Osaühing AF Võlamenetlus hagi XXX vastu 07.05.2013.a liitumislepingust nr 2466816, 12.12.2012.a liitumislepingust nr 2220888, 13.07.2012.a liitumislepingust nr 1880908 tuleneva põhivõlgnevuse 183,45 euro, võla sissenõudmiskulu 30 euro, viivise 37,63 euro ja täiendava viivise nõudes 265,81 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Osaühing AF Võlamenetlus (registrikood 12290871, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX, viibimiskoht Tartu Vangla, XXX) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX’ilt Osaühing AF Võlamenetlus kasuks 07.05.2013.a liitumislepingust nr 2466816, 12.12.2012.a liitumislepingust nr 2220888, 13.07.2012.a liitumislepingust nr 1880908 tulenev võlgnevus kokku 202,26 eurot, millest põhivõlgnevus 183,45 eurot ja viivis 18,81 eurot.
3.Välja mõista XXX’ilt Osaühing AF Võlamenetlus kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 183,45 eurolt alates 05.07.2017.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
5.Välja mõista XXX’ilt menetluskulu kokku 175 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 100 eurot, Osaühing AF Võlamenetlus kasuks.
6.Välja mõista XXX’ilt Osaühing AF Võlamenetlus kasuks viivis protsendina
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (175 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Harju Maakohtu menetluses on Osaühing AF Võlamenetlus hagi XXX vastu 07.05.2013.a liitumislepingust nr 2466816, 12.12.2012.a liitumislepingust nr 2220888, 13.07.2012.a liitumislepingust nr 1880908 tuleneva põhivõlgnevuse 183,45 euro, võla sissenõudmiskulu 30 euro, viivise 37,63 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 07.05.2013.a liitumislepingu nr. 2466816, 12.12.2012.a liitumislepingu nr. 2220888, 13.07.2017.a liitumislepingud nr. 1880908 ja 1880943. Kostja on jätnud tasumata arved nr. 2010485191, 2010971242, 2011163644 ja 2011407637 kokku summas 183,45 eurot. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 50 eurot, mis kajastub arvel nr. 2011407637. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu(d) üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 0,022 % päevas kokku summas 37,63 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise TsMS § 367 tulenevalt alates 05.07.2017.a kuni põhinõude summas 183,45 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Elisa Eesti AS on loovutanud 16.12.2016.a kostja vastase nõude põhisummas 183,45 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 150 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastus
2.Kostja tunnistab põhivõlga, kuid ei ole nõus viivise- ja kahjuhüvitamise nõudega. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 kohaselt käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
4.Harju Maakohtu 19.03.2018.a kohtuotsusega rahuldas kohus esitatud hagiavalduse osaliselt. 03.04.2018.a esitas kostja kohtule avalduse, millise kohaselt soovib kostja esitada apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 19.03.2018.a kohtuotsuse peale (t/l 92).
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Käesoleva asja hind on 265,81 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on kostja sõlminud 07.05.2013.a Elisa Eesti AS-iga liitumislepingu nr. 2466816, 12.12.2012.a liitumislepingu nr. 2220888, 13.07.2012.a liitumislepingu nr. 1880908 ja 13.07.2012.a liitumislepingu nr. 1880943, millisega Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus vastavalt esitatud arvetele selle eest tasuma (t/l 5-7, 33-38).
9.16.12.2016.a teatisega on Elisa Eesti AS loovutanud oma nõude kostja vastu summas 183,45 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale (t/l 4 pöördel).
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 208 lg 3 kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega.
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab
VÕS § 108.
12.Kostja on esitanud kohtule 30.08.2017.a vastuse, millise kohaselt tunnistab põhivõlgnevust Elisa Eesti AS-i ees (t/l 62). Hageja esitas kohtule 12.09.2017.a kompromissettepaneku, millise kohaselt kohustub kostja hagejale tasuma põhivõlgnevuse summas 183,45 eurot, 1/2 viivisest summas 18,81 eurot, esindustasu summas 50 eurot ja 1/2 riigilõivust summas 37,20 eurot (t/l 69-70). Seepeale on kostja esitanud kohtule 02.10.2017.a avalduse, millise kohaselt on kostja nõus hageja poolt pakutud kompromissiga summas 289,46 eurot (t/l 76). Pooled kirjalikku kompromissi sõlminud ei ole (t/l 79).
13.Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole kohtule 30.08.2017.a esitatud menetlusdokumendis vaidlustanud hageja põhinõuet summas 183,45 eurot (t/l 62) ning on samuti nõustunud osaliselt kõrvalnõuetega s.o. kokku summas 289,46 eurot (t/l 76), siis loeb kohus, et kostja on põhinõude osas hagi õigeks võtnud (TsMS § 440) ning selles osas kuulub hagi rahuldamisele.
14.Seega tuleb kohtul anda hinnang kostja vastuväidetele, millise kohaselt ei nõustu viimane hageja poolt esitatud viivise, sissenõudmiskulu ja menetluskulude nõudega.
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
16.Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude summas 37,63 eurot, millisest kohus peab põhjendatuks rahuldada summas 18,81 eurot tulenevalt hageja poolt esitatud kompromissettepanekust (t/l 69-70) ning arvestades siinjuures ka asjaoluga, et kostja viibib kinnipidamisasutuses (t/l 62).
17.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
18.Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 05.07.2017.a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt s.o. 183,45 eurolt. Kooskõlas § 367 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.
19.Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel.
20.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
21.Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 1132 lõige 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid see seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga (Paul
Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 581).
22.Hageja poolt kohtule esitatud arveldusega seotud teenuste hinnakirjast nähtub, et võlgnevuse meeldetuletuse esimene teatis e-mailiga maksab 0,00 eurot, võlgnevuse meeldetuletuse teine teatis e-mailiga maksab 0,00 eurot, võlgnevuse meeldetuletuse kolmas teatis e-maili ja postiga maksab 5 eurot (t/l 28 pöördel-29).
23.Antud juhul on kostjale edastatud posti teel 18.01.2017.a võlateatis nr. 2183826 (t/l 12), 26.01.2017.a hagihoiatus nr. 2192131 (t/l 13) ja 13.03.2017.a pakkumine võlanõude tasumiseks nr. 2232404 (t/l 14). Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista sissenõudmise kulu summas 30 eurot, kuivõrd hageja on kohtule 12.09.2017.a esitatud menetlusdokumendis märkinud, et kompromissi korral loobub hageja sissenõudekulu hüvitamise taotlusest (t/l 69-70). Samuti ei ole hageja tõendanud sissenõudmiskulu tekkimist 30 euro ulatuses ja seega ei kuulu vastav hageja nõue rahuldamisele VÕS § 1132 lg 2 alusel.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 183,45 eurot ning viivise summas 18,81 eurot. Samuti tuleb rahuldada hageja taotlus viimase kasuks kostjalt välja mõista viivis alates 05.07.2017.a kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt s.o. 183,45 eurolt, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
26.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 265,81 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
27.Kooskõlas TsMS § 162 g 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
28.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 150 eurot (t/l 2 pöördel, 4).
30.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 75 eurot (t/l 52). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 75 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja õigusabikulu summas 150 eurot. Kohtule esitatud arve nr. 2306293 spetsifikatsioonist nähtub, et tegemist on esindustasuga kohtumenetluses (t/l 4). Kostja ei nõustu hagejapoolsete õigusabikulude hüvitamisega.
32.Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 217 ja § 218 on menetlusosalisel õigus tsiviilkohtumenetluses osaleda esindaja kaudu ning hagi rahuldamise korral on tulenevalt TsMS § 162 lg 1 vastaspoolel kohustus muuhulgas hüvitada teise menetlusosalise õigusabikulud.
33.Riigikohus on 06.05.2015.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 punktis 14 leidnud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja
keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
34.Seega arvestades Riigikohtu praktikat ning käesoleva tsiviilasja keerukust, leiab kohus, et kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 100 eurot, kuivõrd hagiavaldus on muuhulgas koostatud varem väljatöötatud blanketil ja tegemist ei ole mahuka õigusdokumendiga. Ka ei ole antud juhtumil tegemist õiguslikult keeruka õigusvaidlusega.
35.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 175 eurot, millest riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu summas 100 eurot. Rahuldamata tuleb jätta hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 50 eurot (225 - 175).
36.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.