Hageja B2 KAPITAL SIA (registrikood 40103645131, asukoht Skanstes iela 50, Riga, Läti Vabariik) lepinguline esindaja Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ, e-post [email protected]) Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill (Advokaadibüroo A. Ratnikov&Partners OÜ, J. Köleri, 10150 Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
B2 KAPITAL SIA hagi xxx vastu võla nõudes
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista xxx põhinõue 1000 (üks tuhat) eurot, intress 111,90 (ükssada üksteist eurot ja 90 senti) eurot ja viivised 104,77 (ükssada neli eurot ja 77 senti) eurot B2 KAPITAL SIA kasuks. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud 92,1% ulatuses xxx kanda ja 7,9% ulatuses B2 KAPITAL SIA kanda.
4.Välja mõista xxx menetluskulud 469,71 (nelisada kuuskümmend üheksa eurot ja 71 senti) eurot B2 KAPITAL SIA kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb xxx tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses B2 KAPITAL SIA kasuks.
6.Välja mõista xxx riigituludesse riigi õigusabikulud 165,78 (ükssada kuuskümmend viis eurot ja 78 senti) eurot. Riigi õigusabikulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
7.Välja mõista B2 KAPITAL SIA ́lt riigituludesse riigi õigusabikulud 14,22 (neliteist eurot ja 22 senti) eurot. Riigi õigusabikulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva
2-17-127156 kohtuotsuse jõustumisest.
8.Riigi õigusabikulude tasumisega viivitamisel mõista xxx ja B2 KAPITAL SIA ́lt välja riigituludesse tasumata menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Kostja ja Ferratum Bank p.l.c. sõlmisid portaali www.ferratum.ee laenulimiidi lepingu 14.05.2016 laenulimiidiga 1200 eurot. 14.05.2016 taotles kostja laenutaotlusega laenuandjalt laenu summas 200 eurot, mis kanti kostja kontole 14.05.2016 (tl 55 pöördel). 15.06.2016 taotles kostja laenutaotlusega laenuandjalt laenu summas 200 eurot, mis laekus 15.06.2016 kostja kontole (tl 56 pöördel). 26.06.2016 taotles kostja laenutaotlusega laenuandjalt laenu summas 800 eurot, mis väljastati 26.06.2016 kostja kontole (tl 57 pöördel). Kostja võttis laenu kokku 1200 eurot. Lepingule kohaldati Ferratum Bank Laenulimiidi üldtingimusi (tl 64-68). Laenult tuli tasuda intressi 0,139% päevas (50,74% aastas) kliendi kasutusse antud laenu saldolt. Kostja jättis tagastamata laenu summas 1000 eurot. Kostjal on tasumata intress summas 111,90 eurot. Laenuandja saatis kostjale ülesütlemiseteate koos 14 päevase täiendava tähtajaga (tl 59). Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, lõpetas laenuandja laenulepingu 25.09.2017. 04.10.2016 loovutas laenuandja nõude kostja vastu hagejale (tl 72). Creditreform Eesti OÜ algatas hageja soovil kostja suhtes inkassomenetluse ning alates sellest ajast nõudis võla tasumist kohtuväliselt. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1000 eurot, intressid 111,90 eurot, võla sissenõudmiskulu 23 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 106,21 eurot, alates 17.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 sätestatud määras, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
2-17-127156 Hageja juhindub oma nõudmises VÕS 401 lg 1 ja 3, § 402, § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja 3, § 100, § 101, § 108 lg 1, 1132 lg 2 p 2, § 415 lg 1, § 113 lg 1, § 415 lg 2, § 113 lg 1.
3.Hageja märgib, et: - Inkassomenetluse käigus saadeti kostjale 13 meeldetuletuskirja, tehti toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. - Inkassomenetluse käigus tasus kostja 27 eurot, mille hageja arvestas sissenõudmiskulu summas 50 eurot katteks. Kostjal on tasumata sissenõudmiskulu 23 eurot. - Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et laenuandja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu on laenuleping tühine. Laenusummade väljastamise hetkel ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid Creditinfo andmebaasis, Ferratum Bank p.l.c veebikeskkonnas laenutaotlust esitades märkis kostja kliendiprofiilis igakuiseks sissetulekuks 700 eurot ja kuluks 28 eurot ning kinnitas andmete õigsust. Vastavalt kostja poolt esitatud Swedbank väljavõttele perioodil 01.06.2015-08.01.2016 ja 01.01.2016-26.06.2016 omas kostja sissetulekut nii töötasu, sotsiaaltoetuse kui pensioni näol. Kostja 6 kuu keskmine töötasu OÜ-lt Melrose oli perioodil 01.06.2015 – 08.01.2016 754,50 eurot, lisaks sai kostja sotsiaaltoetust 34,01 eurot ja pensioni 237,03 eurot, kokku 1025,44 eurot. Kostja 6 kuu keskmine töötasu OÜ-lt Melrose oli perioodil 01.01.2016-26.06.2016 653,33 eurot, lisaks sai kostja sotsiaaltoetust 34,01 eurot ja pensioni 248,04 eurot, kokku 935,38 eurot. Kostja igakuiseks kuluks oli Coop Finants lepingu tagasimakse 28 eurot. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja krediidivõimeline. Laenuandja on järginud kõiki vastutustundliku laenamise põhimõtteid. - Kostja on lepingu sõlmimisel kinnitanud, et ta ei ole lepingut sõlminud sunnist põhjustatuna. - Puuduvad lepingu tühisuse alused. - Kostja on lepingu sõlmimisel nõustunud intressimääraga, sissenõudmiskulu ei ületa VÕS §1132 lg 2 p 3 sätestatud piirmäära ning viivist nõuab hageja seaduses sätestatud määras. Kõrvalkulude tekkimine ja suurus sõltub otseselt kostjast endast. Kõrvalkulude vähendamine kahjustaks ülemääraselt hageja huve. Kostja vastuväited
4.Kostja palub jätta hagi rahuldama, tunnistada krediidileping tühiseks, vähendada kõrvalnõudeid mõistliku suuruseni ja jätta kohtukulud hageja kanda.
5.Kostja märgib, et: - Kostja oli sunnitud oma halveneva tervise tõttu laenu võtma. - Kostja igakuine sissetulek on 303 eurot, millest suurem osa kulub ravile. Kostjal ei ole võimalik käesoleval ajal oma finantsilisi kohustusi täita. - Kostja tunnistab, et võttis laenu 1200 eurot. - Laenuandja pidi teadma, et laenu võetakse tulenevalt erakorralisest vajadusest ja et kostja ei ole võimeline oma kohustusi laenuandja ees täiel määral täitma. - Laenuandja rikkus oma kohustust hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel laenu tagasi maksma. Hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist VÕS § 4034 lg 13 mõttes. - Arvestades kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit 2016. aastal, oli krediidileping sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel töövõimetuspensionäri suhtes ja leping on vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 2 mõttes. Krediidileping on tühine. - Hageja nõutud kõrvalnõuded on ebamõistlikult suured ja kostjal on õigus nõuda nende vähendamist mõistliku suuruseni.
2-17-127156 Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
11.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ja laenuandja Ferratum Bank p.l.c sõlmisid 14.05.2016 internetiportaali www.ferratum.ee kaudu laenulimiidilepingu ning kostja sai laenuandjalt 14.05.2016, 15.06.2016 ja 26.06.2016 laenu kokku 1200 eurot (tl 55 pöördel - 57 pöördel).
12.Poolte vahel on vaidlus selles üle, kas laenuandja rikkus kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte ning kas laenuleping on vastuolus heade kommetega ja tühine. Kostja väitel oli ta sundolukorras ja pidi laenu võtma, laenuandja pidi teadma, et laenu võetakse tulenevalt erakorralisest vajadusest ja et kostja ei ole võimeline oma kohustusi laenuandja ees täiel määral täitma. Kostja leiab, et arvestades kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit 2016. aastal, oli krediidileping sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel töövõimetuspensionäri suhtes ja leping on vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 2 mõttes, mistõttu on laenuleping tühine. Hageja kostjaga ei nõustu, laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, laenuandja kontrollis enne laenu andmist põhjalikult kostja krediidivõimelisust. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisel, et ta ei ole lepingut sõlminud sunnist põhjustatuna.
13.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest,
2-17-127156 sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1– 3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 kohaselt tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigete 3 ja 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 5 kohaselt ei või krediidiandja soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja hoiatab tarbijat, et kui tarbija ei esita krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet või tõendeid ja seetõttu ei saa krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnata, siis ei saa tarbijaga tarbijakrediidilepingut sõlmida. Vastavalt VÕS § 4034 lg 1 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
14.Kohtu hinnangul on tõendatud, et laenuandja jälgis kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet ning laenuleping ei ole vastuolus heade kommetega. Laenuandja on välja toonud, et laenusummade väljastamise hetkel ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid Creditinfo andmebaasis, Ferratum Bank p.l.c veebikeskkonnas laenutaotlust esitades märkis kostja kliendiprofiilis igakuiseks sissetulekuks 700 eurot ja kuluks 28 eurot ning kinnitas andmete õigsust. Vastavalt kostja poolt esitatud Swedbank väljavõttele perioodil 01.06.2015-08.01.2016 ja 01.01.2016-26.06.2016 omas kostja sissetulekut nii töötasu, sotsiaaltoetuse kui pensioni näol. Kostja 6 kuu keskmine töötasu OÜ-lt Melrose oli perioodil 01.06.2015 – 08.01.2016 754,50 eurot, lisaks sai kostja sotsiaaltoetust 34,01 eurot ja pensioni 237,03 eurot, kokku 1025,44 eurot. Kostja 6 kuu keskmine töötasu OÜ-lt Melrose oli perioodil 01.01.2016-26.06.2016 653,33 eurot, lisaks sai kostja sotsiaaltoetust 34,01 eurot ja pensioni 248,04 eurot, kokku 935,38 eurot. Kostja igakuiseks kuluks oli Coop Finants lepingu tagasimakse 28 eurot. Kostja poolt laenuandjale edastatud andmete põhjal oli kostja krediidivõimeline. Kohus leiab, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, laenuleping ei ole heade kommetega vastuolus vastavalt TsÜS § 86 lg-le 2.
2-17-127156 Kostja on lepingu sõlmimisel kinnitanud, et ta ei ole lepingut sõlminud sunnist põhjustatuna (laenulimiidi üldtingimuste p 3.4.6, tl 64 pöördel).
15.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja nõutud kõrvalnõuded on ebamõistlikult suured ja neid tuleks vähendada mõistliku suuruseni või mitte.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista kõrvalnõuetena intressi summas 111,90 eurot, võla sissenõudmiskulu 23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 106,21 eurot ning viivise alates 17.01.2018 VÕS § 113 sätestatud määras.
17.Vastavalt laenulepingu üldtingimuste Hinnakirja p-le 2 (tl 68 pöördel) on laenulepingu intressiks 0,139% päevas, s.o. 50,74% aastas kliendi kasutusse antud laenu saldolt. VÕS § 397 lg 1 esimese lause järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Hageja on arvestanud intressi 111,90 eurot ajavahemiku 07.07.2016-25.09.2016 eest (1000 x 0,139 % /100 x 81). Kohtu hinnangul on hageja intressinõue summas 111,90 eurot põhjendatud, kostja kasutuses oli nimetatud ajavahemikul laen summas 1000 eurot ja hageja lõpetas lepingu 25.09.2016.
18.Hageja nõuab kostjalt viivist tasumata põhinõudelt alates lepingu lõpetamisele järgnevast päevast, s.o. ajavahemiku 26.09.2016-16.01.2018 eest summas 106,21 eurot ja alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o. 17.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on viiviste arvutamisel võtnud aluseks 360 päevase kalendriaasta. Kohus märgib, et viiviste arvutamisel seadusjärgses määras arvestatakse, et kalendriaastas on 365 päeva. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista viivised ajavahemiku 26.09.2016 kuni 16.01.2018 eest summas 104,77 eurot (8 x 1000 / 100 /365 x 478) ning alates 17.01.2018 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 23 eurot. Hageja märgib, et inkassomenetluse käigus on kostja tasunud 27 eurot, mille hageja on arvestanud sissenõudmiskulu summas 50 eurot katteks. Kostjal on tasumata sissenõudmiskulu summas 23 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on välja toonud, et hageja on kostjale saatnud 13 meeldetuletuskirja võlgnevuse tasumiseks, teinud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks (tl 69-70). Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulu nõue on õiguslikult põhjendatud.
20.Kostja leiab, et hageja nõutud kõrvalnõuded on ebamõistlikult suured ja neid tuleks vähendada mõistliku suuruseni.
21.VÕS § 113 lg 8 ja § 1132 lg 5 kohaselt võib viivise ning sissenõudmiskulude hüvitist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 alusel võib kohus ebamõistlikult suurt viivist või sissenõudmiskulude hüvitist kohustatud isiku nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 5 teisest lausest võetakse sissenõudmiskulude hüvitise vähendamisel muu hulgas arvesse
2-17-127156 tarbija kohtuväliselt esitatud vastuväiteid nõude suhtes või varasemat nõude tunnistamist. Kõrvalnõude suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb selle vähendamist, käesoleval juhul kostjal. Viivise vähendamise osas on Riigikohus seisukohal, et üldjuhul ei ole alust seadusjärgset viivist vähendada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-113-11, p 61). Erandjuhtudel on vähendamine siiski võimalik. Esmaseks erandit võimaldavaks asjaoluks peab kolleegium juhtumit, mil seadusjärgne viivis on objektiivselt võetuna väga suur summa. Kolleegium selgitab, et VÕS §-s 162 sätestatud poolte majandusliku seisundi arvestamine ei tähenda seda, et viivist tuleks vähendada ainuüksi sel alusel, kui viivise nõudja on kohustatud isikust majanduslikult paremas seisus. Arvestada tuleb eelkõige seda, millised tagajärjed on viivise vähendamata jätmisel kohustatud isiku toimetulekusuutlikkusele, ja teisalt seda, kas ja kui oluliselt mõjutaks viivise vähendamine viivise nõudja majanduslikku seisundit (Riigikohtu lahend nr 3-2-128-17, p-d 12 ja 13).
22.Hagiavalduse esitamise seisuga, s.o. 16.01.2018 on sissenõutavaks muutunud viivis 104,77 eurot. Kostja on palunud vähendada küll kõrvalnõudeid mõistliku suuruseni, kuid ei ole põhjendanud, et miks kostja leiab, et kõrvalnõuded on ebamõistlikult suured ega ole ka esitanud muid asjaolusid, mis põhjusel kostja soovib kõrvalnõuete vähendamist. Kostja esitas käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi taotluse, kus esitas tõendid oma igakuiste sissetulekute kohta (tl 100-101). Esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja igakuisteks sissetulekuteks töövõimetuspension 297,55 eurot ja sotsiaaltoetus 41,93 eurot. Kostja vastuses on kostja märkinud, et tal ei ole võimalik käesoleval ajal oma finantsilisi kohustusi täita. Kuigi kohtu hinnangul ei ole viivis ja võla sissenõudmiskulud ebamõistlikult suured, on kohus siiski seisukohal, et arvestades kostja majanduslikku seisundit oleks viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise vähendamata jätmisel oluline negatiivne mõju kostja toimetulekusuutlikkusele, seevastu viivise ja sissenõudmiskulude vähendamisel vähene mõju hageja majanduslikule seisundile. Kostja on tasunud hagejale inkassomenetluse käigus 27 eurot, mille hageja arvestas sissenõudmiskulu summas 50 eurot katteks. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude ja sissenõudmiskulude hüvitise 23 eurot rahuldamata.
23.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 1000 eurot, intress 111,90 eurot ja viivis 104,77 eurot. Menetluskulud
24.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 92,1% ulatuses kostja kanda ja 7,9% ulatuses hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
26.Hageja on hagis palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtuinfosüsteemist. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule
2-17-127156 edastamise eest summas 140 eurot, õigusabikulud hagiavalduse täienduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 37,50 eurot (ajakulu 0,5 tundi / 75 eurot tund), õigusabikulud nõude loovutajaga asjaolude täpsustamise, hageja seisukoha koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, ajakulu 112,50 eurot (ajakulu 1,5 tundi / 75 eurot tund). Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Võttes arvesse menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 469,71 eurot, so 92,1% 510 eurost.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
29.TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. 01.02.2018 rahuldas kohus kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja määras kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kostjale riigiõigusabi korras määratud esindaja esitas kohtule 13.02.2018 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 180 eurot. Kohus rahuldas kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse 21.02.2018 kohtumäärusega. Seega on kostja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas õigusabikulud 180 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele ja TsMS § 190 lg tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse 165,78 eurot (92,1% 180 eurost) ja hagejalt 14,22 eurot (7,9% eurost). TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda seaduses sätestatud määras viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.