Tartu Maakohus
Kohtunik
Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
14. mai 2018. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja nr
2-17-119461
Tsiviilasi
B2 KAPITAL SIA hagi Auris Leppsaar vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 KAPITAL SIA; registrikood 40103645131; asukoht Skanstes iela 50, Riga LV-1013, Riga maakond, Läti. Hageja esindaja: Triin Reinmaa; e-post [email protected] Kostja: Auris Leppsaar, isikukood XXX; elukoht XXX
Tartu Maakohtu menetluses on B2 KAPITAL SIA hagi Auris Leppsaare vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Bank p.l.c ja kostja laenulimiidi lepingu. Kostja taotles 27. veebruaril 2017 laenutaotlusega Ferratum Bank p.l.c-lt laenu summas 1000 eurot. Kostjale väljastati 27. veebruaril 2017 laenusumma. Laenult tuli tasuda vastavalt hinnakirjale intressi 0,1239% päevas (45,22% aastas). Kostja on jätnud laenu summas 1 000 eurot tagastamata. Kostjal on tasumata intress ajavahemiku 28. märts 2017 kuni 12. juuni 2017 eest summas 91,76 eurot. Kuna kostja viivitas kolme järjestikuse tagasimaksega, lõpetas Ferratum Bank p.l.c kostjaga lepingu 12. juunil 2017. Nõue loovutati 3. juulil 2017 hagejale. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 6 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Hagejale on sellest tulenevalt tekkinud võla sissenõudmiskulu summas 55 eurot. Hageja on lisaks arvestanud viivist alates 13. juunist 2017 kuni 6. detsembrini 2017 seaduses sätestatud määras summas 39,11 eurot. Hageja palub seega mõista kostjalt hageja kasuks välja laenusumma 1 000 eurot, intress 91,76 eurot, sissenõudmiskulu 55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 39,11 eurot ning viivis põhinõudelt alates 7. detsembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras tasumata summalt päevas. Pooled sõlmisid 11. mail 2018. a kompromissi. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine ka muid asjaolusid, mille tõttu tuleks kompromiss jätta kinnitamata. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3 järgi ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub poole riigilõivust 100 eurot ning õigusabikulud 235 eurot. Kohus jätab seega kompromissis nimetamata menetluskulud TsMS 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist. Kohus tagastab hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivust summas 100 eurot. Hageja taotlusel tagastatakse riigilõiv Creditreform Eesti OÜ arvelduskontole nr XXX, Swedbank AS. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.