Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Raina Pärn
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2025. a, Paide
Tsiviilasja number
2-24-116155
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi V. S.-i võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1219,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 11483929), lepinguline esindaja Sigrit Rahkema (e-post XXX )
Menetluse liik
vastu
Kostja: V. S. (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses ja registris XXX) Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)
määras.
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Esialgne võlausaldaja loovutas 29.02.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.
Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua, et ka olemasolev maksehäireregistri väljavõte ei võimalda teha järeldusi selle kohta, millal ja kelle kohta on vastavad andmed kogutud. Nimelt on maksehäireregistri väljatrüki näol tegemist ekraani kuvatõmmisega (dtl 51), millelt ei nähtu, mis kuupäeval ja kelle kohta on päring tehtud. Hageja on selgitanud, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ja tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Kohus peab siinkohal oluliseks selgitada, et seadusandja ei ole kehtestanud ühtegi erisust tarbija krediidivõime hindamisel ega ole lubanud vastutustundliku laenamise põhimõtetest kõrvale kalduda, kui võetav laenusumma on väike ja otsus laenu andmise kohta tuleb teha kiiresti. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4% (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega on hageja intressinõue osaliselt põhjendatud. Kostjal tuleb hagejale tasuda lepingu nr L89014027922 alusel laenusummalt 869 eurolt perioodil 15.11.2023 kuni 27.02.2024 (vt otsuse p 13) intressi määraga 4% aastas kokku summas 9,98 eurot. Kohtule esitatud andmetest järelduvalt on muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes käsitletav lepingutasu 15 eurot (dtl 37).
tekkimisel ei saa lähtuda eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mida saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja on kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri (s.o 20 eurot), et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 10 eurot. Seega ei ole nimetatud osas hagi õiguslikult põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudmiskuludest õiguslikult põhjendatud 30 eurot, mistõttu tuleb sissenõudekulud 10 eurot jätta rahuldamata. Menetluskulud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.