A.F hagi X vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, hüvitise, töötasu ja viivise nõudes ning X vastuhagi A.F vastu kahju hüvitamise nõudes Harju Maakohtu 15.05.2018 otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 500,7 eurot
A.F apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja (apellatsioonimenetluses apellant): A.F (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valdo Lips (e-post: XXX) Kostja/vastuhagis hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Mari Rask (e-post: XXX)
1(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837
Istungi toimumise aeg
29.11.2018
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 15.05.2018 otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus A.F kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik
1.A.F (edaspidi hageja; töötaja) esitas 01.04.2016 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse X (edaspidi kostja; tööandja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes (töövaidlusasi nr 4-1/704/16). Töövaidluskomisjoni istungil täiendas A.F oma nõuet seoses asjaoluga, et X taotles istungil töölepingu lõpetamist töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 107 lg 2 alusel, ning palus töölepingu lõpetamise korral tööandjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise summas 4500 eurot (neto). TVK jättis 04.05.2016 otsusega töötaja avalduse täies ulatuses rahuldamata.
2.06.06.2016
esitas töötaja Harju Maakohtule taotluse töövaidlusasja nr 4-1/704/16 läbivaatamiseks hagimenetluses ja hagiavalduse. Töötaja taotleb 06.06.2016 kohtule esitatud hagiavalduses tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 8150 eurot, saamata jäänud töötasu (boonustasu) summas 1785,78 eurot, viivis töötaja töötasu nõudelt, mis moodustab hagi esitamise seisuga 34,95 eurot, kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edaspidi seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni.
3.Menetluse käigus hageja täpsustas oma nõuet ning taotleb mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu (boonustasu) summas 2494,33 eurot (neto), viivis töötaja töötasu nõudelt seisuga 20.02.2017 summas 161,63 (82,56+79,07) eurot ja edasiultuvalt seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni.
4.07.11.2016 esitas kostja X vastuhagi hageja A.F vastu süüliselt tekitatud kahju nõudes summas 3000 eurot.
Hageja nõue ja selle põhjendused 2(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837
5.Hageja taotleb esitatud hagiavalduses tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 8150 eurot, saamata jäänud töötasu (boonustasu) summas 2494,33 (1082,80 + 1411,53) eurot (netosumma), viivis töötaja töötasu nõudelt seisuga 20.02.2017 summas 161,63 (82,56 + 79,07) eurot ja edasiulatuvalt seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni.
6.Töölepingu ülesütlemine on tühine. Seoses kostja etteheitega, et töötaja on esitanud ühe
kliendi tellimuse tootmisesse topelt märgib hageja, et tööandja sai antud asjaolust teada vahetult pärast tellimust, s.o juba 2015 novembris, mistõttu tuginemine väidetavale kahju tekitavale kohustuse rikkumisele ligi 4 kuud hiljem ei ole töötaja hinnangul enam TLS § 88 lg 4 alusel lubatud. Tööandjal kahju tekkimine pole tõendatud. Tööandja majanduslik olukord ei ole lisatellimuse tõttu halvenenud. Toode on valmis, sellel on väärtus (tööandja väitel 3905 eurot), toode on tööandja otseses valduses ja toode on arvel tööandja varana tema raamatupidamises. Isegi, kui kohus peaks tuvastama töötaja töökohustuse rikkumise ja et töötaja rikkumise tõttu on tööandjale kahju tekkinud, ei ole tegemist töötaja teoga, mida saaks lugeda eriliselt raskeks rikkumiseks, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Töötaja juhtis mitmesaja tuhande euro suuruse maksumusega projekte ning tõi igakuiselt tööandjale keskmiselt 20 000-25 000 euro suurust müügikasumit. Tegemist oli esmakordse juhtumiga ning töötaja oli valmis koostöös tööandjaga leidma lahendusi, kuidas oleks lisa toode võimalik klientidele realiseerida.
7.Seoses ülesütlemisavalduses toodud väitega, et hageja on eksinud ettevõttetes kehtestatud korra vastu mis reguleerib toodete tootmisprotsessi alustamist ja andnud tootmisesse “100% ettemaksu” kliendi tellimuse enne ettemaksu laekumist, märgib hageja järgmist. Töötaja rõhutab, et nimetatud tellimuse eest on OÜ Y tasunud ja mistahes oht kahju tekkimiseks puudus. Töötaja selgitab, et nn 100% ettemaksuga kliendile tootmistellimuse alustamise tingimused on ettevõttes kehtestatud ebaselgelt. Tööandja pole koostanud nimekirja 100% ettemaksu klientidest. Ettemaksunõuet tõlgendatakse ja rakendatakse erinevalt viidatud juhendist. Töötajale teadaolevalt tööandja juures rakendatud praktika kohaselt tähendas ettemaks kliendi puhul seda, et kliendile võis tellitud tooted üle anda alles pärast kliendi poolt toodete eest tasumist. Antud tellimuse teinud kliendi puhul oli lisaks tegemist püsikliendiga, kes oli korduvalt tooteid tellinud ja kelle tellimus oli esitatud kirjalikult. Lisaks oli vaja tagada tarnekiirus, kuna vastasel juhul oleks klient läinud mujale tellima. Isegi, kui kohus peaks tuvastama, et töötaja rikkus töökohustusi ja põhjustas tööandjal kahju tekkimise ohu, ei ole tegemist töötaja teoga, mida saaks lugeda eriliselt raskeks rikkumiseks, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.
8.Hageja märgib seoses ülesütlemisavalduses toodud väitega, et hageja hoiab projektidega seotud dokumentatsiooni enda arvuti töölaual, kuigi vastavalt tööandja juures kehtivale korrale tuleb need salvestada ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse, et töötaja on projektijuhina töökohustusi täites jooksvalt dokumendid salvestanud vastavalt sellele, kuidas on võimalikult otstarbekas ja mõistlik seda teha, et töötaja omaks head ülevaadet oma juhitavatest projektidest ja oleks võimalik alati ligipääs vajalikele andmetele ka siis, kui ei ole võimalik ligipääs ettevõtte serverisse. Seda ka viibides komandeeringus kliendi juures, millist olukorda töötaja on juba eespool kirjeldanud. Tegemist on praktikas väljakujunenud olukorraga, mis pole kunagi kellelegi probleeme tekitanud. Samamoodi on talitanud ka teised projektijuhid ja töötaja ei pea end selles osas erandiks. Kõik projektidega seotud olulised dokumendid olid salvestatud majandustarkvaras või asusid paberkandjal tööandja juures kausta. Veelgi enam, selgeid juhiseid, millised on need konkreetsed dokumendid, mis pidid olema serverisse salvestatud, tööandja andnud ei ole. Töötaja rõhutab, et alati on lisaks elektroonilisele dokumentatsioonile vajalik projektide dokumentatsioon olemas kontoris
3(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837 paberkandjal ja saadaval vajadusel nii kaastöötajatele kui juhile. Paberkandjal kaustades on olemas hinnapakkumised, lepingud, tootmistellimused, objektide põhjaplaanid, projektide muudatused jne. Seega oht arvuti kadumisel või selles asuvate failide kahjustumisel kaotada kogu projektide dokumentatsioon tegelikkuses puudub. Vastavalt kehtivale korrale on projektide läbiviimise eest vastutav projektijuht ja teiste isikute seos või sekkumine sellesse protsessi pigem suur erand. Vajadusel on töötaja alati olnud valmis vastama küsimustele ja andma informatsiooni tema juhitud projektide kohta kaastöötajatele või otsesele juhile, sh 19.02.2016 kuigi töötaja viibis haiguslehel.
9.Seoses töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusega palub töötaja tööandjalt välja mõista hüvitise TLS § 109 lg 1 2. lause alusel summas 8150 eurot, mis vastab ligikaudu töötaja 4,5 kuu keskmise töötasu suurusele. Seoses töölepingu lõppemisega kohustus tööandja tasuma töötajale väljateenitud töötasu. Tööandja kandis 07.03.2016 töötaja pangakontole lõpparve nime all 1106,59 eurot (netosumma) ning 150,42 eurot haigusraha, mis on oluliselt väiksem võrreldes eelmistel kuudel väljamakstud summaga. Lõpparve koosseisust puudus erinevalt tavapärasest nii lisatasu kui personaalne boonustasu. Tööandja on tunnistanud, et töölepingu lõppemise hetkeks oli laekunud hageja poolt juhitud projektidelt täiendavat müügitulu 35 831,87 eurot, mille pealt ei olnud hagejale veel boonust arvestatud. Boonusemääraga 3,5% müügitulult oleks hagejal olnud õigus saada personaalset boonust täiendavalt 1 254,12 eurot (brutotasu), mida oleks tulnud arvestada veebruaris 2016 teenitud tuluna ja mille tööandja oleks pidanud töötajale välja maksma lõpparve koosseisus. Lisaks on tööandja jätnud veebruari eest töötajale põhjendamatult välja maksmata 150 eurot (brutotasu) lisatasu, mis oli varasemalt igakuise töötasu osa. Seetõttu on veebruari 2016 töötasu õigeks suuruseks mitte tööandja poolt märgitud 771 eurot (675+96), vaid 2175,12 eurot (675+150+96+1254,12) brutosummana. Sellest tulenevalt on tööandja jätnud töötajale ebaseaduslikult välja maksmata veebruari 2016 töötasu summas 1404,12 (2175,12-771) eurot brutosummas ja 1082,80 eurot netosummas. Arvestades ebaseaduslikult välja maksmata jäänud boonustasusid, millist nõuet tööandja ka ise tunnistab 1254,12 euro suuruses summas ja välja maksmata 150 euro suurust lisatasu, täpsustab hageja, et tööandja on arvestanud ebaõigesti ka tema keskmist palka. Arvestades keskmise palga arvestusse ka ebaseaduslikult välja maksmata boonustasu 1254,12 eurot ja lisatasu 150 eurot, on töötaja keskmiseks töötasu suuruseks 2277,32 eurot brutosummana (1756,26 eurot netosummana). Arvestades tööandja poolt 20.10.2016 esitatud täiendavaid tõendeid töötaja objektide kohta, millega seotud tegevused olid töötaja poolt töösuhte lõppemise hetkeks lõpetatud sellisel määral, et kliendil tekkis tööandja ees tasumiskohustus, siis oleks pidanud tööandja töötajale arvestama ja välja maksma täiendava boonustasu
294,17 euro suuruselt summalt (2131,83+6859,93+8946,02737+4777,44+11595,90+18720,05). Välja maksmata boonustasu täiendavalt 52 294,17 euro suuruselt müügitulult moodustab seega 1830,30 eurot (52294,17*3,5%) brutosummana (1411,53 eurot netosummana). Töötaja selgitab, et õigus boonustasule oli tal vastavalt töölepingu p 6.4 ning lisa- ja boonustasude maksmise korrale punkt 6.2.1 ja 6.2.2. laekunud ja laekumata arvetelt, töötaja poolt kuni 4.03.2016 tehtud töö eest. Kui boonustasude maksmise korra kohaselt kuulus boonustasu arvestamisele projektijuhi vastutusalas oleva objektiga seoses kliendile arve väljastamise kuule järgneva kuu töötasu osana, st boonustasu väljamakse pidi toimuma arve väljastamise kuust ülejärgmise kuu alguses koos eelmise kuu töötasu väljamaksega, siis umbes aasta enne töölepingu ülesütlemist muutis tööandja ühepoolselt nimetatud süsteemi ning õigus boonustasule tekkis töötajal alles kliendi poolt arve tasumisele järgneval kuul, st boonustasu maksti töötajale välja kliendi poolt arve tasumise kuust ülejärgmise kuu alguses koos eelmise kuu töötasu väljamaksega. Töötaja on seisukohal, et tegemist oli töötajale ebasoodsa muudatusega, mis töötaja nõusoleku puudumise tõttu ei kehti. Juhatuse väidetavat otsust töötajale tutvustatud ei ole, tema nõusolekut muudatuseks tööandja saanud ei ole. Ilmselt ei ole vastavat otsust reaalselt vastu võetud, kuna vastav otsus on ka
4(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837 allkirjastamata. Arvestades, et viimase töötaja müügitulusse arvesse mineva laekumise tähtpäev laekumisandmiku kohaselt oli 31.05.2016, leiab töötaja, et täiendava boonustasu summas 1 830,30 eurot oleks tööandja pidanud seega töötajale välja maksma hiljemalt 10.06.2016. Hageja ei nõustu ka kostja väitega, et boonustasu väljamaksmine oli tööandja igakordne ühepoolne otsustus ja selle eesmärgiks oli üksnes töötaja motiveerimine. Väide ei ole eluliselt usutav juba ainuüksi seetõttu, et boonustasu moodustas töötaja igakuisest töötasust väga suure osa, s.o vähemalt 1/3 kogu igakuise töötasu suurusest (suuremate müükide korral ka rohkem), st boonustasu oli vaieldamatult töötasu lahutamatu osa, mis kuulus väljamaksmisele igakuiselt.
10.Lisatasu maksti töötajale igakuiselt. Lisatasu maksti tegelikult töötatud päevade eest, mistõttu ei nõua töötaja lisatasu mitte 200 eurot, mis oli ette nähtud ühe töötatud kalendrikuu eest alates 2013 aastast, vaid vähendatud suuruses 150 eurot seoses töövõimetuslehel olemisega veebruaris 2016. Lisatasu maksti praktikas erinevalt tööandja kehtestatud juhendis sätestatust sõltumata töötulemustest, st polnud vahet, kui suures kasumis töötaja projektid kuu lõikes olid. Kuigi töötaja töötasu kogusumma oli igal kuul erinev, jäi igakuine lisatasu samaks. Senise praktika kohaselt üksnes siis, kui ettevõtte konkreetse perioodi majandustulemused olid väga kehvad, vähendati lisatasu juhataja otsusega kollektiivselt või osakondade kaupa, mitte kellegi suhtes personaalselt. Tööandja poolt ühepoolselt ja esmakordselt kogu töötaja poolt töötatud aja jooksul töötaja suhtes personaalselt veebruari 2016 eest lisatasu maksmata jätmine, polnud millegagi põhjendatud.
Kostja vastuväited hagile
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Hageja töölepingu ülesütlemiseks oli olemas seadusest tulenev alus ja ülesütlemine vastas seaduse nõuetele. Kostja on ülesütlemisavalduses põhjendanud ülesütlemist ja toonud välja hageja töökohustuste rikkumised, mis olid aluseks töölepingu ülesütlemisele.
13.2015 detsembris sai kostja finantsjuhile teatavaks, et seoses hageja poolt ühe kliendi tellimuse kahekordselt tootmisse andmisega valmistati 8 ust topelt ja tekitati sellega kostjale kahju. Hageja kohustus vastavalt ametijuhendile on kontrollida tootmistellimuste õigsust ja vastavust kliendi poolt tellitule. Vastutus vale tellimuse tegemise eest lasus hagejal ehk hageja oli süüdi kahju tekkimises. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kostja sai topelt uste tellimisest teada 2015. aasta novembris peale tellimuse esitamist. Hageja on ise TVK avalduses kinnitanud, et kostjale sai topelt uste tellimine esmakordselt teatavaks detsembris 2015. Sama kinnitab hageja ka vande all antud ütlustes. Hageja teatas esmakordselt kostjale asjaolust, et tellitud kaup tuleb kliendi juurest tagasi tuua 21.12.2015 finantsjuhi poolt saadetud päringule vastates. Uksed saabusid tagasi veebruaris, kui juhataja annab korralduse teha topelt toodetud uste kohta 0 hinnaga müügiarve ja võtta arvele sooduskaupade lattu. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai. Seadusandja ei määratle mõistlikku aega. Kui kostja finantsjuht sai rikkumisest teada 21.12.2015, siis hageja poolt tekitatud kahju suurus koos transpordikuludega selgus peale uste tagasitoomist veebruaris. Mõistliku aja hulka tuleb arvata ka aeg, mis kulub rikkumisega tekitatud kahju kindlakstegemisele. Hageja väide, et kostjale ei ole vale tellimuse täitmise tõttu kahju tekkinud, kuna toode on olemas ja kostja valduses, ei ole tõsiseltvõetav. Tegemist on toodetega, mille valmistamiseks ja transportimiseks on kostja teinud kulutusi, kusjuures võimalus antud toodete müümiseks on vähetõenäoline. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et tegu on standardiseeritud toodetega. Tegemist on hageja kliendi projekti kohaselt eritellimusel valmistatud ustega, millele ostja
5(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837 leidmine on suhteliselt võimatu. Kindlasti ei ole neid uksi võimalik müüa sellise müügikasumiga, nagu oli planeeritud.
14.Hageja poolt kostja äriühingus kehtestatud tellimuste vormistamise ja täitmise korda reguleeriva juhendi Krediidipoliitika, mis näeb ette, et kliendile, kellele on kehtestatud maksetingimus “100% ettemaks”, tellimust ei hakata täitma enne, kui ettemaks on laekunud, järgimata jätmisega tekitas hageja kostjale kahju tekkimise ohu. Tegelikkusele ei vasta ka hageja väide, et 100% ettemaksuga klientide tootmistellimuste alustamise tingimused on esitatud ebaselgelt ja hageja arvates oli ettemaksu tegemine toote väljastamise mitte aga tootmisse andmise eelduseks. Lisaks sellele on 07.10.2015 ettevõtte juhataja saatnud täiendavalt kõigile meeldetuletuse ettemaksuklientide tellimuste tootmisse andmise kohta koos viidetega juhenditele, kus märgib selgesõnaliselt, et maksetingimuse „ettemaks“ puhul ei ole lubatud tooteid tootmisse anda enne, kui ettemaks on laekunud. Töölepingu p. 8.1.6 kohaselt oli hageja kohustatud täitma kõiki tööandja kehtestatud eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid. Tõsiseltvõetav ei ole ka hageja väide, et klient Y OÜ oli korduv tellija, mistõttu talle hageja poolt ettemaksu mitterakendamine ei oleks tekitanud kostjale kahju tekkimise ohtu. Mitte ühegi dokumendiga ei olnud hagejale antud otsustusõigust, kellele kohaldada ettemaksu ja kellele mitte, vaid selle otsuse tegi kostja. Hageja oli kohustatud täitma ettevõttes kehtivaid protseduure täpselt.
15.Seoses etteheitega, mille kohaselt hageja rikkus kohustust salvestada projektidega seotud dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse, märgib kostja järgmist. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et ta oli teadlik kohustusest salvestada dokumendid ettevõtte serverisse. Ta aga tegi seda vastavalt sellele, kuidas ise pidas otstarbekaks ja mõistlikuks. Hageja kohustus oli täita ettevõttes kehtivaid eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid ja hagejal puudus otsustusõigus, mida lugeda mõistlikuks ja otstarbekaks. Lisaks sellele, et salvestamise kohustus tulenes juhenditest, oli otsene juht andnud 19.02.2016 hagejale korralduse salvestada viivitamata kõik oma pooleliolevad projektid kausta: „Pooleliolevad objektid“ ja lõpetatud projektid kausta: „Lõpetatud objektid“. Hageja tuli haiguslehelt 22.02.2016, seisuga 04.03.2016 ei olnud hageja veel ühtegi projekti salvestanud. Hageja väited, et salvestas dokumendid oma arvutisse ja majandustarkvarasse, näitab, et hageja ei täitnud juhendites ettenähtud salvestamise kohustust. Hagejat oli tutvustatud kõigi ettevõttes olevate arvutiprogrammidega. Hageja väide, et dokumendid olid olemas paberkandjal, ei vasta samuti tegelikkusele. Projektiga seotud dokumentide ja e-kirjade salvestamise nõue oli tingitud informatsiooni säilimise vajadusest, aga samuti tööandja soovist vajadusel kontrollida projektijuhi poolt projektide täitmise olukorda ja ennetada rikkumisi.
16.Kostja on teinud hagejale eelneva hoiatuse töökohustuste rikkumise eest 14.10.2015. Hageja töökohustuseks oli kostja äriühingus kehtivate juhendite ja protseduurireeglite järgimine (tööleping p 8.1.6) ja 14.10.2015 hoiatus oli tehtud hageja poolt juhendi Krediidipoliitika nõuete täitmatajätmise eest ehk töökohustuste rikkumise eest. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli samuti hageja poolt äriühingus kehtivate juhendite ja protseduurireeglite järgimata jätmine, aga samuti teiste töökohustuste rikkumine. Seadusandja ei ole kehtestanud nõuet, et tööandja peaks tegema hoiatuse iga erineva töökohustuse rikkumise kohta enne, kui samalaadne rikkumine võiks olla töölepingu ülesütlemise aluseks. Kostja poolt 14.10.2015 hagejale tehtud hoiatuses on kostja selgelt väljendanud, et töökohustuste rikkumise korral ütleb tööandja töölepingu erakorraliselt üles. Seega on kostja teinud hagejale hoiatuse töökohustuste rikkumise tõttu ja hoiatanud hagejat, et rikkumise kordumisel ütleb tööandja töölepingu üles. Hageja poolt tööandja kehtestatud juhendite pidev eiramine andis kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja oleks rikkunud töökohustusi ka edaspidi.
6(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837
17.Kuna kostja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli õiguspärane, siis puudub alus hüvitise nõudeks TLS § 109 lg 1 alusel.
18.Personaalset boonustasu maksti projektijuhtidele töö tulemuslikkusest sõltuvalt, õigus boonustasule tekkis peale arve laekumist ülejärgmisel kuul. Boonustasude väljamaksmise seostamine arve laekumisega oli tingitud asjaolust, et projektijuhi kohustused ametikirjelduse järgi lõppesid alles peale arve laekumist. Seega ei olnud enne arve laekumist projektijuhi projektiga seotud kohustused lõppenud ja töösuhte lõppemisel pidi need kohustused üle võtma teine projektijuht. Hagejale maksti boonust laekunud arvete alusel ja kuna hageja tööleping lõppes 04.03.2016, siis boonuse nõude aluseks saavad olla vaid kuni 04.03.2016 laekunud summad. Kuni hageja töölepingu lõppemiseni oli laekunud arvete alusel müügitulu summas 35 831,87, millest hageja personaalne boonustasu (3,5%) oleks moodustanud 1254,12 eurot bruto 967,09 eurot neto. Hageja boonustasu nõue peale töölepingu lõppemist laekunud müügitulult on absoluutselt alusetu, mistõttu on alusetu ka hageja nõue summas 1830,30 eurot (bruto), 1411,53 eurot (neto). Boonuse maksmise korra on kinnitanud tööandja ühepoolselt ilma töötajate nõusolekuta ja selle muutmine ei vajanud töötajate nõusolekut. Boonuse maksmise kord peale arve laekumist ülejärgmise kuu palgapäeval oli kehtinud juba aasta ja hageja ei olnud kunagi sellele korrale vastu vaielnud.
19.Hageja on esitanud hagiavalduses ainult nõude projektijuhi personaalse boonustasu saamiseks, aga mitte igakuise lisatasu saamiseks. Hageja on esitanud igakuise lisatasu nõude summas 150 eurot esmakordselt 20.02.2017 rahaliste nõuete täpsustamise menetlusdokumendis. Kostja hinnangul on tegu hagi muutmisega ning TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Ka leiab kostja, et tegemist ei ole tasuga, mis automaatselt kuulus töötasu hulka. Vastavalt lisa ja boonustasude maksmise korra p 5 oli lisatasu töölepingus kirjeldatud igakuine tasu, mida makstakse, kui töötaja on täitnud oma tööülesanded korrektselt ja õigeaegselt ning töölepingu p 6.3 kohaselt oli töötajal õigus saada iga kuu lisatasu kuni 192 eurot kuus vastavalt lisatasu ja boonustasude maksmise korras sätestatud tingimustele arvestades vähendamise aluseid, kusjuures kuu eest väljamakstav summa määratakse iga kuu tööandja juhataja korraldusega. Lisatasu oli õigus vähendada või mitte maksta, kui töötaja tööülesanded ei ole õigeaegselt ja korrektselt täidetud. Arvestades hageja poolt toimepandud töökohustuste rikkumisi, mis tingisid hageja töölepingu ülesütlemise, ei saa kindlasti eeldada, et hagejal oleks tekkinud õigus korrektse ja õigeaegse töökohustuste täitmise eest ettenähtud lisatasule.
Vastuhagi nõue ja põhjendused
20.Kostja palub hagejalt välja mõista süüliselt tekitatud kahju 3000 eurot. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.
21.Vastavalt kostja ja C Oy vahel sõlmitud lepingule A OY objekti kohta oli antud objekti ainukeseks projektijuhiks hageja, mida hageja on oma hagivalduses ka tunnistanud. Ametijuhendi kohaselt oli hageja, kui projektijuht kohustatud müügitellimust käsitlema ja muudatusi ohjama selliselt, et oleks tagatud hilisemate vaidluste puudumine; tootmistellimusi kavandama selliselt, et oleks tagatud tootmistellimuste vigadeta ja tähtaegne vormistamine; tööd tähtaegselt üle andma, kliendisuhteid haldama selliselt, et oleks tagatud klientide rahulolu ja äriühingu kasumlikkus. Projektijuhi ülesandeks oli korraldada kogu projektiga seotud tegevus kuni arve esitamiseni tehtud töö eest. Projektijuhi kohustuseks oli võtta mõõdud tellitavatele ustele ja esitada need tähtaegselt tootmisse, korraldada uste paigaldamine ja puuduste kõrvaldamine tähtaegselt. Lepingu kohaselt pidi uste paigaldamine algama 2015
19.nädalal ehk alates 04.05.2015. On selgunud, et hageja esitas esimese uste tellimuse
7(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837 tootmisse alles 05.05.2015 ja teise tellimuse 12.05.2015, mis tähendab, et lepingus kokkulepitud uste paigaldamise ajal ei olnud hageja veel uksi tootmisesse andnud. Seega ei olnud hageja täitnud töökohustust tagada tootmistellimuse tähtaegne vormistamine. Vastavalt lepingule oli kokku lepitud, et kõik uksed loovutatakse 30.06.2015 ja kõik tööd lõpetatakse 31.07.2015. Nagu nähtub lõppaktist, siis veel 25.01.2016 ei olnud kõik tööd lõpetatud ja tööde lõpetamise viis lõpuni juba teine projektijuht peale hageja töölepingu lõppemist.
22.Kõik projektiga seotud dokumendid oli projektijuht kohustatud vastavalt müügitellimuste käsitlemise protseduuri ja tootmistellimuste kavandamise protseduuri kohaselt salvestama ettevõtte serveri failistruktuuri vastava projekti alla. See tähendas, et kõik kokkulepped kliendiga ja lepingu muudatused pidid olema leitavad ettevõtte serveri failistruktuurist. Vastavalt ametijuhendile oli hageja kohustatud nimetatud protseduure täitma. C Oy poolt edastatud kirjast võib välja lugeda, et tööde valmimise tähtaega pikendati oktoobrini 2015. Kuna hageja poolt ei ole salvestatud kostja infobaasi ühtegi seda kinnitavat kokkulepet ega lepingu muudatust, saab kostja tugineda vaid lepingule, mille kohaselt tööde valmimise tähtaeg oli 31.07.2015. Seega hageja töökohustuste olulise rikkumise tulemusena hilines lepingu täitmine 8 kuud kuni märtsini 2016, mil objekti lõpetas juba teine projektijuht. Sellega oli hageja rikkunud oma töökohustust tagada tööde tähtaegne üleandmine ja kliendi rahulolu.
23.C Oy on saatnud hagejale e-kirja novembris 2015, milles on juba näidanud selgelt hageja poolt toimepandud rikkumised (võetud on valed mõõdud, esimeste hulgas objektile jõudma pidanud uks pole veel kohale tulnud) ja ka hoiatanud leppetrahvi kohaldamise eest. Vaatamata sellele ei võtnud hageja midagi ette lepingu täitmisega kiirustamiseks ega teavitanud ka tööandjat tekkinud probleemidest. Detsembris on C Oy esindaja MK saatnud hagejale järjekordse kirja, milles selgub, et juba algselt loetelus olnud uksed, mis pidid olema valmis paigaldamiseks mais-juunis 2015 ei ole veel detsembriks objektile jõudnud. 23.02.2016 saadab MK hagejale e-kirja, millest nähtub, et veel veebruaris on vahetamata hageja poolt valesti tellitud K3 uksed õigete uste vastu, samuti kõrvaldamata rida muid puudusi.
24.Tegelikkusele ei vasta hageja väited, et A objekti valmimisega viibimine oli tingitud tootmise ja paigalduse hilinemisest. Nimetatud väited on ka paljasõnalised ja tõendamata. Vastavalt TsMS 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginesid tema nõuded ja vastuväited. Kostja väide, et kostja tootmine ei suutnud sisuliselt aasta jooksul valmis teha uksi, mis olid projektis ette nähtud, ei ole tõsiseltvõetav. Tõendamist on leidnud hageja poolt tootmisele tellimuste esitamisega hilinemine, samuti osade uste tellimata jätmine. Uste paigaldust saab teha siis, kui uksed on olemas. Hageja projektijuhina pidi esitama paigaldusele andmed uste valmimise ja paigaldusvajaduse kohta, mille kohaselt siis paigaldusjuht tegi oma graafikud. Kuna uksed ei jõudnud objektile hageja süül, olid vales mõõdus ja vajasid ümbertegemist, siis ei olnud ka paigaldajatel võimlik oma tööd teha. Küsimus ei olnud paigaldusmeeskonna hõivatuses, vaid hageja suutmatuses tagada paigaldajatele vajalikud uksed.
25.TLS § 15 lg 2 p 7 kohaselt peab töötaja viivitamata teatama tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldama erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu. Hageja ei ole A projekti täitmise ajal kordagi teavitanud tööandjat, et tootmise hilinemine, paigaldusressursi puudumine või kliendipoolsed rikkumised takistavad tal projekti tähtaegset täitmist. Hageja ei teavitanud kostjat ka sellest, et ta 25.01.2016 allkirjastas A lõppakti, millega oli kostjale määratud leppetrahv. 19.02.2016 ehk pea kuu aega peale hageja poolt lõppakti allkirjastamist, saatis hageja otsene juht hagejale e-kirja, kus konkreetselt küsib A projekti kohta. Ka sellele kirjale vastates hageja ei teavita, et lõppakt on juba allkirjastatud ja leppetrahv määratud. Hageja poolt kostja teavitamata jätmisega A objektil tekkinud probleemidest ja hilisemast leppetrahvi määramisest, rikkus hageja seadusest tulenevat 8(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837 kohustust teavitada tööandjat töötakistustest või selle tekkimise ohust ning täita tööandja seaduslikke korraldusi, millega võttis ära kostjalt võimaluse vältida ettevõttele kahju tekitamist.
26.Vastavalt lõppaktile oli kliendi poolt määratud kostjale leppetrahv summas 6000 eurot. Seoses hageja poolt oma töökohustuste mittenõuetekohase täitmisega, mis tingis tellija poolt leppetrahvi määramise, jäi kostjal antud projekti maksumusest saamata 6000 eurot. Seega on kostjal jäänud saamata tulu 6000 eurot. Vastuhagi kostja vastuväited vastuhagile
27.Töötaja väidab, et A OY objekti valmimise viibimine oli tingitud kliendist tulenevatest asjaoludest: ei andnud objekti üle, tegi muudatusi ja esitas lisatellimusi. Samuti tootmise ja paigalduse hilinemisest.
28.Kõik tooted anti töötaja poolt töösse vastavalt võimalustele objektil ukseavasid mõõta. Vastavalt mõõdistamiste võimalustele andis projektijuht lepingus olnud viimased tooted suuremas mahus tellimisse 22.09.2015, osaliselt 06.10.2015. Lisaks osad objektile tarnitud tooted valmistati kliendiga kokkuleppel vastavalt toodete loetelus olevatele mõõtudele, kuna vanad uksed olid demonteerimata, avade täpseid suurusi mõõta ei saanud ja kliendi objekti üleandmise tähtaeg tellijale lähenes. Tellimus demonteerimata uste osas tehti 13.10.2015 valmimise tähtajaga nädal 44. Sellest omakorda tekkisid probleemid paigaldusega, kuna avade mõõdud osaliselt ei vastanud spetsifikatsioonidele ja joonistele. Samuti pikendasid tööde kestvust tellija poolsed lisatööde tellimused summas 22 085 eurot, arvestades, et kogu lepingu esialgne maht oli 138 475 eurot ning lõppaktiga fikseeriti tööde maht suuruses 160 560 eurot. Viivitused tööde teostamisel olid seega mitmel juhul tingitud paljudest erinevatest teguritest, mis tuleneb otseselt ka tööandja poolt esitatud kirjavahetusest. Suurema töökoormuse ajal esines tööandja tootmises hilinemisi, mis omakorda sundisid muutma paigaldusgraafikut. Otseselt vale ja eksitav on tööandja 19.12.2016 vastuses toodud väide, et mõõdistusi sai ilma takistusteta võtta juba aprillis ja puudus mistahes põhjus tähtaegade ületamiseks. Töötaja täitis oma igapäevaseid töökohustusi nõuetekohaselt ega ole tekitanud süüliselt mistahes viivitusi tähtaegades ega tekitanud tööandjale kahju.
29.Töötaja märgib, et paigaldusjuhi ametijuhendi p 1.1.4 ja p 1.1.5 kohaselt kuulus tema ülesannete hulka muuhulgas abinõude rakendamine mistahes puuduste ilmnemise korral ja otsese juhi (ametijuhendi järgi juhataja, mitte projektijuht või muu isik) teavitamine puudustest, samuti kliendi ja otsese juhi teavitamine hälvetest (hilinemine objektil, plaanide muutmine jne). Sellest tulenevalt pidi tööandja juhtkonna tasandil olema olukorraga objektil pidevalt kursis ka muude töötajate kaudu. Seega ei saa tööandja väita, et ta ei olnud teadlik objektil toimuvast ja sellest teadis niivõrd suure objekti puhul ainult 1 projektijuht. Tööandja kui töövõtulepingu poole ja juhi ülesanne on hoida end pidevalt kursis lepingu täitmisega seotud asjaoludest ning lahendada tekkivaid probleeme, sh andma töötajale asjakohaseid juhiseid ja korraldusi. Kui tööandja väidab, et ta ei hoidnud end objektiga kursis lepingu täitmist puudutavates küsimustes, siis on ta rikkunud omapoolseid kohustusi ning peab selle eest ka vastutuse võtma. Tootmisjuhi ülesannete hulka kuulus ametijuhendi p 1.2 kohaselt tootmistellimuste käsitlemine eesmärgiga tagada toodete tähtaegne ja tootmisgraafiku järgne valmimine. Arvestades asjaolu, et töötaja andis tellimused õigeaegselt (arvestades objekti ehitustööde valmimist) töösse, vastutas toodete õigeaegse valmimise eest tootmisjuht. Toodete valmimisjärgse objektile transportimise eest vastutas aga paigaldusjuht. Kuna tööandja ei ole vaatamata töötaja taotlusele valmis tellimuste saatelehti kohtule esitanud, siis võib üsna kindlalt väita, et ilmselt saatelehed kinnitaksid viivitusi nii tootmises kui toodete
9(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837 objektile saatmisel, mis oli teiste töötajate ülesandeks. Töötaja soovis saatelehtedega tõendada asjaolusid, et vaatamata õigeaegselt sisse antud tellimustele, viibis toodete tootmine ja/või transport objektile, mille eest vastutasid tootmisjuht ning paigaldusjuht. Väide, et toodete saatelehed, mis on sisuliselt raamatupidamisdokumentideks, mida tuleb säilitada 7 aastat, pole tööandjal säilinud, ei ole eluliselt usutav. Saatelehti hoiti elektrooniliselt tööandja serveris olemasolevas majandustarkvaras MS Dynamics AX. Tegemist on oluliste laodokumentidega ning saatelehed ei asunud projektijuhi käsutuses, kuna projektijuhi tööülesandeks ei olnud saatelehtede salvestamine. Kui uskuda väidet, et saatelehti tööandjal enam pole, siis on tööandja dokumendid kas tahtlikult kõrvaldanud või oma hooletusest kaotanud. Juhuslik elektroonilise dokumendi kaotamine ei ole pooleliolevat kohtuvaidlust arvestades siiski eluliselt usutav. Seega näitab saatelehtede esitamata jätmine pigem tööandja pahatahtlust ja katset vastutusest kõrvale hoida ning panna iga hinna eest maksma põhjendamatu rahaline nõue töötaja suhtes.
30.Mitte mingil juhul pole töötaja vastutuse põhimõtetega kooskõlas nõuda töötajalt sisse planeeritust vähem teenitud kasum. Seda enam, et tööandja poolt ei olnud ühegi eeskirjaga määratud, millise marginaaliga peab projekt müüdud olema ja millised on tagajärjed, kui seda eesmärki ei saavutata. Tööandja poolt planeeritud kasum katab võimaliku tasumisele kuuluva leppetrahvi mitmekordselt. Juba ainuüksi see kahandab tööandja väidete usutavust ning väidetavat kahju saaks teoreetiliselt hinnata vaid saamata jäänud kasumina. Samas ei oleks see kooskõlas töötaja piiratud vastutuse põhimõtetega, kuna tööandja ise oleks pidanud asjaoludest tulenevalt astuma täiendavaid samme kahjude vältimiseks, vähendamiseks või kindlustamiseks ning pigem on tegemist juba varem mainitud tavalise äririskiga. Lisaks, tööandja ei ole mistahes viisil sätestanud, milline peab olema konkreetse objekti kasumi suurusjärk. Seega ei saa tööandja poolt loodetud kasumist väiksema kasumi saamist töötajale ka ette heita. Töötaja hinnangul ei ole tööandja tõendanud temal kahju tekkimist. Kolmanda isikuga sõlmitud lepingu alusel leppetrahvinõude esitamine tööandja vastu ei tõenda tööandjal kahju tekkimist. Samuti pole selge, kas tööandja tugineb sellele, et tegemist on otsese kahjuga või saamata jäänud tuluga. Tööandja on saamata jäänud tulu nõude esitamise võimalikkust üksnes üldsõnaliselt möönnud, seda põhistamata ning tõendamata. Kahju tõendamatuse puhul ei ole alust asuda kontrollima teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. Tõendamata on ka töötaja poolne rikkumine ning põhjuslik seos konkreetse töötaja konkreetse sisuga rikkumise ja kahju vahel. Esimese astme kohtu otsus
31.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas 1254,12 eurot, viivise seisuga 15.05.2018 summas 220,43 eurot ja viivise edasiulatuvalt alates 16.05.2018 kuni võlgnevuse 1254,12 eurot tasumiseni seadusjärgses määras. Maakohus jättis rahuldamata hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise saamiseks 8 150 eurot. Kostja vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Hagi menetlemisega seotud menetluskulud jättis maakohus 90,1 % ulatuses hageja kanda ja 9,9 % ulatuses kostja kanda. Vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
32.Otsuse põhjenduste kohaselt kontrollib kohus hagejale süüks pandud töökohustuste rikkumisi - kas esinesid ülesütlemisavalduses nimetatud alused ja mõjuvad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hagejaga, kas kohustuste rikkumine oli eriliselt raske või oli tööandja töötajat eelnevalt hoiatanud ja kas ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul pärast rikkumise ilmnemist. Samuti kontrollib kohus seda, kas töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju töötaja varale või lõi kahju tekkimise ohu.
10(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837
33.Esmase töölepingu ülesütlemise alusena on kostja välja toonud asjaolu, et hageja andis ühe kliendi tellimuse kahekordselt tootmisesse, mistõttu valmistati 8 ust topelt, klient keeldus topelt tellimuse eest maksmast ning sellega seoses tekkis kostjale kahju summas 3905 eurot. Hageja ei vaidle vastu, et on topelt tellimuse esitanud. Seega tunnistab hageja, et on töökohustust rikkunud. Kohus nõustub kostjaga, et kuigi kostja finantsjuht sai rikkumisest teada 21.12.2015, siis hageja poolt tekitatud kahju suurus koos transpordikuludega selgus peale uste tagasitoomist veebruaris 2016 ning mõistliku aja hulka TLS § 88 lg 4 tähenduses tuleb arvata ka aeg, mis kulub rikkumisega tekitatud kahju kindlakstegemisele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 04.03.2016 ülesütlemisavaldus on esitatud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 34.Kostja märgib, et hageja poolt kostjale topelt tellimusega tekitatud kahju suurus töölepingu ülesütlemise hetkel oli vara omahind, vara transportimisega seotud kulu ja saamata jäänud tulu. 35.Kohtu hinnangul on kostjal kahju tekkimine summas 3905 eurot jäänud tõendamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kostjale kahju tekkimist summas 3905 eurot. Kohus leiab, et kostja ei olnud õigustatud hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 7 alusel, sest pole tõendatud, et kostja oleks tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale. 36.Teisena toob kostja ülesütlemise alusena välja asjaolu, et hageja on eksinud ettevõttes kehtestatud korra vastu, mis reguleerib toodete tootmisprotsessi alustamist ning sellega seoses on töötaja loonud kahju tekkimise ohu tööandja varale. 37.Kostja selgituste kohaselt reguleerib tööandja juures kehtestatud tellimuste vormistamise ja täitmise korda juhend Krediidipoliitika (TVK toimik, tl 27-28), mis näeb ette, et kliendile, kellele on kehtestatud maksetingimus „100% ettemaks”, tellimust ei hakata täitma enne, kui ettemaks on laekunud. Hageja oli koostanud müügitellimuse nr 177256 äriühingule Y OÜ, kellele on kehtestatud maksetingimuseks „100% ettemaks“ ja andnud tellimuse täitmiseks tootmisesse. Kohus on seisukohal, et hageja, andes Y OÜ, kellele on kehtestatud maksetingimuseks „100% ettemaks“ tellimuse täitmiseks tootmisesse, ootamata ära ettemaksu laekumist rikkus töökohustust ning lõi kahju tekkimise ohu. 38.Kohus on seisukohal, et käesoleva asja asjaolusid arvestades on hageja põhjustanud kahju tekkimise ohu süüliselt (raske hooletus). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale pidid teada olema tööandja konkreetsed juhised ettemaksuklientide tellimuste esitamise osas kui ka see, et konkreetse kliendi puhul oli tegu kliendiga, kelle puhul oli nõutav 100 %-line ettemaks. Samas leiab aga kohus, et kuigi ülesütlemisavalduses märgitud rikkumine toimus, siis kuna antud juhul oli tekkida võiva kahju näol (414 eurot + käibemaks) tegu võrdlemisi väikese summaga võrreldes hageja juhitud projektidest kostjale tuleva kasuga, siis ei saa seda pidada olulisel määral kahju tekkimise ohu loomiseks. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul antud alusel töölepingu ülesütlemine põhjendatud. 39.Puudub vaidlus, et tööandja on 14.10.2015 teinud hagejale hoiatuse töökohustuste rikkumise kohta. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (TsÜS § 68 lg-d 1 ja 2) (Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-187-15, p 13). Nähtuvalt kohtule esitatud 14.10.2015 11(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837 hoiatuse tekstist hoiatab tööandja töötajat töökohustuste mittenõuetekohase täitmise eest ning märgib, et töölepingu, ettevõtte töökorra või töölepinguseadusest tulenevate kohustuste rikkumise kordumisel ütleb tööandja töölepingu erakorraliselt üles. 40.Kohus on käesolevas otsuses eelnevalt tuvastanud, et hageja on hoiatusest hoolimata rikkunud töölepingu punktist 8.1.6 tulenevat kohustust täita kõiki tööandja kehtestatud eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid ning loonud sellega ka kahju tekkimise ohu. Kohtu hinnangul esineb eeltoodu alusel töötajast tulenev mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks ning kostja on töölepingut erakorraliselt üles öeldes toiminud õiguspäraselt. 41.Kolmandaks heidab kostja hagejale ette, et hageja eiras otsese juhi korraldust salvestada projektidega seotud dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse. Kohus saab hageja avaldatust aru nii, et hageja ei vaidle vastu sellele, et vastavalt ettevõtte töökorraldusele oli hagejal kohustus salvestada dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse. Kostja seaduslik esindaja on vande all selgitusi andes märkinud, et dokumentide ja e-kirjade salvestamine on sätestatud põhiliselt järgmistes juhendites: töökorra üldised reeglid, müügitellimuste käsitlemise kord ja tootmistellimuste kavandamise kord. Hageja poolt allkirjastatud töölepingu nr U-1001 punkti 8.1.6. kohaselt kohustus hageja täitma kõiki tööandja kehtestatud eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid (TVK toimik, tl 19). 42.Kohus on arvamusel, et hageja selgitused selle kohta, et ta pidas otstarbekamaks ja mõistlikumaks dokumente mitte ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse salvestada, sest juhul kui ei ole võimalik ligipääs ettevõtte serverisse ei oleks tagatud ka ligipääs vajalikele andmetele või, et hageja oli valmis vastama projektidega seoses tõusetunud küsimustele, on paljasõnalised, otsitud ja ei vabanda kuidagi töötaja kohustuste mittetäitmist. 43.Hageja eiras kostja mõistlikke korraldusi ja jätkas töökohustuste rikkumist hoolimata kostja hoiatustest ja märkustest. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine 04.03.2016 avalduse alusel vastab seaduses sätestatule ega ole TLS § 104 lg 1 järgi tühine. 44.Kuna hageja nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus jäi rahuldamata, siis puudub vajadus töölepingu kohtus lõpetamiseks (TLS § 107 lg 2), sest see lõppes kehtivalt ülesütlemisega. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata jätmise tõttu puudub hagejal õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel ja hüvitise nõue jääb samuti rahuldamata. 45.Hageja on seisukohal, et hagejal on saamata jäänud töötasu summas 2 494,33 eurot netosummas (1082,80 + 1411,53) ehk 3 234,42 eurot brutosummas (1404,12 + 1830,30). Hagiavalduse selgitustest nähtuvalt seisneb taotletud töötasu hageja poolt juhitud projektidelt saadud müügitulult summas 35 831,87 eurot boonustasumääraga 3,5% arvestatud personaalsest boonusest summas 1 254,12 eurot (bruto), lisatasust summas 150 eurot (bruto) ja müügitulult summas 52 294,17 eurot boonustasumääraga 3,5% arvestatud personaalsest boonusest summas 1 830,30 eurot (bruto).
46.Puudub vaidlus, et hageja tööleping lõppes 04.03.2016. Kostja on nõustunud, et hagejal on õigus saada kuni hageja töölepingu lõppemiseni laekunud arvete alusel müügitulult summas 35 831,87 eurot personaalset boonustasu 3,5% ehk 1 254,12 eurot (bruto). Kostja on ka tunnistanud, et kostja tegevus lõpparve väljamaksmisel kostja A OY leppetrahvist tuleneva nõude tasaarvestamisel hageja boonustasu nõudega ei olnud õiguspärane. Lähtudes eelnevast 12(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837 on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töötasu (boonustasu) summas 1254,12 eurot (bruto). 47.Kostja vaidleb aga vastu hageja nõudele peale töölepingu lõppemist laekunud müügitulult summas 52 294,17 eurot arvestatud boonustasule summas 1830,30 eurot (bruto). Hageja on peale töölepingu lõppemist boonusenõude esitamisel tuginenud kostja poolt esitatud laekumisandmikule (I kd, tl 113). Vastavalt nimetatud andmikule laekusid boonustasu arvestuse aluseks olevad summad kõige varem märtsis 2016 (01.03.2016; 30.03.2016; 31.03.2016). Õigus neid tasusid saada tekkinuks hagejal seega alles mai 2016 palgapäeval. Kuivõrd hageja tööleping lõppes 04.03.2016, siis ei ole hageja õigustatud boonustasu summas 1830,30 eurot (bruto) saama ja kohus jätab vastava hageja nõude rahuldamata.
48.Hageja veebruari 2016 lisatasu nõue summas 150 eurot (tegelikult töötatud päevade eest arvestades haiguslehel viibitud aega; bruto) ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd lisatasu- ja boonustasude maksmise korra punkt 5 kohaselt on lisatasu töölepingus kirjeldatud igakuine tasu, mida makstakse, kui töötaja on täitnud oma tööülesanded korrektselt ja õigeaegselt, ja käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et tööandja on oma 19.02.2016 e-kirjas (TVK toimik, tl 30-31) juhtinud hageja tähelepanu töökohustuste rikkumisele ja kohustanud viivitamatult salvestama kõik pooleliolevad ja lõpetatud projektid, mida hageja siiski ei teinud, siis ei ole hageja lisatasu maksmise eeldust täita tööülesanded korrektselt täitnud ning kostja jättis lisatasu õigustatult maksmata. 49.Pooled ei ole töölepingus intressimääras kokku leppinud, kohaldamisele kuulub seega seaduses sätestatud viivitusintressimäär. Kohus on eelnevalt lugenud põhjendatuks hageja boonustasu nõude summas 1 254,12 eurot (bruto). Lähtudes eelkäsitletust kujuneb kostjalt hageja kasuks välja mõistetava viivise suuruseks otsuse tegemise päeva 15.05.2018 seisuga 220,43 eurot. 50.Tööandja on esitanud töötaja vastu vastuhagi, milles nõuab töötajalt tööandjale süüliselt tekitatud kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et 13.03.2015 sõlmis kostja C Oy-ga lepingu A OY objektile uste ja klaasseinte valmistamise kohta (I kd tl 167-176, tõlge I kd tl 131-140). Vastavalt lepingule oli kostja poolt projektijuhiks määratud A.F. Kohus ei tähelda vaidlust ka asjaolu üle, et 2016 märtsi alguses jõudis kostjani hageja poolt C Oy esindajaga sõlmitud A OY objekti lõppakt, millest nähtub, et tellija poolt oli määratud X leppetrahv 6000 eurot (I kd, lk 141-143; tõlge I kd, lk 201-203). Lõppakti oli kostja poolt allkirjastanud hageja. 51.Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud, et kliendi tellimuse täitmise viibimine oleks tingitud töötajast tulenevatest asjaoludest, siis asub kohus seisukohale, et töötajale ei saa ette heita ka seda, et töötaja oleks rikkunud oma töökohustust tagada kliendi rahulolu. 52.Kahju ehk leppetrahvi aluseks oli nagu tööandja on ise välja toonud tellimuse täitmisega viivitamine 2 kuud ja ukseavade ümbertegemisega seotud tööde kulu (I kd, tl 161). Kahju tekkimisega põhjuslikus seoses saavad olla seega üksnes rikkumised, mille põhjuseks on tellimuste täitmisega viivitamine või ukseavade ümbertegemine. Kohus seesuguseid rikkumisi tuvastanud ei ole. Kõike eelkäsitletut arvesse võttes on kohus seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
53.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt tegi 13(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837 kohus hagejale ebasoodsa lahendi, kuigi tuvastas, et töölepingu ülesütlemise teates märgitud kolmest rikkumisest kahe osas ei tekitanud hageja kostjale kahju ega tekitanud kahju tekkimise ohtu. Hageja on seisukohal, et kolmanda rikkumise luges maakohus ebaõigesti tõendatuks tõendite ebaõige hindamise tõttu. Maakohus jättis arvestamata selle, et hageja töötas kostja juures kolm aastat vastutusrikkal ettevõttele kasumit tooval ametikohal. Hageja on seisukohal, et maakohus ei kaalunud töötaja huve piisavalt ning jättis asjaolud õigesti hindamata. Kohtu tõlgendus, et ainuüksi varasem hoiatus annab tööandjale piisava aluse TLS § 97 lg 3 kohaldamiseks, on väär. Kohus ei ole hinnanud TLS § 97 lg-st 1 ja 2 tuleneva tööandja etteteatamistähtaja andmise kohustuse olemasolu ja jätnud töötaja jaoks soodsama tagajärjega sätte kohaldamata. Maakohtu järeldus, et tööleping öeldi üles mõistliku aja jooksul pärast rikkumise ilmnemist on vastuoluline, sest kohus tuvastas, et kahju tegelikku tekkimist tõendatud pole, seetõttu ei saa omada TLS § 88 lg 4 tähenduses tähtsust ka kahju suuruse väljaselgitamisele kulunud aeg, vaid oluline oli üksnes rikkumisest, kui sellisest teadasaamise hetk. Töötasunõude lahendamisel on maakohu asjaolud ebaõigesti tuvastanud ning hinnanud ebaõigesti kogutud tõendeid, samuti kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Vastus apellatsioonkaebusele 54.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
55.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 56.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul pärast töölepingu rikkumisest teadasaamist, kas kostjal oli õigus tööleping TLS § 91 lg 3 alusel erakorraliselt üles öelda, sh kas kostja hoiatas hagejat enne töölepingu ülesütlemist ning kui ei hoiatanud, siis kas töötaja poolt kohustuste rikkumine oli eriliselt raske, mistõttu hoiatamist ei saanud tööandja poolt hea usu põhimõtte järgi oodata.
57.Maakohus leidis, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul rikkumiste teadasaamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kostja töölepingu ülesütlemisavalduses sisaldus hageja poolt töökohustuste rikkumise 3 põhjendust, mille alusel asus kostja seisukohale, et tööleping tuleb erakorraliselt üles öelda: 1) hageja andis ühe kliendi tellimuse tootmisse kahekordselt, mistõttu valmistati tooteid topelt, 2) hageja andis tootmisse kliendi, kellele oli kostja poolt määratud tellimuse tootmisse võtmise tingimusena 100% ettemaks, ilma ettemaksu nõudmata ja 3) eiras otsese juhi korraldust salvestada projektidega seotud dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemisel põhjusel, mille kohaselt hageja andis ühe kliendi tellimuse tootmisse kahekordselt, tuginemine on arvates kostja poolt rikkumise teadasaamisest esitatud mõistliku tähtaja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult osutanud hageja enda väidetele ja vande alla antud seletustele, mille järgi sai kostja käsitletavast rikkumisest teada 2015 a lõpus. Seega 2016 märtsi alguses töölepingu ülesütlemisavalduses nimetatud põhjendusele tuginemine ei ole esitatud mõistlikku tähtaega ületades. Pooled ei vaidle selle üle, et kliendi tellimuse tootmisse andmine kahekordselt on käsitletav hageja töökohustuse rikkumisena. 58.Arvestades apellatsioonkaebuse väiteid ei ole vaidluse all see, et teised ülesütlemisavalduses hagejale ette heidetud töölepingu rikkumised olid esitatud mõistliku aja
14(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837 jooksul rikkumisest teadasaamisest. Poolte vahel on küll vaidlus selles, kas tegemist oli üleüldse hageja poolt töökohustuste rikkumisega. 59.Hageja keskseks väiteks menetluses oli see, et ta ei rikkunud kostja poolt etteheidetud töökohustusi, täpsemalt seda, et andis tootmisse kliendi Y OÜ tellimuse, kellele oli kostja poolt määratud tellimuse tootmisse võtmise tingimusena 100% ettemaks, ilma ettemaksu nõudmata ja eiras otsese juhi korraldust salvestada projektidega seotud dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse, seetõttu, et ta ei teadnud selliste töökohustuste olemasolust. Ringkonnakohus analüüsib järgnevalt, kas asjas on tõendamist leidnud, et hageja teadis töökohustuste olemasolust, mille rikkumist temale ette heidetakse.
60.Maakohus leidis, et hageja, andes Y OÜ, kellele on kehtestatud maksetingimuseks „100% ettemaks“ (edaspidi ka ettemaksuklient), tellimuse täitmiseks tootmisesse ootamata ära ettemaksu laekumist, rikkus töökohustust ning lõi kahju tekkimise ohu. 61.Hageja on asjas tuginenud ka sellele, et nn ettemaksukliendi tootmistellimuse alustamise tingimused on ettevõttes kehtestatud ebaselgelt. Seonduvalt sellega, kas hageja pidi teadma, et ettemaksukliendi tellimust ei tohi enne tootmisse anda, kui ettemaks on laekunud, leiab ringkonnakohus, et hagejal pidi nimetatu teada olema. Asja materjalidele on lisatud kostja dokument 15.05.01-01 Krediidipoliitika (TVK toimik, lk 27-28), mille p-i 6.3.3. järgi pidi projektijuht kontrollima, kas ettemaksukliendi tellimuse tootmisse andmise eelduseks olev ettemaks on laekunud. Ringkonnakohus leiab, et kostja oli hagejale nimetatud dokumendi sisu teatavaks teinud. Kostja saatis 07.10.2015 kirja (TVK toimik, lk 29), milles osutati muuhulgas adressaadile UTMYYK meeldetuletuseks, et maksetingimuse „ettemaks“ puhul ei ole lubatud tooteid tootmisesse anda enne, kui ettemaks on laekunud, viidates muuhulgas dokumendi lingile: Nõuded ostjate vastu/Keh/15.05.01-01 Krediidipoliitika – ver09100715.docx. Maakohus leidis, et nii hageja kui ka kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustega on tõendatud, et adressaadi UTMYYK hulka kuulus ka hageja. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning ei korda neid. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et hageja väide selle kohta, et ettemaksukliendi tootmistingimuse alustamise tingimused on kehtestatud ebaselgelt ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates on veenvalt tõendamist leidnud ka see, et Y OÜ oli ettemaksuklient, kui hageja tellimuse toomisse andis. Töövaidluskomisjonis toimunud istungil on hageja selle sõnaselgelt omaks võtnud ning ka hagiavalduses avaldatust saab selgelt tuvastada, et hageja teadis seda, et annab kliendi, kes oli tööandja poolt määratud ettemaksukliendiks, tellimuse töösse, ilma ettemaksu nõudmata.
62.Kostja on ülesütlemise põhjusena toonud esile ka selle, et hageja eiras otsese juhi korraldust salvestada projektidega seotud dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse. Maakohus leidis, et hageja ei vaielnud sellele vastu. Samas osutas maakohus, et hageja vande all antud seletuste järgi ei ole tööandja andnud hagejale selgeid juhiseid, millised on need konkreetsed dokumendid, mis pidid olema serverisse salvestatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt esile toodu on vastuoluline. Kui hageja on väitnud, et ta ei teadnud, milliseid dokumente tuli kostja serverisse salvestada, siis ei saanud ta ka omaks võtta seda, et tal tuli kogu projektidega seotud dokumentatsioon kostja serverisse salvestada. Hageja vande all antud seletuste kohaselt oli tema arusaam salvestamise kohustusest selline, et kõik projektidega seotud olulised dokumendid olid salvestatud majandustarkvarasse või asusid paberkandjal tööandja juures kaustas ja selline oli praktikas väljakujunenud olukord, mida oli senini aktsepteeritud.
15(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837
63.Selleks, et tuvastada, kas hageja on käsitletavat töökohustust rikkunud, tuleb välja selgitada, millises ulatuses ja kuhu tuli hagejal tema projektidega seonduv dokumentatsioon salvestada, kas kostja on hagejale nimetatud nõuded teatavaks teinud ning kas ja millises ulatuses on hageja neid kohustusi rikkunud.
64.Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustest nähtuvalt oli sätestatud dokumentide ja e-kirjade salvestamine põhiliselt järgmistes juhendites: töökorra üldised reeglid, müügitellimuste käsitlemise kord ja tootmistellimuste kavandamise kord.
65.Asjas ei ole kostja tõendanud, millise sisuga on kostja töökorra üldised reeglid ja tootmistellimuste kavandamise kord. Tõendatud ei ole nende dokumentide tutvustamine hagejale. Asja materjalidele lisatud 07.10.2015 kirja kohaselt saadeti hagejale tutvumiseks järgmiste juhendite lingid: N:/SMUT/01 Müügitellimuse käsitlemine/01 Kehtivad/01.01 EST, SWE Müügitellimuse Käsitlemise Prts-ver03-13-150121.xlsx; juhendid N:/SMUT/01 Müügitellimuse käsitlemine/01 Kehtivad/01.02 FIN Müügitellimuse Käsitlemise Prts-ver03130711.xlsx; N:15Finantsjuhtimine/15.05 Lühiajaliste nõuete arvestus/15.05.01 Nõuded ostjate vastu/Keh/15.05.01-01 Krediidipoliitika – ver09-100715.docx. ning juhendid seonduvalt müügitellimuste kommenteerimisega (I kd, tlk 70-71). Asja materjalide juurde on lisatud väljavõte juhendist Krediidipoliitika, mida eelnevalt ringkonnakohus ka käsitles. Nimetatud juhend ei sisalda salvestamise korra reegleid, mille rikkumist hagejale ette heidetakse. Muude juhendite või eeskirjade, millest saaks järeldada, et hageja teadis või pidi teadma üldiseid ettevõtte serverisse dokumentide salvestamise kohustusi asjas esitatud ei ole. Seega ei ole võimalik kohtul kontrollida, kas tööandja juhendid või eeskirjad sisaldavad projektijuhtidele kohustuse salvestada projektidega seonduv kogu dokumentatsioon ettevõtte failistruktuuri serverisse. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest nähtuvalt eeldas tööandja, et hagejale oli teada eelnimetatud salvestamise kohustus. Vande all andis kostja seaduslik esindaja seletusi, millest nähtuvalt tutvustatakse kõikidele töötajale salvestamise juhendeid ning arvutiprogrammi, kus on võimalik juhendeid leida. Arvestades kostja seadusliku esindaja väidet, et ta ei töötanud kostja juures, kui hagejale määrati mentor ja juhendeid väidetavalt tutvustati, siis asub ringkonnakohus seisukohale, et kostja seadusliku esindaja seletused ei tõenda seda, et hagejale on tutvustatud juhendit (juhendeid), millest nähtuvalt on projektijuhil vajalik kõik projektidega seotud dokumentatsioon salvestada ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et ülesütlemisavalduses märgitud töökohustuse rikkumist, mille kohaselt salvestas hageja projektidega seotud dokumentatsiooni enda arvuti töölauale, jättes selle ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse salvestamata, hagejale ette heita ei saa.
66.TLS § 15 lg 2 p 3 kohaselt tuleb töötajal täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Käesoleva asja lahendamisel tuleb siiski arvestada seda, et hagejale saadeti tööandja poolt 19.02.2016 kiri, milles nõuti hagejalt viivitamatult kõik pooleliolevad ja lõpetatud projektid salvestada ning saadeti ka aadresside lingid, kuhu need salvestada tuleb. 19.02.2016 saatis tööandja hagejale täiendava kirja, et projektid tuleb salvestada, kui hageja tuleb kontorisse. Asjas puudub vaidlus, et 19.02.2016 oli hageja töövõimetuslehel. Töövõimetusleht lõppes 22.02.2016. Ajas puudub vaidlus, et seisuga 04.03.2016 ei olnud hageja tööandja poolt nõutut teinud. Hageja põhjendas korralduse järgimata jätmist sellega, et tal olid teised kiireloomulised tööd vaja ära teha. Samas ei ole hageja konkreetselt esile toonud ja tõendanud, millised kiireloomulised tööd tal tööandja korralduse täitmist takistasid. Kuivõrd tööandja antud korraldus oli selge ja juhis, kuhu projektidega seotud dokumentatsioon salvestada pidi olema hagejale arusaadav, sest asjast ei nähtu, et selles osas oleks hageja tööandjalt täiendavaid juhiseid küsinud, tuleb ringkonnakohtu arvates asuda
16(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837 seisukohale, et asjas on tõendatud, et tööandja 19.02.2016 saadetud korralduse eiramise tõttu on hageja rikkunud oma töökohustusi. Seetõttu on kostja ülesütlemisavaldus põhjendatud osas, milles hagejale heidetakse ette tööandja korralduse täitmata jätmist.
67.TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ja p 7 järgi on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu, lg 3 kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
68.Hageja on töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivust vaidlustades väitnud ka seda, et kostja rikkus TLS § 88 lg-s 3 sätestatud kohustust teda enne ülesütlemist hoiatada. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Ringkonnakohus osutab, et asjas on tõendatud kostja poolt hagejale 14.10.2015 tehtud hoiatus seetõttu, et hageja jättis korduvalt temale saadetud aruanded kommenteerimata. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja hoiatuses avaldus selge tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist.
69.Eeltoodu kohaselt on töötaja eelnev hoiatamine tõendamist leidnud, kuigi hoiatus tehti teistsuguse töökohustuse rikkumise kohta võrreldes töölepingu ülesütlemisavalduses hagejale etteheidetuga. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades hageja poolt toime pandud erinevate töökohustuste rikkumisi, toimepanemist lühikese aja jooksul ning nende raskust ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et kostja hoiatab teda veel teist korda. Ringkonnakohus on seisukohal, et töökohustuste rikkumised, mille järgi andis hageja ühe kliendi tellimuse tootmisesse kahekordselt ja andis ettemaksukliendi tellimuse tootmisse ilma, et oleks nõudnud ettemaksu, on käsitletavad hageja poolt raske hooletusena, millega loodi tööandjale kahju tekkimise oht. Maakohus leidis, et kahju tekkimine kas ei ole üldse tõendatud või on see väike, kuid ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tööandja ei pea tolereerima töötaja poolt korduvalt kahju tekkimise ohu loomist, ammugi ootama senikaua, kuni töökohustusi rikkunud töötaja paneb toime rikkumise, mis toob kaasa tööandjale olulise kahju. Arvestades hageja poolt töökohustuste rikkumist ning seda, et hageja tekitas süüliselt käitudes tööandja varale olulisel määral kahju tekkimise ohu on kohus seisukohal, et kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud. 70.Apellatsioonkaebuses on hageja maakohtule ette heitnud sisuliselt ka seda, et maakohus ei hinnanud poolte huve kaaludes ning TLS § 97 lg 3 kohaldades hageja huvi ülesütlemise tähtaegade järgimise suhtes. Ringkonnakohus osutab, et töölepingu ülesütlemisel TLS § 97 lgs 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmisel ei too see kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust. Kui tööandja ütleb töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, ilma et vaidluse asjaolud seda õigustaksid, on selle õiguslikuks tagajärjeks töötaja TLS § 100 lg-s 5 sätestatud õigus saada tööandjalt hüvitist. Hüvitisnõude lahendamise ja rahuldamise eelduseks on asjaolu, et töötaja on sellise nõude kohtule või töövaidluskomisjonile esitanud. Käesolevast asjast ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel.
71.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus jättis hageja lisatasu ja boonustasu nõude rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu
17(18)
Tsiviilasi nr: 2-16-8837 otsuses viidatud põhjendustega, siis ei korda ta neid. Apellatsioonkaebuse väiteid ei võimalda asuda maakohtust erinevalt teisele järeldusele. Tööandja poolt lisatasu maksmine, kui töötaja on tööülesanded täitnud korrektselt, on tema diskretsioonotsus. Tööandja leidis, et hageja rikkus korduvalt töökohustusi. Seetõttu ei saa tööandjale lisatasu maksmata jätmist ette heita. Asjas puudub vaidlus, et boonustasude maksmise nõue, osas, milles maakohus nimetatud nõude rahuldamata jättis, ei olnud töölepingu lõppemisel sissenõutavaks muutunud. Seega ei ole hagejal õigus nende väljamaksmist nõuda.
72.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud ka menetluskulude jaotuse määramisel. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis arvestades vaidluse asjaolusid ja hagi rahuldatud ja rahuldamata jätmise ulatust, jättis maakohus hagi menetlemisega seonduvalt menetluskulud õigesti suuremas osas hageja kanda. Menetluskulude jaotus
73.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus lähtudes TsMS § 1717 lg 1 p-s 2 sätestatust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.