik ja põhjendatud. Kostja palub jätta hagi osaliselt rahuldamata ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjendused Kuivõrd kostja tunnistab hagile esitatud vastuses hageja põhinõuet 1335,57 euro suuruses ja nõude olemasolu on hageja poolt tõendatud rahuldab kohus selles osas hagi. Kostja on ühemõtteliselt hageja nõuet tunnustanud, tegemist on TsMS §-s 440 hagi osalise õigeksvõtmisega. 1335,57 eurose nõude õigeksvõtu tõttu kohus selles osas otsust ei põhjenda (TsMS § 444 lg 3). Hageja viivise ja leppetrahvi nõuded põhinevad seadusel. Leppetrahvi maksmises on pooled lepingus kokku leppinud (üldtingimused). Hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ja viiviseid VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2 ning § 101 lg 1 p 6 (viivise nõudmise õigus), § 158 lg 3 (leppetrahvi nõudmise õigus) alusel. Kohus rahuldab hagi esitatud ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 2671,14 eurot. Hagihind on 2671,14 eurot. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud Hageja esitas menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldused kohtule 21.02.2018 ja 22.02.2018. Hageja menetluskuludeks on esindajatasu 384,49 eurot ja riigilõiv 275 eurot. Hageja soovib menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindamiseks tegi esindaja järgmised toimingud: - Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, kohtusse esitamine, summa 20 eurot; - Hagi dokumentide analüüs, hagi koostamine, esitamine, summa 150 eurot; - Kostja vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, summa 28 eurot; - Seisukoha koostamine kostjas vastusele ja esitamine, summa 122 eurot; - 22.02.2018 istungiks ettevalmistamine, summa 35,83 eurot; - Kohtuistungil osalemine, summa 35,83 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 659,49 eurot, mille kohus hageja kasuks kostjalt välja mõistab. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel peab kostja maksma hagejale viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.