Välja mõista UAB-lt “Tvora” Vestros OÜ kasuks menetluskuluna 1854,73 eurot.
5.UAB-l “Tvora” tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Vestros OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.05.10.2017 esitas Vestros OÜ Harju Maakohtusse hagi UAB "Tvora" vastu põhivõla 3000 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja suusõnaliselt kostja poole taotlusega esitada hinnapakkumine piirdeaia ehitamiseks. 09.06.2017 saatis kostja hagejale e-posti teel hinnapakkumise summale 3728,29 eurot. Samal päeval saatis kostja hagejale e-posti teel kinnituse, et on hinnapakkumisega nõus. Seega kostja tegi pakkumuse ja hageja andis nõustumuse. Samal päeval saatis kostja hagejale ettepaneku tasuda sularahas, sel juhul oleks tellimuse hind 3000 eurot. Hageja oli ka selle ettepanekuga nõus ning 09.06.2017 tasus hageja 1000 eurot ja 14.07.2017 tasus 2000 eurot. Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kostja kohustus valmistama etteantud mõõtude järgi aiapaneelid, transportima need aadressile Kalamehe tee 1a Tallinn ja need üles seadma (VÕS § 635 lg 1).
3.Asjaolu, et kostja poolt koostatud hinnapakkumise vorm sisaldab allkirja rida, mille puhul jääb isegi arusaamatuks, kas sinna peaks allkirja panema pakkuja või aktsepteeerija, ei muuda olematuks seaduses sõnaselgelt sätestatud pakkumuse tegemise ja sellega nõustumuse põhimõtteid (VÕS § 16 lg 1 ja § 20 lg 1, TsÜS § 68 lg 1 ja 69 lg 1).
4.Sularaha vastuvõtmist on kostja esindaja oma allkirjaga kinnitanud hagiavalduse lisadel 4 ja 5. Mõlemal lisal on selle kinnituseks kasutatud isegi kostja pitsatit. Ka kostja ise möönab oma vastuses, et müüja võib tõesti aktsepteerida ka sularahas tasumist olukorras, kus näiteks ostjal ei ole mingil põhjusel võimalik pangaülekannet teha.
5.Hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, mida tähendab kostja poolt väidetu, et Leedu firmana on kostjal võimalik natukene käibemaksuga mängida. Kuivõrd kostja kinnitas, et annab ka sularahas tasumise korral kõik vajalikud dokumendid väljamineku kajastamiseks raamatupidamises, siis ei näinud hageja selles ettepanekus midagi niisugust, mille pärast tema tehingu ära peaks jätma. Veel vähem pidanuks ta sellest ettepanekust välja lugema, et selle pakkumuse esitajaks on mitte kostja, vaid füüsiline isik. Hagiavalduse lisad 4 ja 5 ehk pakkumused, on selgelt esitatud kostja, mitte füüsilise isiku poolt. Mõlemal dokumendil on isegi kostja pitsatijäljend.
6.Hinnapakkumise kohaselt oli tarneaeg 6-7 nädalat ettemaksu tegemise kuupäevast. Ettemaksu tegi hageja 09.06.2017. Seega pidi kaup olema tarnitud hiljemalt 31.07.2017. 25.08.2017 saatis hageja kostjale kirja, milles andis lepingulise kohustuse täitmise täiendavaks tähtajaks 13. september 2017. Hageja teatas, et kui nimetatud kuupäevaks ei ole kohustus täidetud, siis loeb ta ennast lepingust taganenuks ning palub kogu lepingu alusel tasutud summa kanda
Advokaadibüroo Barrister pangakontole. Kostja ei ole tänase päevani tellimust täitnud ega ka raha tagastanud. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja märgib oma vastuses, et ühelgi hageja poolt esitatud kommertspakkumisel ei ole poolte allkirju ehkki kommertspakkumiste alumises osas on ette nähtud vastav koht, kus tellija peab oma allkirjaga kinnitama tellimuse. Samuti puudub hagiavalduse lisaks 5 oleval kommertspakkumisel XXXe allkiri raha vastuvõtmise kohta. Ühtegi muud dokumenti, mis tõendaks raha üleandmist kostjale (või XXXele) ei ole hageja esitanud.
8.Kostja rõhutab, et hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kelle suhtes kehtivad kõrgendatud hoolsuskohustuse nõuded võrreldes füüsilisest isikust tarbijaga. Mõistliku ja hoolsuskohustust järgiva isikuna oleks hageja pidanud aru saama, et XXXe ettepanek tasuda piirdeaia eest sularahas ilma käibemaksuta ei saa olla seaduslik. Ühtlasi pidi hageja majandustegevuses osaleva äriühingu ja mõistliku isikuna aru saama, et XXXe kui müügiesindaja pädevusse ei saa mingil juhul kuuluda kostja nimel kauba müügiks pakkumine ilma käibemaksuta. Seetõttu pidi hageja mõistma, et aktsepteerides 0% käibemaksuga ettepaneku teeb ta tehingu mitte kostjaga, vaid XXXega, kes füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane ja saab asja müüa ilma käibemaksu lisamata. Eelpool toodud asjaolude tõttu ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele TsÜS § 116 lg 2, kuivõrd XXXe poolt hagejaga tehtud väidetav tehing ei olnud seotud kostja majandus- või kutsetegevusega, mistõttu tehing ei olnud tehtud esindatava (kostja) nimel. Läbirääkimiste alguses tegutses XXX kostja nimel, kuid hilisema pakkumise (ilma käibemaksuta) tegemisel esines XXX enda nimel. Seega ei saa hagejal olla nõuet kostja vastu, vaid võib olla nõue üksnes XXXe vastu.
9.Kostja veebilehel avaldatud ostureeglite punktis 1.6. on selgelt sätestatud, et kõik maksed kostjale sooritatakse ainult pangaülekandega kostja arveldusarvele. Viide veebilehel avaldatud ostureeglitele sisaldub ka kõigil kommertspakkumistel. Saades XXXelt kummalise hinnapakkumise, st hinnapakkumise ilma käibemaksuta, mis tuleb tasuda sularahas, oleks hageja saanud kontrollida XXXe pakkumise õiguspärasust ja tema volitusi kontakteerudes kostjaga näiteks e-maili teel. Seda hageja ei teinud.
10.Hageja viitas 03.04.2018 toimunud kohtuistungil kostja ostureeglite punktidele 4.6. ja 4.7. ning esitas järelduse, et nende punktide koostoimes tuleneb, et pooled saavad ostureegleid muuta kokkuleppel. Hageja väitis, et pooled olevat e-posti teel leppinud kokku, et tasutakse sularahas, millest tulenevalt on kokkuleppega muudetud ostureegleid. Seejuures viitas hageja VÕS § 76 lgle 4. Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega. Kostja märgib, et XXXe 09. juuni 2017.a. e-kiri ei olnud pelgalt küsimus, kas hageja on nõus arvet tasuma sularahas, vaid asjaolusid ja konteksti arvestades tuleb seda käsitleda XXXe ettepanekuna hagejale teostada tehing ilma käibemaksu maksmata. Hageja pidi mõistma, et selline ettepanek ei saa tulla kostjalt kui seadusi järgivalt käibemaksukohustuslaselt, vaid XXXelt, eriti arvestades asjaolu, et samal päeval varem oli hageja saanud kostjalt pakkumise, milles hind oli märgitud koos käibemaksuga. Seetõttu ei saa 09. juuni 2017.a. kirjavahetust pidada kokkuleppeks ostureeglite punktide 4.6. ja 4.7. muutmiseks tasumise osas.
11.Kostja rõhutab siinkohal, et ostureeglite punktis 1.6. sätestatud tasumise kord on sõnastatud obligatoorses vormis. Seoses hageja väitega märgib kostja, et antud juhul sellist olukorda, kus hageja ei saanud sularahas tasuda, ei ole tekkinud. Mõlemad pooled on äriühingud, mis omavad pangakontosid Eesti pankades, seega ei oleks hagejal olnud takistust tasuda pangaülekandega vastavalt ostureeglite punktile 1.6. Samuti pole hageja märkinud, et esines mingi tehniline tõrge, mis ei võimaldanud teha ülekannet vm. taoline põhjus.
Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) hageja pöördus suusõnaliselt kostja poole taotlusega esitada hinnapakkumine piirdeaia ehitamiseks ning et kostja saatis 09.06.2017 hagejale e-posti teel hinnapakkumise summale 3728,29 eurot (tlk 1 pöördel, lk 8-9); 2) hageja saatis 25.08.2017 kostjale kirja, milles andis lepingulise kohustuse täitmise täiendavaks tähtajaks 13.09.2017 ning teatas, et kui nimetatud kuupäevaks ei ole kohustus täidetud, siis loeb hageja ennast lepingust taganenuks ja palub tasutud summa 3000 eurot kanda Advokaadibüroo Barrister pangakontole (tlk 12-13 pöördel); 3) kostja ei ole täitnud tellimust piirdeaia ehitamiseks.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas tehing on toimunud hageja ja kostja vahel või hageja ja XXXe vahel. Samuti selle üle, kas hageja oleks pidanud aru saama ettepaneku ebaseaduslikkusest tasuda piirdeaia eest sularahas käibemaksuta ning kas pooled ostureeglite punktide 4.6. ja 4.7. koostoimes muutsid ostureegleid, millest tulenevalt võis hageja tasuda arve sularahas.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul esmalt välja selgitada, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv leping. Kostja leiab, et kommertspakkumisel ei ole poolte allkirju, kuigi selleks on pakkumisel ette nähtud vastav koht, seega ei ole tõendatud, et poolte vahel on tehing sõlmitud. Kohtu hinnangul on sellekohane kostja vastuväide asjakohatu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja on saatnud 09.06.2017 hagejale e-postiga hinnapakkumise (tlk 9) ja hageja saatis samal päeval kostjale vastu rekvisiidid, mis firmale arve teha (tlk 8 pöördel). Kostja saatis seejärel vastu tellimuse kinnituse (tlk 8). Eeltoodust tulenevalt on kostja teinud hagejale VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse ja hageja on andnud VÕS § 20 lg 1 järgselt oma nõustumuse. Kostja veebilehel välja toodud ostureeglite punkti 4.7. kohaselt loetakse kogu kirjavahetus ja tellimused töövõtja ja tellija vahel õiguspädevaks, kui nad on teostatud kirjalikult kas elektronposti või posti teel (tlk 72 pöördel). Seega oli pooltel võimalik sõlmida leping ka elektronposti või posti teel, millisel juhul loetakse tellimus õiguspädevaks. Kostja leiab seejuures, et kuivõrd XXX pakkus hagejale tehingut ilma käibemaksuta, oleks hageja pidanud aru saama, et selline tehing on ebaseaduslik ning XXX ei tegutse seetõttu kostja nimel. Kostja leiab, et hageja oleks saanud kontrollida XXXe pakkumise õiguspärasust ja tema volitusi kontakteerudes kostjaga näiteks e-maili teel. Kohtu hinnangul ei pidanud hagejal tekkima kahtlust, et XXX ei tegutsenud kostja nimel. Hageja kogu suhtlus piirdeaia ehitamisega seoses käis läbi e-posti aadressi [email protected] XXXega. Samuti olid kõik e-kirjad, mis tulid e-posti aadressilt [email protected] allkirjastatud UAB „Tvora“ poolt. Kostja soovitus hagejal kontakteeruda kostjaga e-posti teel XXXe pakkumise õiguspärasuse kontrollimiseks on kummastav arvestades, et hageja suhtlus kostjaga põhineski e-kirjavahetusel e-posti aadressi [email protected] vahendusel. Ka on XXX 09.06.2017 e-kirjas välja toonud, et Leedu ülemused palusid temal küsida hagejalt sularahas arveldamise kohta (tlk 8). Seega ei saanud hagejal ka sel põhjusel mitte mingil juhul tekkida kahtlust, et ta ei sõlmi tehingut mitte kostjaga, vaid hoopis XXXega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses
tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Eeltoodust tulenevalt sai hageja seega eeldada, et tehing on tehtud kostja nimel ja sellest tulenevalt ei saanud hagejal olla kohustust kontrollida XXXe pakkumise õiguspärasust. Kohtu hinnangul on eeltooduga poolte vahel sõlmitud kirjalik leping piirdeaia ehitamiseks. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud leping, mis vastab töövõtulepingu tunnustele.
16.Hagejal tuli tasuda kostjale tellimuse eest 3000 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas ostureeglite punktide 4.6. ja 4.7. koostoimes muutsid pooled ostureegleid, mille tagajärjel võis hageja tasuda arve sularahas. Kostja toob välja, et veebilehel http://www.aiad.ee/ee/ostureeglid on avaldatud kostja ostureeglid ja nimetatud ostureeglite punktis 1.6. on selgelt sätestatud, et kõik maksed kostjale sooritatakse ainult pangaülekandega kostja arveldusarvele. 09.06.2017 kinnitusega (tlk 90) on tõendatud, et on hageja kostjale tasunud ettemaksuna 1000 eurot ja 14.07.2017 (tlk 91) on kostja tasunud kogusumma. XXX on raha saamist allkirjaga kinnitanud, samuti on kinnitamisel kasutatud kostja pitsatit (tlk 90-91). Eeltoodust tulenevalt ei ole kahtlust, et hageja on kostjale tasunud piirdeaia ehitamise eest 3000 eurot sularahas. Kohus leiab, et hageja võis tasuda kostjale tellimuse eest sularahas. Ostureeglite punkt 4.6. sätestab, et täiendused ja muudatused on kehtivad ainult osapoolte kirjalikul kokkuleppel ja vaidlustatavad punktid, mis ei olnud kokku lepitud tõlgendatakse vastavalt Leedu Vabariigi seadusandlusele. Punkt 4.7. järgi kogu kirjavahetus ja tellimused töövõtja ja tellija vahel loetakse õiguspädevaks kui nad on teostatud kirjalikult kas elektronposti või posti teel. Seega on kostja vastuväited selles osas, et pooled ei saanud e-kirjavahetusega ostureegleid muuta, asjakohatud. Kohtu hinnangul oli nimetatud punktide koostoimes pooltel võimalik kokku leppida tasumine sularahas. Seda ka pooled 09.06.2017 kirjavahetusega tegid. Kõigest eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud leping ja hageja tasus kostjale tellimuse eest 3000 eurot sularahas.
17.VÕS § 636 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Seega lasus kostjal kohustus hagejale töö üle anda. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Vaidlus puudub selles, et kostja pole tellimust täitnud ja hagejale pole tellitud piirdeaeda tarnitud. Hageja on lepingust taganenud VÕS § 116 lg 5 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kostja rikkus kohustust (piirdeaia ehitamist ja selle ülesseadmist), mille täpne järgmine oli hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 116 lg 5 järgi käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Hageja andis 25.08.2017 kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks hiljemalt 13.09.2017 ja luges end
VÕS § 116 lg 5 kohaselt lepingust taganenuks, kui nimetatud kuupäevaks ei ole kohustust täidetud (tlk 12-13). Kohus leiab, et hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja kuivõrd kohustust täidetud ei ole, on hageja õiguspäraselt lepingust taganenud. VÕS § 186 punktist 5 tulenevalt on seega poolte vahel sõlmitud leping taganemisega lõppenud. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega muutub lepingust taganemisega lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Kuna hageja on töövõtulepingust kehtivalt taganenud ja 3000 eurot kostjale üle andnud, on hageja VÕS § 189 lg 1 alusel õigustatud nõudma üleantu tagastamist.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul hagi kostja vastu rahuldada ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista 3000 eurot. Menetluskulude jaotus
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskulud on kokku summas 2424,73 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 275 eurot, kostja registrikaardi tellimise kuludest summas 199,73 eurot ja õigusabikuludest summas 1950 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 275 eurot ja registrikaardi tellimise kulu 199,73 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 1950 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 16 tundi ja 15 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot käibemaksuta järgnevalt: 1) 02.10.2017 nõupidamine kliendiga 45 minutit; 2) 03.10.2017 tutvumine dokumentidega 45 minutit; 3) 04.10.2017 hagiavalduse projekti koostamine 2 tundi; 4) 05.10.2017 hagiavalduse projekti redigeerimine, lisadega varustamine, sisestamine e-toimikusse 30 minutit; 5) 17.10.2017 kohtu nõudel hagiavalduse täiendamine 45 minutit; 6) 23.10.2017 tutvumine kohtumäärusega 15 minutit; 7) 13.11.2017-27.11.2017 notariaalselt kinnitatud, apostillitud ja eesti keelde tõlgitud registrikaardi tellimine UAB-lt „Finreda“ ja selle esitamine kohtule 1 tund; 8) 05.12.2017 tutvumine kohtumäärusega 15 minutit; 9) 20.12.2017 tutvumine tagaseljaotsusega 15 minutit; 10) 15.01.2018 tutvumine kajaga 1 tund ja 15 minutit; 11) 29.01.2018 kaja suhtes seisukoha koostamine 45 minutit; 12) 31.01.2018 tutvumine kohtumäärusega 15 minutit; 13) 05.03.2018 tutvumine kostja vastusega 1 tund ja 30 minutit; 14) 12.03.2018 hageja seisukohtade koostamine 3 tundi ja 30 minutit; 15) 02.04.2018 valmistumine kohtuistungiks 2 tundi ja 30 minutit.
Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Menetluskulude nimekirjas on hageja lepingulise esindaja kuludena märgitud 05.03.2018 tutvumine kostja vastusega 1 h 30 min. Kostja arvates ei ole tõenäoline, et kostja vastuse ja tõendiga tutvumiseks kulus hagejal 1,5 tundi. Kuluna on märgitud ka 12.03.2018 hageja seisukohtade koostamine 3 h 30 min. 26.03.2018 hageja seisukohad on sisuliselt 3,5 lehekülge, milles paljuski on korratud hageja varasemates menetlusdokumentides esitatud väiteid. Kostja arvates ei ole usutav, et hageja seisukohtade koostamiseks kulus hagejal kokku 3,5 tundi. Kostja lepingulise esindaja töötundide maht (7,9 t) oli üle kahe korra väiksem kui hageja lepingulise esindaja töötundide maht (16,5 t). Kostja arvates tõendab ka see asjaolu, et hageja esitatud menetluskulud on ülemääraselt suured. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. Kohtu hinnangul ei saanud 17.10.2017 hagiavalduse täiendamisele mõistlikult võttes kuluda rohkem kui 30 minutit, vähendades antud ajakulu 15 minuti võrra. Kohus leiab, et 23.10.2017 kohtumäärusega tutvumisele ei pidanud mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 5 minutit, vähendades antud ajakulu 10 minuti võrra. Samuti ei pidanud 05.12.2017 kohtumäärusega tutvumisele mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 5 minutit, vähendades antud ajakulu 10 minuti võrra. Ka 20.12.2017 tagaseljaotsusega tutvumisele ei pidanud mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 5 minutit, vähendades antud ajakulu 10 minuti võrra. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 1 tund ja 30 minutit 05.03.2018 tutvumiseks kostja vastusega. Kohus leiab, et mõistlik aeg selleks oleks 1 tund, vähendades antud ajakulu 30 minuti võrra. Kohus leiab, et 12.03.2018 hageja seisukohtade koostamine ei pidanud mõistlikult võttes võtma rohkem kui 1 tund ja 30 minutit. Kohus vähendab antud ajakulu 2 tunni võrra. Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi. Seega 02.04.2018 ettevalmistus kohtuistungiks ajakuluga 2 tundi ja 30 minutit ei ole põhjendatud. Kohus vähendab antud ajakulu 1 tunni ja 30 minuti võrra. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu kokku 4 tunni ja 45 minuti võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 11 tunni ja 30 minuti ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 1380 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 1854,73 eurot (riigilõiv, registrikaardi- ja õigusabikulud). Hageja kinnitas, et ta saab tehtud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja käibemaksuta. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.