XXX hagi AS Saku Metall Uksetehas vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, hüvitise, töötasu ja viivise nõudes ning AS Saku Metall Uksetehas vastuhagi XXX vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 10 114,49 eurot
Vastuhagi hind
3000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valdo Lips (e-post [email protected]) Kostja AS Saku Metall Uksetehas (registrikood 12318492), lepinguline esindaja Mari Rask (Heli Raidve Tööõigusabi OÜ, Gonsiori 25-12, 10147 Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja XXX hagi kostja AS Saku Metall Uksetehas vastu osaliselt.
2.Rahuldada hageja XXX hagi kostja AS Saku Metall Uksetehas vastu osaliselt töötasu (boonustasu) nõudes summas 1254,12 eurot (bruto) ja mõista kostjalt AS Saku Metall Uksetehas välja viivised hageja XXX kasuks 15.05.2018 seisuga summas 220,43 eurot ja edasi viivis alates 16.05.2018 kuni võlgnevuse summas 1254,12 eurot (bruto) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta rahuldamata hageja XXX hagi kostja AS Saku Metall Uksetehas vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks summas 8150 eurot.
4.Kostja AS Saku Metall Uksetehas vastuhagi hageja XXX vastu jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5.Jätta hagi menetlemisega seotud menetluskulud 90,1% ulatuses hageja XXX kanda ja 9,9 % ulatuses kostja AS Saku Metall Uksetehas kanda.
6.Jätta vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud kostja AS Saku Metall Uksetehas kanda.
7.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.XXX (edaspidi hageja; töötaja) esitas 01.04.2016 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse AS Saku Metall Uksetehas (edaspidi kostja; tööandja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes (töövaidlusasi nr 4-1/704/16). Töövaidluskomisjoni istungil täiendas XXX oma nõuet seoses asjaoluga, et AS Saku Metall Uksetehas taotles istungil töölepingu lõpetamist töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 107 lg 2 alusel, ning palus töölepingu lõpetamise korral tööandjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise summas 4500 eurot (neto). TVK jättis 04.05.2016 otsusega töötaja avalduse täies ulatuses rahuldamata.
2.06.06.2016 esitas töötaja Harju Maakohtule taotluse töövaidlusasja nr 4-1/704/16 läbivaatamiseks hagimenetluses ja hagiavalduse. Töötaja taotleb 06.06.2016 kohtule esitatud hagiavalduses tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 8150 eurot, saamata jäänud töötasu (boonustasu) summas 1785,78 eurot, viivis töötaja töötasu nõudelt, mis moodustab hagi esitamise seisuga 34,95 eurot, kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edaspidi seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilasi määrati lahendamiseks kohtunikule Mati Maksing. Seoses kohtunik Mati Maksing ametisse asumisega Tallinna Ringkonnakohtus määrati asi läbivaatamiseks kohtunikule Nele Atonen.
3.Menetluse käigus hageja täpsustas oma nõuet ning taotleb mõista kostjalt A välja saamata jäänud töötasu (boonustasu) summas 2494,33 eurot (neto), viivis töötaja töötasu nõudelt seisuga 20.02.2017 summas 161,63 (82,56+79,07) eurot ja edasiultuvalt seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni.
4.07.11.2016 esitas kostja AS Saku Metall Uksetehas vastuhagi hageja XXX vastu süüliselt tekitatud kahju nõudes summas 3000 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused
5.Hageja taotleb esitatud hagiavalduses tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 8150 eurot, saamata jäänud töötasu (boonustasu) summas 2494,33 (1082,80 + 1411,53) eurot (netosumma), viivis töötaja töötasu nõudelt seisuga 20.02.2017 summas 161,63 (82,56 + 79,07) eurot ja edasiulatuvalt seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni.
6.Töölepingu ülesütlemine on tühine. Seoses kostja etteheitega, et töötaja on esitanud ühe kliendi tellimuse tootmisesse topelt märgib hageja, et tööandja sai antud asjaolust teada vahetult pärast tellimust, s.o juba 2015 novembris, mistõttu tuginemine väidetavale kahju tekitavale kohustuse rikkumisele ligi 4 kuud hiljem ei ole töötaja hinnangul enam TLS § 88 lg 4 alusel lubatud. Tööandjal kahju tekkimine pole tõendatud. Tööandja majanduslik olukord ei ole lisatellimuse tõttu halvenenud. Toode on valmis, sellel on väärtus (tööandja väitel 3905 eurot), toode on tööandja otseses valduses ja toode on arvel tööandja varana tema raamatupidamises. Tööandja ei ole tõendanud, mil moel on
tema majanduslik olukord töötaja tõttu halvenenud. Isegi, kui kohus peaks tuvastama töötaja töökohustuse rikkumise ja et töötaja rikkumise tõttu on tööandjale kahju tekkinud, ei ole tegemist töötaja teoga, mida saaks lugeda eriliselt raskeks rikkumiseks, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Töötaja juhtis mitmesaja tuhande euro suuruse maksumusega projekte ning tõi igakuiselt tööandjale keskmiselt 20 000-25 000 euro suurust müügikasumit. Tegemist oli esmakordse juhtumiga ning töötaja oli valmis koostöös tööandjaga leidma lahendusi, kuidas oleks lisa toode võimalik klientidele realiseerida. Realiseerimine oleks olnud reaalne, kuna tegemist oli standardiseeritud tootega (toode vastab standardsetele mõõtudele), millele ei tohiks olla oluliselt raskendatud kliendi leidmine. Töötaja edastas otsesele juhile kõik vajalikud andmed toodete kohta, et need kanda valmistoodete lattu müügiks võimalikele klientidele, st töötaja poolt on eeldused loodud nende toodete realiseerimiseks. Hageja leiab, et tõendamata on kostja väide, et tooteid pole võimalik realiseerida. Seega pole kostja kahju, sh kahju transpordi teenuse kasutamisest ning saamata jäänud tulu, tõendatud.
7.Seoses ülesütlemisavalduses toodud väitega, et hageja on eksinud ettevõttetes kehtestatud korra vastu mis reguleerib toodete tootmisprotsessi alustamist ja andnud tootmisesse “100% ettemaksu” kliendi tellimuse enne ettemaksu laekumist, märgib hageja järgmist. Töötaja rõhutab, et nimetatud tellimuse eest on OÜ Uus Uks tasunud ja mistahes oht kahju tekkimiseks puudus. Töötaja selgitab, et nn 100% ettemaksuga kliendile tootmistellimuse alustamise tingimused on ettevõttes kehtestatud ebaselgelt. Tööandja pole koostanud nimekirja 100% ettemaksu klientidest. Ettemaksunõuet tõlgendatakse ja rakendatakse erinevalt viidatud juhendist. Töötajale teadaolevalt tööandja juures rakendatud praktika kohaselt tähendas ettemaks kliendi puhul seda, et kliendile võis tellitud tooted üle anda alles pärast kliendi poolt toodete eest tasumist. Antud tellimuse teinud kliendi puhul oli lisaks tegemist püsikliendiga, kes oli korduvalt tooteid tellinud ja kelle tellimus oli esitatud kirjalikult. Lisaks oli vaja tagada tarnekiirus, kuna vastasel juhul oleks klient läinud mujale tellima. Seetõttu samuti alati ettemaksu tasumist enne tellimuse tootmisesse andmist ei nõutud. Oluline on aga märkida, et enne arve tasumist ei oleks kliendile tellitud toodet väljastatud. Seega oli töötaja teinud kõik endast oleneva, et fikseerida tellimuse olulised tingimused, sh maksja, ja sel viisil täitnud tööandja rahalise nõude sissenõudmise eeldused. Mitte mingeid kaupu nö tasuta hageja poolt kellelegi antud või selle üleandmist ei ole võimaldatud. Neid asjaolusid arvesse võttes töötaja ei leia, et oleks esinenud mistahes kahju tekkimise oht. Vastupidine on tõendamata. Isegi, kui kohus peaks tuvastama, et töötaja rikkus töökohustusi ja põhjustas tööandjal kahju tekkimise ohu, ei ole tegemist töötaja teoga, mida saaks lugeda eriliselt raskeks rikkumiseks, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Töötaja leiab, et töötaja kui töösuhte nõrgema poole kaitse eesmärgiga ei ole kooskõlas tööandja äririskide töötaja kanda jätmine. Tööandjal on ilmselgelt töötajaga võrreldes oluliselt suuremad ressursid võimalike võlgnevuste sissenõudmiseks ning võlgade sissenõudmine tuleb lugeda tööandja tavapärase majandustegevuse osaks. Isegi juhul, kui töötaja oleks põhjustanud tööülesannete täitmisel mittesissenõutava nõude, millist asjaolu praegu ei esine, oleks pikaajalise töötajaga töösuhte lõpetamine 414 euro suuruse võla tõttu enam kui küsitav.
8.Hageja märgib seoses ülesütlemisavalduses toodud väitega, et hageja hoiab projektidega seotud dokumentatsiooni enda arvuti töölaual, kuigi vastavalt tööandja juures kehtivale korrale tuleb need salvestada ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse, et töötaja on projektijuhina töökohustusi täites jooksvalt dokumendid salvestanud vastavalt sellele, kuidas on võimalikult otstarbekas ja mõistlik seda teha, et töötaja omaks head ülevaadet oma juhitavatest projektidest ja oleks võimalik alati ligipääs vajalikele andmetele ka siis, kui ei ole võimalik ligipääs ettevõtte serverisse. Seda ka viibides komandeeringus kliendi juures, millist olukorda töötaja on juba eespool kirjeldanud. Tegemist on praktikas väljakujunenud olukorraga, mis pole kunagi kellelegi probleeme tekitanud. Samamoodi on talitanud ka teised projektijuhid ja töötaja ei pea end selles osas erandiks. Kõik projektidega seotud olulised dokumendid olid salvestatud majandustarkvaras või asusid paberkandjal tööandja juures kausta. Veelgi enam, selgeid juhiseid, millised on need konkreetsed dokumendid, mis pidid olema serverisse salvestatud, tööandja andnud ei ole. Töötaja rõhutab, et alati on lisaks elektroonilisele dokumentatsioonile vajalik projektide dokumentatsioon olemas kontoris paberkandjal ja saadaval
vajadusel nii kaastöötajatele kui juhile. Paberkandjal kaustades on olemas hinnapakkumised, lepingud, tootmistellimused, objektide põhjaplaanid, projektide muudatused jne. Seega oht arvuti kadumisel või selles asuvate failide kahjustumisel kaotada kogu projektide dokumentatsioon tegelikkuses puudub. Vastavalt kehtivale korrale on projektide läbiviimise eest vastutav projektijuht ja teiste isikute seos või sekkumine sellesse protsessi pigem suur erand. Vajadusel on töötaja alati olnud valmis vastama küsimustele ja andma informatsiooni tema juhitud projektide kohta kaastöötajatele või otsesele juhile, sh 19.02.2016 kuigi töötaja viibis haiguslehel.
9.Seoses töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusega palub töötaja tööandjalt välja mõista hüvitise TLS § 109 lg 1 2. lause alusel summas 8150 eurot, mis vastab ligikaudu töötaja 4,5 kuu keskmise töötasu suurusele. Seoses töölepingu lõppemisega kohustus tööandja tasuma töötajale väljateenitud töötasu. Tööandja kandis 07.03.2016 töötaja pangakontole lõpparve nime all 1106,59 eurot (netosumma) ning 150,42 eurot haigusraha, mis on oluliselt väiksem võrreldes eelmistel kuudel väljamakstud summaga. Lõpparve koosseisust puudus erinevalt tavapärasest nii lisatasu kui personaalne boonustasu. Tööandja on tunnistanud, et töölepingu lõppemise hetkeks oli laekunud hageja poolt juhitud projektidelt täiendavat müügitulu 35 831,87 eurot, mille pealt ei olnud hagejale veel boonust arvestatud. Boonusemääraga 3,5% müügitulult oleks hagejal olnud õigus saada personaalset boonust täiendavalt 1 254,12 eurot (brutotasu), mida oleks tulnud arvestada veebruaris 2016 teenitud tuluna ja mille tööandja oleks pidanud töötajale välja maksma lõpparve koosseisus. Lisaks on tööandja jätnud veebruari eest töötajale põhjendamatult välja maksmata 150 eurot (brutotasu) lisatasu, mis oli varasemalt igakuise töötasu osa. Seetõttu on veebruari 2016 töötasu õigeks suuruseks mitte tööandja poolt märgitud 771 eurot (675+96), vaid 2175,12 eurot (675+150+96+1254,12) brutosummana. Sellest tulenevalt on tööandja jätnud töötajale ebaseaduslikult välja maksmata veebruari 2016 töötasu summas 1404,12 (2175,12-771) eurot brutosummas ja 1082,80 eurot netosummas. Arvestades ebaseaduslikult välja maksmata jäänud boonustasusid, millist nõuet tööandja ka ise tunnistab 1254,12 euro suuruses summas ja välja maksmata 150 euro suurust lisatasu, täpsustab hageja, et tööandja on arvestanud ebaõigesti ka tema keskmist palka. Arvestades keskmise palga arvestusse ka ebaseaduslikult väljamaksmata boonustasu 1254,12 eurot ja lisatasu 150 eurot, on töötaja keskmiseks töötasu suuruseks 2277,32 eurot brutosummana (1756,26 eurot netosummana). Arvestades tööandja poolt 20.10.2016 esitatud täiendavaid tõendeid töötaja objektide kohta, millega seotud tegevused olid töötaja poolt töösuhte lõppemise hetkeks lõpetatud sellisel määral, et kliendil tekkis tööandja ees tasumiskohustus, siis oleks pidanud tööandja töötajale arvestama ja välja maksma täiendava boonustasu 52 294,17 euro suuruselt summalt (2131,83+6859,93+8946,02-737+4777,44+11595,90+18720,05). Välja maksmata boonustasu täiendavalt 52 294,17 euro suuruselt müügitulult moodustab seega 1830,30 eurot (52294,17*3,5%) brutosummana (1411,53 eurot netosummana). Töötaja selgitab, et õigus boonustasule oli tal vastavalt töölepingu p 6.4 ning lisa- ja boonustasude maksmise korrale punkt 6.2.1 ja 6.2.2. laekunud ja laekumata arvetelt, töötaja poolt kuni 4.03.2016 tehtud töö eest. Kui boonustasude maksmise korra kohaselt kuulus boonustasu arvestamisele projektijuhi vastutusalas oleva objektiga seoses kliendile arve väljastamise kuule järgneva kuu töötasu osana, st boonustasu väljamakse pidi toimuma arve väljastamise kuust ülejärgmise kuu alguses koos eelmise kuu töötasu väljamaksega, siis umbes aasta enne töölepingu ülesütlemist muutis tööandja ühepoolselt nimetatud süsteemi ning õigus boonustasule tekkis töötajal alles kliendi poolt arve tasumisele järgneval kuul, st boonustasu maksti töötajale välja kliendi poolt arve tasumise kuust ülejärgmise kuu alguses koos eelmise kuu töötasu väljamaksega. Töötaja on seisukohal, et tegemist oli töötajale ebasoodsa muudatusega, mis töötaja nõusoleku puudumise tõttu ei kehti. Juhatuse väidetavat otsust töötajale tutvustatud ei ole, tema nõusolekut muudatuseks tööandja saanud ei ole. Ilmselt ei ole vastavat otsust reaalselt vastu võetud, kuna vastav otsus on ka allkirjastamata. Arvestades, et viimase töötaja müügitulusse arvesse mineva laekumise tähtpäev laekumisandmiku kohaselt oli 31.05.2016, leiab töötaja, et täiendava boonustasu summas 1 830,30 eurot oleks tööandja pidanud seega töötajale välja maksma hiljemalt 10.06.2016. Hageja ei nõustu ka kostja väitega, et boonustasu väljamaksmine oli tööandja igakordne ühepoolne otsustus ja selle eesmärgiks oli üksnes töötaja motiveerimine. Väide ei ole eluliselt usutav juba ainuüksi seetõttu, et boonustasu moodustas töötaja igakuisest töötasust
väga suure osa, s.o vähemalt 1/3 kogu igakuise töötasu suurusest (suuremate müükide korral ka rohkem), st boonustasu oli vaieldamatult töötasu lahutamatu osa, mis kuulus väljamaksmisele igakuiselt.
10.Lisatasu maksti töötajale igakuiselt. Lisatasu maksti tegelikult töötatud päevade eest, mistõttu ei nõua töötaja lisatasu mitte 200 eurot, mis oli ette nähtud ühe töötatud kalendrikuu eest alates 2013 aastast, vaid vähendatud suuruses 150 eurot seoses töövõimetuslehel olemisega veebruaris 2016. Lisatasu maksti praktikas erinevalt tööandja kehtestatud juhendis sätestatust sõltumata töötulemustest, st polnud vahet, kui suures kasumis töötaja projektid kuu lõikes olid. Kuigi töötaja töötasu kogusumma oli igal kuul erinev, jäi igakuine lisatasu samaks. Senise praktika kohaselt üksnes siis, kui ettevõtte konkreetse perioodi majandustulemused olid väga kehvad, vähendati lisatasu juhataja otsusega kollektiivselt või osakondade kaupa, mitte kellegi suhtes personaalselt. Tööandja poolt ühepoolselt ja esmakordselt kogu töötaja poolt töötatud aja jooksul töötaja suhtes personaalselt veebruari 2016 eest lisatasu maksmata jätmine, polnud millegagi põhjendatud. Kostja vastuväited hagile
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Hageja töölepingu ülesütlemiseks oli olemas seadusest tulenev alus ja ülesütlemine vastas seaduse nõuetele. Kostja on ülesütlemisavalduses põhjendanud ülesütlemist ja toonud välja hageja töökohustuste rikkumised, mis olid aluseks töölepingu ülesütlemisele.
13.2015 detsembris sai kostja finantsjuhile teatavaks, et seoses hageja poolt ühe kliendi tellimuse kahekordselt tootmisse andmisega valmistati 8 ust topelt ja tekitati sellega kostjale kahju. Hageja kohustus vastavalt ametijuhendile on kontrollida tootmistellimuste õigsust ja vastavust kliendi poolt tellitule. Vastutus vale tellimuse tegemise eest lasus hagejal ehk hageja oli süüdi kahju tekkimises. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kostja sai topelt uste tellimisest teada 2015. aasta novembris peale tellimuse esitamist. Hageja on ise TVK avalduses kinnitanud, et kostjale sai topelt uste tellimine esmakordselt teatavaks detsembris 2015. Sama kinnitab hageja ka vande all antud ütlustes. Hageja teatas esmakordselt kostjale asjaolust, et tellitud kaup tuleb kliendi juurest tagasi tuua 21.12.2015 finantsjuhi poolt saadetud päringule vastates. Uksed saabusid tagasi veebruaris, kui juhataja annab korralduse teha topelt toodetud uste kohta 0 hinnaga müügiarve ja võtta arvele sooduskaupade lattu. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai. Seadusandja ei määratle mõistlikku aega. Kui kostja finantsjuht sai rikkumisest teada 21.12.2015, siis hageja poolt tekitatud kahju suurus koos transpordikuludega selgus peale uste tagasitoomist veebruaris. Mõistliku aja hulka tuleb arvata ka aeg, mis kulub rikkumisega tekitatud kahju kindlakstegemisele. Hageja väide, et kostjale ei ole vale tellimuse täitmise tõttu kahju tekkinud, kuna toode on olemas ja kostja valduses, ei ole tõsiseltvõetav. Tegemist on toodetega, mille valmistamiseks ja transportimiseks on kostja teinud kulutusi, kusjuures võimalus antud toodete müümiseks on vähetõenäoline. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et tegu on standardiseeritud toodetega. Tegemist on hageja kliendi projekti kohaselt eritellimusel valmistatud ustega, millele ostja leidmine on suhteliselt võimatu. Kindlasti ei ole neid uksi võimalik müüa sellise müügikasumiga, nagu oli planeeritud.
14.Hageja poolt kostja äriühingus kehtestatud tellimuste vormistamise ja täitmise korda reguleeriva juhendi Krediidipoliitika, mis näeb ette, et kliendile, kellele on kehtestatud maksetingimus “100% ettemaks”, tellimust ei hakata täitma enne, kui ettemaks on laekunud, järgimata jätmisega tekitas hageja kostjale kahju tekkimise ohu. Tegelikkusele ei vasta ka hageja väide, et 100% ettemaksuga klientide tootmistellimuste alustamise tingimused on esitatud ebaselgelt ja hageja arvates oli ettemaksu tegemine toote väljastamise mitte aga tootmisse andmise eelduseks. Lisaks sellele on 07.10.2015 ettevõtte juhataja saatnud täiendavalt kõigile meeldetuletuse ettemaksuklientide tellimuste tootmisse andmise kohta koos viidetega juhenditele, kus märgib selgesõnaliselt, et maksetingimuse „ettemaks“ puhul ei ole lubatud tooteid tootmisse anda enne, kui ettemaks on laekunud. Töölepingu p. 8.1.6 kohaselt oli hageja kohustatud täitma kõiki tööandja kehtestatud
eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid. Tõsiseltvõetav ei ole ka hageja väide, et klient Uus Uks OÜ oli korduv tellija, mistõttu talle hageja poolt ettemaksu mitterakendamine ei oleks tekitanud kostjale kahju tekkimise ohtu. Mitte ühegi dokumendiga ei olnud hagejale antud otsustusõigust, kellele kohaldada ettemaksu ja kellele mitte, vaid selle otsuse tegi kostja. Hageja oli kohustatud täitma ettevõttes kehtivaid protseduure täpselt.
15.Seoses etteheitega, mille kohaselt hageja rikkus kohustust salvestada projektidega seotud dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse, märgib kostja järgmist. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et ta oli teadlik kohustusest salvestada dokumendid ettevõtte serverisse. Ta aga tegi seda vastavalt sellele, kuidas ise pidas otstarbekaks ja mõistlikuks. Hageja kohustus oli täita ettevõttes kehtivaid eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid ja hagejal puudus otsustusõigus, mida lugeda mõistlikuks ja otstarbekaks. Lisaks sellele, et salvestamise kohustus tulenes juhenditest, oli otsene juht andnud 19.02.2016 hagejale korralduse salvestada viivitamata kõik oma pooleliolevad projektid kausta: „Pooleliolevad objektid“ ja lõpetatud projektid kausta: „Lõpetatud objektid“. Hageja tuli haiguslehelt 22.02.2016, seisuga 04.03.2016 ei olnud hageja veel ühtegi projekti salvestanud. Hageja väited, et salvestas dokumendid oma arvutisse ja majandustarkvarasse, näitab, et hageja ei täitnud juhendites ettenähtud salvestamise kohustust. Hagejat oli tutvustatud kõigi ettevõttes olevate arvutiprogrammidega. Hageja väide, et dokumendid olid olemas paberkandjal, ei vasta samuti tegelikkusele. Projektiga seotud dokumentide ja e-kirjade salvestamise nõue oli tingitud informatsiooni säilimise vajadusest, aga samuti tööandja soovist vajadusel kontrollida projektijuhi poolt projektide täitmise olukorda ja ennetada rikkumisi.
16.Kostja on teinud hagejale eelneva hoiatuse töökohustuste rikkumise eest 14.10.2015. Hageja töökohustuseks oli kostja äriühingus kehtivate juhendite ja protseduurireeglite järgimine (tööleping p 8.1.6) ja 14.10.2015 hoiatus oli tehtud hageja poolt juhendi Krediidipoliitika nõuete täitmatajätmise eest ehk töökohustuste rikkumise eest. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli samuti hageja poolt äriühingus kehtivate juhendite ja protseduurireeglite järgimata jätmine, aga samuti teiste töökohustuste rikkumine. Seadusandja ei ole kehtestanud nõuet, et tööandja peaks tegema hoiatuse iga erineva töökohustuse rikkumise kohta enne, kui samalaadne rikkumine võiks olla töölepingu ülesütlemise aluseks. Kostja poolt 14.10.2015 hagejale tehtud hoiatuses on kostja selgelt väljendanud, et töökohustuste rikkumise korral ütleb tööandja töölepingu erakorraliselt üles. Seega on kostja teinud hagejale hoiatuse töökohustuste rikkumise tõttu ja hoiatanud hagejat, et rikkumise kordumisel ütleb tööandja töölepingu üles. Hageja poolt tööandja kehtestatud juhendite pidev eiramine andis kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja oleks rikkunud töökohustusi ka edaspidi.
17.Kuna kostja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli õiguspärane, siis puudub alus hüvitise nõudeks TLS § 109 lg 1 alusel.
18.Personaalset boonustasu maksti projektijuhtidele töö tulemuslikkusest sõltuvalt, õigus boonustasule tekkis peale arve laekumist ülejärgmisel kuul. Boonustasude väljamaksmise seostamine arve laekumisega oli tingitud asjaolust, et projektijuhi kohustused ametikirjelduse järgi lõppesid alles peale arve laekumist. Seega ei olnud enne arve laekumist projektijuhi projektiga seotud kohustused lõppenud ja töösuhte lõppemisel pidi need kohustused üle võtma teine projektijuht. Hagejale maksti boonust laekunud arvete alusel ja kuna hageja tööleping lõppes 04.03.2016, siis boonuse nõude aluseks saavad olla vaid kuni 04.03.2016 laekunud summad. Kuni hageja töölepingu lõppemiseni oli laekunud arvete alusel müügitulu summas 35 831,87, millest hageja personaalne boonustasu (3,5%) oleks moodustanud 1254,12 eurot bruto 967,09 eurot neto. Hageja boonustasu nõue peale töölepingu lõppemist laekunud müügitulult on absoluutselt alusetu, mistõttu on alusetu ka hageja nõue summas 1830,30 eurot (bruto), 1411,53 eurot (neto). Boonuse maksmise korra on kinnitanud tööandja ühepoolselt ilma töötajate nõusolekuta ja selle muutmine ei vajanud töötajate nõusolekut. Boonuse maksmise kord peale arve laekumist ülejärgmise kuu palgapäeval oli kehtinud juba aasta ja hageja ei olnud kunagi sellele korrale vastu vaielnud.
19.Hageja on esitanud hagiavalduses ainult nõude projektijuhi personaalse boonustasu saamiseks, aga mitte igakuise lisatasu saamiseks. Hageja on esitanud igakuise lisatasu nõude summas 150 eurot esmakordselt 20.02.2017 rahaliste nõuete täpsustamise menetlusdokumendis. Kostja hinnangul on tegu hagi muutmisega ning TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Ka leiab kostja, et tegemist ei ole tasuga, mis automaatselt kuulus töötasu hulka. Vastavalt lisa ja boonustasude maksmise korra p 5 oli lisatasu töölepingus kirjeldatud igakuine tasu, mida makstakse, kui töötaja on täitnud oma tööülesanded korrektselt ja õigeaegselt ning töölepingu p 6.3 kohaselt oli töötajal õigus saada iga kuu lisatasu kuni 192 eurot kuus vastavalt lisatasu ja boonustasude maksmise korras sätestatud tingimustele arvestades vähendamise aluseid, kusjuures kuu eest väljamakstav summa määratakse iga kuu tööandja juhataja korraldusega. Lisatasu oli õigus vähendada või mitte maksta, kui töötaja tööülesanded ei ole õigeaegselt ja korrektselt täidetud. Arvestades hageja poolt toimepandud töökohustuste rikkumisi, mis tingisid hageja töölepingu ülesütlemise, ei saa kindlasti eeldada, et hagejal oleks tekkinud õigus korrektse ja õigeaegse töökohustuste täitmise eest ettenähtud lisatasule. Vastuhagi nõue ja põhjendused
20.Kostja palub hagejalt välja mõista süüliselt tekitatud kahju 3000 eurot. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.
21.Vastavalt kostja ja Consti Korjausurakointi Oy vahel sõlmitud lepingule Akavatalo OY objekti kohta oli antud objekti ainukeseks projektijuhiks hageja, mida hageja on oma hagivalduses ka tunnistanud. Ametijuhendi kohaselt oli hageja, kui projektijuht kohustatud müügitellimust käsitlema ja muudatusi ohjama selliselt, et oleks tagatud hilisemate vaidluste puudumine; tootmistellimusi kavandama selliselt, et oleks tagatud tootmistellimuste vigadeta ja tähtaegne vormistamine; tööd tähtaegselt üle andma, kliendisuhteid haldamine selliselt, et oleks tagatud klientide rahulolu ja äriühingu kasumlikkus. Projektijuhi ülesandeks oli korraldada kogu projektiga seotud tegevus kuni arve esitamiseni tehtud töö eest. Projektijuhi kohustuseks oli võtta mõõdud tellitavatele ustele ja esitada need tähtaegselt tootmisse, korraldada uste paigaldamine ja puuduste kõrvaldamine tähtaegselt. Lepingu kohaselt pidi uste paigaldamine algama 2015 19. nädalal ehk alates 04.05.2015. On selgunud, et hageja esitas esimese uste tellimuse tootmisse alles 05.05.2015 ja teise tellimuse 12.05.2015, mis tähendab, et lepingus kokkulepitud uste paigaldamise ajal ei olnud hageja veel uksi tootmisesse andnud. Seega ei olnud hageja täitnud töökohustust tagada tootmistellimuse tähtaegne vormistamine. Vastavalt lepingule oli kokku lepitud, et kõik uksed loovutatakse 30.06.2015 ja kõik tööd lõpetatakse 31.07.2015. Nagu nähtub lõppaktist, siis veel 25.01.2016 ei olnud kõik tööd lõpetatud ja tööde lõpetamise viis lõpuni juba teine projektijuht peale hageja töölepingu lõppemist.
22.Kõik projektiga seotud dokumendid oli projektijuht kohustatud vastavalt müügitellimuste käsitlemise protseduuri ja tootmistellimuste kavandamise protseduuri kohaselt salvestama ettevõtte serveri failistruktuuri vastava projekti alla. See tähendas, et kõik kokkulepped kliendiga ja lepingu muudatused pidid olema leitavad ettevõtte serveri failistruktuurist. Vastavalt ametijuhendile oli hageja kohustatud nimetatud protseduure täitma. Consti Korjausurakointi Oy poolt edastatud kirjast võib välja lugeda, et tööde valmimise tähtaega pikendati oktoobrini 2015. Kuna hageja poolt ei ole salvestatud kostja infobaasi ühtegi seda kinnitavat kokkulepet ega lepingu muudatust, saab kostja tugineda vaid lepingule, mille kohaselt tööde valmimise tähtaeg oli 31.07.2015. Seega hageja töökohustuste olulise rikkumise tulemusena hilines lepingu täitmine 8 kuud kuni märtsini 2016, mil objekti lõpetas juba teine projektijuht. Sellega oli hageja rikkunud oma töökohustust tagada tööde tähtaegne üleandmine ja kliendi rahulolu.
23.Consti Korjausurakointi Oy on saatnud hagejale e-kirja novembris 2015, milles on juba näidanud selgelt hageja poolt toimepandud rikkumised (võetud on valed mõõdud, esimeste hulgas objektile jõudma pidanud uks pole veel kohale tulnud) ja ka hoiatanud leppetrahvi kohaldamise eest. Vaatamata sellele ei võtnud hageja midagi ette lepingu täitmisega kiirustamiseks ega teavitanud ka
tööandjat tekkinud probleemidest. Detsembris on Consti Korjausurakointi Oy esindaja Mika Kupila saatnud hagejale järjekordse kirja, milles selgub, et juba algselt loetelus olnud uksed, mis pidid olema valmis paigaldamiseks mais-juunis 2015 ei ole veel detsembriks objektile jõudnud. 23.02.2016 saadab Mika Kupila hagejale e-kirja, millest nähtub, et veel veebruaris on vahetamata hageja poolt valesti tellitud K3 uksed õigete uste vastu, samuti kõrvaldamata rida muid puudusi.
24.Tegelikkusele ei vasta hageja väited, et Akavatalo objekti valmimisega viibimine oli tingitud tootmise ja paigalduse hilinemisest. Nimetatud väited on ka paljasõnalised ja tõendamata. Vastavalt TsMS 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginesid tema nõuded ja vastuväited. Kostja väide, et kostja tootmine ei suutnud sisuliselt aasta jooksul valmis teha uksi, mis olid projektis ette nähtud, ei ole tõsiseltvõetav. Tõendamist on leidnud hageja poolt tootmisele tellimuste esitamisega hilinemine, samuti osade uste tellimata jätmine. Uste paigaldust saab teha siis, kui uksed on olemas. Hageja projektijuhina pidi esitama paigaldusele andmed uste valmimise ja paigaldusvajaduse kohta, mille kohaselt siis paigaldusjuht tegi oma graafikud. Kuna uksed ei jõudnud objektile hageja süül, olid vales mõõdus ja vajasid ümbertegemist, siis ei olnud ka paigaldajatel võimlik oma tööd teha. Küsimus ei olnud paigaldusmeeskonna hõivatuses vaid hageja suutmatuses tagada paigaldajatele vajalikud uksed.
20.TLS § 15 lg 2 p 7 kohaselt peab töötaja viivitamata teatama tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldama erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu. Hageja ei ole Akavatalo projekti täitmise ajal kordagi teavitanud tööandjat, et tootmise hilinemine, paigaldusressursi puudumine või kliendipoolsed rikkumised takistavad tal projekti tähtaegset täitamist. Hageja ei teavitanud kostjat ka sellest, et ta 25.01.2016 allkirjastas Akavatalo lõppakti, millega oli kostjale määratud leppetrahv. 19.02.2016 ehk pea kuu aega peale hageja poolt lõppakti allkirjastamist, saatis hageja otsene juht hagejale e-kirja, kus konkreetselt küsib Akavatalo projekti kohta. Ka sellele kirjale vastates hageja ei teavita, et lõppakt on juba allkirjastatud ja leppetrahv määratud. Hageja poolt kostja teavitamata jätmisega Akavatalo objektil tekkinud probleemidest ja hilisemast leppetrahvi määramisest, rikkus hageja seadusest tulenevat kohustust teavitada tööandjat töötakistustest või selle tekkimise ohust ning täita tööandja seaduslikke korraldusi, millega võttis ära kostajalt võimaluse vältida ettevõttele kahju tekitamist.
23.Vastavalt lõppaktile oli kliendi poolt määratud kostjale leppetrahv summas 6000 eurot. Seoses hageja poolt oma töökohustuste mittenõuetekohasse täitamisega, mis tingis tellija poolt leppetrahvi määramise, jäi kostjal antud projekti maksumusest saamata 6000 eurot. Seega on kostjal jäänud saamata tulu 6000 eurot. Vastuhagi kostja vastuväited vastuhagile
24.Töötaja väidab, et Akavatalo OY objekti valmimise viibimine oli tingitud kliendist tulenevatest asjaoludest: ei andnud objekti üle, tegi muudatusi ja esitas lisatellimusi. Samuti tootmise ja paigalduse hilinemisest.
25.Kõik tooted anti töötaja poolt töösse vastavalt võimalustele objektil ukseavasid mõõta. Vastavalt mõõdistamiste võimalustele andis projektijuht lepingus olnud viimased tooted suuremas mahus tellimisse 22.09.2015, osaliselt 06.10.2015. Lisaks osad objektile tarnitud tooted valmistati kliendiga kokkuleppel vastavalt toodete loetelus olevatele mõõtudele, kuna vanad uksed olid demonteerimata, avade täpseid suurusi mõõta ei saanud ja kliendi objekti üleandmise tähtaeg tellijale lähenes. Tellimus demonteerimata uste osas tehti 13.10.2015 valmimise tähtajaga nädal 44. Sellest omakorda tekkisid probleemid paigaldusega, kuna avade mõõdud osaliselt ei vastanud spetsifikatsioonidele ja joonistele. Samuti pikendasid tööde kestvust tellija poolsed lisatööde tellimused summas 22 085 eurot, arvestades, et kogu lepingu esialgne maht oli 138 475 eurot ning lõppaktiga fikseeriti tööde maht suuruses 160 560 eurot. Viivitused tööde teostamisel olid seega mitmel juhul tingitud paljudest erinevatest teguritest, mis tuleneb otseselt ka tööandja poolt esitatud kirjavahetusest. Suurema töökoormuse ajal esines tööandja tootmises hilinemisi, mis omakorda sundisid muutma
paigaldusgraafikut. Otseselt vale ja eksitav on tööandja 19.12.2016 vastuses toodud väide, et mõõdistusi sai ilma takistusteta võtta juba aprillis ja puudus mistahes põhjus tähtaegade ületamiseks. Töötaja täitis oma igapäevaseid töökohustusi nõuetekohaselt ega ole tekitanud süüliselt mistahes viivitusi tähtaegades ega tekitanud tööandjale kahju.
26.Töötaja märgib, et paigaldusjuhi ametijuhendi p 1.1.4 ja p 1.1.5 kohaselt kuulus tema ülesannete hulka muuhulgas abinõude rakendamine mistahes puuduste ilmnemise korral ja otsese juhi (ametijuhendi järgi juhataja, mitte projektijuht või muu isik) teavitamine puudustest, samuti kliendi ja otsese juhi teavitamine hälvetest (hilinemine objektil, plaanide muutmine jne). Sellest tulenevalt pidi tööandja juhtkonna tasandil olema olukorraga objektil pidevalt kursis ka muude töötajate kaudu. Seega ei saa tööandja väita, et ta ei olnud teadlik objektil toimuvast ja sellest teadis niivõrd suure objekti puhul ainult 1 projektijuht. Tööandja kui töövõtulepingu poole ja juhi ülesanne on hoida end pidevalt kursis lepingu täitmisega seotud asjaoludest ning lahendada tekkivaid probleeme, sh andma töötajale asjakohaseid juhiseid ja korraldusi. Kui tööandja väidab, et ta ei hoidnud end objektiga kursis lepingu täitmist puudutavates küsimustes, siis on ta rikkunud omapoolseid kohustusi ning peab selle eest ka vastutuse võtma. Tootmisjuhi ülesannete hulka kuulus ametijuhendi p 1.2 kohaselt tootmistellimuste käsitlemine eesmärgiga tagada toodete tähtaegne ja tootmisgraafiku järgne valmimine. Arvestades asjaolu, et töötaja andis tellimused õigeaegselt (arvestades objekti ehitustööde valmimist) töösse, vastutas toodete õigeaegse valmimise eest tootmisjuht. Toodete valmimisjärgse objektile transportimise eest vastutas aga paigaldusjuht. Kuna tööandja ei ole vaatamata töötaja taotlusele valmis tellimuste saatelehti kohtule esitanud, siis võib üsna kindlalt väita, et ilmselt saatelehed kinnitaksid viivitusi nii tootmises kui toodete objektile saatmisel, mis oli teiste töötajate ülesandeks. Töötaja soovis saatelehtedega tõendada asjaolusid, et vaatamata õigeaegselt sisse antud tellimustele, viibis toodete tootmine ja/või transport objektile, mille eest vastutasid tootmisjuht ning paigaldusjuht. Väide, et toodete saatelehed, mis on sisuliselt raamatupidamisdokumentideks, mida tuleb säilitada 7 aastat, pole tööandjal säilinud, ei ole eluliselt usutav. Saatelehti hoiti elektrooniliselt tööandja serveris olemasolevas majandustarkvaras MS Dynamics AX. Tegemist on oluliste laodokumentidega ning saatelehed ei asunud projektijuhi käsutuses, kuna projektijuhi tööülesandeks ei olnud saatelehtede salvestamine. Kui uskuda väidet, et saatelehti tööandjal enam pole, siis on tööandja dokumendid kas tahtlikult kõrvaldanud või oma hooletusest kaotanud. Juhuslik elektroonilise dokumendi kaotamine ei ole pooleliolevat kohtuvaidlust arvestades siiski eluliselt usutav. Seega näitab saatelehtede esitamata jätmine pigem tööandja pahatahtlust ja katset vastutusest kõrvale hoida ning panna iga hinna eest maksma põhjendamatu rahaline nõue töötaja suhtes.
27.Mitte mingil juhul pole töötaja vastutuse põhimõtetega kooskõlas nõuda töötajalt sisse planeeritust vähem teenitud kasum. Seda enam, et tööandja poolt ei olnud ühegi eeskirjaga määratud, millise marginaaliga peab projekt müüdud olema ja millised on tagajärjed, kui seda eesmärki ei saavutata. Tööandja poolt planeeritud kasum katab võimaliku tasumisele kuuluva leppetrahvi mitmekordselt. Juba ainuüksi see kahandab tööandja väidete usutavust ning väidetavat kahju saaks teoreetiliselt hinnata vaid saamata jäänud kasumina. Samas ei oleks see kooskõlas töötaja piiratud vastutuse põhimõtetega, kuna tööandja ise oleks pidanud asjaoludest tulenevalt astuma täiendavaid samme kahjude vältimiseks, vähendamiseks või kindlustamiseks ning pigem on tegemist juba varem mainitud tavalise äririskiga. Lisaks, tööandja ei ole mistahes viisil sätestanud, milline peab olema konkreetse objekti kasumi suurusjärk. Seega ei saa tööandja poolt loodetud kasumist väiksema kasumi saamist töötajale ka ette heita. Töötaja hinnangul ei ole tööandja tõendanud temal kahju tekkimist. Kolmanda isikuga sõlmitud lepingu alusel leppetrahvinõude esitamine tööandja vastu ei tõenda tööandjal kahju tekkimist. Samuti pole selge, kas tööandja tugineb sellele, et tegemist on otsese kahjuga või saamata jäänud tuluga. Tööandja on saamata jäänud tulu nõude esitamise võimalikkust üksnes üldsõnaliselt möönnud, seda põhistamata ning tõendamata. Kahju tõendamatuse puhul ei ole alust asuda kontrollima teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. Tõendamata on ka töötaja poolne rikkumine ning põhjuslik seos konkreetse töötaja konkreetse sisuga rikkumise ja kahju vahel.
Maakohtu põhjendused
25.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, istungil avaldatuga ja tunnistajate ütlustega ning hinnanud tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 4-1/704/16 olevaid tõendeid) igakülgselt ja objektiivselt, samuti hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
27.Kohus käsitleb XXXd edaspidi hageja ja töötajana ning AS-i Saku Metall Uksetehas kostja ja tööandjana.
28.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − hageja asus kostja juures tööle 10.08.2012 paigaldusjuhi ametikohal töölepingu nr U-1001 alusel (I kd, lk 16 - 22); − alates 01.05.2013 töötas hageja projektijuhi ametikohal ja tema tööpiirkonnaks oli Soome ärisuund (I kd, lk 23); − 14.10.2015 esitati hagejale tööandja poolt hoiatus töökohustuste rikkumise kohta (TVK toimik, tl 57); − 04.03.2016 esitas tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse TLS § 88 lg 1 p 3 ja 7 alusel; − töölepingu punkt 3.3 kohaselt kohustus töötaja täitma ilma erikorralduseta kõiki ametiülesandeid, mis tulenevad töölepingust ja ametikirjeldusest (TVK toimik, tl 17); − töölepingu punkt 8.6.1 kohaselt kohustus töötaja täitma kõiki tööandja kehtestatud eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid (TVK toimik, tl 19).
29.Hageja taotleb esitatud hagiavalduses tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 8150 eurot, saamata jäänud töötasu (boonustasu) summas 2494,33 (1082,80 + 1411,53) eurot (netosumma), viivis töötaja töötasu nõudelt seisuga 20.02.2017 summas 161,63 (82,56 + 79,07) eurot ja edasiulatuvalt seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni.
30.Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 01.05.2013 töötas hageja kostja juures projektijuhi ametikohal ja tema tööpiirkonnaks oli Soome ärisuund (I kd, lk 23). Samuti puudub vaidlus, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu 04.03.2016 üles etteteatamistähtajata. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Ülesütlemise avaldus on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 mõttes. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Kohus ei tähelda vaidlust, et kostja on ülesütlemisavalduse esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TVK toimik, lk 25-26) ning, et hageja sai selle 04.03.2016 kätte. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb alus töölepingu ülesütlemiseks.
31.TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta (või seaduse nõuetele mittevastav) töölepingu ülesütlemine on tühine. Töölepingu ülesütlemise aluse esinemist peab tõendama ülesütlemise
kehtivusele tuginev pool ehk käesoleval juhul kostja (Riigikohtu 05.04.2000 lahend kothuasjas nr 32-1-20-00). Kostja tugineb sellele, et hageja rikkus korduvalt töökohustusi ja tekitas kostjale kahju. Töölepingu ülesütlemise õigusliku alusena tulevad kõne alla seega TLS § 88 lg 1 p 3, mis võimaldab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ning TLS § 88 lg 1 p 7 mis võimaldab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. TLS § 88 lg 3 näeb ette, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 lubab töölepingut eelnimetatud alusel üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
32.TLS § 97 lg 3 lubab TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tulenevalt asjaolust, et kostja on öelnud hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 punktide 3 ja 7 alusel, kontrollib kohus hagejale süüks pandud töökohustuste rikkumiste kaupa, kas esinesid ülesütlemisavalduses nimetatud alused ja mõjuvad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hagejaga, kas kohustuste rikkumine oli eriliselt rakse või oli tööandja töötajat eelnevalt hoiatanud ja kas ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul pärast rikkumise ilmnemist. Samuti kontrollib kohus seda, kas töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju töötaja varale või lõi kahju tekkimise ohu.
33.Esmase töölepingu ülesütlemise alusena on kostja välja toonud asjaolu, et hageja andis ühe kliendi tellimuse kahekordselt tootmisesse, mistõttu valmistati 8 ust topelt, klient keeldus topelt tellimuse eest maksmast ning sellega seoses tekkis kostjale kahju summas 3905 eurot.
34.Vastavalt töölepingu nr U-1001 01.05.2013 sõlmitud lisa punkti 3.1 kohaselt on töötaja tööülesannete täpsem kirjeldus töötaja ametikirjelduses (TVK toimik, tl 54). 01.05.2013 ametikirjelduse punkt 2 kohaselt on projektijuhi vastutuse valdkonnaks muuhulgas tootmistellimuste kavandamine, mille täitmise kriteeriumiks on märgitud tootmistellimuste vigadeta ja tähtaegne vormistamine (TVK toimik, tl 55). Nähtuvalt eeltoodust oli tootmistellimuste vigadeta ja tähtaegne vormistamine hageja töökohustuseks. Hageja ei vaidle vastu, et on topelt tellimuse esitanud. Seega tunnistab hageja, et on töökohustust rikkunud.
35.Hageja leiab siiski, et antud asjaolu ei saa olla töölepingu ülesütlemise aluseks. Esmalt märgib hageja, et kostja sai nimetatud asjaolust teada vahetult pärast tellimust, s.o juba 2015 novembris, mistõttu tuginemine väidetavale kahju tekitavale kohustuse rikkumisele ligi 4 kuud hiljem ei ole töötaja hinnangul enam TLS § 88 lg 4 alusel lubatud. Samas on hageja vande all seletusi andes märkinud, et kostja sai sellest teada 2015 lõpus (III kd, tl 87) ning 01.04.2016 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, et detsembris 2015 (TVK toimik, tl 50). Seega on hageja poolt menetluses esitatud väited kahju teadasaamise aja osas olnud erinevad.
36.Kostja märgib, et hageja teatas esmakordselt kostjale asjaolust, et tellitud kaup tuleb kliendi juurest tagasi tuua 21.12.2015 finantsjuhi poolt saadetud päringule vastates, mida kinnitavad ka kostja poolt esitatud 21.12.2015 e-kirjad. Kirjavahetusest nähtuvalt uuris finantsjuht Katrin Laikre hagejalt 21.12.2015 e-kirjas, mis seis on võlgnikuga PP Fasadi OY (I kd, tl 74). Hageja vastas 21.12.2015 finantsjuhi e-kirjale, et kaup tuleb tagasi tuua, kuna toodeti topelt tellimus (I kd, tl 74). Eelnevaga loeb kohus tuvastatuks, et kostja sai kahju tekkimisest teada 21.12.2015. Kohus leiab, et kostja poolt esitatuga on tõendatud ka see, et uksed saabusid tagasi veebruaris 2016, kui juhataja andis korralduse teha topelt toodetud uste kohta 0 hinnaga müügiarve ja võtta arvele sooduskaupade
lattu (I kd, tl 75). Kohus nõustub kostjaga, et kuigi kostja finantsjuht sai rikkumisest teada 21.12.2015, siis hageja poolt tekitatud kahju suurus koos transpordikuludega selgus peale uste tagasitoomist veebruaris 2016 ning mõistliku aja hulka TLS § 88 lg 4 tähenduses tuleb arvata ka aeg, mis kulub rikkumisega tekitatud kahju kindlakstegemisele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 04.03.2016 ülesütlemisavaldus on esitatud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
37.Tulenevalt VÕS § 128 lg 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
38.Kostja märgib, et hageja poolt kostjale topelt tellimusega tekitatud kahju suurus töölepingu ülesütlemise hetkel oli vara omahind, vara transportimisega seotud kulu ja saamata jäänud tulu.
39.Kohtu hinnangul on kostjal kahju tekkimine summas 3905 eurot jäänud tõendamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kostjale kahju tekkimist summas 3905 eurot. Kohus leiab, et kostja ei olnud õigustatud hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 7 alusel, sest pole tõendatud, et kostja oleks tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale.
40.Teisena toob kostja ülesütlemise alusena välja asjaolu, et hageja on eksinud ettevõttes kehtestatud korra vastu, mis reguleerib toodete tootmisprotsessi alustamist ning sellega seoses on töötaja loonud kahju tekkimise ohu tööandja varale.
41.Kostja selgtuste kohaselt reguleerib tööandja juures kehtestatud tellimuste vormistamise ja täitmise korda juhend Krediidipoliitika (TVK toimik, tl 27-28), mis näeb ette, et kliendile, kellele on kehtestatud maksetingimus „100% ettemaks”, tellimust ei hakata täitma enne, kui ettemaks on laekunud. Hageja oli koostanud müügitellimuse nr 177256 äriühingule Uus Uks OÜ, kellele on kehtestatud maksetingimuseks „100% ettemaks“ ja andnud tellimuse täitmiseks tootmisesse. Kostja poolt müügitellimuse kontrollimisel selgus, et uksed on toodetud ja laos, kuid seisuga 04.03.2016 ei olnud müügitellimuse alusel ettemaksu laekunud. Tellimuse summa oli 414 eurot (lisandub käibemaks). Sellise tegevusega rikkus hageja tööandja juures kehtestatud korda ja tekitas kostjale kahju tekkimise ohu.
42.Kohtu hinnangul on eelnev etteheide käsitletav nii kahju tekkimise ohu loomisena, kuid samas ka töökohustuste rikkumisena.
43.Vastavalt töölepingu nr U-1001 01.05.2013 sõlmitud lisa punkti 3.1 kohaselt on töötaja tööülesannete täpsem kirjeldus töötaja ametikirjelduses (TVK toimik, tl 54). 01.05.2013 ametikirjelduse punkt 2 kohaselt on projektijuhi vastutuse valdkonnaks muuhulgas tootmistellimuste kavandamine, mille täitmise kriteeriumiks on märgitud tootmistellimuste vigadeta ja tähtaegne vormistamine (TVK toimik, tl 55). Nähtuvalt eeltoodust oli tootmistellimuste esitamine hageja töökohustuseks. Töölepingu nr U-1001 punkti 8.1.6. kohaselt kohustus hageja täitma kõiki tööandja kehtestatud eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid (TVK toimik, tl 19). Tulenevalt tellimuste vormistamise ja täitmise korda reguleeriva krediidipoliitika punktist 6.3.3. on projektijuhil peale ettemaksu laekumist õigus käivitada ettemaksu kliendi tellimuse täitmiseks vajalikud tootmistegevused.
44.Töötaja leiab, et „100% ettemaksuga kliendile“ tootmistellimuse alustamise tingimused on ettevõttes kehtestatud ebaselgelt. Kohus hageja eeltoodud väitega ei nõustu. Kohtu hinnangul on tellimuste vormistamist ja täitmise korda reguleeriva krediidipoliitika punktist 6.3.3. selgelt arusaadav, et projektijuhil on peale ettemaksu laekumist õigus käivitada ettemaksu kliendi tellimuse täitmiseks vajalikud tootmistegevused. Hageja on töölepingut allkirjastades kinnitanud, et kohustub täitma kõiki tööandja kehtestatud eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid (punkt 8.1.6). Lisaks nähtub ka juhataja Jüri Kaleviste 07.10.2015 e-kirjast, mis on edastatud ka aadressile UTMYYK, milline on nii hageja enda (III kd, tl 87) kui ka Tarmo Villemi kinnitusel ka projektijuhtide üldmeil (III kd, tl 93), selge juhis, et maksetingimuse „ettemaks“ puhul ei ole lubatud tooteid tootmisesse anda enne kui ettemaks on laekunud (TVK toimik, tl 29). Lähtudes eeltoodud juhataja poolt antud selgest juhisest on kohtu hinnangul ka paljasõnaline ja tõendamata hageja väidetu justkui ettemaksunõuet tõlgendatakse ja rakendatakse erinevalt viidatud juhendist ning, et praktika kohaselt tähendas ettemaks kliendi puhul seda, et kliendile võis tellitud tooted üle anda alles pärast kliendi poolt toodete eest tasumist.
45.Arusaamatu ja vastuoluline on hageja väide, et tööandja pole koostanud nimekirja 100% ettemaksu klientidest, samas kui hageja on vande all seletusi andes kinnitanud, et nimekiri oli kõikidest klientidest, ka ettemaksuklientidest (III kd, tl 87). Kostja seaduslik esindaja Tarmo Villemi on vande all ülekuulamisel selgitanud, et projektijuht näeb ettemaksukohustust majandustarkvarast, ettemaksukliendil on küljes vastav tunnusmärk (III kd, tl 94). Lähtudes eelnevast on kohus arvamusel, et hageja pidi tellimust vormistades teadma, et antud kliendi puhul on nõutav 100%-line ettemaks.
46.Hageja ei vaidle vastu, et on kliendi tellimuse täitmiseks vajalikud tootmistegevused käivitanud enne ettemaksu laekumist. Seega tunnistab hageja, et on töökohustust rikkunud.
47.Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja andes Uus Uks OÜ, kellele on kehtestatud maksetingimuseks „100% ettemaks“ tellimuse täitmiseks tootmisesse ootamata ära ettemaksu laekumist, rikkus töökohustust ning lõi kahju tekkimise ohu.
48.Hindamaks, kas kostja oli õigustatud töölepingu hagejaga erakorraliselt üles ütlema kahju tekkimise ohu loomise eest, tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas kahju tekkimise oht on põhjustatud süüliselt ning olulisel määral.
49.VÕS § 104 lõige 2-5 sätete kohaselt on võlaõiguslikes suhetes süü vormideks hooletus ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3), raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4) ning tahtlus ehk õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). TLS § 72 teise lause kohaselt tuleks töötaja hoolsuse määra (VÕS-i mõttes käibes vajalik hool) hindamisel lähtuda TLS § 16 sätetest. TLS § 16 lg 1 kohaselt töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
50.Kohus on seisukohal, et käesoleva asja asjaolusid arvestades on hageja põhjustanud kahju tekkimise ohu süüliselt (raske hooletus). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale pidid teada olema tööandja konkreetsed juhised ettemaksuklientide tellimuste esitamise osas kui ka see, et konkreetse kliendi puhul oli tegu kliendiga, kelle puhul oli nõutav 100 %-line ettemaks. Samas leiab aga kohus, et kuigi ülesütlemisavalduses märgitud rikkumine toimus, siis kuna antud juhul oli tekkida võiva kahju näol (414 eurot + käibemaks) tegu võrdlemisi väikese summaga võrreldes hageja juhitud projektidest kostjale tuleva kasuga, siis ei saa seda pidada olulisel määral kahju tekkimise
ohu loomiseks. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul antud alusel töölepingu ülesütlemine põhjendatud.
51.Edasi hindab kohus, kas kostja oli õigustatud töölepingu üles ütlema töökohustuse rikkumisele tuginedes.
52.Puudub vaidlus, et tööandja on 14.10.2015 teinud hagejale hoiatuse töökohustuste rikkumise kohta. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (TsÜS § 68 lg-d 1 ja 2) (Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-187-15, p 13). Nähtuvalt kohtule esitatud 14.10.2015 hoiatuse tekstist hoiatab tööandja töötajat töökohustuste mittenõuetekohase täitmise eest ning märgib, et töölepingu, ettevõtte töökorra või töölepinguseadusest tulenevate kohustuste rikkumise kordumisel ütleb tööandja töölepingu erakorraliselt üles (TVK toimik, tl 57). Kohus leiab, et hoiatus on vormistatud selgelt ja ühemõtteliselt ning töötaja pidi aru saama, et teda on hoiatatud. Kohus märgib, et hoiatus ei pea olema samaliigiliste rikkumiste eest. Rikkumised võivad olla ka eriliigilised, kuid tuleb osundada, et rikkumiste jätkumine viib töölepingu ülesütlemiseni – käesoleval juhul on seda tehtud. Kuna seadus ei sätesta TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud hoiatuse vorminõuet, võib tööandja hoiatada töötajat mis tahes vormis, olgu siis suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või kirjalikult (TsÜS § 77 lg 1). Praegusel juhul on hoiatus tehtud kirjalikult ning töötaja on hoiatuse omakäeliselt allkirjastamisega kinnitanud, et on hoiatusega tutvunud.
53.Kohus on käesolevas otsuses eelnevalt tuvastanud, et hageja on hoiatusest hoolimata rikkunud töölepingu punktist 8.1.6 tulenevat kohustust täita kõiki tööandja kehtestatud eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid ning loonud sellega ka kahju tekkimise ohu. Kohtu hinnangul esineb eeltoodu alusel töötajast tulenev mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks ning kostja on töölepingut erakorraliselt üles öeldes toiminu õiguspäraselt.
54.Kolmandaks heidab kostja hagejale ette, et hageja eiras otsese juhi korraldust salvestada projektidega seotud dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse.
55.Hageja on selgitanud, et on projektijuhina töökohustusi täites jooksvalt dokumendid salvestanud vastavalt sellele, kuidas on võimalikult otstarbekas ja mõistlik seda teha, et töötaja omaks head ülevaadet oma juhitavatest projektidest ja oleks võimalik alati ligipääs vajalikele andmetele ka siis, kui ei ole võimalik ligipääs ettevõtte serverisse. Seda ka viibides komandeeringus kliendi juures. Ka on hageja märkinud, et tegemist on praktikas väljakujunenud olukorraga, mis pole kunagi kellelegi probleeme tekitanud. Samamoodi on talitanud ka teised projektijuhid ja töötaja ei pea end selles osas erandiks. Kõik projektidega seotud olulised dokumendid olid salvestatud majandustarkvaras või asusid paberkandjal tööandja juures kaustas, asjaolu, et dokumendid olid salvestatud majandustarkvaras on tööandja kinnitanud vande all antud ütlusega (III kd, tl 91). Veelgi enam, hageja on vande all ütlusi andes märkinud, et selgeid juhiseid, millised on need konkreetsed dokumendid, mis pidid olema serverisse salvestatud, tööandja andnud ei ole (III kd, tl 86-87). Töötaja rõhutab, et alati on lisaks elektroonilisele dokumentatsioonile vajalik projektide dokumentatsioon olemas kontoris paberkandjal ja saadaval vajadusel nii kaastöötajatele kui juhile. Paberkandjal kaustades on olemas hinnapakkumised, lepingud, tootmistellimused, objektide põhjaplaanid, projektide muudatused jne. Seega oht arvuti kadumisel või selles asuvate failide kahjustumisel kaotada kogu projektide dokumentatsioon tegelikkuses puudub. Projektide dokumentatsiooni hoidmise osas ei ole töötajale tutvustatud tema tööülesandeid puudutavat selgesõnalist juhendit, millest lähtuda.
56.Kohus saab hageja avaldatust aru nii, et hageja ei vaidle vastu sellele, et vastavalt ettevõtte töökorraldusele oli hagejal kohustus salvestada dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse. Kostja seaduslik esindaja on vande all selgitusi andes märkinud, et dokumentide ja e14
kirjade salvestamine on sätestatud põhiliselt järgmistes juhendites: töökorra üldised reeglid, müügitellimuste käsitlemise kord ja tootmistellimuste kavandamise kord. Hageja poolt allkirjastatud töölepingu nr U-1001 punkti 8.1.6. kohaselt kohustus hageja täitma kõiki tööandja kehtestatud eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid (TVK toimik, tl 19).
57.Kohus on arvamusel, et hageja selgitused selle kohta, et ta pidas otstarbekamaks ja mõistlikumaks dokumente mitte ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse salvestada, sest juhul kui ei ole võimalik ligipääs ettevõtte serverisse ei oleks tagatud ka ligipääs vajalikele andmetele või, et hageja oli valmis vastama projektidega seoses tõusetunud küsimustele, on paljasõnalised, otsitud ja ei vabanda kuidagi töötaja kohustuste mittetäitmist. Lisaks on kostja seaduslik esindaja selgitanud vande all selgitusi andes, et serverisse on ligipääs tagatud ka väljaspool töökohta (III kd, tl 94). Täiendavalt märgib kohus, et tõendamata on, et hageja oleks salvestanud dokumendid majandustarkvarasse või, et need oleksid olemas paberkandjal kontoris. Kostja seaduslik esindaja on vande all selgitusi andes märkinud, et puudub võimalus salvestada majandustarkvarasse projektide kokkuleppeid kliendiga, kooskõlastusjooniseid, akte, lepinguid ja lepingute muudatusi (III kd, tl 94). Ka on kostja seaduslik esindaja kinnitanud, et Akavatalo OY projekti kohta vajalikke paberkandjal dokumente ei leitud ja need saadi kliendi käest (III kd, tl 95). Hageja vastupidist tõendanud ei ole.
58.Otsitud on kohtu hinnangul ka hageja põhjendus töökohustuste eiramise kohta seetõttu, et talle ei ole tutvustatud tema tööülesandeid puudutavat selgesõnalist juhendit, millest lähtuda. Kohtu hinnangul isegi juhul, kui hagejale poleks varasemalt juhiseid tutvustatud on kostja 19.02.2016 ekirjas antud tööandja poolt selge juhis viivitamatult salvestada kõik pooleliolevad ja lõpetatud projektid ning viidatud on ka sellele, millisesse kausta vastavad projektid salvestada tuleb. Ka on kohustatud kostjat salvestama kaustadesse kirjavahetus. Hilisemas samal kuupäeval saadetud kirjas on kostja täpsustanud, et projektid tuleb salvestada kui hageja kontorisse tuleb (TVK toimik, tl 3031). Hageja tunnistab, et ta kostja juhiseid viivitamatult peale kontorisse naasmist ei täinud, vaid püüdis järjestada haiguslehel viibitud ajal kuhjunud tööülesanded nende täitmise tähtsuse järjekorras. Kõike eeltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks, et hageja on rikkunud oma töökohustust salvestada projektidega seotud dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse.
59.14.10.2015 hoiatuses on töötaja tähelepanu juhitud, et vastavalt töölepingu punktile 8.1.6. kohustus hageja täitma kõiki tööandja kehtestatud eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid ning hoiatatud töökohustuste mittenõuetekohase täitmise eest. Töötajale on tehtud selgesõnaline hoiatus, et töölepingu, ettevõtte töökorra või töölepinguseadusest tulenevate töökohustuste rikkumise kordumisel ütleb tööandja töölepingu erakorraliselt üles (TVK toimik, tl 23). Hageja eiras kostja mõistlikke korraldusi ja jätkas töökohustuste rikkumist hoolimata kostja hoiatustest ja märkustest. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine 04.03.2016 avalduse alusel vastab seaduses sätestatule ega ole TLS § 104 lg 1 järgi tühine.
60.Kuna hageja nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus jäi rahuldamata, siis puudub vajadus töölepingu kohtus lõpetamiseks (TLS § 107 lg 2), sest see lõppes kehtivalt ülesütlemisega.
61.Hüvitise nõude õiguslik alus on TLS § 109 lg 1, mis sätestab muu hulgas, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, siis maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata jätmise tõttu puudub hagejal õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel ja hüvitise nõue jääb samuti rahuldamata.
62.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja töötasu nõude ja töötasult nõutava viivise osas. Hageja on seisukohal, et hagejal on saamata jäänud töötasu (boonustasu) summas 2494,33 (1082,80 + 1411,53) eurot (netosumma) ja viivis töötaja töötasu nõudelt seisuga 20.02.2017 summas 161,63 (82,56 + 79,07) eurot.
63.TLS § 1 lg 1 teise lause kohaselt tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama seaduse § 28 lg 2 p 2 näeb ette, et töötasu tuleb maksta kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 4 lg 1 järgi töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingupooled võivad lepingulistest kohustustest vabaneda kas lepingulistel või seadusest tulenevatel alustel. TLS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peab muu hulgas sisalduma töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, samuti töötasu arvutamise viis.
64.Hageja on seisukohal, et hagejal on saamata jäänud töötasu summas 2 494,33 eurot netosummas (1082,80 + 1411,53) ehk 3 234,42 eurot brutosummas (1404,12 + 1830,30). Hagiavalduse selgitustest nähtuvalt seisneb taotletud töötasu hageja poolt juhitud projektidelt saadud müügitulult summas 35 831,87 eurot boonustasumääraga 3,5% arvestatud personaalsest boonusest summas 1 254,12 eurot (bruto), lisatasust summas 150 eurot (bruto) ja müügitulult summas 52 294,17 eurot boonustasumääraga 3,5% arvestatud personaalsest boonusest summas 1 830,30 eurot (bruto).
65.Töötaja osundab, et õigus boonustasule oli tal vastavalt töölepingu nr U-1001 punktile 6.4, mille kohaselt kui pooled on selles kokku leppinud ja kokkulepe fikseerinud töötaja palgaarvestuse mudelis, siis makstakse töötajale igakuist boonustasu, mille arvutamise ja väljamaksmise aluseks on töötaja palgaarvestuse mudel ja igakordne allüksuse lisatasu- ja boonustasude maksmise kord. Vastavalt töötajale lisa- ja boonustasude maksmise korra punktile 6.2.1. UT FIN müügiosakonna töötajate personaalne boonus arvutatakse UT FIN palgaarvestuse mudelis kirjeldatud valemiga. Eelnimetatud korra punktist 6.2.2. tulenevalt arvutatakse personaalne boonustasu palgaarvestuse kuule eelnenud kalendrikuu tulemuste alusel.
66.TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Puudub vaidlus, et hageja tööleping lõppes 04.03.2016. Kostja on nõustunud, et hagejal on õigus saada kuni hageja töölepingu lõppemiseni laekunud arvete alusel müügitulult summas 35 831,87 eurot personaalset boonustasu 3,5% ehk 1 254,12 eurot (bruto). Kostja on ka tunnistanud, et kostja tegevus lõpparve väljamaksmisel kostja Akavatalo OY leppetrahvist tuleneva nõude tasaarvestamisel hageja boonustasu nõudega ei olnud õiguspärane.
67.Lähtudes eelnevast on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töötasu (boonustasu) summas 1254,12 eurot (bruto).
68.Kostja vaidleb aga vastu hageja nõudele peale töölepingu lõppemist laekunud müügitulult summas 52 294,17 eurot arvestatud boonustasule summas 1830,30 eurot (bruto).
69.Hageja selgitab, et kui boonustasude maksmise korra kohaselt kuulus boonustasu arvestamisele projektijuhi vastutusalas oleva objektiga seoses kliendile arve väljastamise kuule järgneva kuu töötasu osana, st boonustasu väljamakse pidi toimuma arve väljastamise kuust ülejärgmise kuu alguses koos eelmise kuu töötasu väljamaksega, siis umbes aasta enne töölepingu ülesütlemist muutis tööandja ühepoolselt nimetatud süsteemi ning õigus boonustasule tekkis töötajal alles kliendi poolt arve tasumisele järgneval kuul, st boonustasu maksti töötajale välja kliendi poolt arve tasumise kuust ülejärgmise kuu alguses koos eelmise kuu töötasu väljamaksega. Kohus saab hageja seisukohast aru nii, et hageja leiab, et 08.04.2015 juhtkonna koosolekul vastu võetud tööandja poolne ühepoolne otsus, muuta seni kehtinud korda boonustasude maksmise osas on selle ebasoodsa mõju tõttu töötajale tühine, millest lähtuvalt tuleks hagejale boonustasu maksta vastavalt varasemalt kehtinud korrale ehk boonustasu väljamakse pidanuks toimuma arve väljastamise kuust ülejärgmise kuu alguses koos eelmise kuu töötasu väljamaksega. Arvestades, et viimase töötaja müügitulusse arvesse mineva laekumise tähtpäev laekumisandmiku kohaselt oli 31.05.2016, leiab töötaja, et täiendava boonustasu summas 1 830,30 eurot oleks tööandja pidanud seega töötajale välja maksma hiljemalt 10.06.2016. Ka märgib hageja, et juhatuse väidetavat otsust (I kd, tlk 185-188) töötajale tutvustatud ei ole, tema nõusolekut muudatuseks tööandja saanud ei ole.
70.Kostja leiab, et vastavalt 08.04.2015 juhtkonna koosoleku protokollile (I kd, tl 185) pidi projektijuhi personaalse boonuse maksmine toimuma peale arve laekumist ülejärgmise kuu palgapäeval. Ka juhib kostja tähelepanu, et vastavalt lisatasu- ja boonustasude maksmise korra punktile 6.2.2. on boonuse maksmise aluseks palgaarvestuse kuule eelneva kuu tulemused ehk antud juhul laekunud summad. Kostja leiab, et arve väljastamine ei näita kuu tulemust, kui raha ei ole laekunud. Tööandja on seisukohal, et boonustasude maksmise korra muutmine ei vajanud töötaja nõusolekut.
71.Kohus on seisukohal, et töölepingu nr U-1001 punktis 6.4 sisalduv tingimus, mille kohaselt kui pooled on selles kokku leppinud ja kokkulepe fikseerinud töötaja palgaarvestuse mudelis, siis makstakse töötajale igakuist boonustasu, mille arvutamise ja väljamaksmise aluseks on töötaja palgaarvestuse mudel ja igakordne allüksuse lisatasu- ja boonustasude maksmise kord, on käsitletav lahtise tingimusena VÕS § 26 lg 1 tähenduses, mille kohaselt lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Kohus osundab siinkohal, et Riigikohus on oma 31.03.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-08 (punkt 11) asunud seisukohale, et töölepingu võib sõlmida lahtisel tingimusel, st palgatingimused võivad olla lahtiseks jäetud. Käesolevalt nähtub töölepingu nr U-1001 punktis 6.4, et pooled on lepingu sõlmimisel otsustanud jätta boonustasude maksmise lahtiseks ja sõltuvaks igakordsest allüksuse lisatasu- ja boonustasude maksmise korrast, jättes seega lepingutingimuse määramisõiguse korra kehtestajale ehk tööandjale.
72.Tulenevalt VÕS § 26 lg 8 kui lahtise tingimuse peab määrama üks lepingupooltest, määrab ta tingimuse, tehes avalduse teisele lepingupoolele. Seadus ei näe seejuures ette, mis vormis avalduse võib teha. Pooled ei vaidle, et kord, mille kohaselt personaalse boonuse maksmine toimub peale arve laekumist ülejärgmise kuu palgapäeval on kehtinud juba pea aasta. Seega saab väita, et avaldus VÕS § 26 lg 8 tähenduses on hagejale kostja poolt tehtud. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja varasemalt vastuväiteid kehtinud korrale esitanud ei ole.
73.Nimetatud kaalutlustel on kohus seisukohal, et projektijuhi personaalse boonuse maksmine pidi toimuma peale arve laekumist ülejärgmise kuu palgapäeval. Kohtu hinnangul ei kahjusta tööandja seesugune boonustasude maksmise korra muutus töötajat. Töötajat ei ole boonustasust ilma jäetud või muudetud boonustasu suurust, muudetud on üksnes boonustasu maksmise aega.
74.Hageja on peale töölepingu lõppemist boonusenõude esitamisel tuginenud kostja poolt esitatud laekumisandmikule (I kd, tl 113). Vastavalt nimetatud andmikule laekusid boonustasu arvestuse aluseks olevad summad kõige varem märtsis 2016 (01.03.2016; 30.03.2016; 31.03.2016). Õigus neid tasusid saada tekkinuks hagejal seega alles mai 2016 palgapäeval. Kuivõrd hageja tööleping lõppes 04.03.2016, siis ei ole hageja õigustatud boonustasu summas 1830,30 eurot (bruto) saama ja kohus jätab vastava hageja nõude rahuldamata.
75.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja veebruari 2016 lisatasu nõudele summas 150 eurot (tegelikult töötatud päevade eest arvestades haiguslehel viibitud aega; bruto).
76.Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu nr U-1001 punktile 6.3. on töötajal võimalus saada iga kuu lisatasu kuni 192 eurot (bruto) kuus vastavalt igakordses allüksuse lisatasu- ja boonustasude maksmise korras sätestatud tingimustele ja arvestades selles sätestatud vähendamise aluseid. Kuu eest lisatasuna väljamakstav summa määratakse iga kuu tööandja juhataja korraldusega. Lisatasu- ja boonustasude maksmise korra punkt 5 kohaselt on lisatasu töölepingus kirjeldatud igakuine tasu, mida makstakse, kui töötaja on täitnud oma tööülesanded korrektselt ja õigeaegselt ning töötaja vastutusala tulemused vastavad püstitatud eesmärkidele.
77.Kostja vaidleb hageja lisatasu nõudele vastu esmalt seetõttu, et hageja on lisatasu nõude esitanud alles 20.02.2017 rahaliste nõuete täpsustamise menetlusdokumendis. Kostja on seisukohal, et tegu on hagi muutmisega ning juhindudes TsMS § 376 lg 1 võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale
kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohus kostja seesuguse käsitlusega ei nõustu vaid leiab, et tegu on nõude suurendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 tähenduses.
78.Täiendavalt on kostja seisukohal, et tegu ei ole tasuga, mis automaatselt kuulus töötasu hulka. Lisatasu oli õigus vähendada või mitte maksta, kui töötaja tööülesanded ei ole õigeaegselt ja korrektselt täidetud. Arvestades hageja poolseid töökohustuste rikkumisi, mis tingisid hageja töölepingu ülesütlemise, ei saa kindlasti eeldada, et hagejal oleks tekkinud õigus korrektse ja õigeaegse töökohustuste täitmise eest ettenähtud lisatasule. Ka ei näinud tööandja oma korralduses ette maksta hagejale lisatasu.
79.Hageja märgib, et lisatasu maksti praktikas erinevalt tööandja kehtestatud juhendis sätestatust sõltumata töötulemustest, st polnud vahet, kui suures kasumis töötaja projektid kuu lõikes olid. Hageja on esitanud selle kinnituseks tõendid, millest nähtub, et kuigi töötaja töötasu kogusumma oli igal kuul erinev, jäi igakuine lisatasu samaks (I kd, tl 27-29). Senise praktika kohaselt üksnes siis, kui ettevõtte konkreetse perioodi majandustulemused olid väga kehvad, vähendati lisatasu juhataja otsusega kollektiivselt või osakondade kaupa, mitte kellegi suhtes personaalselt. Töötaja leiab, et tööandja poolt ühepoolselt ja esmakordselt kogu töötaja poolt töötatud aja jooksul töötaja suhtes personaalselt veebruari 2016 eest lisatasu maksmata jätmine, polnud millegagi põhjendatud. Töötaja ei ole andnud nõusolekut töötasu selle osa kinnipidamiseks ega töötasu maksmise korra muutmiseks. Mistahes juhatuse või muu tööandja organi otsust lisatasu välja maksmata jätmiseks kollektiivselt või osakondade kaupa seoses tööandja väga kehvade majandustulemustega töötajale tutvustatud ei ole. Seega on tööandja ühepoolne otsus jätta lisatasu veebruari 2016 eest maksmata töötajat kahjustav lepingutingimuse muutmine ja seega kehtetu.
80.TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus on seisukohal, et kuivõrd lisatasu- ja boonustasude maksmise korra punkt 5 kohaselt on lisatasu töölepingus kirjeldatud igakuine tasu, mida makstakse, kui töötaja on täitnud oma tööülesanded korrektselt ja õigeaegselt, ja käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et tööandja on oma 19.02.2016 e-kirjas (TVK toimik, tl 30-31) juhtinud hageja tähelepanu töökohustuste rikkumisele ja kohustanud viivitamatult salvestama kõik pooleliolevad ja lõpetatud projektid, mida hageja siiski ei teinud, siis ei ole hageja lisatasu maksmise eeldust täita tööülesanded korrektselt täitnud ning kostja jättis lisatasu õigustatult maksmata.
81.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TLS § 84 lg 1 järgi muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Tööleping lõppes 04.03.2016. Töölepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks mh töötasu (boonustasu) nõue. Kohus on seisukohal, et kostja rikub töölepingust tulenevat kohustust hagejale lõpparve välja maksta. VÕS § 113 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei ole töölepingus intressimääras kokku leppinud, kohaldamisele kuulub seega seaduses sätestatud viivitusintressimäär. Kohus on eelnevalt lugenud põhjendatuks hageja boonustasu nõude summas 1 254,12 eurot (bruto). Lähtudes eelkäsitletust kujuneb kostjalt hageja kasuks välja mõistetava viivise suuruseks otsuse tegemise päeva 15.05.2018 seisuga 220,43 eurot. Võlaperiood 05.03.2016 – 30.06.2016 01.07.2016 – 15.05.2018
% aastas 8,05
% päevas 0,022 0,0219
Perioodis päevi
Perioodi summa 32,55 187,88
82.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista kostjalt tema kasuks viivis (viivitusintress) lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi viivise seadusjärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras alates 16.05.2018 kuni põhinõude summas 1254,12 eurot (bruto) tasumiseni. Vastuhagi
83.Tööandja on esitanud töötaja vastu vastuhagi, milles nõuab töötajalt tööandjale süüliselt tekitatud kahju hüvitamist summas 3000 eurot.
84.Pooled ei vaidle selle üle, et 13.03.2015 sõlmis kostja Consti Korjausurakointi Oy-ga lepingu Akavatalo OY objektile uste ja klaasseinte valmistamise kohta (I kd tl 167-176, tõlge I kd tl 131140). Vastavalt lepingule oli kostja poolt projektijuhiks määratud XXX. Kohus ei tähelda vaidlust ka asjaolu üle, et 2016 märtsi alguses jõudis kostjani hageja poolt Consti Korjausurakointi Oy esindajaga sõlmitud Akavatalo OY objekti lõppakt, millest nähtub, et tellija poolt oli määratud ASile Saku Metall Uksetehas leppetrahv 6000 eurot (I kd, lk 141-143; tõlge I kd, lk 201-203). Lõppakti oli kostja poolt allkirjastanud hageja.
85.Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 14): 1) töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); 2) tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); 3) töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).
86.Esmalt annab kohus hinnangu, kas käesoleval juhul saab tuvastatuks lugeda, et töötaja on oma töölepingust või seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud.
87.Vastavalt töölepingu nr U-1001 01.05.2013 sõlmitud lisa punkti 3.1 kohaselt on töötaja tööülesannete täpsem kirjeldus töötaja ametikirjelduses (TVK toimik, tl 54). Vastavalt 01.05.2013 ametikirjelduse punktile 1 oli hageja kui projektijuht kohustatud müügitellimust käsitlema ja muudatusi ohjama selliselt, et oleks tagatud hilisemate vaidluste puudumine. Tulenevalt ametikirjelduse punktist 2 kohustus töötaja tootmistellimusi kavandama selliselt, et oleks tagatud tootmistellimuste vigadeta ja tähtaegne vormistamine; tööd tähtaegselt üle andma (punkt 3); haldama kliendisuhteid selliselt, et oleks tagatud klientide rahulolu ja äriühingu kasumlikkus (punkt 5) (TVK toimik, tl 55).
88.Vastuhagi kohaselt pidi vastavalt lepingule uste paigaldus algama 2015 19. nädalal ehk alates 04.05.2015. Hageja aga esitas esimese uste tellimuse tootmisesse alles 05.05.2015 (I kd, tl 145; tõlge I kd, tl 204) ja teise tellimuse 12.05.2015 (I kd, tl 147). Vastavalt lepingus kokkulepitule tuli kõik uksed loovutada 30.06.2015 ja kõik tööd lõpetada 31.07.2015. Lõppaktist nähtuvalt veel 25.01.2016 ei olnud kõik tööd lõpetatud (I kd, tl 141-143, tõlge I kd, tl 201-203) ja tööde lõpetamise viis lõpuni juba teine projektijuht peale hageja töölepingu lõppemist (Consti Korjausurakointi Oy e-kiri – I kd, tl 152). Töötaja eeltoodud asjaolude osas vastuväiteid esitanud ei ole ning kohus loeb need tuvastatus.
89.Kostja hinnangul on hageja rikkunud sellega oma töökohustust tagada tootmistellimuste tähtaegne vormistamine, tähtaegne üleandmine ja kliendi rahulolu. Vastavate kohustuste rikkumine tingis omakorda lepingu täitmise hilinemise 8 kuud ja leppetrahvi nõude esitamise kostjale. Töötaja tööandja seesuguse käsitlusega ei nõustu.
90.Töötaja väidab, et Akavatalo OY objekti valmimise viibimine oli tingitud kliendist tulenevatest asjaoludest: ei andnud objekti üle, tegi muudatusi ja esitas lisatellimusi. Samuti tootmise ja paigalduse hilinemisest.
91.TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Töötaja on vande all selgitusi andes kinnitanud, et kliendiga oli kokkulepe, et tooteid valmistatakse vastavalt sellele, kuidas valmivad avad avatäidetele (III kd, tl 88). Vastavasisulise kokkuleppe olemasolu kinnitab ka kohtule esitatud 16.06.2016 projektikoosoleku protokoll, millest nähtuvalt tehakse uksi vastavalt valmis olevatele usteavadele, mida saab mõõta ning uue, lepingust erineva ajagraafiku kohaselt on tööde teostamise aeg juuni keskpaik kuni juuli lõpp, viimased paigaldused augustis. Ka nähtub protokollist, et ülejäänud uksed saab paigaldada vastavalt graafikule, mille järgi on ehitatud seinad ja saab mõõta uste avad. (II kd, tl 119; tõlge III kd, tl 2). Kohus loeb eelnevaga tõendatuks, et tellija ja töötaja hageja esindajana olid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kalduti kõrvale lepingus sätestatud tähtaegadest ning mille kohaselt tehakse uksi vastavalt valmis olevatele usteavadele. Nimetatust lähtudes ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka tööandja etteheide töökohuste rikkumise osas, mis puudutab töökohustust tagada tootmistellimuste tähtaegne vormistamine. Kooskõlas eelkäsitletud kokkuleppega sai töötaja tellimuse vormistada siis, kui usteavad olid valmis ning neid sai mõõta. Tööandja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et töötaja ei esitanud tellimusi kohe, kui usteavad olid valmis ja ta sai teha vajalikud mõõtmised tellimuse vormistamiseks.
92.Edasi analüüsib kohus, kas töötajale saab ette heita töökohustuse rikkumisena asjaolu, et tagatud ei olnud toodete tähtaegne üleandmine.
93.Töötaja on siinkohal osundanud, et tootmisjuhi ametikirjelduse punkt 1.2. kohaselt kuulus tootmisjuhi kohustuste hulka tootmistellimuste käsitlemine eesmärgiga tagada toodete tähtaegne ja tootmisgraafiku järgne valmimine (II kd, tl 32). Arvestades, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et töötajale ei saa ette heita tootmistellimuste mittetähtaegset vormistamist, siis nõustub kohus töötajaga, et toodete õigeaegse valmimise eest vastutas edasi juba tootmisjuht. Toodete valmimisjärgse objektile transportimise eest vastutas aga paigaldusjuht, mida on paigaldusjuht tunnistajana ütlusi andes kinnitanud (III kd, tl 98).
94.TsMS § 236 lg 2 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. Töötaja on esitanud taotluse tõendite kogumiseks, kus muuhulgas taotles kohustada tööandjat esitama kohtule Akavatalo OY objektiga seotud lähetatud toodete saatelehed. Kohus rahuldas hageja taotluse, kuid tööandja AS Saku Metall Uksetehas valmis tellimuste saatelehti kohtule ei esitanud. Töötaja selgitas, et soovis saatelehtedega tõendada asjaolu, et vaatamata õigeaegselt sisse antud tellimustele, viibis toodete tootmine ja/või transport objektile, mille eest vastutasid tootmisjuht ning paigaldusjuht. Kohus nõustub töötajaga, et usutav ei ole, et saatelehed tööandjal säilinud ei ole. Tööandaja on menetluses korduvalt rõhutanud ettevõttes kehtinud korda oluliste dokumentide salvestamiseks/hoiustamiseks tööandja serveris. Lisaks on töötaja vande all selgitusi andes kinnitanud, et tooted ei valminud tähtaegselt. Teatud perioodidel oli tehas tellimustega ülekoormatud või hilinemised toimusid muul põhjusel (III kd, tl 88). Seega hinnates asjas esitatud tõendeid koosmõjus leiab kohus, et hageja ei ole rikkunud kohustust tagada toodete tähtaegne üleandmine.
95.Kohtu hinnangul ei saa asjas esitatud tõenditele tuginedes asuda ka seisukohale, et töötajale saaks ette heita, et töötaja valede mõõtmistulemuste tõttu oleksid valminud tooted olnud ebasobivad. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Töötaja on vande all selgitusi andes kinnitanud, et valede mõõtmete osas olid süüdi projekti muudatused (III kd, tl 88). Kohtu hinnangul ei ole kostja suutnud vastupidist tõendada.
96.Tööandja heidab töötajale ette, et kuivõrd töötaja ei taganud kliendi tellimuse õigeaegset täitmist ja lepingu täitmine hilines seetõttu 8 kuud, siis rikkus töötaja ka kohustust tagada kliendi rahulolu. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud, et kliendi tellimuse täitmine oleks tingitud töötajast tulenevatest asjaoludest, siis asub kohus seisukohale, et töötajale ei saa ette heita ka seda, et töötaja oleks rikkunud oma töökohustust tagada kliendi rahulolu.
97.Järgnevalt käsitleb kohus tööandja etteheidet, mille kohaselt ei ole töötaja täitnud oma seadusest tulenevat kohustust tööandjat töötakistusest teavitada. TLS § 15 lg 2 p 7 kohaselt teatab töötaja viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu.
98.Tööandja etteheide on, et töötaja ei ole Akavatalo OY projekti täitmise ajal kordagi teavitanud tööandjat, et tootmise hilinemine, paigaldusressursi puudumine või kliendipoolsed rikkumised takistavad tal projekti tähtaegset täitamist.
99.Asjakohane on kohtu hinnangul siinkohal töötaja viide, et paigaldusjuhi ametijuhendi punktide 1.1.4 ja 1.1.5 kohaselt kuulus tema ülesannete hulka muuhulgas abinõude rakendamine mistahes puuduste ilmnemise korral ja otsese juhi (ametijuhendi järgi juhataja, mitte projektijuht või muu isik) teavitamine puudustest, samuti kliendi ja otsese juhi teavitamine hälvetest (hilinemine objektil, plaanide muutmine jne) (II kd, tl 30). Sellest tulenevalt pidi tööandja juhtkonna tasandil olema olukorraga objektil pidevalt kursis ka muude töötajate kaudu. Kohus leiab aga, et isegi kui jaatada töötaja poolset teavituskohustuse rikkumist, siis ei saa asuda seisukohale, et tööandjale oleks sellise rikkumise tõttu kahju tekkinud. Kahju ehk leppetrahvi aluseks oli nagu tööandja on ise välja toonud tellimuse täitmisega viivitamine 2 kuud ja ukseavade ümbertegemisega seotud tööde kulu (I kd, tl 161). Kahju tekkimisega põhjuslikus seoses saavad olla seega üksnes rikkumised, mis põhjustanuks tellimuste täitmisega viivitamise või ukseavade ümbertegemise. Kohus seesuguseid rikkumisi tuvastanud ei ole.
100.Kõike eelkäsitletut arvesse võttes on kohus seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
101.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt jäävad hagi menetlemisega seotud menetluskulud 90,1 % ulatuses hageja kanda ja 9,9 % ulatuses kostja kanda. Kuna kohus jätab vastuhagi rahuldamata, siis jäävad vastuhagiga seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
102.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.