lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-14250/25

Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-14250/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1048
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Justiits- ja Digiministeerium70000898(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-14250

Tsiviilasi

J.K. hagi Eesti Vabariigi vastu tumedamate prillide väljastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. aprilli 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: J.K. (isikukood XXX) Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) (registrikood 70000898)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10. aprilli 2018 määrus muutmata.
2.Jätta menetluskulud J.K. kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud asjas puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.J.K. (hageja) esitas 25. septembril 2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus, et kohus tunnistaks süüdi vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli ja isikud, kes keelduvad suure valgustuse sisse lülitamata jätmisest, ning kohustaks vanglat suurt valgustust ajavahemikus kella kuuest kuni kella kaheksani mitte sisse lülitama. Hagi asjaolude kohaselt lubas vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool 21. detsembril 2015 rääkida silmaarstiga sellest, et hagejal on seoses silmaprobleemiga vaja veel tumedamaid prille, kuid hageja kohtus arstiga alles 2. juunil 2017, mistõttu pidi ta poolteist aastat kannatama füüsilist ja hingelist valu. Silmaarst kirjutas hageja 2. juuni 2017 vastuvõtul meditsiinikaardile (ravilugu 493), et tal on vaja tumedamate klaasidega prille. Samuti kirjutas silmaarst, et kambris ei tohiks suurt valgustust alates kella kuuest kuni kella kaheksani sisse lülitada. Hageja pöördus halduskohtusse, kuid halduskohus tagastas hageja kaebuse.
2.Maakohus jättis 29. septembril 2017 määrusega hageja hagiavalduse käiguta ning määras talle tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates nõuetekohase hagiavalduse ja tõendite esitamiseks.
3.Hageja esitas 3. oktoobril 2017 maakohtule hagiavalduse, milles märkis, et ei valda eesti keelt piisavalt ning on teinud kõik temast sõltuva ja ei saa ajukahjustuse tõttu aru, mida temast tahetakse.
4.Maakohus keeldus 25. oktoobri 2017 määrusega hageja avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 (eesmärgi saavutamise võimatus) ja § 371 lg 1 p 5 (menetluses on samade poolte vahel sama esemega asi) alusel.
5.Hageja esitas 27. oktoobril 2017 maakohtu 25. oktoobri 2017 määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
6.Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium rahuldas 6. detsembri 2017 määrusega hageja määrusekaebuse osaliselt ning tühistas maakohtu 25. oktoobri 2017 määruse osas, milles maakohus jättis hagi menetlusse võtmata tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise osas (osas, milles paluti tuvastada arsti juurde mittepääsemine ja paluti kohustada väljastama tumedamaid prille) ning jättis maakohtu määruse muutmata osas, milles maakohus jättis menetlusse võtmata valgustuse mitte sisselülitamise nõude. Ringkonnakohus saatis hageja hagi tühistatud osas maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
7.Maakohus jättis 4. jaanuari 2018 määrusega hageja hagiavalduse teist korda käiguta ja määras talle tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks – nõuetekohase hagiavalduse ja tõendite esitamiseks. Muuhulgas tuli hagejal teatada, kas lisaks tumedamate klaasidega prillide väljastamise nõudele soovib ta esitada muid tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele kuuluvaid nõudeid.
8.Hageja esitas 12. jaanuaril 2018 maakohtule hagiavalduse, kus ta uusi nõudeid ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

9.Tartu Maakohus keeldus 10. aprilli 2018 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd Riigikohus leidis 6. aprilli 2018 määruses haldusasjas nr 3-17-1649, et hageja kohustamisnõue temale tumedamate prillide väljastamiseks on halduskohtu pädevuses ja hageja ei ole antud tsiviilasjas maakohtule teisi tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele kuuluvaid nõudeid esitanud, tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata maakohtu pädevuse puudumise tõttu. Maakohus märkis, et kuivõrd hagi jääb menetlusse võtmata, puudub vajadus lahendada kohtule esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu maksmisest vabastamiseks ja riigi õigusabi andmiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub teha otsus selle kohta, et Piret Kool käitus valesti, keelates hagejale seda, mis talle oli lubatud erialaarsti poolt. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool lubas hagejale 2016. aastal, et ta räägib silmaarstiga sellest, et hageja vajab tumedamaid prille. Piret Kool seda ei teinud ja hageja kohtus silmaarstiga alles 2017. aastal, kuigi silmaarst kirjutas mitu korda, et hagejal on silmadega tõsised probleemid, suur tuli teeb talle haiget ning ta vajab tumedamaid prille. Kui hageja pöördus vangla poole, et suurt tuld ei lülitataks sisse ja talle väljastataks tumedamad prillid, jättis vangla taotluse rahuldamata ja tagastas vaide. Vangla põhjendas seda sellega, et Piret Kool keelas hagejale väljastada tumedamaid prille ja mitte sisse lülitada suurt tuld.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
10.aprilli 2018 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
12.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel kohtu pädevuse puudumise tõttu, kuivõrd Riigikohtu halduskolleegium leidis 6. aprilli 2018 määruses haldusasjas nr 3-17-16349, et hageja kohustamisnõue tumedamate prillide väljastamiseks on halduskohtu pädevuses ning hageja ei ole esitanud muid tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele kuuluvaid nõudeid.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega ning leiab, et maakohus on õigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-le 1 tuginedes. Maakohus jättis enne hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist 4. jaanuari 2018 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse ja tõendite esitamiseks. Nimetatud määruses selgitas maakohus hagejale mh seda, et tal tuleb hagiavalduses märkida selgelt väljendatud nõue ning viitas sellele, et hageja võib soovida esitada kahju hüvitamise nõuet. Sealjuures selgitas maakohus, milliseid asjaolusid tuleb hagejal kahju hüvitamise nõude esitamise korral täpsustada. Hageja esitas 12. jaanuaril 2018 hagiavalduse, milles soovis jätkuvalt vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli süüdimõistmist ja tumedamaid prille ning uusi nõudeid ei esitanud. Samas oli maakohus
29.septembri 2017 hagiavalduse käiguta jätmise määruses ning 25. oktoobri 2017 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses selgitanud, et maakohus ei tunnista hagimenetluses kedagi süüdi. Kuna hageja teise nõude, s.o tumedamate prillide väljastamine nõude,

lahendamine on Riigikohtu seisukohast tulenevalt halduskohtu pädevuses, asus maakohus õigesti seisukohale, et ei ole pädev asja lahendama.

15.Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja