Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED, ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Valsnera OÜ esitas maakohtule hagi L. T. vastu võlgnevuse 4 000 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 30.08.2016. a taastusremondi lepingu. Kostja korter oli saanud uputuse tagajärjel kannatada ning hageja teostas kostja korteris lepingu alusel remondi. Lepingu kohaselt on tööde ja materjalide kogumaksumuseks kinnitatud 11 600 eurot. Nimetatud summa on kostjale määratud kindlustuse poolt. Vajalikud materjalid ja remonditööd olid kõik kooskõlastatud kostjaga. Kostja tasus peale lepingu sõlmimist hagejale lepingu järgi materjalide jaoks ettemaksu 4 600 eurot. Hageja teostas kõik tööd, mis oli kostjaga kooskõlastatud ning täiendavaid töid, tulles kostja soovidele vastu. Peale tööde lõpetamist maksis kostja hagejale veel 3 000 eurot. Kostja on tasunud hagejale lepingu alusel kokku 7 600 eurot kuid keeldub tasumast veel 4 000 eurot. Kostja venitab raha tasumisega ning esitab alusetuid pretensioone, samuti keeldub kostja allkirjastamast 16.12.2016. a koostatud vastuvõtu-üleandmisakti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 4 000 eurot ning viivised hagi esitamises päevast kuni nõude rahuldamis päevani.
2.Hageja esitas peale korteri vaatlust kohtule teate. Hageja märgib, et korteri ülevaatluse käigus ilmnes, et kostjal ei ole pretensioone teostatud tööde mahu suhtes. Pretensioonid olid esitatud vaid mõnede tööde mahu suhtes. Hageja soovib rõhutada, et dušikabiin on kostja korterisse paigaldatud tasuta, ei ole kostjalt nõutud kabiini maksumust ega paigaldamise eest tasu. 30.08.2016. a sõlmitud töövõtulepingus ei ole välja toodud ühtegi kvaliteedinõuet. Kostja ei ole esitanud vastuhagi. Hageja palub jätta kostja korteris vaatluse käigus esitatud pretensioonid tähelepanuta ja rahuldada hagi.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja oma vastuses märgib, et hageja poolt esitatud 16.12.2016. aasta akti näeb ta esmakordselt. 16. detsembri 2016. a hommikul astus kostja korterist läbi, et vaadata kuidas töö toimub, kas kõik praak on likvideeritud, korteris käis remonditöö veel täies mahus. Lepingu kohaselt pidid olema tööd tehtud 10. oktoobriks 2016 .a. V. S. ei osanud vastata, millal remonditööd lõppevad. Aktis on kirjas, et töö on teostatud kvaliteetselt ja pretensioone ei ole. Kostja selgitab, et pretensioone on palju, millest sai ka V. S.i teavitatud nii suuliselt kui ka ekirja teel. Kostja juhib tähelepanu, et hageja ei ole kinni pidanud lepingus märgitud kuupäevast. Hageja märgib, et sai kostjalt 28.10.2016. a 3 000 eurot, mis tõendab ka seda, et tööd ei olnud tehtud 10.10.2016. a. Samuti juhib kostja tähelepanu, et 05.02.2017. a ei ole veel
remonditööd lõpetatud. Kostja selgitab, et ta on hagejale ebakvaliteetse töö kohta saatnud pilte ja kirju. 2016. aasta detsembri lõpus sai ta V.S.iga kokku enda korteris xxx. V. S.ile sai näidatud milline praak esineb teostatud tööde osas. V. S. tunnistas, et tööd on teostatud ebakvaliteetselt ja esineb praaki ning lubas praagi likvideerida. Likvideerimise kuupäevaks lepiti kokku 07. jaanuar 2017. aastal. Nimetatud päeval ootas kostja kodus maalrit, kuid keegi ei helistanud ega tulnud kohale. V. S. tegi kõne kostjale 08. jaanuaril, kuid kuna kostja telefon oli hääletu siis ta kõnele ei vastanud ega tagasi ka ei helistanud. Kostja oli 09. jaanuarist kuni
23.jaanuarini haiguslehel. 28.10.2016. a tasus kostja hagejale 3 000 eurot. 04.11.2016. a teavitas V. S., et sõidab kaheks nädalaks puhkusele, kuid töölised teavad mida tuleb teha. 15.11.2016. a helistas ehitaja, et vannitoa karkass on kinnitatud valesti, ta hoiatas ette mis tagajärjed võivad sellest juhtuda. 21.11.2016. a sai V.ga arutatud kuidas saab praaki likvideerida. Kostja on seisukohal, et hageja rikkus lepingut, kuna tööd on õigeks ajaks lõpetamata. Kostja märgib, et tema elutingimused olid raskendatud ja tõid talle lisakulusid. Remondi ajal ei saanud kostja korteris elada, kuid pidi arveid ikkagi tasuma, ajutiselt pidi kostja isa majas elama, kus külmal ajal teisel korrusel on võimatu elada. Lepingu kohaselt pidi kostja kolima remonditud ja puhtasse korterisse, kus on elekter, köök ühendatud santehnikaga, vannitoas kõik santehnilised tööd teostatud, kardinapuud, aknarulood ja televiisor paigaldatud. Reaalselt pidi kostja ise ühendama pesumasina, nõudepesumasina ja köögitehnika, mille eest ta pidi tasuma. Kostja märgib, et lepingus punktis 14 ja 15 märgitud tööd on hageja poolt tegemata, sellest oli suuliselt kokku lepitud, V.S. garanteeris kvaliteetse remondi. Kostja tasus 417,66 eurot santehniliste tööde eest ise, kuna selgus, et summa ei mahu eelarvesse, radiaatorite paigaldamise eest tasus kostja 150 eurot, kuna hageja ei olnud võimeline nimetatud töid teostama. Samas hageja kalkulatsiooni koostades rõhutas, et teostab kõiki töid. Vannitoas paigaldati plaadid suvaliselt, ei jälgitud mustrit. Vannitoakapi paigaldamisel rikuti kapp. Vahetamata jäid põrandalaagid ja USB – plaadid, mis on samuti kooskõlastatud kalkulatsioonis. V.S. ei kontrollinud tööde kvaliteeti. Kuna hageja kaotas kostja silmis usalduse, siis kostja teostas alates 25. novembrist 2016. a aastast ise kontorolli. Lohaka töö tõttu olid rikutud seinad, seineks, ukseliistud. Samuti jäid kinnitamata põrandaliistud, mille kostja avastas 25.12.2016. a. Kostja esitas kohtule fotod ja e-kirjad, mis ta on 2016. aasta detsembris saatnud hagejale, milles viitab remondi praagile, paludes nimetatud praak likvideerida.
4.Kostja oma teises kirjalikus vastuses märgib, et kuna hageja poolt ei ole remondipraak likvideeritud, siis nende töösuhe ei ole lõppenud. Kostja tunnistaks hagi, kui oleks töödega rahul. Kostja on hagejale öelnud, et kui praak on likvideeritud, siis maksab, enne mitte. Kostja elutingimused olid raskendatud, kuna maksis korteri ja maja eest. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei suutnud remonditöid lõpetada, rikkus lepingu tingimusi siis tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei välista kompromissi sõlmimist. Kostja esitas kohtule OÜ RevPro uurimisakti, milles on väljatoodud remonditööde puudused. Kostja on pöördunud ehitusettevõtjate poole tööde parandamise hinnapakkumiste saamiseks. Kostja märgib, et esialgse teabe kohaselt on kosta kulu hageja nõuet ületav. Kostja on ostnud uue vannitoakapi summas 90,50 eurot, radiaatorite montaaži ja demontaaži eest tasunud 150 eurot, tasunud vee – ja kanalisatsioonitorude demontaaži ja montaaži eest 417,66 eurot. Kokku on kostja tasunud 567,66 eurot, kuid selle kulu pidi kandma hageja.
KOHTUISTUNG 04.04.2017
5.Kohtuistungil selgitas hageja, et ta ei ole teadlik, kuidas need puudused ilmnesid. Kõik oli normaalselt tehtud. Tööd lõpeti 16.12.2016. a, siis viidi korterist ära tööriistad ja lahkuti korterist. Kostjaga kohtus samal päeval, tööde vastuvõtmise akt oli koostatud, kostjal ei olnud siis pretensioone tööde kohta. Kostja pidi akti siis allkirjastama, kui maksab raha ära. Kostja pidi maksma 11 700 eurot. Eelarve peal on kirjas 17 131 eurot, millele lisandub käibemaks.
11 700 eurot sisaldab töid ja materjalide raha. Selles summas lepiti kokku ja see on lepingus välja toodud. Mõningad tööd jäid selles eelarves teostamata, kuna summa on tunduvalt alandatud. Lepingu järgi on tööde garantii 2 aastat, kostja saatis e-kirja, milles kirjutab, et pange ventilatsioonirest tagasi, siis allkirjastab akti. Vannitoa põrand oli juba enne kõrgem, seda ei saanud lammutada, kuna see on betoonist. Samuti ei saanud esiku põrandat tõsta, siis ei oleks ust saanud avada. Vannitoa plaadid olid kõik uued ja terved. Hageja selgitab, et sellist olukorda ei saa olla, et põrandaplaatide paigaldamisel on rikutud geomeetriat, kuna plaatide paigaldamisel on teatud töövahendid ehk ristid, siis ei saa olla sellist varianti nagu aktis kirjas. Enne kohtumenetlust ei olnud mingeid pretensioone. Kostja valis kõik materjalid ise. Põrandalt võeti maha parkett ja parketialune, USB plaadid jäeti alles, kuna need ei ima niiskust. Plaadid pandi tagasi, kinnitati, pandi uus alusriie ja parkett. Parkett ei kõikunud, kui tööd lõpetati, kostja käis ja kontrollis seda. Hageja on seisukohal, et enne tuleb tööde eest maksta ja siis saab rääkida garantiist, kui raha on makstud, siis hageja teostab garantiiremondi. Kostja selgitas, et neil oli kokkulepe, et põrandalaagid jäävad samaks kuid USB plaadid tuli vahetada. Plaatimistööd tehti kostja nõudmisel kaks korda. Hagejaga oli viimane suhtlemine 2016. aasta detsembri lõpus. 16. detsembril koostatud akti ei ole ta näinud, kuna nad ei kohtunud sellel päeval. 07. jaanuaril 2017. a pidi tulema maaler, kuna magamistoas on tegemist väga suure praagiga. Maaler ei tulnud. Enne oli vannitoa põrand 1 cm kõrge üleminek, nüüd aga on 4 cm kõrgem. Hageja tõstis põrandat. Pistikud on valesti paigaldatud. Rahul on kostja vaid sellega, et toodi materjal mida kostja ise valis. Palju puudustest sai likvideeritud detsembri lõpus. Hetkel on korter samas seisus, kui töölised lahkuseid, ainult köögimööbel on paigaldatud. Kostja on võtnud teistelt firmadelt hinnapakkumisi. Jaanuaris oli põrand enamvähem, kuid praegu põrand liigub ja põrandakinnitused lähevad lahti. Korteri sai mustana tagasi, pidi ise kõik koristama, korteri üleandmist üldse ei toimunud. Võtmed sai kätte 18.12.2016. a ja detsembri lõpuni käis hageja töid lõpetamas, kuid mis jäid ikkagi lõpetamata. Viimase kirja saatis hagejale 27.12.2016. a kus näitas et ventilatsioonirest kukkus ära ja laes oli mõra. Pidevalt muudeti lepingu tähtaega. Alguses oli kokkulepe, et kõik on hinna sees. Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Pooled olid nõus, et kohus teeb korteris vaatluse. Kohus määras teostada vaatlus 03.05.2017. a poolte osavõtul.
03.05.2016 VAATLUS
6.Kohus teostas aadressil xxx korteris vaatluse. Vaatluse juures viibisid hageja juhatuse liige, kostja, hageja nõustaja ja kostja esindaja. Kostja näitas välisukse piita, milles on kriimustus. Vannitoas on ehitaja paigaldanud uued seina- ja põrandaplaadid. Sanitaarsõlme põranda pind on võrreldes koridori põrandaga kõrgem (varem oli põrand 1 cm kõrgem ja oli lävepakk), hetkel lävepakk puudub. Kraanikausi ümber on hermeetik paigaldatud vahedega ning mõnes kohas hermeetik puudub. L.T. selgitas, et remondi käigus rikuti veetorude remondi käigus valamukapp. Dušikabiinis asuv ventilatsioonivõre kinnitati silikooniga, võre on mitmeid kordi alla kukkunud. Sansõlmes põranda- ja laeplaadid on paigaldatud ebaõige geomeetriaga (plaadid ei ole ühel tasapinnal, jätkukohad ei ühti, vuugivahed on erineva laiusega). L.T. näitas põrandaplaati, mille servast on ära tulnud kild. Paneelidest ripplagi paindub, sest kasutatud on liiga suurt sammu. Ühe paneeli jätkukohas on pragu. Esiku laminaatpõrand kõigub ja kriuksub (avatud elutoa ja esiku vahelise seina juures). Avatud planeeringuga elutoas-köögis on seineks ebakvaliteetselt kleebitud, jätkukohad on nähtavad. Parkett kõigub (vetrub) ja kriuksub. Parketi jätkukohtades on praod. Küttetorud on värvitud ilma eelneva viimistluseta (vana metall on puhastamata vanast värvist, mustusest ja roostest). Magamistoa seinad on kaetud seineksiga ja seejärel värvitud. Toa seinad ei ole ühtlaselt värvitud. Jätkukohad on nähtavad. L.T. selgitas ja näitas, et seineks on erinev (erineva mustriga). Ripplae karkass on kahte erinevat värvi (valge
ja hall). Ripplae ühenduskohad kapi kohal ei ole kvaliteetsed (ääred ei puutu kokku). Kapi ja seina vahel on tekkinud vahe, sest põrand ei ole rõhtsalt paigaldatud. Riidekapist parema seina pind on kühmuline.
KOHTUISTUNG 07.12.2017
7.Hageja seadusliku esindaja kompromissettepanek oli, et kostja maksab hagejale lepingu alusel maksmata jäänud summa 4 000 eurot ühe kuu jooksul. Viiviste nõudest hageja loobub. Hageja soovib tagasi saada pool riigilõivust ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja esindaja kompromissettepanek oli, et kostja tasub 10% hageja nõudest, ehk 400 eurot ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja ei ole kostja pakutud kompromissettepanekuga nõus. Hageja selgitab, et niigi sai kostjale hinda alandatud 3 500 euro võrra. Pretensioonid mis on esitatud peale hagi esitamist, on seotud kvaliteedinõuetega. Läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et töid teostatakse lepingus märgitud ulatuses, kvaliteet on teostatud vastavalt lepingule ja puudujäägid mis olid 03.05.2017. a korteri vaatlusel, ei ole olulised. Need puudused võib kõrvaldada. Enne kohtusse pöördumist ei ole pretensioone esitatud, need on esitatud hiljem. Kui kostja maksab 4 000 eurot ära, siis hageja loobub oma nõudest ja teostaks ühe kuu jooksul garantiiremondi. Põranda remont ei ole garantiiremont, parketi paigaldamine. Santehnilised tööd, eeltöid hageja firma ei teinud. Hageja paigaldas ainult seadmed. Hageja on nõus parandama puudused seinte värvimise (pretensioon oli ainult magamistoa seina kohta), parandama vannitoa laes plaadi jätkukoha, värvima küttetorud, parandama vannitoas kraanikausialuse kapi seina, värvima välisukse, kõrvaldama parketi vead. Vannitoa põrand oli juba alguses kõrgem, see ei ole enam taastusremont vaid kapitaalremont. Hageja parandab need vead kui kostja maksab raha ära. Garantiiremont võtaks aega kuskil kaks kuni kolm nädalat. Töid saaks alustada jaanuaris - aja lepiks eraldi kokku ja kostja tasub enne võla ära. Hageja on nõus kostja poolt pakutud variandiga, et enne tööde tegemist makstakse pool summat ja peale tööde teostamist teine pool summast. Oletatav tööde algus oleks 22.01.2018. a. Kostja on nõus oma kuludega ostma seina seineksi ja seinavärvi. Hageja paigaldab seineksi ja värvib ja parandab mõrad ära. Kostja esindaja pakub, et kostja tasub enne tööde tegemist pool summast ja peale tööde tegemist teise poole summast. Kostja lepinguline esindaja taotleb kohtule kokkuleppe formuleerimiseks ja kohtule esitamiseks tähtaega. Kui kompromissi sõlmimisel tekivad takistused siis võib asja menetleda edasi kirjalikus menetluses. Kohus määras tähtaja kompromissi läbirääkimisteks ja sõlmimiseks 22. detsembrini 2017. a. Pooled ei suutnud kompromissi sõlmida ning olid nõus asja lahendamise jätkamisega kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
9.Hageja jäi oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungitel
ära pooled, teinud vaatlust ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud.
11.Hageja nõude aluseks on 30.08.2016 töövõtuleping. Hageja ja kostja on 30.08.2016. a sõlminud töövõtulepingu nr 03-08/16, mille kohaselt hageja kohustus tegema kostjale kuuluvas Jõhvi linnas, Narva mnt majas nr 39 korteris nr 23 remondi ja kostja kohustus tasuma tööde eest kokku 11 600 eurot, tasudes tööde eest järgmiselt: ettemaksu materjalide jaoks 40 % lepingu summast, suuruses 4 600 eurot ja lõplik arvestus teostatakse peale tööde vastuvõtu akti allakirjutamist. Tööde teostamise periood oli 30.08.2016. a kuni 10.10.2016. a. Lepingu järgi garanteerib töövõtja (hageja) tööde kvaliteedi ja garantii on 2 aastat. Leping jõustub allakirjutamisest ja kehtib kuni poolte kohustuste täitmiseni (I kd, tl 4). Kostja on tasunud lepingujärgselt esimese makse 4 600 eurot ja peale tööde lõpetamist veel 3 000 eurot (I kd tl 22). Viimase, kolmanda, osamakse 4 000 eurot on tasumata. Hageja koostas 30.08.2016. a töövõtulepingu alusel valminud ehitustööde kohta üleandmise-vastuvõtmise kohta 16.12.2016. a akti, millele kostja keeldus allkirja andmast (I kd tl 6).
12.Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
13.Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool võtab endale samuti kohustuse) suhtes.
14.Kohus võtab seisukoha hageja poolt esitatud nõude osas, mis puudutab töövõtulepinguga ettenähtud töid. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
15.Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud töö vastuvõtmises tellija poolt. Arvestades remonditööde objekti ja mahtu, ei saa väita, et töö vastuvõtmine eraldi vormistatava toiminguna oleks tavaline. Lepingu kohaselt teostakse lõplik arvestus peale tööde vastuvõtu akti allakirjutamist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et antud juhul kohaldub VÕS § 637 lg 3, mille kohaselt muutus tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
16.VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks üksnes juhul, kui töö on vastu võetud. Reeglina toimub töö vastuvõtmine siiski tellijapoolse töö ülevaatamisega, sellisel juhul väljendub töö vastuvõtmisele suunatud tahteavaldus tihti tellijapoolne kinnitus et ta on töö üle vaadanud ning sellel ei ole väliselt äratuntavaid puuduseid.
17.VÕS § 637 lg 5 kohaselt, ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleadmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
18.Vaidlust ei ole, et kostja on töö üle vaadanud ja teavitanud, et töös esinevad puudused. Pooled vaidlevad lepingu järgi viimase summa tasumise osas. Samuti on pooled eri seisukohtadel töödes esinevates puuduste osas ja selles, kas töö vastas lepingutingimustele või mitte. Kostja esitas kohtule akti mis on adresseeritud hagejale ning aktis märgib kostja millised puudused esinevad tehtud töös (I kd, tl 136-137).
19.Hageja nõude rahuldamise eeldusena on vajalik tuvastada, milliste tööde tegemises poolte vahel kokku lepiti, millise tasu eest, kas töö on hageja poolt valminud ja kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 ja 637 lg 4 mõttes sissenõutavaks, so kas hageja poolt lepingu alusel ettenähtud tööd on kostja poolt vastu võetud või tuleb lugeda vastuvõetuks. Asjas ei ole poolte vahel vaidlust, et töövõtulepinguga hõlmatud lepingulised tööd ja nende maksumus olid ära määratud töövõtulepingus. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et lepingu kogumaksumusest 11 600 eurost on kostja tasunud 7 600 eurot.
20.Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
21.Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest.
22.VÕS § 77 lg 1 teisest lause kohaselt, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei ole määratud kvaliteedinõudeid.
23.Asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas hageja poolt kostjale tehtud tööd olid valmis ja puudusteta. Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja poolt üleantud töödes olid puudused. Kostja on hagejale 15.12.2015. a saatnud e-kirja koos pildiga, milles palub puudused kõrvaldada (I kd. lk 39-50) ja 26.12.2016. a (I kd lk 60-61). Seega on kostja andnud hagejale teada, viidates töös esinevatele puudustele. Kostja on keeldunud tasu maksmisest, väites, et töö ei vastanud lepingutingimustele.
24.Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-08 märkinud (p 31-32), et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine iseenesest ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud
on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n.ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes.
25.Antud juhul kostja ei ole esitatud kahju hüvitamise nõuet ega lepingust taganenud. Kostja märgib oma vastuses, et neil on hagejaga kehtiv leping (I kd lk 161), kuna praak ei ole likvideeritud. Kostja on küll märkinud, et seoses hageja poolt tehtud puuduliku tööga on ta kandnud lisakulutusi. Kostja lasi oma kulul Ekomaster OÜ- l teha kütteradiaatorite demontaaži ja montaaži 150 euro eest. Samuti on kostja tasunud vee- ja kanalisatsiooni torude demontaaži ja montaaži eest 417,66 eurot. Kahjustatud vannitoa kapiga sai kostja kahju 90,50 eurot (I kd lk 166).
26.Kohus on seisukohal, et kostja poolt märgitud radiaatorite, vee- ja kanalisatsioonide montaažid ja demontaaže ei saa lugeda remondiks. Lepingu kohaselt pidi hageja tegema korteris remondi, kuid lepingust ei nähtu, et hageja pidi ka radiaatoreid ja kanalisatsioone või nende osi kokku panema, ühendama ja paigaldama (montaaž, demontaaž).
27.Kostja hinnangul tuleb selliseks temapoolseks puuduste nimekirjaks lugeda kostja poolt tellitud RevPro Est OÜ poolt koostatud ülevaatuse akt (I kd tl 169-187).
28.Kohus sellise arvamusega ei nõustu. Kohus leiab, et kuigi RevPro Est OÜ poolt koostatud akt võib olla ja tõenäoliselt ongi korteriomaniku ehk tellija jaoks põhiliseks alusdokumendiks töövõtja töö lepingutingimustele vastavuse või mittevastavuse hindamisel, ei saa seda siiski samastada pooltevahelise lepingus ettenähtud tellijapoolse töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisega.
29.Seega juhul, kui kostja soovis tugineda töö ülevaatamisel ja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamisel (VÕS § 641) aktile, tuli tal siiski see koos omapoolse tahteavaldusega, et tegemist on lepingutingimustele mittevastava tööga, töövõtjale kätte toimetada /teatavaks teha. Nimetatud akti ei ole kostja hagejale kätte toimetanud.
30.Kostja on märkinud, et OÜ RevPro Est uurimisaktis on väljatoodud puudused remonditöödes. Akti kuupäevaks on märgitud 24.03.2017. a, kuid samas on akti kohaselt objekti vaatlus on toimunud 10. märtsil 2016. aastal (tl 170), leping on sõlmitud 30.08.2016. a aastal (tl 4). Seega ei saanud 10..märtsil 2016. a kuidagi objekti vaatlusel hinnata hageja poolt tehtud töid ja puuduseid. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et 10.03.2016. a koostatud akti ei ole võimalik lugeda usaldusväärseks tõendiks hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta ega tellija poolt töö lepingutingimustele.
31.Samuti ei nähtu koostatud lepingust, milliseid töid pidi hageja täpselt teostama, lepingus on üldsõnaliselt kirjas, et töövõtja kohustub remontima korteri aadressil Narva mnt 39-23, Jõhvi. Lepingust ei nähtu, kas tegemist on kapitaalremondiga või sanitaarremondiga.
32.Kostja on vastu võtnud puudustega töö, kuid samas on kostja väljendanud tahet, et hageja kõrvaldaks puudused andes hagejale tähtaja (tl 40).
33.Kohus rõhutab veel kord, et kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või
kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Antud juhul ei ole kostja kasutanud eelloetletud õiguskaitsevahendeid, s.o kostja ei ole kasutanud hageja nõuet välistavaid õiguskaitsevahendeid.
34.Lepingu kohaselt oli tööde lõpetamise aeg 10.10.2016. a. Samas menetluse käigus on mõlemad pooled kinnitanud, et nimetatud kuupäeval ei lõpetatud töid. Kostja väidab, et tema sai korteri võtmed kätte 19.12.2017. a (1 kd, tl 161). Ilmselgelt on kostja aastaarvuga eksinud, kuna kostja vastus on kohtule esitatud 10.02.2017. a, siis ei saa kostja poolt märgitud toiming toimuda tulevikus vaid ikka 2016. aastal. Seega sai kostja korterivõtmed kätte 19.12.2016. a. Hageja kinnitas 04.04.2017. a istungil, et hageja vabastas korteri 16.12.2016 .a ning viis oma tööriistad korterist ära (II kd, tl 1pöördel). Lepingu järgi pidi tööde lõpetamise tähtaeg olema 10.10.2016. a. kuid lepingus ei ole kindlalt määratud tähtaega millal tellijal (kostjal) tuleb omapoolne kohustus täita, loeb kohus, et tellija oleks pidanud omapoolse kohustuse täitma 10.10.2016.a. Samas on pooled märkinud ja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et lepingus märgitud tähtaeg muutus. Hageja märgib, et tema täitis omapoolse kohustuse 16.12.2016. a, kostja märgib, et tema sai korterivõtmed kätte 19.12.2016. a.
35.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS ) § 134 lg 2 kohaselt, määratakse tähtaeg aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Kuna lepingus ei ole kindlaksmääratud tähtpäeva, tuleb lähtuda VÕS § 82 lg 3.
36.VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
37.Seega võib võlgnik täita kohustuse kohe pärast selle tekkimist ja peab kohustuse täitma hiljemalt nimetatud tähtaja viimasel päeval, sissenõutavaks muutub kohustus pärast tähtaja möödumist. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, mille tähtpäeva ei ole kokku lepitud põhimõtteliselt igal ajal, kuid võlgniku täitmise kohustuse hindamisel tuleb ikkagi lähtuda mõistlikult vajalikust ajast. Kui pikk on mõistlikult vajalik aeg kohustuse täitmiseks, tuleb otsustada vastavalt asjaoludest, arvestades eelkõige täitmise viisi, kohta ja olemust.
38.Lähtudes kõigest eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kasuks tasumisele kuuluv summa 4 000 eurot.
39.Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi
40.Vastavalt VÕS § 650 lg-le 1 eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 230 ja 231 sätestatut. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt garanteerin hageja tööde ja annab 2 aastat garantii.
41.Ülaltoodust järeldub, et hageja on võtnud endale kohustuse kõrvaldada enda poolt teostatud töödes garantiitähtaja jooksul ilmnevad puudused. Puuduste kõrvaldamise kohustuse tekkimiseks pidi kostja hagejat puuduste ilmnemisest informeerima.
42.Üldjuhul peab puudustest tingitud nõude esitamiseks tellija tõendama nii puuduse olemasolu kui ka selle, et puudus või selle tekkimine põhjus eksisteeris üleandmise hetkel, st garantiileping võib sätestada töövõtja kohustuse kõrvaldada puudused välistades nende puuduste kõrvaldamise kohustuse, mis on tekkinud ebaotstarbeka kasutamise tagajärjel. Kirjalikku garantiilepingut sõlmitud ei olnud.
43.Käesoleval juhul oli töövõtuleping sõlmitud korteri remondi tegemiseks. Kostja nõuab, hageja poolset lepingu täitmist ehk soovib, et hageja kõrvaldaks remondis tehtud praagi. Hageja esindaja on nõustunud 07.12.2017. a kohtuistungil välja toodud puudustega ja andnud nõusoleku sellises mahus puudused kõrvaldada.
44.Kuna lepingu kohaselt garanteerib töövõtja tööde kvaliteedi ja annab töödele garantii 2 aastat, siis tuleb hagejal enda tehtud töödes esinevad puudused parandada. Viivisenõue.
45.VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu.
46.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Nimetatud säte annab võlausaldaja käsutusse tähtsa õiguskaitse vahendi võlgniku rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks. Viivisenõudega lihtsustatakse võlausaldajal oluliselt raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist.
47.Arvestades käesoleva tsiviilasja nõuet ja võlasuhte pooli ja asjaolu, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud kostja poolt raha maksmise viivitamisega kahju, jätab kohus hageja viivise nõude rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
48.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
49.Vastavalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
50.Kohus on seisukohal, et antud menetluses tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.