Aktiva Finance Group OÜ hagi V. S.-i võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1219,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 11483929), lepinguline esindaja Sigrit Rahkema (e-post XXX )
Menetluse liik
vastu
Kostja: V. S. (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses ja registris XXX) Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi V. S.-i vastu hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt V. S.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 869 eurot, intress 9,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 28.02.2024 kuni 30.04.2025 summas 122,17 eurot ning sissenõudmiskulud summas 30 eurot, s.o kokku 1031,15 eurot.
3.Välja mõista V. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (s.o 869 eurot) alates 01.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 869 eurot).
Ülejäänud osas (s.o lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 16,72 eurot ja edasine viivis määras 16% aastas) jätta hagi rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 95,40% ulatuses kostja kanda ja 4,60% hageja kanda.
6.Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Välja mõista V. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 400,68 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud
määras.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
9.Kostjale toimetada otsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 29.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1053,19 euro saamiseks. Kohus tegi 02.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 24.07.2024 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus kohustas 16.08.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.
3.Hageja esitas 10.09.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja V. S. vastu põhivõlgnevuse 869 euro, intressi 82,33 euro, lepingutasu 15 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 74,46 euro ning edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 280 euro, maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ja õigusabikulud 338 euro ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja V. S. 17.10.2023 järelmaksulepingu nr L89014027922, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga (soetatud ese Samsung Galaxy S23 128G). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule ja maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.02.2024 kostjale etähtkirjana lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 27.02.2024 lepingu üles. 2
Esialgne võlausaldaja loovutas 29.02.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.
4.Pärnu Maakohus võttis 31.10.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 31.10.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte avalikult vastavasisulise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.02.2025. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 21.02.2025 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 07.03.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (07.03.2025) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.
5.08.04.2025 teatas kohus, et ei pea tsiviilasjas põhjendatuks tagaseljaotsust teha (TsMS § 407) ja kohus lahendab asja seega sisuliselt, lähtudes lihtmenetluse reeglitest. Samuti teatas kohus kohtulahendi tegemise aja.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, hinnates asjas esitatud tõendeid ja asjaolusid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja seda järgnevatel põhjustel.
7.Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ei taotlenud enda ärakuulamist. Seda ei ole taotlenud ka kostja, kes ei ole kohtule olnud kättesaadav. Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
8.Kohtule esitatud andmete kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Inbank Finance AS vahel 17.10.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr L89014027922, mille alusel andis krediidiandja kostjale krediiti summas 869 eurot. Kostjal tuli vastavalt lepingule tagastada krediit osamaksetena (kokku 36 osamakset) ajavahemikul 15.11.2023 kuni 15.10.2026 (dtl 37, 39). AS Inbank Finance loovutas 29.02.2024 kostja suhtes olemasoleva nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 28) (VÕS § 164 lg 1). Inbank AS saatis võlgnikule teatise nõude loovutamisest, teatis saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile (dtl 28, 49) (VÕS § 170). Kohtule esitatud andmete pinnalt saab järeldada, et Inbank AS nõue on kehtivalt loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le.
3
9.Kuna Inbank Finance AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 16.08.2024 puuduste kõrvaldamise määruses (dtl 14-17).
10.Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 17.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89014027922 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72% aastas (kolmekordne määr 50,16%). Tarbijakrediidilepingu nr L89014027922 kohaselt oli intressimäär 16% aastas ja krediidi kulukuse määr 32,94% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 869 euro, intressimäära 16%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.10.2026, osamaksete arv 36, laenulepingu sõlmimise tasu 15 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot (dtl 27). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine.
11.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus leiab, et hageja ei ole täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6). Kohtule esitatud hagiavaldusest ja lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll tarbijakrediidilepingu nr L89014027922 osas oli ebapiisav. Krediidiandja on krediidiandja krediidilepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt laenutaotluses avaldatule ja maksehäireregistri andmetele. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime või seda mõjutavate asjaolude kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet või seda mõjutavaid asjaolusid (sh TlnRnKo 12.07.2023 2-22-147995, p 12.1, TlnRnKo 8.11.2021 2-20-106661, p 55). Seega on kohtu arvates krediidiandja jätnud enne krediidi andmist välja selgitamata olulised kostja krediidivõimelisust puudutavad asjaolud. Kohus on arvamusel, et üksnes maksehäirete puudumine ei kinnita ega lükka ümber kostja poolt esitatavaid väiteid enda sissetuleku ja kohustuste kohta. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et muu info on olnud kostja krediidivõime hindamiseks piisav. Käesoleval juhul võinuks kõige täpsemini andmete analüüsimist ja järelduste tegemist võimaldada siiski kostja pangakonto väljavõte. Hageja on esile toonud, et pangakonto väljavõtet ei ole kostjalt küsitud. Samuti ei nähtu hagist, et oleks küsitud muid tõendeid kostjalt tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Õiged on hageja osundused, et tarbijal tuleb esitada laenu taotlemisel õigeid andmeid, kuid antud asjaolu ei vabasta krediidiandjat esitatud andmete kogumisest, nende analüüsimisest ja hindamisest.
4
Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua, et ka olemasolev maksehäireregistri väljavõte ei võimalda teha järeldusi selle kohta, millal ja kelle kohta on vastavad andmed kogutud. Nimelt on maksehäireregistri väljatrüki näol tegemist ekraani kuvatõmmisega (dtl 51), millelt ei nähtu, mis kuupäeval ja kelle kohta on päring tehtud. Hageja on selgitanud, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ja tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Kohus peab siinkohal oluliseks selgitada, et seadusandja ei ole kehtestanud ühtegi erisust tarbija krediidivõime hindamisel ega ole lubanud vastutustundliku laenamise põhimõtetest kõrvale kalduda, kui võetav laenusumma on väike ja otsus laenu andmise kohta tuleb teha kiiresti. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
12.Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidileping osaliselt tühine, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 16% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.11.2023 kuni ülesütlemiseni 27.02.2024 (vt otsuse p 13) kokku summas 82,33 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4% (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega on hageja intressinõue osaliselt põhjendatud. Kostjal tuleb hagejale tasuda lepingu nr L89014027922 alusel laenusummalt 869 eurolt perioodil 15.11.2023 kuni 27.02.2024 (vt otsuse p 13) intressi määraga 4% aastas kokku summas 9,98 eurot. Kohtule esitatud andmetest järelduvalt on muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes käsitletav lepingutasu 15 eurot (dtl 37).
13.VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja jäi lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitusse kolme järjestikuse tagasimaksega (15.11.2023, 15.12.2023, 15.01.2024) (dtl 39). Sellest tulenevalt andis krediidiandja kostjale vastavalt 06.02.2024 teatega täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 47). Kuna kostja ei täitnud kohustusi täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu 27.02.2024 teatega üles (dtl 48) ja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti kostjale teade (dtl 49). Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist (VÕS § 82 lg 7).
14.Hageja on esitanud kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 mõttes. Kuna kostja ei ole tasunud ühtegi osamakset, on põhinõue summas 869 eurot põhjendatud. 5
15.Hageja on esitanud viivise nõude alates lepingu ülesütlemisest, so 28.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 16% aastas, 0,04% päevas summas 74,46 eurot (dtl 35). Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt, mis on 869 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja nõue viivise määra osas. Nimelt tuleb kohtu arvates arvutada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisest, s.o 28.02.2024 kuni 10.09.2024 (hagiavalduse esitamise kuupäev). Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ja viivise määraks on lepingu järgi kokkulepitud intressimäär. Kuivõrd kohus on tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe osas tühine ning sellest lähtuda ei saa (vt otsuse p 11-12). Kuivõrd kostja on siiski viivituses omapoolse kohustuse täitmisega (st tegemist on kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mille järgselt on võimalik rakendada õiguskaitsevahendeid) on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlgnevuselt (869 eurot) perioodi 28.02.2024 kuni 10.09.2024 eest summas 57,74 eurot ja perioodi 11.09.2024 kuni käesoleva lahendi koostamiseni 30.04.2025 eest summas 64,43 eurot, s.o kokku 122,17 eurot (VÕS § 113 lg 1 alusel perioodil 28.02.2024–30.06.2024 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024–10.09.2024 12,25%, perioodil 11.09.2024–31.12.2024 12,25% aastas, perioodil 01.01.2025–30.04.2025 11,15% aastas). Lisaks tuleb hageja taotlusel välja mõista viivis alates 01.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (TsMS § 367).
16.Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud tasulised meeldetuletused 11.03.2024 (20 eurot), 08.04.2024 (5 eurot) ja 18.04.2024 (5 eurot). Lisaks on tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud 10 eurot (st nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ning emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud ning võlanõude avaldamisega tehtud kulud (dtl 52–58). Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatu puhul ei ole tegemist seadustatud hinnakirjaga, vaid piirmääradega hüvitiste välja mõistmisele. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavalduse kohaselt öeldi leping ülesse 27.02.2024. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et kostjale on meeldetuletuskirjad saadetud 11.03.2024 (20 eurot), 08.04.2024 (5 eurot) ja 18.04.2024 (5 eurot). Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletuskirjade eest on kulu põhjendatud. kirjad on edastatud järgides VÕS § 1132 lg-s 3 sätestatud tähtaegu. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb hagejal tõendada, st kulud peavad olema reaalselt kantud. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks muude kulude toimingute eest kulude kandmist põhjendanud ega tõendanud kahju tekkimist ja ulatust. Muude kulude 6
tekkimisel ei saa lähtuda eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mida saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja on kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri (s.o 20 eurot), et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 10 eurot. Seega ei ole nimetatud osas hagi õiguslikult põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudmiskuludest õiguslikult põhjendatud 30 eurot, mistõttu tuleb sissenõudekulud 10 eurot jätta rahuldamata. Menetluskulud
17.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
18.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1031,15 eurot ehk 84,53%). Seega leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 84,53% ulatuses kostja kanda ja 15,47% ulatuses hageja kanda.
19.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 338 eurot (2h x 169 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv 280 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147 lg 1). Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2). Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 338 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning kohtule dokumentide esitamisele 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1 tund. Seega on põhjendatud esindaja tasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus rahuldab hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kogusummas 420 eurot (280+20+120). Arvestades menetluskulude jaotust (95,40%) tuleb kostjal hagejale hüvitada 400,68 eurot (95,40% 420-st). 7
20.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus nimetatud menetluskulusid kindlaks ei määra.
21.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
22.Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.