2-17-132079/7 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

8.Välja mõista P. P. `ilt Elisa Teleteenused AS kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 106,40 eurot. Edasikaebamise kord Elisa Teleteenused AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. P. P. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2).

3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis laenulepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses, sest need on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mille sisu ei kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate hinnakirja ja üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt on kostjal arvete alusel tasumata kokku põhivõlgnevus 168, 03 eurot. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot, võlahaldustasu 5 eurot ja leppetrahv 29, 91 eurot, 3(6)

mis on märgitud arvetel nr A-24852105 ja TA -67696. Hageja võlahaldustasu 5 euro nõue tuleneb hageja kaabelteenuste hinnakirjast. Võlahaldustasu rakendati kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 euro nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1, 9.9 ning hageja hinnakirjast. Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. kohaselt peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja p 9.9 alusel on hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kostja ei tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve. Hageja leppetrahvi nõue summas 29, 91 eurot tuleneb kostja vahel sõlmitud lepingust (tl 25). Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 12kuuline teenuste kasutamise kohustus. Vastavalt lepingule kohustus klient tasuma leppetrahvi, kui klient lõpetab teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne tarbimisperioodi lõppu. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt leppetrahvi tulenevalt asjaolust, et hageja on piiranud enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu kostja poolt arvete tasumise jätmise tõttu teenuse piiramist. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p 17 leidnud, et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist ning motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma Kohtu hinnangul on liitumise- ja teenuseosutamise lepingus sätestatud võlahaldustasu ja võla tõttu teenuse piiramise tasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahviga. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes sisuliselt ühe rikkumise, maksetega viivitamise eest nähtud ette võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot, leppetrahv 29, 91 eurot ning viivis tasumata summalt 0,05% päevas. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostja lepingurikkumisega tõttu tekkinud konkreetne kulu ning et leppetrahvi nõue oleks seotud tegelike kuludega. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust ning arvestades, et leppetrahvi nõue ei ole seotud hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahelises lepingus sisalduv leppetrahve ettenägev lepingutingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele tarbimiskohustuse rikkumise eest ette kohustus tasuda kindlas summas leppetrahvi, on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 kolmanda lause kohaselt kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Seega leiab kohus, et leppetrahv 29, 91 eurot, mis on kajastatud arvel nr TA-67696 ning võlahaldustasu 5 eurot ja võlatõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot, mis on käsitletud arvel nr A-24852105 ei ole õiguslikult põhjendatud ja väljamõistmisele kostjalt ei kuulu. Kuna leppetrahvid on kajastatud põhivõlgnevuse summas, siis kuulub rahuldamisele põhinõue summas 121,12 eurot (168,03 -29,91-5-12).

5.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 275, 83 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 210,85 eurot (188,75 eurot+ viivis ühe aasta kohta 22,10 eurot), jätab kohus menetluskulud 76 % ulatuses kostja ning 24 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 75 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 275 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 65 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 140 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 106,40 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 106,40 eurot.