2-16-15442/19 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Maakohus rahuldas hageja taotluse G.Store Tartu OÜ iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kaasamiseks hageja poolel ning kaasas tsiviilasjas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel G.Store Tartu OÜ. Kohus leidis, et hageja väljatoodud asjaoludel on usutav, et hagejal võib asja hageja kahjuks lahendamise korral olla G.Store Tartu OÜ vastu nõue. Hageja on esitanud kostja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1, § 271, § 278 p 3, § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel hagi üürilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Hageja kui kindlustusandja saab kahju hüvitamist nõuda eeldusel, et talle on läinud VÕS § 492 lg 1 alusel üle G.Store Tartu OÜ kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Hageja nõude aluseks on seega muuhulgas see, et hageja on G.Store Tartu OÜ kindlustusandjana olnud kohustatud G.Store Tartu OÜ-le kahju hüvitama ja hageja on G.Store Tartu OÜ-le kahju hüvitanud. Kostja on vastuväidetes hagile tuginenud mh asjaolule, et hagejal ei olnud kohustust G.Store Tartu OÜ-le kahju hüvitada. Kohtu hinnangul ei ole tegemist õiguslikult perspektiivitu väitega. Vastuväitele sisulise hinnangu andmiseks on vaja hinnata tõendeid ja tõlgendada hageja ja G.Store Tartu OÜ vahelist lepingut, mida saab teha asja sisulisel lahendamisel. Juhul, kui peaks selguma, et hageja ei olnud G.Store Tartu OÜ kindlustusandjana kohustatud G.Store Tartu OÜ-le kahju hüvitama, võib hagejal olla G.Store Tartu OÜ vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel nõue hageja ja G.Store Tartu OÜ vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel ekslikult makstud hüvitise tagasinõudmiseks. Hageja taotlus G.Store Tartu OÜ iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse kaasamiseks tuleb seega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 216 lg 1 alusel rahuldada. G.Store Tartu OÜ tuleb kaasata käesoleva tsiviilasja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Kohus selgitas, et G.Store Tartu OÜ iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseni tehtud menetlustoimingud kehtivad TsMS § 214 lg 1 järgi ka G.Store Tartu OÜ suhtes.

Määruskaebuse kohaselt taotles hageja kolmanda isiku kaasamist seetõttu, et kostja väitis, et kindlustuskohaks oli üksnes G.Store Turu tn 2 kauplus, mitte aga kogu Turu tn 2 hoone. Määruskaebuse esitaja leiab, et kindlustuskoha osas ei saa vaidlust olla, sest kindlustuskohta ei ole võimalik tõlgendada kuidagi teisiti, kui on kindlustuspoliisil kirjas, s.o Turu tn 2, Tartu, 51014, Tartu maakond. Kindlustuslepingu alusel hüvitist makstes ja hüvitist vastu võttes tõlgendasid kindlustuslepingu poolteks olevad hageja ja G.Store kindlustuskohta kindlustuslepingus selliselt, et selleks oli kogu Turu tn 2 hoone. Kostjal puudub õigus kindlustuslepingut poolte tahtest erinevalt tõlgendada (VÕS § 29 lg 1 ja lg 3). Kauba hallitama ja mädanema minemise väite esitas kostja esmakordselt alles pärast üle aasta kestnud kohtumenetlust. Lisaks ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit hallitanud või mädanenud kauba või selle hallitamise või mädanema mineku kohta. Hagiavalduse leheküljel 4 ja lisas 8 toodud hageja kinnituse kohaselt realiseeris hageja kahjustatud kauba summas 2500 eurot Plusmerk OÜ-le. Hallitanud ja mädanenud kauba realiseerimine, eriti sellise summa eest, on vähetõenäoline, millest järeldub, et kaup ei saanud olla hallitanud ja mädanenud. Hageja on kolmanda isiku kaasamise taotlust esitades viidanud üksnes kostja seisukohtadele, kuid ei ole enda seisukohti kindlustuslepingust tuleneva hüvitamiskohustuse osas välja toonud. Määruskaebuse esitaja leiab, et ta on menetlusse kaasatud põhjendamatult, sest puuduvad õiguslikud alused, et hagimenetluses tuvastatud õigussuhtest võiks tekkida kostja nõue kolmanda isiku vastu või kolmandal isikul nõue menetlusosalise vastu. Hageja põhjendused tema kolmanda isikuna kaasamiseks on üldsõnalised ja ei ole veenvad, tuginedes üksnes kostja, samuti paljasõnalisele arvamusele. Kohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukohad kindlustushüvitise tagasinõude osas, et isikul, kes ei ole kindlustuslepingu pooleks, on õigus VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt esitada hagejale kui väidetavale VÕS § 492 lg 1 järgi kahjuhüvitisnõude saanud isikule üksnes neid vastuväiteid, mis tal olid senis(t)e võlausaldaja(te) vastu nõude ülemineku ajal, ja vastuväiteid, mis tal on hageja kui uue võlausaldaja vastu (RKTKo 3-2-1-2-08, p 17). Kostja ei ole esitanud määruskaebuse esitajale enne nõude üleminekut ühtegi vastuväidet, mis puudutaksid kahju mädanemist ja hallitamist või seda, et määruskaebuse esitajal ei ole õigust kindlustushüvitist saada. Eelnevast tuleneb, et hagejal ei saa tekkida nõuet määruskaebuse esitaja vastu.