Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-15-119460

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldaja esitas Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas nõudele vastuväite. Harju Maakohus edastas kohtualluvuse järgi asja lahendamiseks Viru Maakohtule.

Hagiavaldus ja hageja seisukohad ALMEX TRANS OÜ esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Osaühingu NTK BALT võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.07.2016 veotellimuse lepingu nr 0807-1 08.07.2016. Lepingus lepiti kokku, et vedaja teostab tellijale Lepingu alusel kauba vedu Venemaalt Eesti Vabariiki. Lepingujärgne hind koos käibemaksuga oli 500,00 eurot. Kostja on jätnud aga teenuste eest esitatud arve tasumata. Hageja nõuab ka viivist tasumata summalt seadusjärgses määras. Samuti nõuab hageja kahju hüvitamist summas 728 eurot. Nimelt purunesid veo ajal haagises olnud trumlid. Lepingu nr 0807-1 alusel oli kokku lepitud, et vedaja annab laadimiseks auto numbriga

2-15-119460 637MKB/460DY, haagiseks kinnine konteiner EISU9343525. Lahtris „kaup“ on märgitud, et kaubaks on 20 FIN alust klaasi + 70 kilogrammist 26 tünni, üldkaal 16600 kg, laadimine/maha laadimine toimub haagise tagant. Kuid faktiliselt oli tellija poolt haagisesse laaditud 18 alust ja 29 trumlit (kalja valmistamise lähteainega), mis on kordades rohkem Lepingus määratule. Laadimine toimus selleks mitteettenähtud korras ning haagisesse paigutatud trumlid olid euroalustelt maha tõstetud ning laaditud kinnisesse konteinerisse esimestena. Seejärel laaditi euroalustel olnud klaasid väga tihedalt, mis surusid trumlid kokku. Sellise tegevuse tulemusel toimus veose transportimise ajal trumlite purunemine ning trumlite sisu voolas haagise põrandale. Koos hagiavaldusega esitas hageja järgmised tõendid: -

-

Hageja ja kostja vahel 08.07.2016 sõlmitud veoleping; Hagejalt kostjale saadetud tähitud kirjade kviitungid ning e-posti kiri, milles nõuab hageja võlgnevuse tasumist; Hageja koostatud tekitatud kahju akt, milles leiab hageja, et kahju tekkis veosele sobimatu pealelaadimise meetodi tõttu; kahju ja vigastused on tekkinud ebakvaliteetse pakendi tõttu ning autojuhil ei olnud võimalik hinnata pakendi kvaliteeti, sellise kahju eest kannab vastutust kaubasaaja; Hageja poolt kostjale 13.07.2016 väljastatud arve 500 eurot; Veosaateleht, millest nähtub, et peale laaditud oli 29 tünni kaaluga 17852 kg. Saatelehel on autojuhi märkus, et osa pakenditest on rikutud; Fotod, millest nähtub, et tünnide sisu voolas haagise põrandale, kattes põrandapinda.

Hageja näol on tegemist vedajaga ning kauba peale laadimist teostas kostja selleks volitatud esindaja, kasutades selleks oma tõstukeid ja inimesi. Hageja selgitab, et laadimine toimus selleks mitteettenähtud korras ning haagisesse paigutatud trummlid olid euroalustelt maha tõstetud ning laaditud kinnisesse konteinerisse esimestena, seejärel laaditi euroalustel olnud klaasid väga tihedalt, mis surusid trumlid kokku. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) artikli 6 lõiget 1, kuna saateleht ei sisaldanud kõiki vajalikke andmeid, eelkõige kauba koguse osas. Hageja on seisukohal, et kostja on andnud ebatäpseid andmeid laaditava kauba ja selle koguse osas, mille tagajärjel tekkis kahju. Hageja leiab, et just saatja esindaja poolt kauba laadimine on aset leidnud suurte puudustega, mida ei saanud otseselt mõjutada hageja autojuht. Saatja ei olnud nõuetekohaselt asetanud 29 trumlit/tünni euroalustele, millega oleks saanud pakendi purunemist vältida. Hageja on seisukohal ja juhib kohtu tähelepanu sellele, et vedaja on saatjale esitanud kõikvõimalikud andmed haagise liigi osas ning saatja on iseseisvalt võtnud vastu otsuse mittenõuetekohase pakendi laadimisest hageja esitatud haagisesse. Ka pealelaadimine toimus saatja volitatud esindaja poolt, millest ei saanud kudagi osa võtta hageja kohalviibinud autojuht. Samuti on hageja esitanud kohtule kõikvõimalikud veosega seotud tõendid.

Kostja seisukoht Kostja ei võtnud hagi õigeks ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Kostja on seisukohal, et kaup oli rikutud ja sõidukile kahju tekkinud vedaja poolt oma kohustuste täitmata jätmise tõttu. Vedaja vastutus ei sõltu vedaja süüst ning vedaja vabaneb vastutusest vaid juhul, kui tõendab, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust. Seetõttu vabaneb vedaja vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis välistaksid hageja kui vedaja vastutust. Kauba õige paigaldamise eest veokis vastutab täiel määral veoki juht, kes kauba veoks vastuvõtmisel ja vedamisel näitas üles vedajana äärmist

2-15-119460 ükskõiksust ja jättis täitmata vedajal lasuva käibes vajaliku hoolsuskohustuse. Hageja väited selle kohta, et selles on süüdi tellija ei ole asjakohased. Vaidlust ei ole selles, et kostja kohustus tasuma lepingu järgi hagejale veotasu 500 eurot ja et see summa on tasumata. Kuid kostja on kahjunõude hageja vastu ning kostja on nõuded tasaarvestanud. Nõuded on seega tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses lõppenud. Kostja vaidleb vastu sellele, et peab hagejale hüvitama veoki puhastamise kulud – 728 eurot. Hageja sõiduki haagise saastamine toimus hageja enda süül ning kostja selle eest ei vastuta. Samuti vaidleb kostja viiviste vastu. Kostja esitas järgmised tõendid: - Pretensioon hagejale, milles nõuab kahju hüvitamist summas 637,87 eurot seoses kauba kahjustamisega; - Maadlex OÜ tekitatud kahju akt, milles Maadlex OÜ kui kauba saaja teatab kostjale kahju tekitamisest summas 637,87 eurot seoses kauba kahjustamisega. Kostja selgitas ka, et hageja väide, et kauba veoki peale laadimiseks ja selle saatmiseks oli kostja kedagi volitanud, kes selle juures ka viibis, ei vasta tõele, kostja ei ole kedagi volitanud. Ühtegi tõendit selle asjaolu kohta ei ole. Samuti on väär hageja väide, et kaupa oli kordades rohkem. Tegelikult aga kauba hulk oli muutunud ebaolulisel määral, FIN-aluseid oli 2 tk vähem ja tunne 3 tükki rohkem, kui lepinguga ettenähtud. Kauba vedamisel on see tavaline olukord, et laadimiskohal muutub kauba tegelik kogus ebaolulisel määral. Igal juhul, kui kauba on kriitiliselt palju ning seda ei ole võimalik vedada, peab seda reguleerima veoki juht enne kauba veokile paigaldamist. Seega hageja pretensioonid on asjakohatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-15-119460 Kaup anti üle Venemaal ja võeti vastu Eestis, seega on tegemist rahvusvahelise veoga ja kuulub kohaldamisele CMR. Kohus ei ole tuvastanud selle kohaldamist välistavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud poolte vahel sõlmitud lepingu tühisust. Seega poolte vahelistele suhetele kohaldab kohus CMR ning 08.07.2016 sõlmitud lepingut.

2-15-119460 Kohus leiab, et ei ole tõendatud ka seda, et pakend oleks defektiga ja selle eest võiks kostja vastutada. Kohus möönab, et antud juhul on kokku sattunud kaks asjaolu – laadimismeetod ja pehme pakend, mis muu laadimise meetodi puhul võib olla jääks terveks tee lõpuni. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud, milles seisneb kostja tegu, mille tagajärjel kaup sai vigastada ja määris hagejale kuuluvat haagist selliselt, et hagejal tekkis seoses haagise puhastamisega kahju. Kohus leiab, et kostja vastutuse aluseks ei ole ka see, et kauba tegelik kogus ja mass ei vastanud lepingule. Poolte seisukohtades ühiselt selgub, et pakendi vigastamine toimus mitte kauba suure koguse tõttu, vaid vales järjekorras laadimise tõttu. Samuti lepinguga oli ette nähtud autojuhi kohustus võtta ühendust tellijaga probleemide tekkimise korral kauba laadimisel. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et kauba laadimisel tekitas kauba kogus probleeme ning sellest oleks kostja informeeritud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei vastuta hagejale tekitatud kahju eest. Selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata.

2-15-119460 Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt: kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus 500 eurot ning viivist seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata kahju hüvitamise nõude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2018 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.