lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-345/70

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 16.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-345/70
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Määruse tegemise aeg ja koht

16 oktoober2018, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-17-345

Tsiviilasi

L. T. avaldus täitemenetluse täiteasjas nr 042/2018/1035 ajatamiseks Avaldaja: L. T. (IK xxx, elukoht: xxx e-post: xxx) Puudutatud isikud: Kohtutäitur Natalja Malahhova (e-post [email protected]) Valsnera OÜ (RK xxx, aadress: Malmi tn 4, Jõhvi, juhatuse liige Valery Sirkunen, e-post: [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta L. T. avaldus täitemenetluse täiteasjas nr rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

042/2018/1035 ajatamiseks

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1.L. T. esitas Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 042/2018/1035 ajatamiseks. Avalduse kohaselt sissenõudja VALSNERA OÜ on esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 23.05.2018 kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr 2-17- 345. Natalja Malahhova menetluses on Täiteasi nr 042/2018/1035. Nõude sisu on võlgnevus 4000 eurot. Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt täitmisteatele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele. Avaldaja põhjendab avalduse esitamist sellega, et koos temaga elab poeg, V. T. 24-a. hetkel ta on töötukassa arvel ja tal on kohustused ka SEB pank ees: koduleaen ja autoliising, mis kokku moodustab

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

summa umbes 318 eurot. Avaldaja palub maksgraafikut, mille kohaselt tasuks võlgnevuse järgnevalt: 2018 a: august 300.- + kohtutäituri kulud; september 300.- + kohtutäituri kulud; oktoober 300.- + kohtutäituri kulud; november 300.- + kohtutäituri kulud; detsember 300.+ kohtutäituri kulud; 2019 a: jaanuar 300.- + kohtutäituri kulud; veebruar 300.- + kohtutäituri kulud; märts 300.- + kohtutäituri kulud; aprill 300.- + kohtutäituri kulud; mai 300.- + kohtutäituri kulud; juuni 300.- + kohtutäituri kulud; juuli 300.- + kohtutäituri kulud; august 400.- + kohtutäituri kulud.

2.Valsnera OÜ esitas 15.08.2018 kohtule vastuse, milles vaidles täiteasjas nr. 042/2018/1035 esitatud avalduse täitemenetluse ajatamise vastu, kuna avaldaja põhjendused on vastuolus tegelikke asjaoludega ja nimelt avaldaja sai kindlustaja poolt uputusega tekitatud kahjumihüvitise summas üle 14 000.- euro enne remonttööde algust. Tulles avaldaja palvetele vastu, taastusremondi (töövõtulepingu) hind oli alandatud kuni 11 400.- euro, kuna avaldaja soovis renoveerida ka uputustulemusena kahjustatud mööbli summas üle 3 000.- euro, seega peale lepingu teenuste osalist tasumist avaldajal oli jäänud veel enam, kui 4 000.- euro kindlustushüvitise suumast. Lisaks avaldaja töötab lasteaia juhatajana ja tema palk ületab 2000.- euro kuus; ja väär on avaldaja lubadus 300.- euro kuus tasumise osas, kuna tal on teada kõik Valsnera OÜ rekvisiidid, ta maksis varem 2 kahel korral (remondi teostamise kestel) ning senini ei ole kordagi maksnud isegi seda lubatud summa, täitemenetluse algatamisele vaatamata. Valsnera OÜ palub jätta L. T., täitemenetluse täiteasjas nr. 042/20018/1035 ajatamiseks avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
3.27.08.2018 esitas Kohtutäitur Natalja Malahhova kohtule seisukoha, milles leiab, et arvestades võlgniku töötasu ja kohustuste suurust on ta võimeline tasuma igakuiselt nõude katteks 400 eurot + kohtutäituri tasu. Kohtutäitur märgib, et seisuga 27.08.2018 on kohtutäituri kontole avaldaja poolt laekunud vaid 23.80 eurot. Kohtutäitur palub jätta menetluskulud avaldaja kanda ja lahendada asi kirjalikus menetluses.
4.04.10.2018 esitas avaldaja L. T. kohtule täiendava avalduse, milles märgib, et koos temaga elab poeg, V. T. 24-a. hetkel ta on töötukassa arvel. Tal on kohustused ka SEB pank ees: koduleaen ja autoliising, mis kokku moodustab rohkem kui 300.- eurot. Lisaks igakuiselt tasub telefoniarvet, koretriarvet ja toiduks ka peab raha jätkuma. Septembrikuuga 2018 juba on tekkinud raske olukord, kus peale arvete tasumist, toiduks jäi vähaem kui 100.- ükssada eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). TsMS ei sätesta, et täitemenetluse ajatamise avalduse peab kohus läbi vaatama kohtuistungil, seega lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on

võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

5.Avaldaja on kohtusse pöördunud TMS § 45 alusel. See säte näeb ette võimaluse peatada täitemenetlus või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, kusjuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 sätestab nn. üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (RKTKm 3-2-1-79-12 p 11).
6.Kohus leiab, et antud juhul puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis annaksid alust täitemenetluse ajatamiseks ning sissenõudja huvid on oluliselt kaalukamad, kui võlgniku omad. Täitemenetluse peaeesmärgiks on võlausaldajate nõuete täitmine ning selles ulatuses on õigustatud ka võlgnike omandiõiguste piiramine. Sissenõudjal on õigus kohustusliku ja lõpliku kohtulahendi efektiivsele täitmisele ning sellega ei saa üleliia viivitada. Võlgnikul on üks laps (täisealine), kes temaga elab ja teised kohustused (kodulaen, autoliising, erinevad arved) - need ei ole iseenesest täitemenetluse ajatamise aluseks. Samuti ei nõustunud täitemenetluse ajatamisega sissenõudja. Võlgniku võimalikud raskused senise elukorralduse muutmisel ja ebamugavustunne ei kaalu kohtu hinnangul üle sissenõudja õigust saada võlgnikult kätte võlgnevus. Eeltoodu alusel jääb avaldus rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 172 lg 7). Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Olev Mihkelson Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja