J.K. i hagi Eesti Vabariigi vastu lepingu rikkumise tuvastamiseks ja tumedamate prillide väljastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.K. i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: J.K. , ik XXXX
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2017 määrus osas, millega maakohus jättis hagi menetlusse võtmata tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise osas (osas milles paluti tuvastada arsti juurde mittepääsemine ning paluti kohustada väljastama tumendamad prillid).
2.Jätta Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2017 määrus muutmata osas, millega maakohus jättis menetlusse võtmata valgustuse mitte sisselülitamise nõude. Selles osas muuta maakohtu määruse põhjendusi.
3.Saata hagi tühistatud osas maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.J.K. esitas 25.09.2017 avalduse, milles palus, et kohus tunnistaks vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli süüdi selles, et ta lubas 21.12.2015 rääkida silmaarstiga, et J.K. vajab seoses silmaprobleemiga veel tumedamate klaasidega prille, kuid ei teinud seda, mistõttu kohtus J.K. silmaarstiga alles 02.06.2017. Avalduse kohaselt kirjutas silmaarst vastuvõtul J.K. i meditsiinikaarti (ravilugu 493), et talle on vaja tumedamate klaasidega prille. Samuti kirjutas silmaarst, et kambris ei tohiks suurt valgustust alates kella kuuest kuni kella kaheksani sisse lülitada. Avaldaja palus tunnistada süüdi kõik isikud, kes keelduvad talle tumedamate klaasidega prille väljastamast ja päevatulede sisselülitamise osas erisust tegemast. Samuti palus J.K. kohustada vanglat väljastama temale veel tumedamate klaasidega prillid ja mitte sisse lülitama suurt valgustust ajavahemikus kella kuuest kella kaheksani.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus jättis 25. oktoobri 2017 määrusega avalduse menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuigi antud juhul on J.K. esitanud kohtule puudustega avalduse, ei ole otstarbekas puudusi kõrvaldada, sest ka vormikohase hagiavalduse esitamisega ei oleks võimalik J.K. il taotletavat eesmärki saavutada. Avaldusest nähtuvalt on J.K. palunud süüdi tunnistada meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli selles, et ta lubas 21.12.2015 rääkida silmaarstiga, et J.K. vajab seoses silmaprobleemiga veel tumedamate klaasidega prille, kuid ei teinud seda, mistõttu toimus silmaarsti vastuvõtt alles 02.06.2017. Samuti on J.K. palunud süüdi tunnistada kõik isikud, kes keelduvad temale tumedamate klaasidega prille väljastamast ning kes keelduvad päevatulede sisselülitamise osas erisust tegemast.
Maakohus ei tunnista hagimenetluses kedagi süüdi. J.K. ei ole antud asjas kohtule kinnipidamisasutuses toimuva tervishoiuteenuse osutamisega seoses muid nõudeid esitanud. Seega isegi eeldades avalduses esitatu õigsust, ei oleks ka J.K. i hagiavaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb J.K. i avaldus jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel selles osas (Piret Kooli ja teiste isikute süüdi tunnistamise osas) menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 1 p 5 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. J.K. on märkinud 25.09.2017 avalduses, et esitas Tartu Halduskohtu 28.08.2017 määrusele, millega tema kaebus haldusasjas nr 3-17-1649 tagastati, määruskaebuse, kuid vaatamata sellele pöördub ka maakohtu poole. Avaldusele lisatud halduskohtu 28.08.2017 määrusest nähtub, et J.K. on 06.08.2017 esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kaebajale tumedamate klaasidega prillide väljastamise ning päevatulede sisselülitamise osas erisuse tegemise kohustamiseks, kuna vangla on 14.07.2017 vastuses keeldunud silmaarsti 02.06.2017 ettekirjutust täitmast. Sama nõude on J.K. 25.09.2017 esitanud ka Tartu Maakohtule esitatud avalduses, paludes kohustada vangla meditsiiniosakonda väljastama J.K. ile tumedamate klaasidega prillid ja vanglat mitte sisse lülitama suurt valgustust ajavahemikus kella kuuest kella kaheksani. Kohtu infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on J.K. i määruskaebus halduskohtu 28.08.2017 määruse peale 19.09.2017 menetlusse võetud, kuid Tartu Ringkonnakohtu poolt sisuliselt lahendamata. Seega tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel J.K. i avalduse menetlusse võtmisest kohustada Tartu Vangla meditsiiniosakonda väljastama J.K. ile tumedamate klaasidega prillid ja mitte sisse lülitama suurt valgustust ajavahemikus kella kuuest kella kaheksani. Kuivõrd kohus jättis J.K. i avalduse menetlusse võtmata, ei pidanud kohus vajalikuks lahendada kohtule esitatud menetlusabi taotlusi riigilõivu maksmisest vabastamiseks ja riigi õigusabi andmiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.J. K esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus leidis ebaõigesti, et määruskaebuse esitajal ei ole õigust pöörduda maakohtusse, kuna juba eelnevalt oli pöördutud halduskohtusse. Halduskohus menetleb ainult vangla tegevust, maakohus peab menetlema meditsiiniosakonna juhataja tegevust. Maakohus peab arutama, kas P. Kool tegi õigesti, et määruskaebuse esitaja ei saanud minna silmaarsti juurde varem, ei rääkinud silmaarstiga probleemist ja andis arvamuse, et määruskaebuse esitaja ei vaja tumedamaid prille. Maakohus leidis, et ta ei saa kedagi tunnistada süüdi. Määruskaebuse esitaja ei tunne juriidilist keelt ja ei oska end õiguslikult õigesti väljendada. Määruskaebuse esitaja kirjeldas oma probleemi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetlusse võtmata nõude seoses tervishoiuteenuse lepingu rikkumisega. Ringkonnakohus saadab hagi selles osas maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu määrus jääb muutmata osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast valgustuse tugevusega seotud nõuet. Määruskaebus kuulub osalisele rahuldamisele.
5.Ringkonnakohus märgib, et hagi sisaldab mitmeid nõudeid, mida tuleb menetlusse võtmisel eraldi käsitleda. Maakohus kohaldas menetlusse võtmise keeldumisel kaht erinevat alust: TsMS § 371 lg 2 p 2 (seadusega kaitstud õiguse või huvi puudumine, eesmärgi saavutamise võimatus) ja TsMS § 371 lg 1 p 5 (menetluses on samade poolte vahel sama esemega asi). Mõlema sätte kohaldamisel pidanuks maakohus nõudeid eraldi analüüsima. Menetlusse võtmisest keeldumisel on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus. Kui esineb kahtlus menetlusse võtmisest keeldumise aluste olemasolus, tuleb eelistada menetlemist. Maakohtu viidatud alustel nõuete menetlusse võtmisest keeldumise eelduseks on see, et hageja esile toodud faktilised asjaolud ja taotlused on kohtule arusaadavad ja selged. Maakohus pidi süvenenult analüüsima kõigi nõuete väljavaateid ja neile kohalduvaid õigusnorme. Vastasel korral ei saa teha järeldust, et hagiga ei saa eesmärki saavutada. Seetõttu analüüsib ringkonnakohus hageja nõudeid eraldi ning hindab lähtuvalt sellest menetlusse võtmise keeldumise võimalike aluste olemasolu.
6.Esmalt palus hageja tunnistada süüdi meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli, et ta lubas rääkida silmaarstiga avaldaja probleemist (vajadusest saada veel tumedamad prillid), kuid ei teinud seda. Hagi kohaselt lubas Piret Kooli seda 21. detsembril 2015, kuid hageja sai arstiga kohtuda alles 2. juunil 2017. Hageja märkis, et ta pidi kannatama poolteist aastat füüsilist ja hingelist valu. Ringkonnakohtu hinnangul võivad nimetatud faktilised asjaolud tähendada tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumist (VÕS § 758 lg 1) või tervishoiuteenuse lepingu sõlmimise kohustuse rikkumist (VÕS § 760). VÕS § 758 lõike 1 tähenduses on tervishoiuteenus tegevus tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisel, s.o eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevus. VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Nii tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine kui ka selle sõlmimisest keeldumine annab võimaliku aluse tuvastushagi esitamiseks (TsMS § 368) või õiguskaitsevahendite kohaldamiseks (VÕS § 101). Hageja kirjeldas hagis mh talle tekkinud tagajärgi (füüsilist ja hingelist valu), mis võib viidata soovile esitada kahju hüvitamise nõue. Seetõttu ei ole võimalik järeldada, et hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Esitatud faktiliste asjaolude pinnalt ei ole välistatud eesmärgi saavutamine. Kohus saab jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p 1-2 alusel menetlusse võtmata vaid siis, kui hagi ei oleks võimalik faktiväidete õigsust eeldades rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.
Ringkonnakohus leiab, et enne keeldumist saab maakohus vajaduse korral lasta hagejal oma nõuet täpsustada ja selgitada. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (vt ka RKHK lahendid 3-17-1076 p 8, 3‐3‐1‐53‐10, p 9). Seetõttu on tervishoiuteenuse üle käiv vaidlus, isegi, kui tervishoiuteenuse osutaja on avalik õiguslik isik, tsiviilasi. Kuna vaidlus on võrsunud eraõigussuhtest, siis tuleb kahju hüvitamise kaebus lahendada TsMS § 1 alusel maakohtus
7.Hageja teine nõue on kohustada vanglat väljastama hagejale veed tumedamad prillid. Kuigi lähtuvalt privaatautonoomia põhimõttest ei saa tsiviilkohus sundida ühtegi isikut sõlmima hagejaga müügilepingut prillide müümiseks, võib ringkonnakohtu hinnangul olla tegu tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva täitmisnõudega (VÕS § 108 lg 1). Eeldatavasti on prillide ostuks vajalik arsti retsept. Kuigi arst on hagejale tumedamaid prille soovitanud, ei pruugi üksnes soovitus olla lepingu kohane täitmine. Seetõttu ei saa pidada ka seda nõuet automaatselt perspektiivituks.
8.Hageja kolmas taotlus on vanglal mitte sisse lülitada suurt valgust kell 6.00 kuni 8.00. Ringkonnakohus leiab, et selle taotluse näol ei ole tegu tsiviilasjaga. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (TsMS § 1 teine lause). Hageja ei viibi vanglas mitte kasutuslepingu (nt üürileping) alusel, vaid riikliku sunni tõttu (vangistus). Seetõttu ei ole ka vangla valgustuse tugevus seotud ühegi eraõigussuhtega. Selle nõude osas jääb maakohtu määrus muutmata ja nõue tsiviilkohtumenetluses menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, kuna tsiviilkohus ei ole pädev asja lahendama. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas 28. novembri 2017 määrusega Tartu Halduskohtu 28. augusti 2017 määruse, millega tagastati hageja kaebus seoses tulede sisselülitamisega. Seega jätkub selles osas halduskohtumenetlus.
9.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et poolte vahel on asi menetluses sama eseme kohta samal alusel ning avaldust ei saa menetlusse võtta TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel. Halduskohus ei ole asja menetlusse võtnud. Maakohtul tuleb otsustada hagi menetlusse võtmine tervishoiuteenuse rikkumise osas (vt käesoleva määruse p 5-7), arvestades ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Seejuures peab maakohus lahendama ka hageja menetlusabi taotluse. Eelmenetluse käigus tuleb maakohtul TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt selgitada välja hageja nõuded ning vajadusel küsida pooltelt selgitusi (TsMS § 392 lg 1 p 3).
10.Maakohus on ebaõigesti käsitlenud esitatud menetlusdokumenti avaldusena. Dokumendis märgitud faktilised asjaolud ei viita sellele, et tegu võiks olla hagita menetlusega.
11.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.