Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2018 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-109450
Tsiviilasi
MetalProff OÜ hagi OÜ Rauplan Balti vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 8448 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: MetalProff OÜ (registrikood 10995975, Loopealse 7/Loopealse 1-1, Sõrva küla, Harku vald, Harjumaa); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Indrek Nuut (MALSCO Law Office, Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: Rauplan Balti OÜ (registrikood 10224226, Valdeku 132, 11216 Tallinn). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Rauplan Balti OÜ-lt (registrikood 10224226) hageja MetalProff OÜ (registrikood 10995975) kasuks välja 8448 (kaheksa tuhat nelisada nelikümmend kaheksa) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja Rauplan Balti OÜ kanda.
Mõista kostjalt Rauplan Balti OÜ-lt (registrikood 10224226) hageja MetalProff OÜ (registrikood 10995975) kasuks menetluskuludena välja 2570 (kaks tuhat viissada seitsekümmend) eurot, millest 2070 eurot on hageja õigusabikulud ja 500 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt hagiavalduses välja mõista 8448 eurot. Hageja nõude aluseks olid kostjale 2015. aastal esitatud ja tasumata jäänud raamatupidamise arved. Hageja tegi raamatupidamist kolmele ettevõttele ehk Rauplan Balti OÜ-le, Timedor OÜ-le ja Trainspot OÜle alates algdokumentide koostamisest kuni aastaaruande tegemiseni. Kolmele ettevõttele osutatava raamatupidamise teenuse eest tasumine oli kokku lepitud kostja juhatuse esimehega. Kõik arved on kostja juhatuse poolt vastu võetud ning kirjendatud raamatupidamises kulu ja käibemaksu arvestuses. Arveid ei ole vaidlustatud. Kostja ei ole teenuse osas kordagi 10 aasta jooksul avaldanud suuliselt või kirjalikult negatiivset tagasisidet. Kostja ei ole vaidlustanud teenuse hinda.
2.Hagiavalduse täienduses tõi hageja välja, et kostja OÜ Rauplan Balti registreeriti osaühinguna 1997. aastal. 2009. aasta veebruaris tegi kostja juhatuse liige Ahti Truus hageja avalduse raamatupidamise teenuse osutamiseks kostjale, Timedor OÜ-le ja Trainsport OÜ-le. Lepiti kokku, et kostja, Timedor OÜ ja Trainspot OÜ raamatupidamise teenuse eest tasub kostja. Seega sõlmis hageja kostjaga 2009. aasta veebruaris suulise teenuse osutamise lepingu.
3.Hageja täitis lepingut ning osutas kostjale raamatupidamise teenust kuni 31.12.2015. Hageja ütles lepingu üles 22.02.2016 ega osutanud alates 01.01.2016 enam teenust. Lepingu ülesütlemise aluseks oli kostja poolne lepingu rikkumine. Lepingu rikkumine seisnes selles, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust maksta hagejale tasu teenuse eest. Teenuse eest tasumine toimus hageja esitatud arvete alusel.
4.Raamatupidamise teenus sisaldas raamatupidamise toimingute teostamist algdokumentidest kuni aastaaruanneteni. Nõude esitamise aluseks olid raamatupidamise teenuse eest esitatud arved. Kostja tasus arveid 01.03.2009-31.01.2015. Arvete tasumine kajastub kostja pangaväljavõtetel ja arved olid kajastatud kostja raamatupidamise kulu ja käibemaksu arvestustes. Kuivõrd on kostja nõustunud teenuse saamisega ega ole teinud avaldust raamatupidamise teenuse lõpetamiseks, tuleb kostjal tasuda arved perioodi 01.02.201531.12.2015 eest.
5.Õiguslikult viitas hageja VÕS §-le 619, §-le 620. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et kostja maksab hagejale osutatud teenuse eest tasu. Pooltel oli õigus sõlmida suuline leping. Vajadus kirjaliku lepingu sõlmimise järele puudus, sest kostja tasus kuni 31.12.2013 arveid korrektselt. Hageja viitas täiendavalt VÕS § 8 lõikele 1 ja 2, § 76 lõikele 1 ja §-le 100. Alates 01.02.2015 ei ole kostja tasunud raamatupidamise teenuse eest. Kuna kostja ei ole teenuse eest tasunud, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel.
6.07.11.2016 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väitega, et viimane esitas 2014. aastal vastuväite, mille kohaselt ei vastanud nõutav tasu poolte kokkuleppele. Kostjal tuleb sellise vastuväite esitamist tõendada. Kostja ei ole vastuväidet esitanud ega ise lepingut üles öelnud.
7.07.11.2016 seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Kostja väited tema äriühingute käibe languse ja hageja suhtes usaldamatuse süvenemise kohta ei oma õigusvaidluses tähtsust,
kuna need ei saa mõjutada teenustasu. Kostjal ei olnud õigust muuta tasu ühepoolselt. Kostja ei esitanud teenuse osas pretensioone ega nõudnud hinna alandamist.
8.Kostja etteheide raamatupidamise kannete aja kohta jääb arusaamatuks, sest raamatupidamise kandeid tehaksegi tagantjärele ning need ongi ajalises nihkes. Raamatupidamist ei teostata reaalajas. Raamatupidamise kannete tegemine raamatupidamisteenuse osutaja poolt sõltub kliendilt saadavatest alusandmetest. Selleks, et esitada pretensioone teenuse kvaliteedi kohta, peaks kostja tõendama, et esitas hagejale alusandmed ja dokumendid õigeaegselt ning viimane jättis need ebamõistliku aja jooksul raamatupidamises kajastamata ning deklaratsioonid esitamata. Seda kostja tõendanud ei ole. Hageja esitas kohtule kirjavahetuse kostjale, mille kohaselt on hageja kostjale pidanud meelde tuletama, et ta vajab kannete tegemiseks alusdokumente, kuid kostja on nende esitamisega viivituses olnud.
9.Hageja nõustus, et ta on parandanud tagantjärele deklaratsioone, mistõttu tekkis maksude ettemaks summas 1232 eurot. Kostja etteheited hagejale on alusetud. Deklaratsioonide muutmine on lubatud tegevus. TSD deklareerimise vormi muutumisel 2015. aastal oli raamatupidamise programmi palgaväljamakse seadistus puudulik ja TSD vormile jõudsid väljamaksu summad ilma maksuvaba miinimumi arvestuseta. Tegemist ei olnud hageja veaga, sest raamatupidamisprogramm oli kostja oma. Kuna ebatäpsus esines küllaltki väikeses summas ja see korrigeeriti teenuse osutamise käigus, ei oma see asjaolu käesolevas vaidluses tähtsust. Kostja emotsionaalne suhtumine ei muuda võlgnevuse olemasolu.
10.Poolte vahel puudub vaidlus teenuse osutamise üle. Hageja on esitanud teenuse eest igakuiselt arveid ning kostja ei ole esitanud vastuväiteid. Maksuameti kiri tagastusnõude kontrollimise kohta ja ettepanek vabatahtlikuks andmete esitamiseks ei ole asjakohane vastuväide teenustasu maksmisest keeldumiseks ega sisuline etteheide teenusekvaliteedi kohta. Kostja oleks saanud teenuse osutamise lõpetada. Kuna ta kasutas teenust edasi, tuli tal selle eest tasuda.
11.Hinna alandamise avalduse tegemine eeldab kahju tekkimise tõendamist. Kostja ei ole kahju tekkimis tõendanud ega esitanud sellest tulenevat hinna alandamise nõuet. Väikeses summas maksude ettemaks ja selle hilisem tasaarvestus uute maksunõuetega ei ole kahju. Asjakohatu on kostja väide, et ta oleks saanud kasutada 1232 eurot oma majandustegevuses, sest enne, kui see summa oleks tagastatud, saabus järgmise perioodi maksunõue ning summa oleks läinud maksunõudega tasaarvestusele.
12.Kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu, sest kostjal puuduv tasaarvestatav nõue. Kostja väidetav vastunõue põhineb hageja teenustasu ühepoolsel ümberarvestusel, mis pole lepingulistes suhetes lubatav. Poolte vahel ei ole kunagi olnud kokkulepet kandepõhise tasu maksmiseks. Hageja on alates 2009. aastast esitanud kostjale ühesuguse suurusega fikseeritud tasuarveid. Nimetatud summa eest teostas hageja kolme äriühingu raamatupidamist. Kui poolte vahel oleks eksisteerinud kandpõhine tasukokkuleppe, oleks see kajastunud teenusearvetes juba varasemalt. Kandepõhine tasuarvestus oleks eeldanud erineva suurusega arvete esitamist igakuiselt.
13.Esitatud tõendid tõendavad fikseeritud tasu kokkulepet. Hageja osundas, et kui pooled oleksid sõlminud teistsuguse kokkuleppe, oleks kostja pidanud varem juhtima tähelepanu asjaolule, et igakuised arved on ühesugused. Pooled olid sõlminud fikseeritud tasuga kokkuleppe 2006. aastal. Hageja vaidles kostja tasaarvestuse avaldusele vastu. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et selline teenustasu ümberarvestus kuidagi pooltevahelisest lepingust tuleneda võiks. Kostja viitab vaid keskmisele turuhinnale. Teenustasu muutmine erinevalt kokkulepitule keskmisele hinnale või teise teenusepakkuja hinnale tuginedes ei ole lepingulistes suhetes lubatav. Hageja nõue kolme äriühingu raamatupidamisteenuse eest ei ole ebamõistlikus suuruses.
Kostja väited, et hageja pole koostanud 2015. aasta majandusaastaaruannet, ei ole asjakohane, sest hageja lõpetas teenuse osutamise võlgnevuse tõttu 2015. aasta lõpu seisuga 10. jaanuari 2016 kirjaga.
14.Poolte koostöö alguseks saab lugeda aastat 2006, mil kostja sõlmis FIE Kristin Seitamiga lepingu raamatupidamisteenuse osutamise kohta fikseeritud kuutasuga 10 000 krooni. Alates 2009 osutas Kristin Seitam teenust kostjale täpselt sama hinnaga, millele lisandus käibemaks. Suulise kokkuleppe alusel oli uueks teenuse osutajaks Kristin Seitami äriühing MetalProff OÜ ehk hageja. Kostja on need arved aktsepteerinud ja tasunud. Alates 2011. aastast, kui tuli käibele euro, jätkati teenuse osutamist konverteeritult ja ümardatult hinnaga 640 eurot, millele lisandus käibemaks. Pooled ei ole kunagi alates 2004. aastast vaielnud või läbi rääkinud, et teenuse hind võiks olla kujundatud kuidagi teistmoodi, kui fikseeritud kuutasuna. Fikseeritud kuutasu kokkulepe on tõendatud pooltevaheliste arvelduste ajalooga. Hageja palus kostjalt välja mõista 8448 eurot.
15.24.11.2016 seisukohtades viitas hageja, et kui kostja soovib tugineda teenuselepingu vastuolule heade kommetega, on ta nõustunud, et leping sõlmiti ja selle sisuks oli fikseeritud tasu maksmise kohustus. Hageja viitas TsÜS § 86 lõikele 2 ja leidis et ainuüksi asjaolu, et kostjal ei tekkinud rohkem kui 5 aasta jooksul kahtlusi tasu suuruse osas välistab tehingu heade kommete vastasuse. Kostja arvestused võrreldes turu keskmise hinnaga ei tõenda, et kostjal oleks mingis osas jäänud teenus saamata. Kostja väide, et ta on enam tasunud, ei ole õige, sest tasu suuruses olid pooled kokku leppinud. Fikseeritud tasu kokkulepe on alati põhimõtteliselt teistsuguse iseloomuga, kui ühiku alusel arvutatav tasukokkulepe ega eelda ühikupõhist arvepidamist teenuse osutaja poolt tehtud toimingute üle.
16.Hageja pidas asjakohatuks kostja väidet, et teenuse osutamine äriühingu kaudu muudab tähtsusetuks varasema kokkuleppe 2006. aastast. Hageja leidis, et juriidiline isik on abstraktsioon. Füüsilised isikud realiseerivad oma eesmärke äriühingute kaudu, kuna juriidilisel isikul endal tahe puudub. Juriidilise isiku kaudseks tahteks loetakse füüsilise isiku püstitatud tegevuseesmärk (äriplaan). Seega on alust eeldada, et kui tegemist on teenuse osutamisega ning muutub teenuse osutaja õiguslik vorm, kuid reaalselt teenust osutav füüsiline isik jääb samaks, jäävad vastupidise kokkuleppe puudumisel samaks teenuse osutamise varasemad tingimused, v.a kohustuslikult lisanduv ning teenuse saaja poolt mahaarvatav sisendkäibemaks.
17.Hageja leidis, et kostja väited on tõendamata. Hageja väited on tõendatud. Hageja ei pea tõendama, et kostjal oli soov jätkata samadel tingimustel. Kostja peab ise tõendama, et ta ei soovinud saada teenust sellistel tingimustel. Hageja ei pea tõendama, et tema nõutav tasu vastab keskmisele turuhinnale.
18.Hageja leidis, et raamatupidamisteenuse osutamise leping on oma olemuselt töövõtuleping. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tehtud töö (raamatupidamiskannete tegemine alusdokumentide alusel ning deklaratsioonide koostamine ning esitamine) oleks tehtud puudulikult. Kõik viivitused olid tingitud kostja enda viivitusest alusdokumentide esitamisel ning tema enda raamatupidamisprogrammi vigadest. Teenuse saaja poolt on teenusele vastuväidete esitamiseks ette nähtud mõistlik aeg. Kostja ei saa kohtumenetluses väita, et ta ei võta vastu viimase viie aasta jooksul saadud teenust. Kostja oleks pidanud töö vastu võtma ja selle üle vaatama mõistliku aja jooksul. Sama põhimõtet arvestab kogu raamatupidamise korraldus – kõiki esitatud deklaratsioone saab parandada aasta jooksul. Kui tegu ei ole varjatud vigadega, on üks aasta see periood, mil juhatus peab raamatupidamise teenuse kvaliteedile vastuväite esitama või ta loetakse selle aktsepteerinuks. Kostja ei saa esitada alusetu rikastumise vastuväidet, sest selle esitamiseks peaks ta esitama vastuhagi.
19.17.04.2017 seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Pooled leppisid kokku fikseeritud tasus. Kostja ei saanud arvata, et iga kuu osutatakse raamatupidamise teenust täpselt samas mahus. Kuna lepiti kokku fikseeritud tasus, ei oma tähtsust see, mitmele ettevõttele hageja teenust osutas. Fikseeritud tasu kokkuleppega on kooskõlas asjaolu, et mõnel kuu tuleb täita tööülesandeid rohkem ning teisel vähem.
20.Kostja esitatud kannete tabeli näol ei ole tegu lubatud dokumentaalse tõendiga, kuna see on allkirjastamata. Tegu on kostja enda koostatud dokumendi ja mitte dokumentaalse tõendiga, milles kajastatud numbrilisi suurusi ei ole kohtul võimalik kontrollida. Kohtus ei saa pool oma väited tõendada enda loodud tõendiga. Tabel ei ole arusaadaval viisil seostatud hageja lepinguliste kohustustega. Raamatupidamise teenus ei koosne x arvu kannete tegemises. Raamatupidamisteenuse põhikomponendid on teistsugused ja varieeruvad. Tabelist ei ole võimalik aru saada, mida kannete arv tegelikult näitab teenuse kohta. Kostja esitatud lepingu lisas toodud teenuse kirjelduses pole sisemisi raamatupidamise programmi kandeid teenuse osana kokku lepitud. Eelduslikult on tegu ühega 21-st tegevusest nimega „muud raamatupidamistoimingud“. Tegu on äärmiselt väikese osaga teenusest.
21.Hageja on täitnud kõik oma põhikohustused. Hageja koostas perioodilise aruandluse ettevõtte juhtkonnale ja riiklikele institutsioonidele (nt Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet). Raamatupidamisarvestust oli korraldatud nii, et oli tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine. Kui sisemistes raamatupidamisprogrammi kannetes olid mingid väidetavad tegematajätmised, on need väited tõendamata ning nende proportsioon koguteenusesse üliväike.
22.27.03.2018 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Raamatupidamine kui protsess on vajalik, et äriühing tegutseks ja maksud oleksid makstud. Raamatupidaja kas on esitanud ettenähtud deklaratsioonid või ei ole. Äriseadustik paneb raamatupidamise korraldamise kohustuse äriühingu juhatusele. Tellija lepinguline huvi seisneb raamatupidamise korraldatuse ja deklaratsioonide ja aruannete koostamise suhtes. Aastaaruanne on lõpptulem.
23.Hageja leidis, et vaidlusalust leping ei saa üheselt kvalifitseerida ei käsunduslepinguna ega töövõtulepinguna. Kostja vastuväidetest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on need esitatud. Kostja on ette heitnud kannete piisava kiirusega tegemata jätmist, kuigi lepingus puudus kokkulepe selle kohta, millise aja jooksul tuleb kanded teha. Kostja heitis ette finantsanalüütilise tagasiside puudumist, kuid ei toonud välja, kuidas rikkus hageja lepingut. Lepingu kohaselt anti tagasisidet siis, kui tellija seda küsib. Päringuid ja nendele vastamata jätmist kostja välja ei toonud.
24.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud ja tasutud riigilõivu. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnist. Materjalide analüüsiks, kliendiga nõupidamiseks ja seisukoha koostamiseks kulus 5 tundi ehk 600 eurot ilma käibemaksuta. Täiendava seisukoha koostamiseks kulus 2 tundi ehk 240 eurot ilma käibemaksuta. Valmistumiseks ja osalemiseks 08.03.2017 istungil, kostja taotlustele vastamiseks, 15.05.2017 istungiks valmistumiseks ja osalemiseks kulus kokku 4,5 tundi ehk 540 eurot ilma käibemaksuta.
25.Hageja seisukoha koostamiseks seoses kostja küsimustega eksperdile kulus 1,5 tundi. 28.02.2018 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 1,15 tundi. 26.03.2018 seisukoha koostamiseks kulus 2,5 tundi. 03.04.2018 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 0,5 tundi. Menetluskulude taotluse koostamiseks kulus 1 tund. Kokku osutati õigusabi 18,15 tunni ulatuses ja õigusabikulu oli 2178 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 500 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
26.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et poolte vahel ei ole kirjalikku lepingut raamatupidamise teenuse osutamiseks. Kostja ei nõustunud, et hagejal on tema vastu suulise kokkuleppe alusel nõue summas 8448 eurot, sest poolte vahel ei ole kokkulepet, mis õigustaks sellise tasu esitamist.
27.Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt pidi hageja kostjale osutama raamatupidamise teenust alates 2009. aasta veebruarist hinnaga 2 eurot kande kohta ehk raamatupidamisteenuse hinnastamine toimus kande põhiselt. Turu keskmine raamatupidamise teenuse tasu ühe kande kohta jääb vahemikku 0,81 – 3,23 eurot sõltuvalt sellest, milline on igakuine kannete hulk. Väiksem hulk kandeid on kallim, suurem hulk kandeid odavam. Hinnad sisaldavad teenuse osutaja pakutava raamatupidamisprogrammi kulu, mida teenuse osutaja rendib või omab. Hageja teostas raamatupidamisega seotud toiminguid kostja raamatupidamisprogrammis ja tal puudus programmi rentimisega seotud kulu, mistõttu kostjale makstud 2 euro suurune kandetasu ületas keskmist sama mahuga raamatupidamise teenustasu.
28.Vaidlusaluse teenusega seotud äriühingute käive ja kanded hakkasid võrreldes 2009. aastaga järgmistel aastatel märkimisväärselt kahanema. Sellest tulenevalt leidis kostja 2014. aasta lõpus, et hagejale on tasutud oluliselt rohkem ning tema küsitud teenuse hind ei ole proportsioonis tehtava töö mahuga. Sellest hoolimata jätkas hageja kostjale põhjendamatute arvete esitamist. Kostja keeldus arveid tasumast, sest juba pikema aja vältel oli kostja tasunud hagejale rohkem tegelikult tehtud tööde mahust.
29.Hageja teostas raamatupidamise kandeid pidevalt tagantjärele, mille tulemusena ei olnud äriühingu raamatupidamine ühelgi ajahetkel adekvaatne ega objektiivne, vaid pidevas ajalises nihkes. See takistas kostja äritegevust, kuna tal puudus ülevaade, millised koostööpartneritele esitatud arved on tasutud, millised mitte. 07.02.2016 parandas hageja tagantjärele tuludeklaratsioone ajavahemiku jaanuar 2015 – september 2015 kohta üle 1200 euro suuruse summa. Hageja kostjat sellest ei informeerinud ega selgitanud, et kostja on seetõttu tasunud rohkem makse, mida ta oleks saanud tagasi taotleda ning kasutada ettevõtluses. Tagantjärele deklaratsioonide parandamise tulemusena võttis kostjaga ühendust Maksu- ja Tolliamet ja nõudis selgitusi. Kostjale tuli Maksu- ja Tolliameti pöördumine ebameeldiva üllatusena, mis kahandas usaldust hageja vastu.
30.Kuni 2014. aastani usaldas kostja hagejat ega tundnud vajadust raamatupidamise igakuiseks kontrollimiseks. Sellise töö jaoks poleks leidunud ressurssi. Alles 2014. aasta lõpus/ 2015. aasta alguses, mil kostjal tekkis põhjendatud kahtlus, et hageja üritab kostja arvelt alusetult rikastuda ning küsib teenustasu osutamata teenuste eest, hakkas kostja kogu raamatupidamist põhjalikult üle kontrollima. Siis asus kostja kontrollima, kas hageja arved vastavad teostatud kannete arvule.
31.Kostja tõi välja, et tema raamatupidamises tegi hageja 2009. a kokku 2962 kannet, 2010. a 2791 kannet, 2011. a 2833 kannet, 2012. a 2434 kannet, 2013. a 2026 kannet, 2014. a 1893 kannet ning 2015. a 138 kannet. Timedor OÜ raamatupidamises tegi hageja 2009. a 470 kannet, 2010. a 562 kannet, 2011. a 611 kannet, 2012. a 627 kannet, 2013. a 625 kannet, 2014 a 450 kannet ja 2015. a 23 kannet. OÜ Trainspot raamatupidamises tegi hageja 2009. a 137 kannet, 2010. a 149 kannet, 2011. a 163 kannet, 2012. a 194 kannet, 2013. a 177 kannet, 2014. a 165 kannet ning 2015. a 19 kannet.
32.Ajavahemikul alates 2009. aastast kuni 2015. aasta jaanuarini tasus kostja hagejale kokku 45 419,76 eurot ilma käibemaksuta. Kuna kandeid nimetatud perioodil oli kokku 19 449, oleks kostja pidanud hagejale tasuma 2 x 19 449 = 38 898 eurot (ilma käibemaksuta). Seega perioodil 2009. aasta veebruarist kuni 2015. a jaanuarini oli kostja hagejale kokkulepitust enam tasunud
6521,76 eurot (45 419,76 eurot – 38 898 eurot). Kostja leidis, et tal on enamtasutud summa 6521,76 euro osas nõue hageja vastu.
33.Ajavahemikul 2015. aasta veebruarist kuni detsembrini tegi hageja kostja raamatupidamises 876 kannet, Timedor OÜ raamatupidamises 395 kannet ja Trainspot OÜ raamatupidamises 98 kannet. Kokku tegi hageja 1369 kannet, mille eest ta nõuab kostjalt 8448 eurot koos käibemaksuga ehk 7040 eurot ilma käibemaksuta, mis teeb ühe kande hinnaks 5,14 eurot (7040 : 1369). Hageja nõue ületab mitmekordselt sama teenust pakkuvate konkurentide hindu. Hageja ei ole põhjendanud sedavõrd kõrget teenustasu olukorras, kus hageja kasutas kostja raamatupidamistarkvara ning 2015. aastal jäi majandusaasta aruanne esitamata.
34.Hageja on nõude alusena esitanud arved, mille alusel ei ole võimalik tuvastada, millist teenust ja millises mahus ning millisel õiguslikul alusel on hageja väidetavalt kostjale osutanud. Sisuliselt on hageja nõue alusetu, ebaselge, tõendamata ja põhjendamata. Hageja ei täitnud lepingulisi kohustusi vajaliku hoolsusega ega üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, kuna teostas raamatupidamiskandeid tagantjärele, parandas suures ulatuses ettevõtte juhtkonna teadmata tuludeklaratsioone, tekitas riigiasutuse usaldamatuse kostja vastu ning jättis ettevõtte juhtkonna jooksvalt oma tähtsust omavatest toimingutest informeerimata.
35.Hageja ei ole järginud hea usu ega mõistlikkuse põhimõtet, esitades kostjale jooksvalt suuremaid arveid tegelikkuses tehtud tööde mahust ning nõudes täiendavat tasu määras, mis ületab kordades raamatupidamise praktikas kehtivaid hindasid. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt osutatud teenus oleks sedavõrd kvaliteetsem. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tahe oli tasuda tema enda tarkvara abil teostatud kesise kvaliteediga töö eest teiste raamatupidamisteenuse osutajatega võrreldes kõrgemat tasu. Poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja hagejale tasuma 2 eurot kande eest.
36.Kostja viitas VÕS § 1028 lõikele 1. Kostja on tõendanud, et 2 eurot kande eest on tasu, mis on kooskõlas turuhinnaga, kuigi see on liialt kõrge, arvestades kostja raamatupidamise mahtu. Tagantjärgi kontrollimisel selgus, et hageja esitas suuremaid arveid võrreldes tehtud kannete arvuga. Kostja oleks pidanud kokkuleppe alusel tasuma hagejale veebruarist 2009 kuni jaanuarini 2015 k.a kokku 38 898 eurot (ilma käibemaksuta), kuid tasus 45 419,76 eurot (ilma käibemaksuta), mis on 6521,76 eurot enam tegelikult kokkulepitust. Kostja viitas tasaarvestust reguleerivatele õigusnormidele ja leidis, et tal on hageja vastu enammakstud tasu nõue 6521,76 eurot ilma käibemaksuta. Hageja nõue kostja vastu saab olla maksimaalselt 2738 eurot ilma käibemaksuta. Kostja tegi tasaarvestuse avalduse ja leidis, et selle tulemusena on hageja nõue kaetud ning kostjal on jätkuvalt hageja vastu nõue summas 3783,76 eurot.
37.14.11.2016 nõustus kostja, et vaidlus puudub hageja poolt raamatupidamise teenuse osutamises alates 2009. aasta veebruarist kuni 2015. aasta jaanuarini. Kostja ei ole hagejaga fikseeritud tasus kokku leppinud ja seda ei saa järeldada asjasse mittepuutuvast kirjalikust lepingust. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tasu lepiti kokku juba 2006. aastal.
38.Kostja sõlmis suulise käsunduslepingu hagejaga, mitte FIE-ga. Viidatud 2006. aasta leping sisaldab kokkulepet FIE-ga, mitte hagejaga. Teenust ei osutanud sama isik, sest üks leping oli sõlmitud FIE-ga ja teine osaühinguga. Kostjal oli õigus otsustada, kas ja millistel tingimustel ta sõlmib raamatupidamisteenuse lepingu FIE-ga ning kas ja millistel tingimustel osaühinguga.
39.Teenuse hind ei saanud kujuneda esitatud arvetega. Võlasuhe saab tekkida lepingust. Pooltevaheline võlasuhe tekkis lepingu, mitte arvete alusel. Arved pidid vastama lepingule. Arvete esitamine suuremas mahus ei muutnud lepingut. Vastuväidet arvetele ei ole kostja esitanud varem põhjusel, et kogu perioodi vältel tehtud raamatupidamiskannete üksikasjalik üle
kontrollimine toimus alles vaidluse tõusetumisel. Alles 2014. aasta lõpus süvenes kostjas kahtlus, et hageja esitatud arved ei pruukinud olla kooskõlas osutatud teenuse tegeliku mahuga.
40.Kostja ei ole hinda ühepoolselt muutnud ega soovinud hinna alandamist. 2006. aasta lepingus FIE-ga sai konkreetne tasu kokku lepitud, sest raamatupidamine oli mahukam. Kostja oli nõus, et lisaks temale osutas hageja teenust Timedor OÜ-le ja Trainspot OÜ-le. Tegemist ei olnud kolme mahuka ettevõttega. Kostjale teadaolevalt ei osuta ükski raamatupidamisfirma Eestis raamatupidamisteenust fikseeritud hinnaga. Hageja väide taolise kokkuleppe sõlmimise kohta ei ole eluliselt usutav. Kõik raamatupidamisteenust osutavad ettevõtted on hinnastanud oma teenuse kas tunni- või kandepõhiselt.
41.Kui pooled oleksid sõlminud kokkuleppe fikseeritud tasus, oleks kokkulepe olnud vastuolus heade kommetega. Kostja viitas TsÜS § 86 lõikele 1. Kostja eesmärk oli korraldada ettevõtete raamatupidamised selliselt, et need vastaksid kehtivatele õigusaktidele ning teenuse hind oleks kooskõlas raamatupidamise mahuga. Kuna vastastikused kohustused ei olnud proportsionaalsed, oli tehing vastuolus heade kommetega. Hageja tegi perioodil veebruarist 2015 kuni detsembrini 2015 kolme ettevõtte raamatupidamisega seoses kokku 1369 kannet (s.o keskmiselt 124,45 kannet kuus). Selle eest nõuab hageja kostjalt 8448 eurot (koos käibemaksuga). Kui vaadelda samasugust teenust pakkuvate raamatupidamisfirmade keskmist hinda, milleks on 100-150 kande puhul 112,25 eurot kuus, oleks tavaliselt makstav tasu 11 kuu eest ca 1234,75 eurot, millele lisandub käibemaks. Isegi kõrgeima hinnatasemega ettevõtete puhul moodustaks 11 kalendrikuu tasu kokku vaid 1760 eurot. Kostja sai vastusooritusena trafaretse teenuse. Hageja ei ole tõendanud, et tema teenus oli eksklusiivne.
42.Kostja leidis, et tehing oli tühine TsÜS § 86 lg 2 punkti 2 alusel. Kostjal on TsÜS § 86 lg 1 kohaselt õigus tasuda teenuse eest ulatuses, mis on kooskõlas heade kommetega. Kostja makstav õiglane tasu oleks veebruarist 2015 kuni detsembrini olnud 2 euro suuruse kandehinna alusel 2738 eurot ilma käibemaksuta. Kui tehing on vastuolus heade kommetega ja tühine, on kostja alates 2009. aasta veebruarist kuni 2015. aasta jaanuarini tasunud hagejale põhjendamatult suuri summasid. Tasaarvestamise tulemusena puudub kostjal võlgnevus hageja ees.
43.27.03.2017 seisukohtades kordas kostja varasemaid väiteid. 2006. aastal FIE-ga sõlmitud lepingu alusel osutati teenust neljale äriühingule ja mitte kolmele, millest tulenevalt kujunes hind. Kostja esitas 2006. aasta lepingu kolmanda lehekülje, millest nähtub kõigi nelja äriühingu lõikes raamatupidamisteenuse maht. 2009. aasta suulises kokkuleppes muutus teenuse saajate ring ja teenuse maht. 2006. aasta lepingus kokkulepitud tasu ei olnud suvaline fikseeritud hinnakokkulepe, vaid arvutatud reaalse kandemahu põhjal selleaegseid ettevõtete raamatupidamismahte silmas pidades.
44.Arvete tasumine fikseeritud tasu kokkulepet ei tõenda. Kostja ei süvenenud oma kohustustesse pikka aega. Hageja ei ole tõendanud teenuse osutamist kokku lepitud mahus. Hageja on ise väitnud, et teenus sisaldas raamatupidamise toimingute teostamist algdokumentidest kuni aastaaruandeni. Hagiavaldusele lisatud raamatupidamisteenuse osutamise lõpetamise teatest nähtub, et hageja teenus sisaldas algdokumentide kontrollimist ja sisestamist, palgaarvestust, maksude arvestust, põhivara arvestust, autode arvestust ja riikliku aruandluse esitamist ning 2015. aasta majandusaasta aruande esitamist. Loetletud mahus hageja teenust ei osutanud. Hageja tegi vaidlusalusel perioodil 1369 kannet. Tegelik töö maht oli suurem ja selle tegi tagantjärgi ära kostja töötaja.
45.Kostja töötaja kontrollis hiljem hageja töö üle ja leidis vigu, näiteks vead Rauplan Balti OÜ TSD deklaratsioonides jaanuarist 2015 kuni septembrini 2015, mida hageja parandas põhjusel, et jättis kontrollimata enda poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonid ja Bauhaus Eesti
OÜ arvete tasumistel allahindluste arvestamata jätmine, mille tulemusena kajastus kostja raamatupidamises Bauhaus Eesti OÜ võlgnikuna.
46.Tegemata töö ei olnud tingitud kostja käitumisest ega algdokumentide õigeaegselt esitamata jätmisest, vaid sellest, et hageja ei kajastanud Internetipanga väljavõtete alusel tasumisi ega laekumisi. Internetipangale oli juurdepääs hagejal. Kostjal ei olnud raamatupidajale Internetipanga väljavõtete printimise ega esitamise kohustust. Raamatupidamise algdokumendid esitati hagejale sellekohasel nõudmisel. Kostja koostas ülevaatliku tabeli, millest nähtuvad hageja kanded ja samal ajal kostja töötaja tehtud kanded, mida pidi tegema hageja.
47.Rauplan Balti OÜ raamatupidamises tehti perioodil veebruarist 2015 kuni detsembrini 2015 1877 kannet, millest 876 kannet tegi hageja ja ülejäänud kostja töötaja. Kostja raamatupidamises jäid juunist kuni detsembrini kajastamata pangaväljavõtetelt tasumised ja laekumised; veebruarist kuni detsembrini koostamata palgalehed; kontrollimata ja parandamata 2015. aasta käibemaksudeklaratsioonid; tegemata 2015. aasta põhivara arvestus; kajastamata detsembri ostuarved ja kuluaruanded; esitamata detsembrikuu käibemaksudeklaratsioon ja koostamata 2015. aasta majandusaasta aruanne.
48.Timedor OÜ raamatupidamises tehti perioodil veebruarist 2015 kuni detsembrini 2015 kokku 505 kannet, millest 395 kannet tegi hageja ja ülejäänud kostja töötaja. Timedor OÜ raamatupidamises jäid oktoobrist kuni detsembrini kajastamata pangaväljavõtetelt tasumised ja laekumised; kajastamata detsembri ostu- ja müügiarved ning kuluaruanded; esitamata detsembrikuu käibemaksudeklaratsioon; kontrollimata ja parandamata 2015. aasta käibemaksudeklaratsioonid; tegemata 2015. aasta põhivara arvestus ja koostamata 2015. aasta majandusaasta aruanne.
49.Trainspot OÜ raamatupidamises tehti perioodil veebruarist 2015 kuni detsembrini 2015 kokku 111 kannet, millest 98 kannet tegi hageja ja ülejäänud kostja töötaja. Trainspot OÜ raamatupidamises jäid kajastamata detsembri ostu- ja müügiarved; kajastamata pangaväljavõtetelt detsembri tasumised ja laekumised; esitamata detsembrikuu käibemaksudeklaratsioon ning koostamata 2015. aasta majandusaasta aruanne.
KOHTU PÕHJENDUSED
50.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
51.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja osutas kuni 31.12.2015 raamatupidamise teenust kostjale, Timedor OÜ-le ja Trainspot OÜ-le; 2) poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, mille kohaselt pidi raamatupidamise teenuse hagejale tasuma kostja; 3) kostja tasus hagejale raamatupidamise teenuse eest esitatud fikseeritud summas igakuiseid arveid ajavahemikul 01.03.2009 kuni 31.01.2015; 4) raamatupidamise teenuse osutamisel kasutas hageja kostja programmi.
52.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale 2015. aastal osutatud teenuse eest igakuiselt summas 768 eurot esitatud arveid, millest tulenev koguvõlgnevus on 8448 eurot.
53.Hageja leidis, et ta oli sõlminud kostjaga raamatupidamise teenuse osutamiseks 2009. aastal suulise lepingu, mille kohaselt pidi kostja teenuse eest tasuma fikseeritud tasu, mis pärast eurole
üleminekut oli 768 eurot kuus. Kostja ei ole kordagi vaidlustanud arveid, teenuse hinda või esitanud etteheiteid teenuse osas. Hageja täitis lepingut kuni 31.12.2015 ning ütles seejärel lepingu üles võlgnevuse tõttu. 2014. aastal kostja mistahes vastuväidet tasu kohta ei esitanud. Kostja väited äriühingute käibe languse osas ei oma tähtsust, sest tasu ei sõltunud raamatupidamise kannete arvust ja kostjal ei olnud õigust lepingut ühepoolselt muuta. 2006. aastal sõlmis hageja seaduslik esindaja FIE Kristin Seitam kostjaga kirjaliku lepingu, mille tingimused läksid üle 2009. aastal poolte vahel sõlmitud suulisesse lepingusse. Teenuse hind ei muutunud.
54.Kostja etteheited kannete tegemise aja osas ei ole põhjendatud, sest kostja esitas hagejale algandmeid sageli hilinemisega. Tuludeklaratsioonide tagantjärgi muutmine oli tingitud kostja enda raamatupidamise programmist, mille tulemusena tekkis maksude ettemaks summas 1232 eurot. Kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu, sest kostjal puudus tasaarvestatav nõue. Kui pooled oleksid sõlminud kannete arvule vastava tasukokkuleppe, oleks kostja pidanud varem juhtima tähelepanu, et arved ei ole kooskõlas väidetava kokkuleppega. Ärihingute 2015. aasta aruandeid ei pidanud hageja koostama, sest ta oli enne aruannete esitamise tähtaega lepingu üles öelnud.
55.Kostja leidis, et ta sõlmis hagejaga kokkuleppe, mille kohaselt tuli tal hagejale tasuda raamatupidamise teenuse eest 2 eurot kande kohta. Turuhind on vahemikus 0,81 eurot kuni 3,23 eurot kande kohta. Hageja hind oli turuhinnast kallim, sest hageja kasutas teenuse osutamiseks kostja programmi. Nende äriühingute käive, kellele hageja teenust osutas, vähenes ning kostja avastas 2014. aastal, et on teenuse eest tasunud rohkem, kui oli kokku lepitud. Kostja keeldus arvete tasumisest, sest ta oli hagejale pikema aja jooksul maksnud kokkulepituga võrreldes enam.
56.Hageja teostas raamatupidamise kandeid pidevalt tagantjärgi. 07.02.2016 parandas hageja tuludeklaratsioone tagantjärgi, millest ta kostjat ei teavitanud. Kostjale tuli üllatusena Maksu- ja Tolliameti pöördumine. Kostja esitas oma arvutused hageja teostatud raamatupidamise kannete kohta ja leidis, et kuna alates 2009 tegi hageja kokku 19 449 kannet, oleks kostja pidanud hagejale tasuma 38 898 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja tasus hagejale kokkulepituga võrreldes 6521,76 eurot enam, millises osas on kostjal nõue hageja vastu. Hageja nõue kokku lepitud tasu alusel saab olla maksimaalselt 2738 eurot ilma käibemaksuta. Kostja tegi tasaarvestuse avalduse ja leidis, et selle tulemusena on tal hageja vastu nõue summas 3783,76 eurot.
57.Kostja leidis, et teenuse hinda ei saa tõendada üksnes arved ning 2006. aasta leping ei olnud sõlmitud hageja, vaid FIE-ga. 2006. aasta lepingu kohaselt osutati teenust neljale ettevõttele, mitte kolmele. Kui leping oli sõlmitud hageja väidetud tingimustel oli see vastuolus heade kommetega ja tühine TsÜS § 86 lg 2 alusel. Hageja töö kontrollimisel leidis kostja mitmeid vigu, muuhulgas olid koostamata 2015. aasta majandusaasta aruanded.
58.Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja nõudele on alusetud ning tõendamata. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
59.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on
tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas on kostja väitnud, et tema ning hageja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma teenuse eest 2 eurot iga raamatupidamisliku kande kohta. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud ühegi tõendiga. Kostja väited pooltevahelise kokkuleppe sisu kohta on jäänud paljasõnalisteks.
60.VÕS § 23 lg 1 punkti 2 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingupoolte vahel välja kujunenud praktikast. Lisaks tuleneb VÕS § 25 lõikest 1, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. VÕS § 28 lg 1 näeb ette, et majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid oma majandus- ja kutsetegevuses tasulise raamatupidamise teenuse osutamise lepingu.
61.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 5 näeb ette, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi (p 1), poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3) ning tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat (p 6). Riigikohus on korduvalt osundanud, et poolte ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus sellel poolel, kes tahte olemasolule tugineb (RK TKo nr 2-16-5143/42, p 13.2, nr 3-2-1-112-15, p 15). Kostja ei ole tõendanud, et poolte ühiseks tahteks oli sõlmida lepingut, mille kohaselt pidi kostja hagejale tasuma 2 eurot iga raamatupidamises tehtud kande eest.
62.Hageja esitas kohtule kostjale perioodil 28.02.2015 kuni 31.12.2015 koostatud arved (toimiku 1. kd, lk 32-42). Iga arve alusel tuli kostjal hagejale tasuda 640 eurot ilma käibemaksuta ja 768 eurot koos käibemaksuga. Arve selgitusse oli märgitud „osutatud raamatupidamisteenus“ ja viide vastavale kuule ning aastale. Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtted (toimiku 1. kd, lk 87-96), milliste kohaselt oli ta tasunud alates 2009. aastal hagejale igakuiseid tasusid arvete alusel. Alates 02.09.2009 tasus kostja hagejale igakuiselt 12 000 krooni. Alates 2011. aasta aprillist tasus kostja hagejale igakuiselt 768 eurot viidates esitatud arvete numbritele.
63.Hageja esitas omakorda kohtule e-kirjad (toimiku 1. kd, lk 108-116, lk 118-119), millistega ta saatis kostjale 2015. aastal tasumata jäänud arved. E-kirjadest ei nähtu, et kostja oleks arvetele, sealhulgas nendes kajastuvatele summadele esitanud vastuväiteid. 03.01.2016 saatis hageja kostjale lisaks e-kirja (toimiku 1. kd, lk 117), milles ta palus arved maksta ning märkis, et raha õige kasutamise seisukohast lähtuvalt oli kostjal konto väljavõttest nähtuvalt võimalik arveid tasuda. 10.01.2016 saatis hageja kirjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 131), millega koos ta saatis võlgnevuses olevate arvete loetelu. Hageja palus võlgnevuse tasuda. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks võlgnevusele esitanud neid vastuväiteid, milliseid ta esitas kohtumenetluses.
64.Kohtu hinnangul nähtub poolte käitumisest ja nendevahelisest praktikast, et kostja tasus ja pidi tasuma hagejale osutatud raamatupidamise teenuse eest igakuiselt 768 eurot. Hageja ei ole kordagi esitanud arveid lähtuvalt sellest, kui palju raamatupidamise kandeid on ta mõnes kuus teinud. Kostja on pika ajaperioodi jooksul tasunud hagejale igakuiselt raamatupidamise teenuse eest ühesuguse summa. Kostja ei ole kordagi enne kohtuvaidluse algust vaidlustanud igakuise tasu suurust. Kostja väited, milliste kohaselt olevat ta 2014. aasta avastanud arvete mittevastavuse kokku lepitud tasule ning olevat sellele hageja tähelepanu juhtinud, on tõendamata. Sama moodi on tõendamata kostja väited, et ta sõlmis hagejaga kokkuleppe, mille kohaselt pidi ta tasuma raamatupidamise teenuse eest 2 eurot kande kohta.
65.Hageja esitas kohtule 01.07.2006 FIE Kristin Seitami ja kostja vahel sõlmitud lepingu
(toimiku 1. kd, lk 129-130, terviklik leping koos lisaga lk 172-173), mille kohaselt pidi FIE Kristin Seitam osutama kostjale raamatupidamise teenust. Lepingu punkti 2.1. kohaselt pidi teenuse osutaja kirjendama tellija esitatud raamatupidamise alg- või koonddokumentide alusel tellija majandustehinguid raamatupidamisregistritesse ning koostaja majandusaasta aruande. Lepingu punkti 3.1. kohaselt oli tasu suuruseks 10 000 krooni iga kuu kohta. Lepingu lisas märgitud kohaselt pidi FIE Kristin Seitam osutama kostjale teenust, mis pidi seisnema algdokumentide esmases kontrollis, raamatupidamise registritesse sisestamises, arvete tegemises ja haldamises, Soome aruannete ning riiklike aruannete ja deklaratsioonide koostamises, suhtlemises Maksuameti, Haigekassa ja võlgnikega, põhivahendite ja palkade arvestuses, maksusummade teadete koostamises, muus aruandluses ja toiminutes. Timedor OÜ-le ja Trainspot OÜ-le pidi teenuste osutamise maht olema väiksem, nende ettevõtete osas ei olnud vajalik koostada ja hallata arveid, koostada Soome aruandeid ning muid aruandeid, mis olid lisas märgitud. Lisaks pidi FIE Kristin Seitam osutama teenust ka Intools Eesti nimelisele äriühingule.
66.Kuigi eelviidatud leping oli sõlmitud kostja ja hiljem hageja juhatuse liikmeks olnud Kristin Seitami vahel, on kostja nõustunud, et osutatud teenuse sisu oli analoogiline 2009. aastal sõlmitud lepingukohase teenuse sisuga. Vaidlus puudub selle üle, et jätkuvalt osutati raamatupidamise teenust mitte ühele, vaid mitmele äriühingule ehk kostjale, Timedor OÜ-le ja Trainspot OÜ-le. 2006. aastal FIE Kristin Seitamiga sõlmitud lepingu alusel ei pidanud kostja tasuma teenuse eest vastavalt kannete arvule, vaid pidi tasuma igakuiselt kokku lepitud tasu. Kohtu hinnangul näitab antud leping, poolte endi käitumine pärast 2009. aastat ning poolte praktika arvete esitamisel ja nende eest tasumisel, et hageja ja kostja sõlmisid raamatupidamise teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt pidi kostja tasuma hagejale igakuiselt fikseeritud tasu 768 eurot koos käibemaksuga. Teistsuguseid järeldusi asjas kogutud tõendite pinnalt teha ei saa.
67.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. Käesoleva asjas puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja osutas kostjale ning Timedor OÜ-le ja Trainspot OÜ-le raamatupidamise teenust, mille eest kostja pidi tasuma, kuid jättis tasumata. Kuna kostja jättis täitmata kohustuse tasuda hagejale osutatud teenuse eest, oli hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse täitmisest ei saanud kostja keelduda põhjendusel, et tema arvates oli kokku lepitud tasu turuhinnast väiksem. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja ei saanud kokku lepitud tasu suurust ühepoolselt muuta.
68.Kostja tasaarvestuse avaldus on kohtu hinnangul alusetu. VÕS § 197 lg 1 näeb küll ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse avalduse esitamine eeldab, et tasaarvestaval poolel on olemas teise poole vastu nõue. VÕS § 200 lõikest 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
69.Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei tõendanud, et tal oli hagejaga sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt tuli teenuse eest tasuda 2 eurot kande kohta, on asjakohatud kostja väited, et ta tasus arvete alusel hagejale kokku lepitust enam, mistõttu on tal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjal tuli hagejale tasuda teenuse eest igakuiselt 768 eurot. Kostja jättis selle kohustuse täitmata ega ole tasunud hagejale kokku lepitust enam. Kostjal ei olnud nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada.
70.Kohus osundab, et isegi juhul, kui kostja väited 2 euro suuruse kandetasu kohta oleksid leidnud tõendamist, ei ole tõendanud kostja oma väiteid selle kohta, millise arvu raamatupidamise kandeid tegi hageja alates 2009. aastast. Kannete arvu kohta on kostja esitanud üksnes oma lepingulise esindaja seletused, kuid mitte ühtegi tõendit. Kostja esitas kohtule enda
koostatud tabeli pealkirjaga „2015. aasta raamatupidamiskanded äriühingutes Rauplan Balti OÜ, Timedor OÜ ja Trainspot OÜ“ (toimiku 1. kd, lk 174). Kohtu hinnangul ei ole tabeli näol tegemist mitte tõendi, vaid kostja seletusega. Dokument ei ole allkirjastatud ning selles sisalduvad andmed ei ole kontrollitavad. Tabelis on loetletud ettevõtete raamatupidamises tehtud kannete arv ning on eraldi märgitud nende kannete arv, mis hagejal olevat jäänud tegemata, kuid kohus ei saa ainuüksi kostja enda koostatud tabeli alusel lugeda kostja väited tõendatuks.
71.Kostja esitas menetluses ka väiteid, et hageja teostas kandeid tagantjärgi või jättis osad kanded tegemata, kuid need kostja väited ei võimalda kohtul jätta hagi osaliselt või tervikuna rahuldamata. Kohtu hinnangul on hageja ja kostja vahel sõlmitud raamatupidamise teenuse osutamise leping hinnatav käsunduslepinguna. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kui töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele, siis käsundusleping on teenuse osutamise leping ning soovitud tulemuse saavutamata jätmine ei kujuta endast lepingu rikkumist ning õigus saada tasu ei sõltu saavutatud tagajärjest.
72.VÕS § 620 lõike 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Ühtlasi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Samas ei tulene eelviidatud sättest, et kui käsundiandja hinnangul ei ole käsundisaaja olnud piisavalt hoolas, on tal õigus jätta käsundisaajale tasu maksmata.
73.VÕS § 627 lg 1 näeb ette, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 628 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Seega oli kostjal kohustus vastavalt kokkuleppele maksta tasu igakuiselt.
74.Kostja ei ole põhistanud ega selgitanud, kas või millist õiguskaitsevahendit ta peale tasaarvestuse avalduse veel hageja suhtes kasutas, mis võimaldas tal jätta tasu täielikult maksmata. Kostja ei ole tõendanud hageja kohustuste rikkumist ega välja toonud, kuidas või millise kohustuse rikkumine võimaldas kostjal jätta tasu maksmata. Kostja väited kannete pidevast tagantjärgi tegemisest ning osade kannete tegemata jätmisest on jäänud tõendamata.
75.Kuigi hageja on nõustunud, et ta tegi tagantjärgi muudatusi maksudeklaratsioonides, mis nähtub ka kostja suhtes tehtud väljavõttest Maksu- ja Tolliameti veebilehelt (toimiku 1. kd, lk 85), ei ole kostja põhistanud millise väidetava negatiivse tagajärje see talle kaasa tõi ning kas või millise nõude ta hageja vastu sellest tulenevalt esitab. Kostja esitas kohtule Maksu- ja Tolliameti kirja 12.02.2016 (toimiku 1. kd, lk 86), mille kohaselt oli ettevõte parandanud 2015. aasta jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni, augusti ja septembrikuu deklaratsiooni TDS, mille kohaselt oli ettevõttel tekkinud tagastusnõue. Maksu- ja Tolliamet teatas kostjale, et on alustanud tagastusnõude õigsuse kontrolli ja palus kostjalt selgitusi paranduste kohta koos konto väljavõtetega. Samas ei esitanud kostja ühtegi täiendavat tõendit selle kohta, mis selgus Maksuja Tolliameti kontrolli tagajärjel. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema enamtasutud maksude tagastusnõue oleks jäänud rahuldamata, mistõttu ta oleks kahju kandnud.
76.Hageja ja kostja vahelisest e-kirjade vahetusest 2014. aastal ja 2015. aastal (toimiku 1. kd, lk 120-128) nähtub, et hageja on sageli pöördunud kostja poole raamatupidamise algdokumentide
saamiseks. Seega on hageja tõendanud oma väidet, mille kohaselt võis kannete tegemise hilinemine olla seotud hoopis kostja enda poolt algdokumentide hilinemisega esitamisest. Kostja ei ole tõendanud ega välja toonud, kas või millist negatiivset tagajärge ta kannete hilisema tegemise tõttu pidi taluma või millise nõude ta seetõttu hageja vastu esitab. Kostjal puudus õigus jätta tasu maksmata, ilma esitamata hageja suhtes tasu maksmist välistavat rahalist nõuet või ilma kohaldamata mõnda õiguskaitsevahendit.
77.Ühtlasi heitis kostja hagejale ette, et viimane jättis koostamata äriühingute 2015. aasta majandusaasta aruanded. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 22.02.2016 saatis Kristin Seitam hageja esindajana kostjale teate (toimiku 1. kd, lk 44) raamatupidamise teenuse osutamise lõpetamisest alates 01.01.2016. Teate kohaselt sisaldas lõpetatud teenus algdokumentide kontrollimist ja sisestamist, palgaarvestust, maksude arvestust, põhivara arvestust, autode arvestust ja riikliku aruandluse esitamist. Lepingu lõpetamise põhjuseks tõi hageja kostja võlgnevuse summas 8448 eurot. Samuti avaldas hageja, et koostab ettevõtete 2015. aasta majandusaasta aruande, kui võlgnevus on tasutud. Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei tasunud võlgnevust.
78.Kuivõrd hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles, vabastas ülesütlemine ta VÕS § 195 lg 2 kohaselt lepingu edasise täitmise kohustusest. Lisaks tuleneb VÕS § 111 lõikest 1, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seega oli hagejal õigus oma teenuse osutamise kohustusest keelduda seni, kuni kostja täidab tasu maksmise kohustuse. Tasu maksmise kohustuse jättis kostja täitmata.
79.Kohus ei nõustu ka kostja väidetega, et tema ning hageja vahel sõlmitud leping oli tühine ega kuulunud seetõttu täitmisele. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kooskõlas TsÜS § 86 lõikega 2 on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (punkt 1) või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (punkt 2).
80.Kostja väitis, et kuivõrd tasu suurus 768 eurot koos oli oluliselt väiksem turuhinnast, oli tehing tühine ning kostja ei pidanud kohustust täitma. Kostja on jätnud tähelepanuta, et eelviidatud normi kohaselt ei too mitte iga väidetav rahaline ebaproportsionaalsus kaasa vastuolu heade kommetega, vaid ainult selline, millega kaasnevad ka lõikes 2 toodud asjaolud. Tehingu tühisuse tuvastamiseks peab TsÜS § 86 lõike 2 järgi olema lisaks soorituste väärtuste erinevusele olema üks tehingu pooltest teinud tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust asjaolust (RK TKm 3-2-1-186-13, p 20). Tühisusele tuginev pool peab nende asjaolude esinemise nimetama ja tõendama (RK TKm 3-2-1-186-13, p 20, 3-2-1-49-11, p 9). Kostja näol on tegemist äriühinguga, kes sõlmis raamatupidamise teenuse osutamise lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud ühegi TsÜS § 86 lõikes 2 toodud asjaolu esinemist ehk lepingu sõlmimist erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse või muu sarnase asjaolu tõttu. Ainuüksi kostja viited sellele, et väidetavalt ületas 2009. aastal kokku lepitud hind turuhinda käesoleval ajal, ei ole piisavad selleks, et tuvastada tehingu tühisust TsÜS § 86 lg 2 alusel.
81.Kostja esitas oma väidete tõendamiseks üksnes mitmeid raamatupidamise teenust osutavate äriühingute hinnakirju. Kostja esitas kohtule Benchmark OÜ hinnakirja (toimiku 1. kd, lk 84), mille kohaselt tuli antud ettevõttele tasuda teenuse eest vastavalt kannete arvule. Kannete vahemiku 101 kuni 150 eest tuli tasuda baashinnana 160 eurot ja kande keskmine hind oli 1,27
eurot. Tärniga märgitu kohaselt sisaldas hind KMD ja TSD deklaratsioone, finantsandmete kontrolli ja aruannete saatmist e-maili teel. Samuti sisaldas hind programmi kasutamise litsentsi. Samas ei ole võimalik hinnakirjast järeldada, millisest ajavahemikust lähtuvalt on kannete arv ja tasu baashind määratud.
82.Täiendavalt esitas kostja 1Office raamatupidamise hinnakirja (toimiku 1. kd, lk 143-144), mille kohaselt oli teenuse miinimumkuustasuks 45 eurot ning teenust osutati tunnitasu 45 eurot alusel. Majandusaasta aruande koostamise eest tuli täiendavalt tasuda 150 eurot. Samuti tuli täiendavalt tasuda muude teenuste eest. Seega tuli antud ettevõttele tasuda teenuse eest mitte vastavalt kannete arvule, vaid tunnitasu alusel.
83.Kostja esitas kohtule AB Raamatupidamise hinnakirja (toimiku 1. kd, lk 145-147), mille kohaselt sõltus põhiteenuse kuutasu dokumentide arvust, mis kinnitavad majandustehingute toimumist. Põhiteenuse hind kuus võis sõltuvalt dokumentide arvust olla ilma käibemaksuta 45 eurot kuni 235 eurot kuus. Paljude erinevate lisateenuste eest tuli tasuda vastavalt kokkuleppele täiendavalt, sealhulgas laoarvestuse pidamise, deklaratsioonide koostamise ja esitamise, konsultatsioonide ja aastaaruannete koostamise eest. Seega ei ole hinnakirjast võimalik järeldada, millise igakuise tasu eest oleks antud ettevõte osutanud kostjale hageja osutatud teenusega võrdväärses mahus teenust.
84.Kostja esitas kohtule RMP Meister OÜ hinnakirja (toimiku 1. kd, lk 148-150), mille kohaselt sõltus väikeettevõtete kuutasu kannete arvust ning oli 151 kuni 200 kande puhul kuus 150 eurot ilma käibemaksuta. Kannete arvu moodustavad hinnakirja kohaselt algdokumendid. Teenuse hind sisaldas maksude arvestust, deklaratsioonide esitamist läbi e-maksuameti, kuni viie töötaja palgaarvestust, põhivarade arvestust ja jooksvaid konsultatsioone. Täiendavate teenuste eest tuli tasuda lisatasu, sealhulgas tuli lisatasu tasuda aastaaruande koostamise eest.
85.Kostja esitas kohtule OÜ Audiitorbüroo Õnne Kurvet hinnakirja (toimiku 1. kd, lk 151-152), mille kohaselt sõltus teenuse baashind kannete arvust ja oli kannete arvu 151 kuni 200 kuus puhul koos käibemaksuga 238,80 eurot kuus. Paljude lisatoimingute eest tuli tasuda täiendavalt, sealhulgas e-maksuameti kaudu deklaratsioonide esitamise eest ja aastaaruannete koostamise eest. Ka antud hinnakirjast ei ole võimalik järeldada, millist igakuist tasu oleks kostjal tulnud tasuda, kui ettevõte oleks talle osutanud hageja teenusega võrdväärset teenust.
86.Kokkuvõttes leiab kohus, et esitatud tõendid ei tõenda isegi kostja väiteid, et hagejaga sõlmitud lepingus toodud tasu ületas oluliselt teenuse turuhinda ning kõik raamatupidamise teenust osutavad ettevõtted lähtuvad tasu suuruse hindamisel raamatupidamise kannete arvust. Kostja esitatud hinnakirjadest nähtub, et raamatupidamise teenust osutavad ettevõtted ka igakuise kokku lepitud tasu alusel, kusjuures tasu suurus sõltub mitmetest olulistest komponentidest, sealhulgas osutatavate teenuste mahust.
87.Kokkuvõttes leiab kohus, et ükski kostja vastuväidetest ei võimalda kohtul jätta hagi osaliselt või tervikuna rahuldamata. Hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8448 eurot.
88.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude
kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
89.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud ja tasutud riigilõivu. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis. Materjalide analüüsiks, kliendiga nõupidamiseks ja seisukoha koostamiseks kulus 5 tundi ehk 600 eurot ilma käibemaksuta. Täiendava seisukoha koostamiseks kulus 2 tundi ehk 240 eurot ilma käibemaksuta. Valmistumiseks ja osalemiseks 08.03.2017 istungil, kostja taotlustele vastamiseks, 15.05.2017 istungiks valmistumiseks ja osalemiseks kulus kokku 4,5 tundi ehk 540 eurot ilma käibemaksuta.
90.Hageja seisukoha koostamiseks seoses kostja küsimustega eksperdile kulus 1,5 tundi. 28.02.2018 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 1,15 tundi. 26.03.2018 seisukoha koostamiseks kulus 2,5 tundi. 03.04.2018 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 0,5 tundi. Menetluskulude taotluse koostamiseks kulus 1 tund. Kokku osutati õigusabi 18,15 tunni ulatuses ja õigusabikulu oli 2178 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 500 eurot.
91.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Hageja esindaja osutatud õigusabi ajaline maht on kooskõlas vaidluse keerukuse, asjas esitatud menetlusdokumentide mahu ning sisuga, samuti kohtuistungite ajalise kestvusega. Küll aga leiab kohus, et ajakulu 1 tund menetluskulude taotluse koostamiseks ei ole põhjendatud, sest menetluskulude taotluse koostamise näol ei ole tegemist õigusabi vajava toiminguga. Kohus loeb põhjendatud õigusabi osutamise ajaks 17,15 eurot, millele vastab tasu suurus 2070 eurot ilma käibemaksuta. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista õigusabikulud 2070 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot ehk kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2570 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.