Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
1857,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929) Hageja esindaja: Elari Arjakas (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes osaliselt.
2.Mõista Xlt välja lepingust nr BL2849581 tulenev võlgnevus 52,87 ja viivis 1,50 eurot Bondora AS-i kasuks.
3.Mõista Xilt välja lepingust nr BL2973767 tulenev võlgnevus 1118,39 ja viivis 31,87 eurot Bondora AS-i kasuks.
4.Mõista Xlt Bondora AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt (1171,26) eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta resolutsiooni punktis 2-4 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud 72,57% ulatuses X kanda ja 27,43% ulatuses Bondora AS-i kanda.
7.Mõista Xlt välja menetluskulu 373,74 eurot Bondora AS-i kasuks.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud 1
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Bondora AS esitas 17.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3810,24 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 03.12.2024 määrusega anti vastavalt TsMS § 486 lg 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 03.12.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 10.12.2024, mida täpsustas 27.12.2024.
2.Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt tarbijakrediidilepingu nr BL2849581 alusel võlgnevust summas 77,87 eurot ja viivist 4,68 eurot ning tarbijakrediidilepingu nt BL 2973767 alusel võlgnevust summas 1345,39 eurot ja viivist 76,71 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist lepingu nr BL2849581 puhul määras 26,05% aastas ja lepingu nr BL2973767 puhul 24,73% aastas alates 11.12.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Samuti nõuab hageja kostjalt menetluskulu ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr BL2849581, mille alusel väljastas hageja kostjale samal päeval krediidisumma 400 eurot. Lepingutingimustes on kokku lepitud, et laenusumma on 425 eurot, millest on maha arvestatud lepingu sõlmimise tasu. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Krediidikulukuse määraks on 42,1%. Kostja on hagejale tagastanud 347,13 eurot.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr BL2973767, mille alusel väljastas hageja kostjale samal päeval krediidisumma 3600 eurot. Lepingutingimustes on kokku lepitud, et laenusumma on 3827 eurot, millest on maha arvestatud lepingu sõlmimise tasu. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Krediidikulukuse määraks on 39,2%. Kostja on hagejale tagastanud 2481,61 eurot.
5.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 16.09.2024 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus täita kõik sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja vastuväited
6.Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (05.02.2025), kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud. 2
Kohtuotsuse põhjendused
7.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
8.Hagi hind on 1857,65 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Hageja ja kostja sõlmisid 14.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2849581, mille alusel sai kostja krediiti summas 400 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 26,05% aastas ning kostja kohustus krediidi tasuma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 13.07.202215.06.2026. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevust, st vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
10.Hageja ja kostja sõlmisid 17.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2973767, mille alusel sai kostja krediiti summas 3600 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 24,73% aastas ning kostja kohustus krediidi tasuma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 13.09.202213.08.2027. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevust, st vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
11.Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
12.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
13.Hagiavalduse ja hagiavaldusele lisatud nõudearvestuste (dtl 100-102) kohaselt toimus kostja poolt viimane makse mõlema krediidilepingu katteks 13.05.2024. Seega oli kostja lepingute ülesütlemise ajaks viivituses 13.06.2024, 15.07.2024 ja 13.08.2024 osamaksete tasumisega (dtl 54,84), s.o vähemalt kolme osamakse tasumisega. 14.08.2024 saatis hageja kostjale epostiaadressil xxx (dtl 96-97) teate lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja, s.o 13.09.2024 jooksul võlgnetavaid summasid. 16.09.2024 saatis hageja kostjale lepingute ülesütlemise teate (dtl 98-99). Puudub vaidlus, et ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega on käesoleval juhul täidetud VÕS § 416 lg 1 sätestatud eeldused. 3
14.Lepingu nr BL2849581 sõlmimisel 14.06.2022 oli krediidikulukuse määr 42,1% aastas. Hageja on hagiavalduses märkinud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud kuumaksete arvu, intressimäära, haldustasu, lepingutasu. Eesti Panga veebilehel tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli lepingu sõlmimisel 16,95%. Krediidikulukuse määr 42,1% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on 50,85% (3x16,95%).
15.Lepingu nr BL2973767 sõlmimisel 17.08.2022 oli krediidikulukuse määr 39,2% aastas. Hageja on hagiavalduses märkinud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Eesti Panga veebilehel tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli lepingu sõlmimisel 16,30%. Krediidikulukuse määr 39,2% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on 48,9% (3x16,30%).
16.Kostja on krediidilepingu BL2849581 raames teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 347,13 eurot, mille hageja on arvestanud põhinõude katteks (dtl 100).
17.Kostja on krediidilepingu BL2973767 raames teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 2481,61 eurot, mille hageja on arvestanud põhinõude katteks (dtl 101-102).
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
19.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1– 3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
20.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:
20.1.arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;
20.2.aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;
20.3.teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. 4
21.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
22.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
23.Hageja hinnangul (vt dtl 28, 112) hageja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi andmeid ning edastanud oma pangakonto väljavõttes. Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäireregistrit). Hageja on esitanud kohtule krediiditoimiku (dtl 114).
24.Hageja on tuginenud kostjale laenu andmisel asjaolule, et kostja teavitas enda sissetulekuks 2300 eurot, igakuisteks kohustusteks 0 eurot, elamiskuludeks 0 eurot. Hageja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet ja laenulepingu BL2849582 sõlmimisel arvestas maksevõime hindamisel sissetulekuga, mille suuruseks oli 1533,33 eurot, igakuised kohustused 815,13 eurot ja laenulepingu BL2973767 puhul oli sissetuleku suuruseks 1300 eurot, igakuised kohustused 433,86 eurot.
25.Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda kohustust täitnud ei ole. Kohus tuvastab, et hageja rikkus kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet järgmiste asjaolude alusel. Hageja on esile toonud, et ta arvestas kostja pangakonto väljavõtte alusel lepingu nr BL2849581 sõlmimisel kostja sissetuleku suuruseks 1533,33 eurot ja igakuisteks kohustusteks 815,13 eurot ning lepingu nr BL2973767 5
sõlmimisel kostja sissetuleku suuruseks 1300 eurot ja igakuisteks kohustusteks 433,86 eurot. Kohtule esitatud krediiditoimikus oleva pangakonto väljavõtte kohaselt sai kostja töötasu perioodil veebruar 2022 kuni juuni 2022 vahemikus 1100-1200 eurot kuus ning juulis 600 eurot. Hageja väidab, et võttis krediidi andmisel arvesse lepingu BL2849581 sõlmimisel igakuiseid kohustusi summas 815,13 eurot ning lepingu BL2973767 sõlmimisel igakuiseid kohustusi summas 433,86 eurot, kuid ei ole märkinud, miks ta just sellised summad aluseks võttis. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja on saanud 13.05.2022 laenu Ühisraha OÜ-lt 950 eurot, 13.05.2022 AFilt 400 eurot, 02.06.2022 BB Finance OÜ-lt summas 2000 eurot, Ühisraha OÜ-lt 22.06.2022 summas 950 eurot ja 25.07.2022 summas 950 eurot. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttelt, et kostjal on kohustusi TF Bank AB, Bondora AS-i ja Julianus Inkasso OÜ ees. Pangakonto väljavõttelt nähtuvad ka kulutused hasartmängudele. Hageja ei ole esile toonud, kas ta on kostja olemasolevaid laenukohustusi kostjale laenude väljastamisel arvesse võtnud. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu, et kostja on juba makseraskustes ning üritab olemasolevaid kohustusi täita uute laenukohustuste võtmisega. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole kontrollinud nõuetekohaselt laenusaaja krediidivõimekust ning ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses. Ainuüksi igakuise töötasu olemasolu ei ole piisavaks argumendiks, et lugeda vastutustundlikult tuvastatuks isiku krediidivõimekus. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust.
26.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
27.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale laenu andis ja kui suure summa on kostja lepingute alusel tagasi maksnud.
28.Kostja on saanud lepingu nr BL2849581 alusel laenu 400 eurot. Kostja on tagastanud kostjale BL2849581 lepingu alusel saadud laenu 347,13 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale lepingu BL2849581 alusel põhivõlgnevust 52,87 eurot. Lepingutasu kostja hagejale VÕS § 403 4 lg 7 alusel ei võlgne.
29.Kostja on saanud lepingu nr BL2973767 alusel laenu 3600 eurot. Kostja on tagastanud kostjale BL2973767 lepingu alusel saadud laenu 2481,61 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale lepingu BL2973767 alusel põhivõlgnevust 1118,39 eurot. Lepingutasu kostja hagejale VÕS § 4034 lg 7 alusel ei võlgne.
30.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 on antud juhul viivisemääraks perioodil 17.09.2024-10.12.2024 12,25% aastas. Viivise summaks on seega lepingu nr BL2849581 puhul 1,50 eurot ja lepingu nr BL2973767 puhul 31,82 eurot. 6
31.Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele lepingust nr BL2849581 tulenev põhivõlg 52,87 eurot ja viivis 1,50 eurot ning lepingust nr BL2973767 tulenev põhivõlg 1118,39 eurot ja viivis 31,82 eurot. Samuti viivis põhinõudelt 1171,26 eurolt (52,87+1118,39) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
32.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
33.Käesoleva hagi hind on 1857,65 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt summas 1348,04 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 72,57%, jätab kohus menetluskulud 72,57% ulatuses kostja kanda ja 27,43% ulatuses hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
35.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 315 eurot, õigusabikulu 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot. 7
37.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu 1,5 tundi hagiavalduse koostamisele on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja esindaja tunnihind 120 eurot. Seega on põhjendatud õigusabikuluks 180 eurot. Hageja menetluskuluks kokku on 515 eurot (315+20+180).
38.Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 72,57% ulatuses kostja kanda, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 373,74 eurot (515x72,57%). Kuivõrd kostja ei ole kohtumenetluses sisuliselt osalenud (sh lepingulise esindaja kaudu), määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.