V. R.i (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi kaebus Jõhvi kohtutäitur Risto Küti 02.10.2017.a ja 05.10.2017 otsustele täiteasjades nr 072/2016/1636 ja 072/2016/1637
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja / kaebuse V. R. (pankrotis) pankrotihaldur esitaja: Martin Krupp (Estonia pst 1, Tallinn; e-post: [email protected])
Avaldaja esindajad:
Puudutatud isik 1:
Puudutatud isik 2: Puudutatud isik 3:
Advokaat Ingrid Erm-Eks, Vandeadvokaat Madis Saar Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid; Roseni 7, 10111 Tallinn; e-post: [email protected]) Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt (Jaama 14, Jõhvi, e-post: [email protected]) A. I. (sünd. xxx) O. I.a (sünd xxx) (xxx
Vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Puudutatud isikute 2, (Advokaadibüroo Narlex, Tallinna ja 3 lepinguline mnt
1.Jätta V. R.i (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi kaebus Jõhvi kohtutäitur Risto Küti 02.10.2017 ja 05.10.2017.a otsustele täiteasjades nr 072/2016/1636 ja 072/2016/1637 läbi vaatamata.
Menetluskulud jätta avaldaja kanda.
2.1 Välja mõista V. R.i (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppilt A. I.i ja O. II.a kasuks menetluskulude katteks 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot (sh käibemaks). 2.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.
KAEBUSE FAKTILISED ASJAOLUD JA KAEBUSE ESE
1.Viru Maakohtu 30.03.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-4816 võeti menetlusse V. R.i pankrotiavaldus ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. Sama määrusega keelati V. R.il pankrotiavalduse tagamiseks vara käsutamine ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta ning kanti kinnistusraamatusse V. R.ile kuuluva vara käsutamise keelumärked. Maakohtu 29.04.2016.a. määrusega samas tsiviilasjas kuulutati välja V. R.i pankrot, nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp ja jäeti kehtima 30.03.2016.a. määrusega kohaldatud abinõud. Maakohus edastas 30.03.2016 määruse 31.03.2016 e-postiga ka Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Pankrotimääruse edastas pankrotihaldur 02.05.2016 kinnistusosakonnale. Seega oli kinnistusosakond teadlik V. R.ile ajutise halduri nimetamisest, tema suhtes kohaldatud käsutuskeelust, V. R.i pankrotist ning pankroti väljakuulutamise tagajärgedest.
2.V. R.i pankroti väljakuulutamise ajal kuulus tema pankrotivara koosseisu ka NarvaJõesuus aadressil Lydia Koidula 14 c asuvat kinnistut (registriosa nr 47365008) koormav esimese järjekoha hüpoteek summas 30 000 eurot. Hüpoteek tagas kõiki V. R.i ning abikaasade A. ja O. Isajevite vahel 13.12.2013 sõlmitud lepingutest tulenevaid V. R.i nõudeid A. ja O. I.ite vastu. Pankroti väljakuulutamise seisuga võlgnesid I.id V. R.ile 13.12.2013 lepingu alusel põhinõudena kokku 30 000 eurot, millele lisandusid viivised vastavalt lepingu p
5.6.Nimetatud nõude näol oli pankrotihaldurile teadaolevalt tegemist ainsa V. R.i märkimisväärse varaga.
3.04.10.2016 esitas pankrotihaldur Jõhvi kohtutäitur Risto Kütile täitmisavalduse hüpoteegi seadmise lepingu täitmiseks.
07.10.2016 algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjades nr 072/2016/1636 ja 072/2016/1637. Täitemenetlusega seoses kanti kohtutäituri 14.11.2016.a avalduse alusel kinnistusraamatusse keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks.
03.03.2017.a so pärast pankroti väljakuulutamist ja täitemenetluse alustamist esitas V. R. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse milles palus kinnistut koormava hüpoteegi kustutada. Samasisulise kinnistamisavalduse esitasid 28.03.2017.a. ka A. I. ja O. I.a. 31.03.2017 kustutas kinnistusosakond pankrotihalduri nõusolekuta V. R.i 03.03.2017 kinnistamisavalduse ning 28.03.2017 A. I.i ja O. I.a kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatust kinnistut koormava hüpoteegi V. R.i kasuks. Hüpoteegi kustutamiseks ei ole nõusolekut andnud kinnistut arestinud kohtutäitur.
4.Pankrotihaldur esitas 23.04.2017 Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, paludes kustutada 31.03.2017 tehtud ebaõige kanne, mille alusel kustutati 31.03.2017 kinnistusraamatust V. R.i kasuks seatud hüpoteek. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 15.05.2017 kandemäärusega nr 582362017 pankrotihalduri 28.04.2017 kinnistamisavalduse tervikuna rahuldamata. Pankrotihaldur esitas 17.05.2017.a kandemääruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2017 määrusega rahuldati halduri määruskaebus osaliselt, tühistati maakohtu kinnistusoakonna 17.05.2017 kandemäärus ja saadeti halduri kinnistamisavaldus kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendatuste kohaselt puudus kohtunikuabil õigus jätta halduri kinnistamisavaldus rahuldamata põhjusel, et kinnistusosakonnale ei ole esitatud maakohtu 30.03.2016 määrust. Ringkonnakohus tuvastas, et tegelikult esitati maakohtu määrus kinnistusosakonnale juba 31.03.2016.a. Ringkonnakohus saatis halduri kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale uueks läbivaatmaiseks kuna ringkonnakohtu arvates on kinnistamisavalduse rahuldamise eelduseks A. I.i ja O. I.a nõusolekud ning ringkonnakohtul puudub pädevus kandemääruse tegemiseks. Pankrotihaldur vaidlustas ringkonnakohtu määruse osas, millega ringkonnakohus rahuldas halduri määruskaebuse osaliselt ja saatis avalduse uueks läbivaatamiseks kinnistusosakonnale. Haldur vaidlustas ka ringkonnakohtu määruse põhjendused mille kohaselt on kinnistamisavalduse rahuldamise eelduseks A. I.i ja O. I.a nõusolekud.
5.07.09.2017 esitasid A. I. ja O. I.a taotlused täitemenetluse lõpetamiseks, sest kinnistusraamatu registriosa 4736508 IV jaost on kustutatud V. R.i kasuks seatud hüpoteek summas 30 000 eurot. 02.10.2017.a. tegi kohtutäitur otsused täiteasjades nr 072/2016/1636 ja 072/2016/1637, millega rahuldas puudutatud isikute kaebused ja lõpetas täitemenetluse. Otsuste põhjenduste kohaselt lõpetas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjades 072/2016/1636 ja 072/2016/1637 põhjusel, et kinnistusraamatu registriosa nr 4736508 väljavõttest nähtub, et 03.03.2017 on kustutatud V. R.i kasuks seatud hüpoteek summas 30 000 eurot ning kehtivaid hüpoteeke ei ole. 05.10.2017 tegi kohtutäitur otsused täiteasjades nr 072/2016/1636 ja 072/2016/1637 , millega lõpetas teistkordselt juba 02.10.2017 lõpetatud täitemenetluse. Otsuste põhjenduste kohaselt lõpetas kohtutäitur täitemenetluse kuna kinnistusraamatus registriosas nr 4736508 neljandast jaost viiendalt järjekohalt on kustutatud V. R.i kasuks seatud hüpoteek summas 30 000 eurot 09.10.2017 on registreeritud kohtutäituri kinnistamisavaldus nr 93623201750 keelumärke kustutamiseks. Haldur on seisukohal, et kohtutäitur Risto Küti 02.10.2017 ja 05.10.2017 otsused tuleb tühistada.
6.Haldur on seisukohal, et täitemenetluse lõpetamise aluseks olev hüpoteegi kustutamiskanne ei olnud õiguspärane.
Kinnistusosakonna hüpoteegi kustutamiskanne on tehtud ebaõige kandemääruse alusel. Hüpoteegi kustutamiskande vaidlust peetakse tsiviilasjas 2-17-8763. 05.10.2017 kohtutäituri otsused ei ole õiguspärased juba seetõttu, et täitur lõpetas täitemenetlused 02.10.2017 otsustega. Kohtutäitur ei saanud 05.10.2017 uuesti lõpetada täitemenetlust, mille ta oli juba varasema, 02.10.2017 otsusega lõpetanud. Hüpoteegi kustutamiskande tegemiseks ei olnud täidetud kõik vajalik kinnistusraamatuseaduses sätestatud nõutavad eeldused. Kui kande kustutamine puudutab kolmanda isiku kinnistusraamatusse kantud õigusi, siis ei saa kannet teha ilma selle isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku või seda asendava kohtuotsusega. Tulenevalt PankrS § 35 lg 1 p 3 kaotab füüsilisest isikust võlgnik pankroti väljakuulutamisega õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Füüsilisest isikust võlgnik võib vara käsutada üksnes halduri nõusolekul. Maakohtu kinnistusosakond ei arvestanud hüpoteegi kustutamisel sedagi, et hüpoteegi kustutamise ajaks oli pankrotihalduri avalduse alusel alustatut täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks ning kinnistusraamatusse oli kantud keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks. I.ite 28.03.2017 kandeavalduses oli notar eraldi selgitanud, et hüpoteegi kustutamiseks on vajalik ka kohtutäituri nõusolek. Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tulenevalt keelumärke sisust oli hüpoteegi kustutamise kande tegemine kinnistusraamatusse vastavalt AÕS § 63 lg 2 keelatud. Tulenevalt KRS § 35 lg 3 ja TsÜS § 88 ja PankrS § 36 lg 6 on V. R.i poolt antud nõusolek hüpoteegi kustutamiseks tühine, mistõttu ei saa selline nõusolek kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, sh ei saa selline nõusolek olla kinnistusraamatusse kannete tegemise aluseks. Kinnistusosakonna veaga on põhjustatud olukord, mis võimaldab pankrotivõlgnikul ja kinnistu omanikel oma õigusi teostada seadusvastaselt viisil ning rikkuda sellega võlausaldajate õigusi.
7.Avaldaja ei nõustu puudutatud isikute seisukohaga nagu ei oleks ta kinni pidanud seadusega ettenähtud korrast täituri otsuste peale kaebuse esitamisel. Avaldaja on seisukohal, et TMS § 218 lg 1 tulenevalt on tal õigus esitada maakohtule kaebus kohtutäituri 02.10.2017.a. tehtud otsustele kaebuse lahendamise menetluses. Puudutatud isikud A. ja O. I.id esitasid 07.09.2017 kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 sätestatud kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur rahuldas 02.10.2017 otsustega puudutatud isikute kaebuse ning lõpetas täitemenetlused täiteasjades. V. R.i pankrotihaldur Martin Krupp on võlausaldajana täitemenetluse osaline ning seetõttu on tal TMS § 218 lg 1 tulenevalt õigus esitada kaebus maakohtule kohtutäituri 02.10.2017 ja 05.10.2017 otsuste. Asjas ei oma tähtsust, et otsusega lahendas kohtutäitur puudutatud isikute kaebust – see ei võta avaldajalt õigust esitada kohtutäituri otsustega mittenõustumise korral kaebust maakohtule (Tartu Ringkonnalohtu lahend ts asjas nr 2-14-9331 p 10) Ebaõige on avaldaja arvates ka kohtutäituri seisukoht, et 02.10.2017 otsuste näol ei ole tegemist täitemenetluse lõpetamise otsustega, vaid täitur on teinud otsused puudutatud isikute taotlustele kaebemenetluses vastavalt TMS § 217 lg 5 sätestatule. Juhul kui täitemenetlus oleks lõpetatud 05.10.2017 nagu märgib täitur, siis oleks avaldajal õigus vaidlustada nimetatud otsused kaebuse esitamisega kohtutäituri otsustele TMS § 217 lg 1 alusel. Avaldaja nimetatud kaebuse rahuldamise korral ehk 05.10.2017.a. otsuste tühistamisel tekkiks olukord, kus täitur peaks tühistama ka kaebemenetluses 02.10.2017 tehtud otsused puudutatud isikute kaebuste rahuldamise kohta, kuid selliste otsuste tühistamiseks kohtutäituril pädevus puudub. Kuna tulenevalt TMS § 218 lg 1 saab kohtutäituri tehtud otsuse kaebuse lahendamise menetluses tühistada või seda muuta üksnes kohus, mistõttu ei saa 02.10.2017 ja 05.10.2017
otsuste näol tegemist olla eraldiseisvate otsustega vaid 02.10.2017 otsustega rahuldati puudutatud isikute kaebus ning ühtlasi lõpetati nende alusel ka täitemenetlus. Avaldaja leiab, et kaebus maakohtule on esitatud tähtaegselt järgides TMS § 218 lg 1 sätestatud tähtaega ning TsMS § 314 1 lg 2 antud juhul kohaldada ei saa. Menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega peab kaasnema ka info selle kohta, mis hetkest ja mille alusel loetakse menetlusdokument kättetoitmetatuks. Kohtutäituri 03.10.2017.a. saadetud e-kirjast ei nähtu, millal loetakse täituri saadetud otsused kättetoimetatuks. Avaldaja on kaebuses kinnitanud, et sai 02.10.2017 ja 05.010.2017 otsused kätte 12.10.2017 ning sellest tulenevalt on kaebus esitatud tähtaegselt.
PUUDUTATUD ISIKUTE A. I.I JA O. I.A SEISUKOHT
8.Puuduttaud isikud leiavad, et halduri avaldus tuleks jätta läbi vaatamata kuna avaldaja ei ole kinni pidanud seadusega sätestatud kohustuslikust korrast kohtutäituri otsuse peale kaebuse kohtuväliseks lahendamiseks. Avaldaja esitas kohtule kaebuse täituri 02.10.2017 ja 05.10.2017 otsuste peale ilma kohtutäiturile endale eelnevalt kaebust esitamata.
9.Kui kohus ei jäta avaldust läbi vaatamata, tuleb see jätta rahuldamata, kuna kaebus esitati kohtule seaduses sätestatud tähtaja möödudes. Kohtutäitur rahuldas 02.10.2017 otsustega A. I.i ja O. I.a 06.09.2017 taotlused täitemenetluste lõpetamise kohta ja lõpetas täitemenetlused Kuupäevaga 05.10.2017 vormistatud dokumentides sisalduvad sama täituri otsused vaid Justiitsministri kehtestatud vormis, mistõttu ei ole nende näol tegemist 02.10.2017 otsusest eraldi tehtud otsustega. Kohtutäitur saatis otsused täitemenetluste lõpetamise kohta pankrotihalduri Martin Kruppile 03.10.2017. Pankrotihalduri e-posti aadress [email protected] on tema tööaadress ning avaldatud täiturile täitmisavalduses. Seega kohtutäitur Risto Küti poolt 03.10.2017 pankrotihaldurile saadetud otsused täitemenetluste lõpetamise kohta loetakse pankrotihaldurile kättetoimetatuks saatmisest kolme päeva möödumisel, so 07.10.2017 (TsMS § 314 1lg 2). TMS § 218 lg 1 sätestatud 10 päevane tähtaeg kaebuse maakohtule esitamiseks lõppes seega 17.10.2017.a. Avaldus (kaebus) käesolevas tsiviilasjas on aga maakohtule esitatud 23.10.2017.a., so eelnimetatud tähtaja möödumisel. Puudutatud isikud paluvad kohtul kohaldada aegumist ja jätta kaebus rahuldamata.
10.Puudutatud isikud märgivad, et kaebuse põhjendused on õiguslikult alusetud. Kohtutäituri menetluses olnud täiteasjades nr 072/2016/1636 ja 072/2016/1637 oli täitedokumendiks Narva notar Tatjana Boitsova 13.12.2013.a koostatud ja tõestatud hüpoteegi seadmise leping, millega oli seatud hüpoteek V. R.i kasuks kinnisasjale aadressil L. Koidula 14c-1, Narva-Jõesuu. Hüpoteegiga tagatud nõue on täidetud 14.06.2015 (03.03.2017 nõusolke hüpoteegi kustutamiseks sisaldab V. R.i kinnitust). Hüpoteek on asjaõigus. Kehtiv asjaõigus tekib kinnisasja koormamisel AÕS § 641 järgi üksnes juhul, kui täidetud on järgmised eeldused: - asjaõiguse seadmiseks on sõlmitud kehtiv asjaõigusleping (käsutustehing); - kinnisasja koormanud (käsutustehingu teinud) isik oli ka käsutama õigustatud, st ta oli kinnisasja omanik või tulenes käsutamise õigus omaniku nõusolekust või seadusest; - õiguse kohta tehtud kehtiv kanne kinnistusraamatusse. V. R.i kasuks seatud hüpoteegi kohta tehtud kanne kinnistusraamatus kustutati 21.03.2017.a. Hüpoteek lõppes kande kustutamisega kinnistusraamatust. Alates 31.03.2017 puudub TMS § 2 lg 1 p 19 nimetatud eeldus täitemenetluse läbiviimiseks. Menetlus
täiteasjades nr 072/2016/1636 ja 072/2016/1637 lõpetati kohtutäituri poolt põhjendatult. Täitur ei tegele täitemenetluses vaidluse sisulise lahendamisega, vaid toimub nn
formaliseeritud menetlus, kus täitur täidab täitedokumendis sisalduva kohustuse. Seda tehes on täituri ülesanne kontrollida vaid seda, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduses sätestatud nõuetele ning täidab TMS-s sätestatut järgides kohustuse. Käesoleva asja lahendamisel ei ole asjakohased etteheited Tartu Maakohtu kinnistusosakonna suhtes. Kohtutäitur ei ole pädev võtma seisukohta hüpoteegi kande kustutamise kohta tehtud kinnistamisosakonna lahendi õiguspärasuse osas.
KOHTUTÄITUR RISTO KÜTI SEISUKOHT
11.Täitemenetlused täiteasjades nr 072/2016/1636 ja 072/2016/1637 algatati 07.10.2016 ning saatis A. ja O. I.itele täitmisteated. 07.09.2017 esitas A. I.i ja O. I.a esindaja Aleksei Forstiman kohtutäiturile taotlused täitemenetluse lõpetamiseks nimetatud täiteasjades.
12.Kohtutäitur saatis mõlemale menetluse poolele teate taotluste läbivaatamise kohta kaebemenetluses. 02.10.2017 tegi kohtutäitur otsused ja rahuldas A. I.i ja O. I.a poolt esitatud taotlused. Maakohtule esitatud kaebuses märgib avaldaja, et täitemenetlus on lõpetatud õigusvastaselt kuna täitemenetluse lõpetamise aluseks olev hüpoteegi kustutamiskanne ei olnud õiguspärane ning maakohtu kustutamiskanne on tehtud ebaõige kandemääruse alusel. Kohtutäitur selgitab, et vastavalt formaliseeritusse printsiibile ei ole kohtutäituril õigust asuda õigusemõistja kohale ning arutleda asjaolu üle kas hüpoteegi kustutamise kanne on õiguspärane või mitte. Kohtutäitur lähtub kinnistusraamatust lähtuvatest andmetest. Vastavalt AÕS § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud õigust eeldatakse. 31.03.2017 on kinnistusosakond kustutanud A. I.i ja O. I.a kinnistult hüpoteegikande ning eeltoodust tulenevalt puudus TMS § 2 lg 1 p 19 nimetatud eeldus täitemenetluse läbiviimiseks ning täitemenetlus tuli lõpetada. Kohtutäitur selgitab, et 02.10.2017 tegi kohtutäitur otsused A. I.i ja O. I.a taotlustele kaebemenetluses vastavalt TMS § 217 lg 5 sätestatule. Nimetatud otsuste puhul ei ole tegemist täitemenetluse lõpetamise otsusega. Täitemenetlused lõpetas kohtutäitur 05.10.2017 eraldi täitemenetluse otsustega.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
14.Tsiviilasja materjalide kohaselt: - Viru Maakohtu 29.04.2016.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-16-4816 kuulutati välja V. R.i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp (tl 14-23); - Viru Maakohtu 30.03.2016.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-16-4816 keelati pankrotiavalduse tagamiseks V. R.i vara käsutamine ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta, kinnistusraamatuse kanda vara käsutamise keelumärked (tl 10-13); - V. R., A. I. ja O. I.a sõlmisid 13.12.2013.a. korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu (tl 26-39), mille p 5.5 kohaselt kohustus ostja (puudutatud isikud) tasuma müüjale (V. R.ile) hiljemalt 13.12.2015.a. 30 000 eurot; p 8.1 kohaselt seati V. R.i kasuks esimesele järjekohale hüpoteek
- V. R.i pankrotihaldur Martin Krupp esitas 04.10.2016 kohtutäitur Risto Kütile täitmisavalduse, täitedokumendiks 13.12.2013.a. hüpoteegi seadmise leping; - kohtutäitur algatas 07.10.2016 täitemenetlused täiteasjades 072/2016/1636 (A. I.) ja nr 072/2016/1637 (O. I.a); - 03.03.2017 esitas V. R. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamiseavalduse paludes kustutada tema kasuks registriossa nr 4736508 IV jakku seatud hüpoteek (tl 49); - 28.03.2017 esitasid notariaalse kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale A. I. ja O. I.a registriossa nr 473508 IV jakku seatud hüpoteegi kustutamiseks (tl 51-54); - hüpoteegi kanne kustutati kinnistusraamatust 31.03.2017 (tl 48); - 06.09.2017 esitasid A. I. ja O. I.a esindaja kaudu taotlused täitemenetluste nr 072/2017/1636 ja nr 072/2016/1637 lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 8 alusel (tl 73-76); - kohtutäitur rahuldas 02.10.2017.a otsustega A. I.i ja O. I.a taotlused täitemenetluste lõpetamiseks (tl 77-82); - 05.10.2017.a. otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetlused täiteasjades nr nr 072/2017/1636 ja nr 072/2016/1637 (tl 83-86); - V. R.i pankrotihaldur esitas 23.10.2017.a. maakohtule kaebuse kohtutäituri 02.10.2017 ja 05.10.2017.a otsusetele (tl 3-9).
15.Avaldaja leiab, et maakohtu kinnistusosakonna hüpoteegi kustutamiskanne on tehtud ebaõige kandemääruse alusel (hüpoteegi kustutamiskande vaidluses Tsiviilasjas nr 2-17-8763 on lahend jõustunud 18.12.2017), millest tulenevalt on alusetu ka täitemenetluste lõpetamine täiteasjades nr 072/2016/1636 ja 072/2016/1637. Puudutatud isikud A. I. ja O. I.a vaidlevad kaebusele vastu: - avaldaja ei ole kinni pidanud kohtutäituri otsustele kaebamise seadusega sätestatud kohustuslikust korrast; - avaldaja on mööda lasknud seaduses sätestatud 10-päevase kaebuse esitamise tähtaja (TMS § 218); - avaldus on sisuliselt põhjendamatu kuna hüpoteegi kande kustutamisega kinnistusraamatust puudus kohtutäituril alus täitemenetluse jätkamiseks.
16.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 võib täitedokumendiks olla muuhulgas notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
17.TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Vastavalt TMS § 218 lg 1 võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada kaebuse maakohtule otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
18.06.09.2017 esitasid A. I. ja O. I.a esindaja kaudu taotlused täitemenetluste nr 072/2017/1636 ja nr 072/2016/1637 lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 8 alusel (tl 73-76). TMS § 48 sätestab täitemenetluse lõpetamise alused.
TMS § 48 ei näe ette võimalust lõpetada täitemenetlus võlgniku (käesoleval juhul A. ja O. I.a) avalduse alusel.
Kohtutäitur on lahendanud A. I.i ja O. I.a 06.09.2017 avaldused /taotlused täitemenetluse lõpetamiseks kui täituri tegevusele esitatud kaebused vastavalt TMS § 217. Kohtutäitur rahuldas 02.10.2017 otsustega puudutatud isikute kaebuse ning lõpetas täitemenetlused täiteasjades. Avaldaja on seisukohal, et V.e R.i pankrotihaldur Martin Krupp on võlausaldajana täitemenetluse osaline ning seetõttu on tal TMS § 218 lg 1 tulenevalt õigus esitada kaebus maakohtule kohtutäituri 02.10.2017 ja 05.10.2017 otsuste peale täiteasjades olenemata sellest, et 02.10.2017 otsusega lahendas täitur puudutatud isikute taotlust / kaebust. Kohus avaldaja seisukohaga ei nõustu. Avaldajal on küll õigus kui täitemenetluse osalisel vaidlustada kohtutäituri otsuseid ja täituri tegevust täitemenetluse läbiviimisel /korraldamisel, kuid ainult TMS § 271 ja 218 sätestatut järgides. Asjaolu, et kohtutäitur lahendas puudutatud isikute taotlust kaebusena ei anna alust avaldajale puudutatud isikute kaebuses tehtud otsuse vaidlustamiseks otse kohtule kaebust eelnevalt kohtutäiturile esitamata. 02.10.2017 otsustega lahendas kohtutäitur A. I.i ja O. I.a 06.09.2017 esitatud taotlust /kaebust. Kaebuse rahuldamata jätmisel saanuks puudutatud isikud esitada kaebuse TMS § 218 lg 1 alusel kohtule. Kaebust 02.10.2017 ja 05.10.2017 kohtutäituri otsustele avaldaja otse maakohtule seda eelnevalt kohtutäiturile esitamata, esitada ei saa. Eeltoodut kinnitab üheselt TMS § 218 lg 1 2. lause.
19.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus avalduse läbi vaatamata kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.
20.Kohus lisab, et esitatud avaldus on ka sisuliselt põhjendamatu. Hüpoteegi kanne kustutati kinnistusraamatust 31.03.2017. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud õigust eeldatakse. Vastavalt formaliseeritusse printsiibile ei ole kohtutäituril õigust hinnata hüpoteegi kustutamise kande on õiguspärasust. Kohtutäitur lähtub kinnistusraamatust lähtuvatest andmetest. Eeltoodust tulenevalt ei ole avalduses toodud etteheited kinnistusosakonna töö minetustele hüpoteegikande kustutamisel asjakohased käesolevas menetluses. 31.03.2017 on kinnistusosakond kustutanud A. I.i ja O. I.a kinnistult hüpoteegikande ning eeltoodust tulenevalt puudus TMS § 2 lg 1 p 19 nimetatud eeldus täitemenetluse läbiviimiseks ning täitemenetlus tuli lõpetada.
21.Kuna avalduse jääb läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel, ei käsitle kohus menetlusosaliste seisukohti selles, kas avaldaja on kinni pidanud kaebuse esitamise tähtajast. Kohus osundab Riigikohtu seisukohale, et kuigi TsMS § 3141 lg 1 annab võimaluse lugeda menetlusdokument kätte toimetatuks saatmisega, peab menetlusosalisele oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks olema siiski selge, kas ja millal on menetlusdokument kehtivalt kätte toimetatud. Kuivõrd kätte toimetamise ajast sõltuvad mitmed menetlusosalise õigused ja
kohustused, sh apellatsioonitähtaja kulgemise algus (TsMS § 632 lg 1), siis peab menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15 p 15). Menetluskulude jaotus
22.Juhindudes TsMS § 172 lg 1 ja 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
23.Puudutatud isikute menetluskulude nimekirja kohaselt on A. I.i ja O. I.a esindajakulu kokku 540 eurot (380 eurot A. I.i ja 180 eurot O. I.a kulu koos käibemaksuga, tl 95-98). Puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 175 lg 1 sätestatust, mille järgi mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et tegemist on tavapärase keerukuse ja mitte mahuka tsiviilasjaga, mille menetluse käigus on puudutatud isikute esindaja esitanud kohtule ühe sisulise menetlusdokumendi ca 3 lk, peab kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi (kaebusega tutvumine ja seisukoha koostamine). Esindaja on koostanud puudutatud isikute nimel ühise seisukoha, millest tulenevalt ei ole põhjendatud ajakulu arvestamine kummagi puudutatud isiku osas eraldi. Eeltoodut arvesse võttes loeb kohus põhjendatuks mõista avaldajalt välja puudutatud isikute menetluskulu kokku 300 eurot (arvestusega 3 töötundi +100 eurot tunnihind), millele lisandub käibemaks 60 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.