Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hageja nõue, põhjendused (lk 1, 21.07.2017)

Hageja ja kostja sõlmisid 26.09.2014 ehituse töövõtulepingu, mille p 1.1.1 järgi oli lepingu objektiks Veetorni tee 4a ja 4, Vana Vigala küla, Vigala vald Raplamaa välistrasside ehitamine, maaküttetorustiku paigaldamine, hoonete vaheline killustikkattega platsi ehitamine ja pinnasetööde teostamine vastavalt esitatud hinnapakkumisele. Töövõtulepingu p 3.1. järgi oli töövõtja põhikohustus omal vastutusel, oma või alltöövõtjate töötajate ja tehniliste vahenditega, täita kõik ehitustööd vastavalt kooskõlastatud hinnakalkulatsioonile, tehnilisele dokumentatsioonile ja vastavuses kehtivate kvaliteedinõuetega ning üle anda need lõpetatult lepinguga määratud tähtajal. Töövõtulepingu p 4.1.1. järgi oli kostja kohustatud esitatud aktid 5 tööpäeva jooksul alla kirjutama või need tagasi lükkama esitades kirjaliku põhjenduse, vastasel juhul loetakse aktid aktsepteerituks ja kuuluvad maksmisele vastavalt lepingu punktis 7.2. sätestatule. Töövõtulepingu p 4.1.3 alusel oli kostja kohustuseks teostada maksed vastavalt lepingule teostatud tööde aktide alusel väljastatud arvete alusel. Töövõtulepingu 7.1. järgi toimus tööde eest tasumine kord kuu vastavalt teostatud tööde aktile Töövtulepingu p 7.1. järgi toimub maksete tasumine 14 päeva jooksul peale arvete esitamist. Töövõtulepingu p 7.3 järgi arvete tasumisega viivitamisel on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,1 % arve summast iga hilinenud tööpäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% esitatud arve maksumusest. Töövõtulepingu p 6.1. järgi oli töö lepinguline maksumus 23 337,60 eurot + KM. Vastavalt töövõtulepingu punktile 4.1.1 allkirjastasid hageja ja kostja 31.12.2014 teostatud tööde üleandmise – vastuvõtmise akti nr 01/VV. Aktiga võeti vastu tööd lepingulises mahus 23 337,60 eurot, mille lisandus käibemaks 4667,52 eurot, kokku koos käibemaksuga 28 005,12 eurot. Vastavalt töövõtulepingu punktile 4.1.3 ja 7.1. esitas hageja 31.12.2014.a arve nr 30363. mille tasumise tähtajaks märkis 30.01.2015. Seega VÕS § 82 lg 7 alusel loeti arvest nr 30363 tulenev kohustus sissenõutavaks 01.02.2015. ja viivisearvestus algab nimetatud kuupäevast. Kostja on arvest 30363 tasunud 28.08.2015 neli tuhat (4000) eurot ja 01.02.2017.a kaheksa tuhat (8000) eurot ja 04.04.2017 kümme tuhat (10 000) eurot. Kokku on arve nr 30363 tasumata summas 6 005,12 eurot. Vastavalt töövõtulepingu punktile 4.1.1. allkirjastasid hageja ja kostja 27.02.2015.a lisatööde üleandmise – vastuvõtmise akti nr 02 /VV, millega andis hageja kostjale üle teostatud tööd kokku summas 15 843,84 eurot. Vastavalt töövõtulepingu punktile 4.1.3 ja 7.1 esitas hageja 15.11.2016.a arve nr 31276 aktis märgitud tööde tasumiseks summas 15 843,84 eurot ja märkis tasumise tähtajaks 22.11.2016.a. Arvel märgitud kohustus summas 15 843,84 eurot muutus sissenõutavaks 23.11.2016.a. 18.01.2017.a saatis hageja kostjale saldoteatise, millel oli märgitud võlasummaks 39 848,96 eurot. 07.03.2016.a e-kirjaga teavitas kostja hagejat „... meie võlg on ca 26 000 ...tahan selle kuu lõpus 15 000 ära maksta“. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Seega tuleb 07.03.2016.a e-kirja lugeda võlatunnistuseks. Kostja ei ole aktis nr 01/VV ja 02/VV märgitud tööde puudustest hagejat teavitanud ja käesolevaks hetkeks on mõistlik tähtaeg nendest teatamiseks möödunud. Seega on kõik tööd üle antud, üle antud tööd on puudusteta, kostja on tunnistanud oma võlga ja kostja võlgneb hagejale akti nr 01/VV alusel teostatud tööde eest 6005,12 eurot ja akti nr 02/VV alusel teostatud tööde eest 15 843,84 eurot. Kokku on kostja põhivõla suurus 21 848,96 eurot. 2 (7)

Töövõtulepingu p 7.3 järgi võib hageja arvete tasumisega viivitamisel nõuda viivist 0,1% arve summast iga hilinenud tööpäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% esitatud arve maksumusest. Arve nr 30363 summas 28 005,12 muutus sissenõutavaks 01.02.2015, esimene tasumine toimus 28.08.2015, viivitatud kokku 209 päeva x 0,1 %, viivis ajavahemikul 01.02.2015 – 28.08.2015 5853,07 eurot. Lepingu p 7.3 järgi nõuab hageja kostjalt kokku 10% tasumata arve summast ehk 2800,51 eurot. Arve nr 31276 summas 15 843,84 eurot muutus sissenõutavaks 23.11.2016.a ja kuni 20.07.2017.a on viivitatud tasumisega 240 päeva x 0,1% ehk 3802,52 eurot. Lepingu punkt 7.3. alusel nõuab hageja kostjalt kokku 10 % tasumata arve summast ehk 1584,38 eurot. Võlaõigusseaduse 113.1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlga 21 848,96 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavat viivist 4384,89 eurot ning sissenõudmiskulusid 40 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Mingit kividetailide ja köögitasapinna teenuse lepingut pole hageja kostjaga sõlminud, see pole hageja majandustegevus (lk 32), puudub kokkulepe töödega kaetakse võlad, viivisenõude maksmapanek ei sõltu sellest, kas seda varem nõuti või ei (RK 3-2-1140-04). Leping on sõlmitud kostjal Minni Oleskiga (lk 49).

KOSTJA VASTUVÄITED

(25.08.17, 03.10.2017, lk 25, 37) Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja palus jätta hagi rahuldamata 4800 € ulatuses. Kostja ei vaidlustanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, välja arvatud nõutava võla suuruse ja viivise. Kostja müüs hagejale kivi detaile ja esitas arve 05.07.2017 nr 20170176. Hageja soovis kostjalt hinnapakkumist köögilahendusele 1300 € ja hiljem lisandus taustseina tellimus 200 €, mis tehti ja paigaldati. VÕS § 197 lg 1, 2 alusel tasaarvestas kostja 4800 € hageja nõudega, seega kostja võlg on 21848,96-4800=17048,96 €, mida kostja tunnistab. RK 3-2-1-30-16 järgi on viivisenõue hea usu põhimõttega vastuolus. Saldoteatises ei ole viivist nõutud. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pooltel ei ole vaidlust järgneva üle: 

Hageja ja kostja sõlmisid 26.09.2014 ehituse töövõtulepingu, mille p 1.1.1 järgi oli lepingu objektiks Veetorni tee 4a ja 4, Vana Vigala küla, Vigala vald Raplamaa välistrasside ehitamine, maaküttetorustiku paigaldamine, hoonete vaheline killustikkattega platsi ehitamine ja pinnasetööde teostamine vastavalt esitatud hinnapakkumisele.

3 (7)



Hageja on tööd valmis teinud, kostja on tööd vastu võtnud aktiga 01V/V, kostjal on kohustus nende tehtud tööde eest tasuda hagejale 23337,60 € + käibemaks 4667,52 €, kokku 28005,12 €, hageja esitas tasumiseks arve 31.12.2014 nr 30363, tasumise tähtaeg oli 30.01.2015. Kostja on ära tasunud 28.08.15 4000 € ja 01.02.2017 8000 € ja 04.04.17 10 000 €, tasumata jäi 6002,12 €.



Kostja on vastu võtnud lisaks ka lepingu p 4.1.1. järgi kokkulepitud lisatööd 27.02.15 aktiga nr 02/VV summas 15 843,84 €, mille tasumise tähtaeg oli arve nr 31276 järgi 22.11.2016, mis on tasumata.



Viivis on lepingu p 7.3 järgi 0,1% arve summast iga hilinenud tööpäeva eest, kuid mitte enam kui 10% arve maksumusest.



Arve nr 30363 summas 28005,12 € järgi on arvestuslik viivis perioodi 01.02.15 -28.08.2015 (209 päeva) eest 5853,07 €, kuid seda piirab lepingu p 7.3 vastavalt 10% ehk viivis on selle arve järgse võla eest 2800,51 €.



Arve nr 31276 summas 15843,84 € järgi on arvestuslik viivis perioodi 23.11.16 -20.07.2016 (hagi esitamisele eelnenud päev, kokku 240 päeva) eest 3802,52 €, kuid seda piirab lepingu p 7.3 vastavalt 10% ehk viivis selle arve järgse võla eest on 1584,38 €.



Sissenõudmiskulud on 40 €.

Eeltoodu alusel puudub kohtul vajadus anda sisulist hinnangut lepingule, aktidele ja arvetele (lk 3-10) ning kohus leiab ülalviidatud asjaolusid hinnates, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mis sätestab, et töövõtja kohustub valmistama või muutma asja või saavutama muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Vaidlus Vaidlus on selle üle, kas pooled sõlmisid veel ühe lepingu, mille alusel müüs kostja hagejale kividetaile, tegi kostja hagejale töid 4800 € (sh käibemaks), mis tuli hagejal ära tasuda väidetava arve nr 20170176 05.07.17 alusel ja kas kostja võis 4800 € tasaarvestada hageja võlanõudega. VÕS 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastiksute tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumise esitaja tahet olla ettepanekule nõustumise andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud, § 20 g 1 järgi on nõustumas on otsene tahteavaldus või mingi teoga väljendatud sõlmida leping. Kostja poolt kohtule esitatud Peeter Vestung ́i (hageja omanik ja tegejuht liige) e-kirjast 02.02.16 kostjale (e-postile [email protected]; [email protected], lk 39) nähtub „Meil oleks sellisele köögile hinnapakkmust vaja (Noblessast ja Idemast on hind olemas), tasapinda sooviks kindlasti sinult. Lisaks olema mingi marmori laadne valge kivitasapinna materjal, mida sooviks 4 (7)

samuti sinuga arutada, mul nimelt kompanjoni poolõde soovib seda tellida (oli sinult ka hinna a ́1300 euri-i saanud). Arvan, et see oleks ok algus omavahelistes arveldamisest“. Sellele on eelnenud 26.01.16 Andro e-kiri Peetrile ([email protected]), kus Andro on kirjutanud, et „küsi orienteeruvat pakkumist“. Eelmisel päeval, st 25.01.16 e- kirjas on Agor Mendel kirjutanud Andro Kivile [email protected], et tegi joonised ümber, hinnaga läheb mõned päevad aega, kuna ootab seda tehasest. 22.01.2016-23.01.2016 e-kirjavahetusest Agor Mendeli ja Andro Kivi vahel nähtub, et Agor tegi valmis joonised, ning Andro Kivi on 23.01.2016 tänanud jooniste eest ja märkinud veel juurde märkused, kus midagi võiks asetseda jne. Selles 23.01.16 e-kirjas on Andro Kivi tänanud Agorit nagu äriühingu juhatuse liige (Unus OÜ Andro Kivi, juhatuse liige, lk 39-39p, 45-46p). Tööde kohta on kostja kohtule esitanud ka joonised ja fotomaterjali köögimööblist (lk 40-44). Lisaks on kostja esitanud kohtule Minni Oleski e-kirja 17.05.16, mis on saadetud kostjale, kust nähtuvalt on M. Olesk rääkinud Andro Kiviga, kus justkui viimane oli soovinud, et diil käiks tema kaudu ja kus M. Olesk on küsinud, kas see oleks ok? Sellele kirjale ei nähtu aga mingit kostja vastust või selgitust, et kuidas siis nn diil käib. Kostja poolt on esitatud M. Oleski SMS kirjavahetus 30.03.16-19.04.16, mis puudutab mõõdistusi, muud ei nähtu. Kostja esitatud Matis Üürike ́se, kes on tõendi kohaselt kostjaks oleva äriühingu omanik, seletuskirja kohaselt (lk 56) leppisid hageja ja kostja kokku tööpindade tegemises, mille eest on võimalik tasaarvestada hageja nõudeid. Seletuskirja järgi tehti tööd A. Kiviga seotud isikule M. Oleskile ja kokku lepiti, et M. Oleskile tehtud töö on 1500 €+ käibemaks ja A. Kivile valmistatud tööpindade eskiisi ja tööjooniste hind on 2500 €+ käibemaks. Seletuskirja kohaselt on tööd tehtud ja Peeter Vestungi ́ga lepiti kokku nii, et arveldamine toimub tasaarvelduste vormis Unus OÜ-ga (hagejaga). Hageja tunnistaja Peeter Vestung ́i, kes on hageja üks osanik ja juhatuse liige, ütluste kohaselt tegeleb hageja kui äriühing ehitusega, rasketehnika rendiga mitte sisustusteenusega. Ütluste kohaselt oli hageja äripartneri õel M. Oleskil vaja köögitasapinda, millega tegeles kostja ja et M. Olesk saatis päringu ning sai ka pakkumise, kuid kuna M. Üürike ́sega oli raske suhelda, palus M. Olesk poolvenna abi. Nii tekkiski ülalviidatud e- kirjavahetus hageja ja kostja vahel. Tunnistaja ei teadnud, kes on tööpinna eest tasunud ja et see e-kirjavahetus on ainuke poolte vaheline kirjavahetus ning edasi suhtles M. Olesk kostjaga ise. Tunnistaja ütles, et tema tegeleb firmas arvetega, arved tulevad raamatupidamisse ja kui arved seostuvad tunnistaja tegevusega, siis tema neid aktsepteerib. Tunnistaja ütles, et kostja arvet (lk 31), mis on esitatud, on ta näinud, kuid mingit lepingut, tööde akti, mingeid kinnitusi tööde kohta pole esitatud ja kuna kostja arve alusdokumente ei esitanud, siis arvet ka ei aktsepteeritud. Arvestades hageja tunnistaja ütlusi ja kostja esitatud e-kirja 02.02.16 omavahel, siis tähendab kohtu hinnangul e-kirja sisu seda, et hageja äripartneri õel oli vaja töötasapinda, kusjuures kirjast nähtub otse, et poolõde oli saanud hinna kostjalt. Seega kinnitavad märgitud e-kirja sisu ja hageja tunnistaja ütlused hageja vastuväidet, et köögi tasapinna osas sõlmis kostja kokkulepe kolmanda isiku (nn poolõe) mitte hagejaga, sest hind oli avaldatud poolõele. Ehkki sellest e-kirjast, kus hageja on märkinud, et see „oleks ok algus omavahelisteks arveldusteks“, ei nähtu mitte kuskilt, millises summas siis hageja ja kostja kokku leppisid. Kirja sisu „oleks ok algus omavahelistes arveldamisteks“, viitab sellele, et poolte vahel peaks siis olema veel mingid muud kokkulepped, täiendavad läbirääkimised. Kostja esitatud M. Üürike ́se seletuskirjas toodud tööde hinna kokkuleppeid ei ole hageja tunnistaja kinnitanud ning mingeid järgnevaid e-kirju poolte vahel olukorras, kus saadeti 5 (7)

jaanuaris 2016.a. vaid jooniseid, ei ole esitatud. M. Üürike ́se seletuskirjast ei nähtu seda, et hageja ja kostja oleks kokku leppinud kivide müügis, nagu kostja on oma vastuses väitnud ning M. Üürike ́se seletuskirjas sisalduvad hinnad (kokku 4800 €) ei lange kokku kostja väidetes oleva köögi tasapinna hinnaga 1300 € ja taustseina hinnaga 200 € (kokku 1500 €) ning kui juurde arvestada käibemaks, oleks see kokku 1800 € (1500 + 300) €, mitte aga 4800 €. Arvestades M. Oleski 17. mai 2016 e-kirja kostjale (mitu kuud hiljem pärast ülalviidatud e-kirju), kus M. Olesk küsib otse kostjalt „diili“ kohta „läbi Andro Kivi ja kas see on ok“, ei ole esitatud ühtegi kostja enda vastavasisulist jaatavat kooskõlastust, kinnitust tasu, arvelduste ja tööde maksumuse enda kohta, ja seda eriti olukorras, kus M. Üürike ́se seletuskirja järgi oli väidetavalt nende samade tööde hinnas ja tööde tegemises kokkulepe hagejaga. Lisaks on hageja tõendanud, et kostja on oma 07.03.2017.a. e-kirjas (lk 12) kinnitanud hagejale, et kostja võlg hageja ees ca 26 000 €, st isegi enam kui hageja hagis põhivõlana nõuab, mis kinnitab kohtu hinnangul hageja väidet, et mingit kokkulepet poolte vahale nii nagu kostja on vastuses esile toonud, pole. Vastasel korral puudunuks kostjal veel pea aasta hiljem 07.03.17 vajadus sellist võlga tunnistada VÕS § 30 lg 1 II poole järgi. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu kriitiliselt suhtuda M. Üürike ́se seletuskirjasse ning kohus leiab, et hageja on tunnistaja ütlustega, esitatud kostja 07.03.17 e-kirjaga lükanud ümber kostja väited sellest, et 1) kostja leppis hagejaga kokku, et kostja teeb hagejale tööd (taustsein 200 €, tasapind 1300 €) ja et see oleks veel kokku 4800 €, aga ka 2) selles, et hageja ja kostja leppisid kokku kividetailide müügis hagejale. Eeltoodu alusel leiab kohus kostja esitatud e-kirju, tunnistaja ütlusi, hageja esitatud kostja võla tunnistamise e-kirja 07.03.17 kogumis ja M. Üürike ́se seletuskirja kriitiliselt hinnates, et hageja ja kostja ei ole omavahel vahetanud selgeid ja üheselt arusaadavaid õiguslikult siduvaid tahteavaldusi ja sõlminud seega lepingu VÕS § 9 lg 1, § 16, § 20 lg 1, § 635 järgi selles, et hageja tellis kostjalt töid, mille järgi pidi hageja maksma kostjale 4800 € eest ega ka selles, et kostja pidi hagejale müüma kividetaile (4800 €) VÕS § 208 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel ei ole kostjal õigus nõuda ka hagejalt lepingu täitmist ja VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg1, 2, § 635, § 208 lg 1 alusel 4800 € tasumist ning ja tasaarvestada 4800 € VÕS § 197 lg1 järgi hageja hagis toodud nõudega. Seega pole hageja nõue VÕS § 197 lg 2 järgi 4800 € ulatuses, nagu kostja on leidnud, lõppenud. Seadusest tuleneva õiguskaitsevahendi, milleks ongi viivisenõue VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi, rakendamine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Nimelt ei nähtu mitte kuskilt, et hageja oleks käitunud vastuoluliselt kostja suhtes, näiteks teatanud, et ei nõua kostjalt kunagi viiviseid või on varem nendest loobunud ja millisel juhul võiks kõne alla tulla hageja poolne hea usu põhimõtte vastane käitumine (VÕS § 6 lg 1) ja mis võimaldaks kaaluda hageja viivisenõude lubamatust kostja vastu. Asjaolu, et viivisenõuet pole näidatud saldoteatises (lk 11-11p), ei tähenda viivisenõude esitamist hea usu põhimõtte vastaselt. Seega on hageja viivisenõue seadusega kooskõlas ja lubatav. VÕS § 113.1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta võlgnikult nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 €. Kuna vaidlus puudus selles, et kostja jäi hagejale võlgu 21 848,96 eurot ja viivis sellelt võlalt on 4384,89 €, siis rikub kostja VÕS § 635 tulenevat tööde eest tasumise kohustust, on viivituses (VÕS § 100) ja hagejal on õigus nõuda kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p1, 6, § 108 lg 1, § 635, § 113 lg 1 kohustuse täitmist 21848,96 € ja lepingus kokkulepitud viivist kokku 4384,89 € ning § 113.1. lg 1 järgi sissenõudmiskulusid 40 €. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud, põhjendatud, 6 (7)

kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlga 21848,96 €, viivist 4384,89 € ja sissenõudmiskulusid 40 €. Menetluskulud, tsiviilasja hind Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 järgi hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Muud taotlused TsMS § 445 lg 5 alusel lahendab kohus seni lahendamata taotlused. Kostja palus parandada protokollis kostja esindaja nime ja tunnistaja poolt antud ütluses oleva isiku nime. Kohus leiab, taotlus on TsMS § 53 lg 4 põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna protokollis on tegemist ilmsete ebatäpsustega. Seega tuleb 05.03.2018 istungi protokollis kostja esindaja õigeks nimeks lugeda Vahur Kivistik ́u asemel Andres Past ja protokollis olev nimi „Mattias Üürike“ asemel õigeks nimeks „Matis Üürike“. (digitaalne allkiri) Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.