Almex Trans OÜ hagi OÜ NTK Balt vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks 572,94 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24. mai 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ NTK Balt apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: OÜ NTK Balt (kostja), rk 10516851; esindaja Natalja Kutepova
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Almex Trans OÜ (hageja), rk 10940738; esindaja Aleksei Kraizmer
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 24. mai 2017 otsus väljamõistetud summa suuruse (p 2), jooksva viivise väljamõistmise (p 3) ja menetluskulude jaotuse (p 5) osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista OÜ-lt NTK Balt välja Almex Trans OÜ kasuks 2 eurot ja 50 senti ja jätta menetluskulud Almex Trans OÜ kanda.
4.2.Mõista OÜ-lt NTK Balt välja Almex Trans OÜ kasuks 2 eurot ja 50 senti.
4.3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Almex Trans OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Almex Trans OÜ (hageja) esitas OÜ NTK Balt (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja veotasu 500 eurot ja kahjuhüvitis 728 eurot ning sissenõutavaks muutnud viivis 8,31 eurot ja viivis veotasult kuni selle täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled veolepingu, mille alusel vedas hageja veose Venemaalt Eestisse. Kokku lepiti veotasu 500 eurot. Kostja jättis veotasu maksmata ja hagejal on seetõttu kohustuse täimise nõue VÕS § 108 lg 1 alusel. Veoseks olnud kalja lähteaine lekkis trumlitest ja põhjustas vedaja haagisele kahju 728 eurot. Kostja laadis veose peale ebaõigesti ja trumlid purunesid vedamisel. Tünnid tõsteti alustelt maha ja laaditi haagise esiosasse. Järgnevalt laaditi alused klaasiga, mis surusid tünnid kokku. Haagisesse laaditud veose kogused ei vastanud veolepingule. Lepingu alusel pidi veoseks olema 20 FIN alust klaasi ja 26 tünni, kokku kaaluga 16 600 kg. Tegelikult laaditi peale 18 alust ja 29 tünni. Seda on rohkem, kui kokku lepiti. Puudulik on ka veose markeering ja numeratsioon. Kostja esitas hagejale ebaõigeid andmeid veose kohta. CMR art 7 lg 1 alusel vastutab saatja kõigi kulude, kadude ja vigastuste eest, mis vedajal tekivad. CMR art 10 alusel vastutab saatja kahjude eest, mis on tekitatud isikutele ning seadmetele ja teistele veostele, samuti mis tahes kulude eest, mis on põhjustatud veose pakendi defektidest, välja arvatud juhud, kui defekt oli silmanähtav või oli teada vedajale kauba vastuvõtmise hetkel ja vedaja ei teinud selle kohta märkust. Hageja vabanes vastutusest kostja ees CMR art 17 lg 2 ja CMR art 17 lg 4 p B alusel. Veose laadis peale kostja esindaja. Seetõttu ei saanud veose peale laadimisest osa võtta hageja autojuht. Samuti oli veose pakend ebapiisav, mistõttu sai veos kahjustada.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Veos sai vedamisel vigastada ja vedaja vastutab kahju eest CMR art 17 lg 1 alusel. Vedamisel sai kahjustusi 18 tünni väärtusega 521,78 eurot. Kahju likvideerimiseks kulutati 116,09 eurot. Seetõttu on kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue 637,87 eurot ja kostja tasaarvestas selle nõude hageja nõudega.
Veose õige paigutuse eest vastutab vedaja. Puuduvad alused vedaja vabanemiseks vastutusest CMR art 17 lg 2 alusel. Kuna veos sai vigastada vedaja kohustuse rikkumise tõttu, tuleb jätta rahuldamata ka hageja kahju hüvitamise nõue.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 24. mai 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 500 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise 32,94 eurot ja viivise 500 eurolt kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ja ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Maakohus sedastas, et vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmiti veoleping ja veos sai kahjustada teel. Pooltel on ühine seisukoht, et veose kahjustumine toimus veose laadimise tulemusel, mistõttu suurenes tünnidele langev koormus, mis viis tünnide purunemiseni ja tünnide sisu väljavoolamiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kes vastutab veose õige laadimise ja veose kahjustumise eest. Maakohus leidis, et kohaldamisele kuulub CMR-konventsioon, kuna tegu oli rahvusvahelise veoga. Alates veose üleandmisest vedajale vastutab selle säilimise eest vedaja. CMR art 17 lg 1 järgi eeldatakse vedaja vastutust, vastutusest vabanemiseks peab vedaja tõendama, et esines mingi art 17 p-s 4 nimetatud asjaolu. Tõendatud ei ole, et veose laadis peale kostja volitatud esindaja. See asjaolu ei tulene ei poolte vahel sõlmitud lepingust ega saatelehest. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4 kohaselt peab juht viibima veose peale- ja mahalaadimise juures, kontrollima saatedokumentide olemasolu, tegema märkusi ja märkeid saatedokumentides laadimise ajal, vajadusel informeerima tellijat probleemidest. Seega ei kuulunud veose pealelaadimine autojuhi kompetentsi, küll aga pidi autojuht märkusi tegema, kui ta leidis, et tegemist ei ole õige laadimismeetodiga. Hageja 21.07.2016 koostatud kahju tekitamise aktist selgub, et laadimisel tekkis autojuhil küsimusi laadimise kohta, mis esitati ka laadijale. Kuna poolte vahelise lepingu kohaselt ei kuulunud hageja ega hageja autojuhi pädevusse kauba peale laadimine, tuleb lugeda laadijaks saatjat, kuna saatelehest ei nähtu, et laadimisel viibiks veel isikuid, kes laadimise eest võiks vastutada. Saatelehe kohaselt on saatjaks OOO Gabrini ehk saatjaks ei ole kostja. Selles olukorras kohaldub ka CMR art 17 p 4 C – kauba pealelaadimine saatja poolt. Seega on vedaja (hageja) on tõendanud, et kauba vigastamine toimus CMR art 17 p-s 2 nimetatud asjaolu tõttu, kuid see ei too kaasa kostja vastutust hageja ees. Maakohus leidis, et ühestki tõendist ei nähtu, et laadimise juures viibis kostja või oleks kostja laadimise korraldanud. Vastupidi, poolte vahelise lepinguga on kontroll laadimise üle pandud autojuhile (hagejale). Kuna kostja ei esitanud vastuhagi, ei saa kostja tugineda tasaarvestusele. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse ja täiendavate seisukohtade kohaselt:
1) tasaarvestas kostja oma nõude hageja nõudega 15. juuli 2016 pretensioonikirjaga. Vedamisel sai veos kahjustada ja selle eest vastutab hageja vedajana. Kahju suurus on tõendatud 11. juuli 2016 Maadlex OÜ kahju aktiga. Veosele tekkinud kahju on 490,37 eurot ja tollimaks on 31,41 eurot; 2) leidis maakohus ebaõigesti, et kostja oleks pidanud esitama nõuete tasaarvestamiseks vastuhagi. Vastuhagi esitamine ei ole kohustuslik ja tasaarvestada saab ka ilma vastuhagi esitamata; 3) rikkus maakohus eelmenetluse sätteid, mille kohaselt on kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse (TsMS § 392 lg 1 p 1, 3, 4); 4) rikkus maakohus menetlusõigust, kui ei andnud tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks ja ei teavitanud ette menetlust lõpetava kohtulahendi tegemisest.
5.Hageja vaidles apellatsioonile vastu. Vastuse ja täiendavate seisukohtade kohaselt: 1) ei ole kostja rahvusvahelises veos veo osapooleks. Ta ei ole vedaja, saatja ega saaja. Nõude hageja vastu saanuks esitada vaid saatja või saaja; 2) ei esitanud kostja kohtule tõendeid kahju kohta; 3) tuleb veose pealelaadimise osas kohaldada Vene Föderatsiooni seadusandlust; 4) on maakohtu otsus seaduslik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 24. mai 2017 otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada väljamõistetud summa suuruse, jooksva viivise väljamõistmise ja menetlukulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 2,50 eurot ja jätab menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsus on jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue, kuna hageja ei esitanud apellatsioonkaebust. Pooled ei vaidle, et hageja lepinguliseks kohustuseks oli veos Venemaalt Eestisse vedada ning hageja veost vedas. Vaidlus seisneb selles, kas kostjal on hageja vastu veose kahjustumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ning kas see on veotasu nõudega tasaarvestatud.
8.Maakohus leidis ekslikult, et tasaarvestuse saab teha vaid vastuhagi esitamise teel. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt ka RKTKo 3-2-1-126-13, p 12). Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui jättis tasaarvestuse vastuväite analüüsimata (TsMS § 442 lg 8). Samuti viis maakohus eelmenetluse läbi ebapiisavalt ning rikkus kohtu selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 p 2, 3 ja 4, TsMS § 329 lg 3, TsMS § 351).
9.Kuna kostja esitas nõudele tasaarvestuse vastuväite, pidi maakohus kooskõlas TsMS §-ga 351 selgitama pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid ja kohalduvat materiaalõigust; sh seda, et tasaarvestus saab olla toimunud vaid tasaarvestuse avalduse tegemisega hagejale. Maakohus rikkus eelmenetluse sätteid (TsMS § 392 lg 1 p 3 ja p 4), kui jättis välja selgitama tõendid, millega vastuväidet tõendatakse. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus, kas kostjal on hageja vastu nõue ja kas see on tasaarvestatud.
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja vastutab kostja ees CMR art 17 lg 1 alusel. Kahju tekkimine on tõendatud 11. juuli 2016 aktiga (tl 51-52, 108-109). CMR art 25 lg 1 alusel hüvitatakse veose kahjustumisel veose väärtuse vähenemine. Akti kohaselt on kahju veose väärtuse vähenemisest 490,37 eurot, tollimaks 31,41 eurot, tööjõu tasu 94,20 eurot ja papist vahetükid 21,89 eurot. CMR art 25 lg 1 ja CMR art 23 lg 4 koostoimes kuulub hüvitamisele lisaks veose väärtuse vähenemisele ka tollimaks proportsionaalselt kahju suurusele. CMR art 23 lg 4 järgi ei ole vedajal kohustust hüvitada aktis märgitud tööjõu tasu ja papist vahetükke. Puudub informatsioon, et papist vahetükid olid kahjustunud veose osad. Kostja ei ole tasunud hagejale veotasu ning seda ei saa kahjuna käsitleda. Hageja ei esitanud aktis märgitud kahju suurusele, veose väärtusele ja tollimaksule vastuväiteid. Seega on tasaarvestava nõude suurus 521,78 eurot (490,37+31,41).
11.Kahju seisneb kostja kohustuses hüvitada OÜ-le Maadlex veose kahjustumisest tulenev nõue. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja ei saa hageja vastu kahju hüvitamise nõuet esitada, kuna ta pole rahvusvahelise veo osapooleks. Kostja on suhtes hagejaga saatja. Saatja on isik, kes sõlmib vedajaga veolepingu. Kuna puudub vaidlus, et hageja vedas veost kostja tellimusel, on kostja nendevahelises veolepingus saatja ja hageja vedaja. OÜ Maadlex on saatja kostja ees, kuna kostjal oli kohustus OÜ Maadlex ees veos sihtkohta vedada (tl 108). Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui üks vedaja sõlmib teise vedajaga eraldi veolepingu oma vedamise kohustuse täitmiseks, on teise vedajaga veolepingu sõlminud isik nendevahelises veolepingus saatjaks. Sellisel juhul ei ole tegu järjestikuse vedamisega CMR art 34 mõttes, kuna vedu ei toimu ühe veolepingu alusel. Veolepingu sõlmimise eelduseks ei ole omandiõigus veosele. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et saatja on OOO Gabrin, kuna ükski menetlusosaline ei ole väitnud, et neil oleks sõlmitud veoleping OOO Gabriniga.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei vabane vastutusest CMR art 17 lg 2 alusel. CMR art 18 lg 1 alusel lasub tõendamiskoormis CMR art 17 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise kohta vedajal. Seega pidi hageja vedajana tõendama, et esinesid asjaolud, mis toovad kaasa vedaja vabanemise vastutusest. Kuigi hageja tugineb asjaolule, et veose laadis peale kostja volitatud esindaja, ei ole hageja seda väidet tõendanud. Vedaja vastutab, kui ta ei ole tõendanud CMR art 17 lg 2 eeldusi. Vedaja vastutus ei ole süüline. Vedaja peab professionaalse teenuse pakkujana veenduma, et veos laaditakse haagisesse selliselt, et see ei saa vedamisel vigastada. Selleks peab vedaja muu hulgas veose kinnitama ja andma tõstukijuhile suuniseid veose paigutuse kohta. Vedaja peab veose paigutamisel arvestama ka erinevate veoste massi ja muude omadustega, samuti veoste paiknemisega haagise erinevates osades. Vajadusel tuleb võtta kasutusele asjakohased abivahendid (nt koormarihmad, veosenurgad, vahelauad, kummimatid). Selleks, et vedaja vabaneks vastutusest nõude esitaja ebaõigete juhiste tõttu veose laadimise ja paigutamise kohta, peab nõude esitaja olema need juhised vedajale selgelt ja otsesõnu esitanud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vedaja ei vastuta CMR art 17 lg 1 kohaselt veose kahjustumise eest enne veose vedamiseks vastuvõtmist (nt ka juhul, kui veost vigastas kolmanda isiku või saatja tõstuk laadimise käigus).
13.Hageja tugines ka asjaolule, et haagisesse laaditud veose kogus ei vastanud lepingus märgitule ning veose markeering ei olnud piisav. Veosegruppide markeeringu või numeratsiooni ebapiisavus on iseenesest CMR art 18 lg 4 punktis E sätestatud eriline risk, mis võib tuua kaasa vedaja vastutusest vabanemise. Samas peab kahjustumine olema CMR art 18 lg 4 ja 5 kohaselt erilise riski tagajärg. CMR art 17 lg 4 sätestatud eriliste riskide tulemusel veose kaotsimineku või kahjustumise suhtes on tõendamiskoormis CMR artikli 18 lõike 2 alusel jagatud nõude esitaja (saatja) ja vedaja vahel. CMR artikli 18 lõige 2 sätestab, et juhul, kui vedaja tõendab, et veose kaotsiminek või kahjustumine võis olla CMR artikli 17 lõikes 4 sätestatud erilise riski tagajärg, eeldatakse, et kaotsiminek või kahjustumine võis toimuda sel põhjusel. Nõude esitaja võib siiski tõendada, et kaotsiminek või kahjustumine ei olnud täielikult või osaliselt ühegi sellise riski tagajärg. Hageja ei ole märkinud, kuidas ja millisel viisil võis puudulik numeratsioon viia veose kahjustumiseni. Ainuüksi veose suurem kogus kokkulepitust ei saa veost kahjustada. Sellisel juhul on vedajal õigus mitte laadida peale lepingus sätestatust enam kaupa või küsida juurde veotasu. Seega ei ole vedaja tõendanud, et veose markeeringu või numeratsiooni puudulikkus võis viia veose kahjustumiseni. Hageja ei ole toonud esile, et tegu oli veosegrupiga, mille laadimisel või kinnitamisel omaks markeering või numeratsioon erilist tähendust. Toimikus olevatelt fotodelt nähtub, et pakendid on muljutud (tl 66-69). Muljumine viitab veose liikumisele vedamisel ning ebapiisavale veose kinnitamisele. Tegu on tavapärase riskiga, mida vedamisel aeg-ajalt esineb. Kuna veos oli muljutud, ei ole tõendatud ja usutav ka pakendi puudus lekke põhjusena.
14.VÕS § 198 kohaselt saab tasaarvestuse teha vaid tasaarvestuse avalduse tegemisega teisele poolele. Seetõttu ei toimu tasaarvestus automaatselt, vaid vajab sellekohase tahteavalduse tegemist. Tasaarvestuse avaldus muutub kehtivaks TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt selle kättetoimetamisega teisele poolele. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda kostja 15. juuli 2017 pretensioonikiri tasaarvestuse avaldust (tl 105). Selles dokumendis on küll märgitud kahju suurus ja nõue see hüvitada, kuid ei ole tehtud avaldust tasaarvestamiseks. Samas sisaldub tasaarvestuse avaldus kostja 2. märtsi 2017 vastuses hagiavaldusele (tl 48), mis toimetati hagejale kätte 6. märtsil 2017. Kuna kostjal on hageja suhtes nõue 521,78 (vt otsuse p 10), lõppes võlasuhe selles ulatuses VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega. Hageja nõue koosnes põhinõudest 500 eurot ja 6. märtsiks 2017 (tasaarvestuse tegemise aeg) sissenõutavaks muutunud viivisest 24,28. Seega on kostja kohustatud maksma hagejale 2 eurot ja 50 senti (524,28-521,78) ning ringkonnakohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks.
15.Ebaõige on hageja seisukoht, et kohaldada tuleb Vene Föderatsiooni seadusandlust, kuna veos laaditi Venemaal peale. Kuna tegu on tasulise rahvusvahelise veoga, tuleb vedaja vastutuse osas kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR).
16.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda, kuna hagi rahuldamine 2,50 euro ulatuses jääb alla ühe protsendi nõutud summast. Õige on kostja väide, et maakohus oleks pidanud andma menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse
jõustumist. Enne menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist peab maakohus andma kostjale tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks maakohtus.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.