Xi kaebus Tartu Vangla vastu antennikaabli ja pikendusjuhtme kambrisse lubamiseks kohustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 18.11.2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Xi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi apellatsioonkaebus.
2.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta Xi taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.
4.Jätta Xi taotlus tõendi kogumiseks rahuldamata.
5.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (tl 7-17, 34-40, 74 ja 82) kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
1.X taotles 01., 07. ja 21.07.2021 Tartu Vanglale esitatud taotlustes nr 6-24/2655-1, 624/2655-2 ja 6-24/2655-3 antennikaabli (täiendava) ja pikendusjuhtme andmist vangla laost kambrisse. X selgitas, et tal on vaja teler kapi peale panna, aga juhtmed on lühikesed.
2.Tartu Vangla jättis 26.07.2021. a otsusega nr 6-24/2655-4 rahuldamata Xi taotluse pikendusjuhtme ja täiendava antennikaabli laost väljastamiseks. Vangla leidis, et pikendusjuhe ei ole kaebajale vajalik, kuna kambris on seinakontakt, kuhu saab teleri ühendada. X saab teleri paigutada kapile või nurgariiulile. Esemete rohkus kambris raskendab läbiotsimisi. Xi soov paigutada teler kapile ei kaalu üles pikendusjuhtmest tulenevat võimalikku ohtu vangla julgeolekule. Antennikaabel on kaebajal kambris olemas ja täiendava antennikaabli väljastamine ei ole vajalik.
3.X märkis 25.08.2021. a vaides, et vangla tooks talle teise antennikaabli ning sel juhul ei ole pikendusjuhet vaja. Xi väitel saab ta praegu telerit vaadata ebamugavas ja tervisele kahjulikus asendis ning näkku paistev päike põhjustab tugevat valu silmades.
4.Tartu Vangla jättis 29.09.2021. a vaideotsusega nr 1-11/251-2 vaide rahuldamata. Vangla meditsiiniosakond kinnitas, et Xil puudub tervislikest põhjustest tulenev vajadus täiendava antennikaabli väljastamiseks või kambri ehituslike elementide muutmiseks. Kinnipeetaval on kambris olemas kõik teleri kasutamiseks vajalikud juhtmed.
5.X esitas 29.10.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 24.11.2021, 07.12.2021, 16.12.2021, 20.01.2022, 16.02.2022, 24.07.2022 ja 27.09.2022 täiendavad seisukohad. Kaebaja selgitas, et ta ostis uue teleri. Silmade haiguste tõttu soovib ta asetada teleri kappide või voodi peale ja asendisse, et telerit vaadates ei paistaks päike näkku ja et tema vaateväljas oleks ka kambri uks. Päike ja valgus põhjustab valu. Päikeseprillidega on telerit raske vaadata, sest kaebaja nägemine on nõrk. Kaebaja ei soovi elada tumedate prillidega, vaid vaadata telerit nii, et akna valgus ei sega. Olemasolev antennikaabel ja elektrijuhe on teleri paigutamiseks soovitud kohta liiga lühikesed. Praegu kasutab kaebaja vana telerit, mille ekraan on väga väike. Kaebajal ei ole pretensioone silmaarstile.
6.Tartu Halduskohus jättis 18.11.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata; jättis rahuldamata kaebaja vastuväited vastustajale määratud menetlustähtaegade pikkuse kohta; jättis menetluskulud välja mõistmata. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja taotletud esemed, s.o antennikaabel ja pikendusjuhe, on keelatud vangla sisekorra eeskirja (VSkE) § 641 p 1 alusel. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.2 ei kehtesta juhtme ja kaabli osas täiendavat keeldu, vaid üksnes selgitab ja täpsustab õigusaktist tulenevat keeldu. Kodukord leevendab keeldu ning lubatud on juhe ja kaabel, mis on vajalikud teleri kasutamiseks, kuid rohkem (nt suurema mugavuse saavutamiseks) neid esemeid kambris olla ei tohi. 2) Teleri kasutamiseks vajalik juhe ja kaabel on kaebajal kambris olemas. Kaebajal on kambris 2 m pikkune antennikaabel ja 1,5 m pikkune toitejuhe, mille abil saab telerit kasutada nii, et see paikneb kambri nurgas asuval laual. Kodukorra p-st 7.1.2 tulenev subjektiivne õigus on sellega ammendunud. Usutav on, et teleri kasutamine laua kõrval paikneval kapil on kaebajale mugavam, kuid see ei ole piisav põhjus täiendavate keelatud esemete kambrisse lubamiseks. 3) Tõendatud on, et tervisest tulenevat erivajadust täiendava antennikaabli ja pikendusjuhtme saamiseks kaebajal ei olnud. Kaebaja silmad on haiged, mis ei tähenda, et kaebajale on lubatud erisused, mida ta ise peab meditsiiniliselt põhjendatuks. Erisusi kinnipidamistingimustes tervisest tingitud põhjustel saab näidustada arst. Vaideotsuses leiti, et kaebajal ei ole meditsiinilist näidustust teleri asukoha muutmiseks, võttes aluseks meditsiiniosakonna vastuse. Silmaarst M. Olli 14.01.2022. a seisukoha kohaselt kaebajal puudub objektiivse seisundi alusel meditsiiniline vajadus teleri ümberpaigutamiseks. Teleri vaatamiseks on soovitavad tumendatud klaasidega 0 tugevusega prillid. Kaebaja tõstatas sama küsimuse 11.02.2022. a visiidil, dr M. Oll täiendavaid näidustusi ei teinud. 4) Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 eeldused ei ole täidetud. Vastutajal ei ole kohustust lubada kaebajale kambrisse täiendav antennikaabel ja pikendusjuhe. Kaebaja tõi menetluses välja alternatiivseid soove, nt osta kauplusest telerile pikem toitejuhe. Kui kaebaja taotleb mõnda muud lahendust (nt soovib osta kauplusest telerile uue toitejuhtme), tuleb tal esitada vastustajale uus taotlus ning vajadusel uus vaie ja kaebus kohtule. 6) Kaebaja vastuväited kohtu poolt vastustajale antud tähtaegadele jäeti rahuldamata, sest tähtaegade määramine ei mõjutanud menetluse üldist kestust.
7.X esitas 18.12.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.11.2022. a otsus ja teha uus otsus. Kaebaja palub küsitleda kinnipeetavaid L. Silda ja J. Gingelit; teatada, kas toimikus on tšekk L. Silla poolt juhtme ostmise kohta ja kaebaja taotluse koopia, et ta soovis poest osta elektrijuhet; tunnistada, et vangla õigusvastaselt ei müünud kaebajale pikemat elektrijuhet teleri jaoks ning et vangla õigusvastaselt jättis kaebaja taotluse ja vaide 29.09.2021. a vaideotsusega rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohtuotsuse kohaselt taotles kaebaja ainult antennikaablit ja pikendusjuhet laost, kuid kaebaja taotles ka võimalust, et talle müüdaks pikem elektrijuhe ning voodi kõrval olevale elektripistikule antennipistiku juurde tegemist. Ei nõustu kohtuga, et esemete rohkus (pikem juhe või antennikaabel) on ohuks vangla julgeolekule või raskendab läbiotsimist. Kaebaja saatis kohtule tšeki, et kinnipeetav L. Sild ostis vangla poest pikema elektrijuhtme ja paigutas teleri riiulilt kapile. Seega on arusaamatu väide, et kambri sisustuse ümberpaigutamiseks on vaja eraldi meditsiiniosakonna kinnitust. Telerit ei ole sobilik kasutada akna kõrval, vaid aken peab olema selja taga või kõrval ja kardinaga. Kaebajal praeguseks on vana teler kapi peal, kuhu ta tahtis uue teleri paigutada ning selleks ei olnud meditsiiniosakonna luba või kinnitust vaja. Vangla peaks kaebajale heastamiseks pakkuma tasuta 2 m toitejuhet. Kaebaja tunneb nüüd ennast alandatuna ja solvatuna. Vana teler on uuest kordades raskem ja korpus on suurem. Sellega ei ole probleem lahendatud, vaid tekitab kaebajale valu ja hingelisi kannatusi. Vana teleri ekraan on väike, tal on raske seda vaadata. Ka ei saa kaebaja olla sundasendites ega istuda pikemalt. Peaks lubatama kardinad aknale. Probleemid sellega, et kael valutab ning psüühikahäired ja ärevus süvenevad, kuna kogu aeg on tunne, et keegi seisab selja taga, kuid kambri ust ta sulgeda ei saa, sest kamber peab olema tuulutatav. Ka oli digiboks keelatud, kuid kaebaja sai kohtu abil endale poest digiboksi osta. 2) Tegelikkusele ei vasta vaideotsuses märgitu, et kaebajal puudub meditsiiniline vajadus kambri sisustuse ümberpaigutamiseks. Kohus pidi vaideotsuse kehtetuks tunnistama ka seetõttu, ei vangla ei võimaldanud kaebajal kohtuda silmaarstiga vaidemenetluse ajal ega küsinud silmaarsti arvamust enne vaideotsuse koostamist. 3) Õige ei ole kohtu seisukoht, kui andis vanglale lisaaega (paar kuud).
8.X edastas 21.12.2022. a seisukohaga 27 lisa, mille kohta nähtuvad kaebaja selgitused asjas nr 3-22-1044 Riigikohtule esitatud kaebusest. Kaebaja palub võtta asja nr 3-22-1044 toimikust kaebaja kaebus. Kaebaja väitel tõendavad lisad, et ta piinleb valudes, kui püüab telerit vaadata ja kui päike paistab kambrisse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimuses apellatsioonkaebuses esitatud täiendavate nõuete osas (I) ja seejärel halduskohtu menetluses olnud kohustamisnõude osas (II) ning viimaks lahendab muud taotlused (III). I
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 7 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus ei vasta HKMS §-s 182 sätestatud nõuetele. HKMS § 182 lg 3 kohaselt apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud.
11.X palub muuhulgas (apellatsioonkaebuse lk 3 ja 6) tunnistada, et vangla õigusvastaselt ei müünud kaebajale pikemat elektrijuhet teleri jaoks; tunnistada, et vangla õigusvastaselt jättis kaebaja taotluse ja vaide 29.09.2021. a vaideotsusega rahuldamata ning et vangla tekitab kaebajale valu ja hingelisi kannatusi. Apellatsioonkaebuses mainitud eelmärgitud nõudeid ei ole kaebaja halduskohtule esitanud. Halduskohtus oli vaidluse esemeks üksnes Xi kohustamisnõue antennikaabli ja pikendusjuhtme kambrisse lubamiseks. Ringkonnakohus leiab, et eelmärgitud apellatsioonkaebuse nõuete osas on tegemist täiendavate nõuetega, mille esitamine ei ole HKMS § 182 lg 3 kohaselt lubatav, mistõttu tuleb kaebaja apellatsioonkaebus täiendavate nõuete osas HKMS § 187 lg 3 p 7 alusel tagastada. Eelnevast tingituna jätab ringkonnakohus ka kaebaja apellatsioonkaebuses eeltooduga seonduvad põhjendused tähelepanuta. II
12.Tartu Halduskohtu menetluses oli Xi kaebus antennikaabli ja pikendusjuhtme kambrisse lubamiseks kohustamise nõudes (halduskohtu 01.12.2021. a määruse resolutsiooni p 2, tl 5555p). Käesoleva vaidluse esemega ei seondu kaebaja apellatsioonkaebuses (lk 1) märgitu, et ta on taotlenud ka võimalust, et talle müüdaks pikem elektrijuhe ning taotlenud voodi kõrval olevale elektripistikule antennipistiku juurde tegemist. Seega on kaebaja eeltoodud väited asjakohatud.
13.HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
14.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu menetluses olnud vaidluse sisu (vangla kohustamiseks antennikaabli ja pikendusjuhtme kambrisse lubamiseks) arvestades saab käesolevat vaidlust läbi vaadata lihtsustatud korras (HKMS § 133 lg 1).
15.Halduskohus leidis kohustamiskaebuse rahuldamata jätmisel, et täidetud ei ole RVastS § 6 lg 1 eeldused. Vastustajal ei ole käesoleva kohtuasja asjaoludel kohustust lubada kaebajale kambrisse täiendavat antennikaablit ja pikendusjuhet. Tegemist on reeglina keelatud esemetega (VSkE § 641 p 1). Erandina teleri kasutamiseks lubatud kaabel ja juhe on kaebajal olemas. Kaebajal on kambris 2 m pikkune antennikaabel ja 1,5 m pikkune toitejuhe (tl 71), mille abil saab telerit kasutada nii, et see paikneb kambri nurgas asuval laual (foto tl 69). Eeltoodu õigsust ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud. Halduskohus pidas usutavaks, et kaebajale on mugavam teleri kasutamine selliselt, et teler paikneb laua kõrval asuval kapil, kuid leidis, et see ei ole piisav põhjus täiendavate keelatud esemete kambrisse lubamiseks. Tervisest tulenevat näidustust täiendava antennikaabli ja pikendusjuhtme andmiseks halduskohtu hinnangul ei ole (tl 29-29p, 33-33p, 74 ja 82). Halduskohus, hinnates vastustaja keeldumise õiguspärasust, hindas ühe aspektina, kas kaebajal esines tervisest tulenev erivajadus, mis oleks võimaldanud üldistest reeglitest erandi tegemist (otsuse p 10) ning viitas, et kohtupraktikas tunnustatakse seisukohta, et ka reeglina keelatud muudatusi kinnipeetava olmetingimustes tuleb teha, kui selleks on meditsiiniline näidustus (otsuse p 13). Kaebaja sisustab apellatsioonkaebuses eeltoodut valesti, märkides, nagu oleks halduskohus leidnud, et kambri sisustuse ümberpaigutamiseks on vaja eraldi meditsiiniosakonna kinnitust. Halduskohus üksnes hindas otsuses, kas kaebajal oli tervisest tulenevat erivajadust täiendava antennikaabli ja
pikendusjuhtme saamiseks, mitte üldiselt kambri sisustuse ümberpaigutamiseks. Kaebaja väited lubada kardinaid kambris akna ette, samuti väited praegu kambris asuva teleri suure kaalu ja korpuse kohta ei seondu käesoleva vaidluse esemega, mistõttu on need asjakohatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigesti kohaldamisele, tõendite ebaõigesti hindamisele ega kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (vt HKMS § 180 lg 1). Apellatsioonkaebuse väited ei kummuta halduskohtu seisukohti kaebuse rahuldamata jätmisel. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva haldusasja asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamise ebatõenäolisust toetab ringkonnakohtu hinnangul ka kaebaja apellatsioonkaebuses märgitu (lk 5), et kaebaja vaatab nüüd vana telerit, mis paikneb kapi peal. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X esitanud 15.02.2022 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu asja (nö uue teleri) väljavahetamiseks või raha tagastamiseks tsiviilasjas nr 2-22-2434. Tartu Maakohus jättis 22.11.2022. a otsusega (jõustumata) rahuldamata Xi nõude asja (teleri) väljavahetamiseks ja rahuldas Xi alternatiivse nõude raha tagastamiseks. Tsiviilasjas tehtud kohtuotsusest ilmneb, et teler, millega seonduvalt kaebaja taotleb käesolevas haldusasjas pikendusjuhet ja antennikaablit, on paigutatud 22.06.2022 kaebaja enda taotluse alusel isiklike asjade lattu. Seega ilmneb, et kaebajal on kambris teler, mille vaatamiseks soovitud asukohalt kapi pealt on tal olemas vajalikud juhe ja kaabel.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas on täidetud HKMS § 187 lg 31 kohaldamise eeldused ja kaebaja apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. III
18.Kaebaja palub (apellatsioonkaebuse lk 8) anda talle advokaat. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemi andmetel on X esitanud arvukalt kaebuseid kohtutele ja kasutanud ka edasikaebeõigust. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja suuteline iseseisvalt esitama oma seisukohad ja põhjendused, miks halduskohtu otsus ei ole tema arvates õige. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus ka selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised, vaid piisab selge nõude esitamisest ja asjaolude ning seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted
ja võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna Xi poolt käesolevas asjas kohtule esitatud dokumendid olid arusaadavad, ka olid haldusmenetluse raames kaebaja esitatud dokumendid haldusorganile arusaadavad ja menetletavad, siis on kaebaja võimeline oma õigusi ise kaitsma. Seetõttu jätab ringkonnakohus Xi riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
19.Kaebaja palub (apellatsioonkaebuse lk 2) küsitleda kinnipeetavaid L. Silda ja J. Gingelit. Tegemist on tunnistajate ülekuulamise taotlusega. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus tagastatakse, siis jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud taotluse rahuldamata, sest see ei ole enam asjassepuutuv.
20.Kaebaja palub (apellatsioonkaebuse lk 3) teatada, kas toimikus on tšekk L. Silla poolt juhtme ostmise kohta ja kaebaja taotluse koopia, et ta soovis poest osta elektrijuhet. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtule ei ole menetlusosaliste poolt eelnimetatud tšekki ega kaebaja taotluse koopiat esitatud. Kaebaja esitas eelnimetatud tšeki ringkonnakohtule 21.12.2022.
21.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisadena (kokku 3-l lehel) töövõime hindamise eksperthinnangu 03.10.2018 (lisa nr 1), dr R. Tamme 08.11.2022. a tõendi nr 769 (lisa nr 2) ning Haridus- ja Noorteameti 19.07.2022. a teate nr 4.5-7/22/24-2 (lisa nr 3). Eelnimetatud lisade nr 1 ja 2 osas soovis kaebaja dokumentide tagastamist ja kohtu poolt endale koopia tegemist. Lisaks esitas kaebaja 21.12.2022 ringkonnakohtule lisasid kokku 22-l lehel - tšekk (1-l lehel), Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2019. a määrus nr 3-18-1365 (1-l lehel), Tartu Maakohtu 10.04.2018. a määrus nr 2-17-14250 (lisad nr 1-2, 1-l lehel), allkirjaleht (lisad nr 3-4, 1-l lehel), tervisekaardi väljavõte (lisad nr 5-20, 11-l lehel), Tartu Vangla 23.04.2021. a vastus nr 6-43/707-2 (lisa nr 21, 1-l lehel), 29.06.2021. a vastus nr 6-43/93-2 (lisa nr 22, 1-l lehel), 17.03.2022. a vastus nr 6-24/1331-2 (lisa nr 23, 1-l lehel) ja 11.05.2022. a vastus nr 2-3/740-2 (lisa nr 23, 1-l lehel), Xi 18.05.2022. a kiri nr 6-43/683-1 (lisa nr 25, 1-l lehel), 02.06.2022. a kiri nr 6-43/755-1 (lisa nr 26, 1-l lehel) ja 08.06.2022. a kiri nr 6-43//782-1 (lisa nr 27, 1-l lehel). Kuna ringkonnakohus tagastab kaebaja apellatsioonkaebuse, siis kuuluvad tagastamisele ka kõik ringkonnakohtule esitatud lisad (kokku 25-l lehel). Kuna muuhulgas tagastatakse ka apellatsioonkaebuse lisad nr 1-2, siis jätab ringkonnakohus kaebaja koopia tegemise taotluse tähelepanuta.
22.Kaebaja palub (21.12.2022. a seisukoha lk 2) võtta asja nr 3-22-1044 toimikust tema kaebus, kuna selles on selgitused esitatud lisade kohta. Ringkonnakohus käsitleb eelmärgitud taotlust tõendi kogumise taotlusena. HKMS § 62 lg 2 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus kuulub tagastamisele, siis jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud taotluse rahuldamata.
23.HKMS § 77 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Halduskohtule on esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtted (tl 7-17, 34-40 ja 82) ja silmaarsti selgitus kaebaja diagnoosi kohta (tl 74). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavas osas. Huvi asja avaliku arutelu vastu käesoleval
juhul puudub. Eelnevat arvestades kuulutab ringkonnakohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.